2-24-13276/3 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. jaanuar 2025.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-13276

Tsiviilasi

SIA Citadele Leasing Eesti filiaali hagi

solidaarselt Tihuron OÜ ja T. T. vastu

võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

4686,46 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: SIA Citadele Leasing Eesti filiaal,

registrikood 11453650; lepinguline esindaja:

Aivar Jurs

Kostja I: Tihuron OÜ, registrikood 14072658

Kostja II: T. T., isikukood XXX, tegelik

viibimiskoht teadmata, menetlusdokumendid

kätte toimetatud Ametlike Teadaannete

kaudu

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista solidaarselt kostjatelt Tihuron OÜ ja T. T. hageja SIA Citadele

Leasing Eesti filiaali kasuks liisingumaksete võlgnevus summas 618,47 eurot

(millest 332.24 eurot liisingu põhiosa tagasimaksete võlg, 124.39 eurot liisingu

intressimaksete võlg, 161.84 eurot liisingumaksete käibemaksu võlg)

kindlustuse võlgnevus summas 381,78 eurot, kindlustuse leppetrahv summas

38,17 eurot, sissenõutav viivis summas 1523,04 eurot, liisingueseme valdusse

võtmise käsitlustasu hinnakirja alusel summas 1000 eurot ning varade

tagastamise, müügiks ettevalmistamise ja müügikulud kokku summas 1125

eurot (millest 250 eurot inkasso, vara tagastamise arve 100 eurot vara

keemiline pesu 75 eurot vara hindamise kulu, 700 eurot müügi vahendustasu

kulu).

3. Jätta poolte menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

4. Välja mõista solidaarselt kostjatelt Tihuron OÜ ja T. T. hageja SIA Citadele

Leasing Eesti filiaalkasuks menetluskuludena 560 eurot.

5. Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb solidaarselt Tihuron OÜ-l ja T. T.-l

tasuda SIA Citadele Leasing Eesti filiaalile alates menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Toimetada käesolev kohtuotsus hagejale ja kostjale I kätte.

7. Toimetada otsus kostjale II kätte Ametlike Teadaannete kaudu.

8. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui

tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast

põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva

jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud, nõue

SIA Citadele Leasing Eesti filiaal (end. SIA UniCredit Leasing Eesti Filiaal;

liisinguandja) ja Tihuron OÜ (liisinguvõtja) vahel on sõlmitud liisinguleping nr xxxx,

mille kohaselt liisinguandja finantseeris liisinguvõtjale liisingueseme (Škoda Superb

Elegance) kasutusõigust kasutusrendilepingu alusel. Liisingulepingust tulenevate

kohustuste täitmise tagamiseks on kostjaga II sõlmitud käendusleping, mille punkti 3.1

järgi vastutab käendaja solidaarselt liisingulepingust ja selle lisadest tulenevate

kohustuste täitmise eest (käendusleping kostjaga II). Käendaja vastutuse maksimummäär

käenduslepingu punktis 3.1 on 27791,10 eurot. Liisingulepingu põhitingimuste punkti 5.7

kohaselt lõppes liisinguleping tähtpäeva saabumisega 31.08.2023. Liisingulepingu

üldtingimuste punkti 6.1 järgi kohustus liisinguvõtja liisingulepingu lõppemise 3 päevale

järgneval päeval liisingueseme liisinguandjale üle andma (juhul, kui liisinguvõtja ei soovi

liisingueset ise välja osta). Liisinguvõtja liisingueset välja osta ei soovinud ja liisingueset

ei tagastanud. Lisaks liisingueseme tagastamise kohustuse rikkumisele rikkus

liisinguvõtja ka liisingumaksete tasumise kohustust. Lisaks eelnevale rikkus liisinguvõtja

ka kindlustamise kohustust. Liisinguese tagastati inkassofirma töö tulemusel 28.09.2023.

Kuna määratud turuväärtus oli arvestuslikult madalam, kui võlgnevused ja kõik kulud

kokku, siis kõrgeima võimaliku müügitulemi saavutamiseks otsustati panna auto müüki

määratud turuväärtusest kõrgema hinnaga, et turu hinnakauplemise tulemusel jääks

lõpphind võimalikult kõrge. Algne müügipakkumine oli 10666,67 eurot. Liisinguese

müüdi lõpuks hinnaga 8196,72 eurot. 10.05.2024 edastas liisinguandja liisinguvõtjale ja

käendajale e-mailiga teatise liisingueseme müügi kohta ja esitas tasumiseks järele jäänud

nõude maksetähtajaga 16.05.2024. Liisinguvõtja ja käendaja seda nõuet ei täitnud.

Hageja palub mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja liisingumaksete võlgnevus

summas 618,47 eurot, millest: 332.24 liisingu põhiosa tagasimaksete võlg, 124.39

liisingu intressimaksete võlg, 161.84 liisingumaksete käibemaksu võlg; kindlustuse

võlgnevus summas 381,78 eurot; kindlustuse leppetrahv summas 38,17 eurot; sissenõutav

viivis summas 1523,04 eurot; liisingueseme valdusse võtmise käsitlustasu hinnakirja

alusel summas 1000,00 eurot; varade tagastamise, müügiks ettevalmistamise ja

müügikulud kokku summas 1125,00 eurot, millest 250.00 inkasso, vara tagastamise arve

100.00 vara keemiline pesu 75.00 vara hindamise kulu 700.00 müügi vahendustasu kulu

ning riigilõiv 560,00 eurot koos VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras

sätestatud viivistega.

Kohtu selgitused

Hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus ja menetluskulude nimekiri on kostjale I kätte

toimetatud 14.12.24.a TsMS § 311.1 lg 5.1 alusel ning kostjale II 04.01.25.a avalikult

väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostjatel oli kohustus hagile vastata 14 päeva

jooksul materjalide kättesaamisest. Kostjad ei ole tänaseni vastust esitanud.

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha muus

osas kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks

menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool

lühidalt hagi asjaolud ja nõude.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise

taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja

läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena menetluskulud: riigilõiv 560 eurot

ning välja mõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.

Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 560 eurot, siis peab kohus põhjendatuks

hageja kulutusi riigilõivule summas 560 eurot, mis tuleb solidaarselt kostjatelt hageja

kasuks välja mõista. Muid menetluskulusid hageja ei ole välja toonud ning muid

menetluskulusid tsiviilasja materjalidest ka ei nähtu.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib

kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni

täitmiseni tuleb solidaarselt kostjatel tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt (560 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik