2-23-117906/27 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Otsuse tegemise aeg ja koht 28.01.2025, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-117906

Tsiviilasi

Flagito OÜ hagi Turkish Airlines Inc. (Eesti filiaali kaudu)

vastu hüvitise, viivise ning sissenõudmiskulude saamiseks

Hagihind

hagi hind 500,54 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Flagito OÜ (registrikood 14275048; aadress Tähe tn 34,

Nõmme linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 11619)

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristjan Tuul (e-post

XXX)

Kostja: Turkish Airlines Inc. Eesti filiaal (registrikood: 12480784;

aadress: Tartu mnt 101, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju

maakond, 10112)

Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Tambet Toomela; e-

post: XXX)

Menetluse liik

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Mõista kostjalt Turkish Airlines Inc. (Eesti filiaali kaudu) hageja Flagito OÜ kasuks välja

542,94 eurot, millest 400 eurot on hüvitis, 102,94 eurot perioodil 05.11.2022 kuni

kohtulahendi tegemise päeva seisuga (28.01.2025) sissenõutavaks muutunud viivis ja 40 eurot

on võla sissenõutmise kulu.

3. Mõista kostjalt Turkish Airlines Inc. (Eesti filiaali kaudu) hageja Flagito OÜ kasuks alates

kohtulahendi tegemisele järgnevast päevast (29.01.2025) sissenõutavaks muutuv viivis

hüvitiselt 400 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni hüvitise täieliku

tasumiseni.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud Turkish Airlines Inc. (Eesti filiaali kaudu) kanda.

2. Mõista kostjalt Turkish Airlines Inc. (Eesti filiaali kaudu) hageja Flagito OÜ kasuks

menetluskuludena välja 800 eurot, millest 20 eurot on maksekäsu kiirmenetluse kulu, 175

eurot tasutud riigilõiv ja 605 eurot õigusabikulu.

3. Mõista kostjalt Turkish Airlines Inc. (Eesti filiaali kaudu) hageja Flagito OÜ kasuks välja

viivis menetluskuludelt 800 eurolt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu

otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit.

Kohtuotsuse peale võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna

ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja selle põhjendused

1. Hageja palus kostjalt välja mõista Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 261/2004 alusel

hüvitise, viivise ja võla sissenõudmise kulu. Hageja palus kostjalt välja mõista hüvitise 400 eurot ja

VÕS § 113 lg 1 teisest lauses tuleneva viivisemääraga viivise perioodi eest 05.11.2022 kuni

07.04.2023 summas 18,46 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise hüvitiselt 400

eurolt alates 28.04.2023 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohtuotsuse

tegemiseni kindlas summas kohustuse täitmiseni. Hageja palus kostjalt ka välja mõista võla

sissenõudmise kulu 40 eurot.

2. Hagiavalduse kohaselt oli reisijal J. S. kinnitatud broneering 20755 Turkish Airlines Inc.

30.09.2022 lennule TK3025 lähtepunktiga Eesti (Tallinn) sihtpunktiga Türgi (Antalya). Lend

TK3025 hilines, mistõttu jõudis reisija sihtkohta rohkem kui 3 tundi planeeritust hiljem.

3. 03.10.2022 loovutas reisija oma nõude hagejale. 04.11.2022 esitas hageja kostjale nõudekirja,

milles nõudis hüvitist Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 261/2004 alusel summas 400

eurot. Kostja hagejale hüvitist ei tasunud.

4. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 1215/2012 (Brüsseli I määrus) kohaselt võib

ühest liikmesriigist teise suunduva lennu puhul, mis teostatakse lepingu alusel ühe

lennuettevõtjaga, kes on lendu teostav lennuettevõtja, esitada määruse alusel kahju hüvitamise

taotluse hageja valikul kas veolepingule vastava lähtekoha või sihtkoha pädevale liikmesriigi

kohtule. Käesolevas asjas oli lennumarsruudi alguspunkt Eesti Vabariik, millest tulenevalt on

Harju Maakohus pädev asja arutama. Määruse järgi on hüvitist välja maksma kohustatud isikuks

tegutsev lennuettevõtja. Määruse artikli 2 p b järgi on tegutsev lennuettevõtja, kes teostab või

kavatseb teostada lennu reisijaga sõlmitud lepingu alusel või sellise teise füüsilise või juriidilise

isiku nimel, kes on sõlminud reisijaga lepingu. Euroopa Komisjoni teadaanne (2016/C 214/04) p

2.2.3 “Määruse kohaldamine lendu teostava lennuettevõtja suhtes” sätestab, et määruse artikli 3

lõike 5 kohaselt vastutab määrusest tulenevate kohustuste eest alati lendu teostav lennuettevõtja.

Kuivõrd lennu TK3025 opereerijaks oli kostja, vastutab määruse alusel tegutsev ettevõte ehk

kostja.

5. Määrus ei näe expressis verbis ette hüvitise maksmise kohustust lennu hilinemise tõttu. Samas on

Euroopa Kohus korduvalt oma lahendites (sealhulgas kohtuasjad C-402/07, C-432/07, C-549/07 ja

C-257/14) leidnud, et määruse artikleid 5, 6 ja 7 tuleb tõlgendada nii, et hüvitise saamise õiguse

kohaldamise eesmärki arvestades võib hilinenud lendude reisijaid võrdsustada tühistatud lendude

reisijatega. Seega võivad reisijad tugineda õigusele saada hüvitist, mis on ette nähtud määruse

artiklis 7, kui hilinenud lennu tõttu reisijad kaotavad kolm tundi või rohkem.

6. Määruse artikli 7 lg 1 punkti b kohaselt on kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste

lendude ning kõikide muude 1500–3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul õigus hüvitisele 400

eurot. Eeltoodud artikli lg 4 kohaselt mõõdetakse vahemaid mõõtmise suurringjoone meetodil.

Lennumarsruudi Tallinn-Antalya mõõdetud vahemaaks on 2540 km ning hagejal on õigus nõuda

hilinemise eest hüvitist 400 eurot.

7. Määruse artikkel 5 lõige 3 näeb ette õiguse lennuettevõttel keelduda hüvitise maksmisest, kui on

üheaegselt täidetud järgmised kaks eeldust: hilinemise põhjustasid erakorralised asjaolud ja

lennuettevõtja võttis kasutusele kõik vajalikud meetmed, et vältida hilinemist. Kostja ei ole

tõendanud, et lennu hilinemise põhjustas erakorraline asjaolu, mida ei oleks suudetud vältida isegi

siis, kui oleks võetud kõik vajalikud meetmed.

Kostja vastuväited

8. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Hageja ei ole reisija J. S. hüpoteetilist nõuet kostja vastu

omandanud. J. S. ja hageja vahelisest lepingust nähtub, et poolte tegelik tahe oli sõlmida

esindamist puudutav kokkulepe, mitte omandada reisija nõuet. Nõuete loovutamine hagejale on

näilik, tegelikult on reisijaga sõlmitud kokkulepe esindamiseks. Kuigi lepingu punktis 4 sisaldub

ka viide nõude loovutamisele, siis lepingu punkt 2, punkt 3 ning sealviidatud kasutustingimused

näitavad selgelt, et lepingu (st vahetatud tahteavalduste) tegelik sisu seisnes mitte nõude

loovutamises, vaid tegelikult sõlmis hageja reisijaga tulemustasu kokkuleppe reisija esindamiseks

vaidluses kostjaga. Sellele viitab selgelt asjaolu, et lepingu punktis 3 viidatud kasutustingimuste

punkti 45 järgi ei toimunud lepingu alusel tegelikult nõude loovutamist, vaid pooled leppisid kokku

tulemustasus, mis tuleb reisijal hagejale tasuda pärast nõude rahuldamist.

9. Kogu hagis toodud nõue põhineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusel nr 261/2004 (määrus).

Määruse preambuli punkti 1 järgi on määruse eesmärk tagada reisijate õiguste kaitse. Määruses

sätestatud kohaselt ei ole rahaline nõue lennuettevõtja vastu sugugi ainus meede, mille kaudu saab

lennuettevõtja reisijale põhjustatud ebamugavusi heastada. Näiteks määruse art 7 lõikes 3 märgitud

„muuks teenuseks“ saaks pidada ka tasuta lennupiletit. Hageja ei ole suure tõenäosusega reisijat

isegi teavitanud sellest, et tal on võimalus kasutada ka teisi, reisija jaoks märksa soodsamaid

variante nõude esitamiseks. Teisisõnu – hageja kasutab reisija teadmatust ära. Kuna hageja on

reisija pannud olukorda, kus viimane on nõude loovutamise tõttu jäänud ilma Euroopa Liidu

seadusandja poolt ette nähtud hüvitisest, võib tegemist olla heade kommetega vastuolus oleva

tehinguga. Olukorras, kus hageja poolt tüüptingimustel reisijale pealesunnitud tehing jätab reisija

ilma sellest, milleks reisijal tegelikult võiks õigus olla, tuleb järeldada sellise tehingu heade

kommete vastasust.

10. Eespool juba toodud probleemidest eraldiseisvalt leiab kostja, et hageja ei ole kehtivalt reisijale

väidetavalt kuuluvat nõuet omandanud. Haginõue põhineb määrusel nr 261/2004, st nõue ei tulene

siseriiklikust õigusest. See tähendab, et tegemist ei ole võlaõigusliku nõudega VÕS-i mõttes ning

sellele ei saa kohaldada ka nõude loovutamise vastavaid sätteid, st VÕS § 164 lõiget.

11. Teiseks, isegi kui Eesti siseriiklik õigus määrusest tuleneva nõude loovutamisele kohalduks, siis ei

võimalda VÕS § 164 lõige 1 endiselt reisija nõuet hagejale loovutada. Seega ei ole nõude

loovutamine võimalik, kuivõrd määruse eesmärk on hüvitada konkreetsele reisijale endale

tekkinud ebamugavused. Samuti ei ole lubatud nõude loovutamine vastusoorituseta, samas kui

antud asjas on hageja nõuded proovinud omandada justnimelt tasuta ja tingimuslikult, st tasu saaks

reisija üksnes nõude rahuldamise korral, mistõttu pole üldse garanteeritud, et hagejal

vastusoorituse kohustus võiks kunagi tekkida. Järelikult, VÕS § 164 lõikest 1 ja § 166 lõikest 2

tulenevate piirangute tõttu ei ole nõude loovutamine seega lubatud ning hageja ei ole kehtivalt

reisija nõuet omandanud. Sellest tuleneb omakorda, et hageja ei ole praegusel juhul esitanud

kohtule hagi enda seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks, vaid on teinud seda ilma vastava

esindusõiguseta reisija nimel.

12. Kostja ei vaidle vastu asjaoludele, et hagis märgitud lend toimus marsruudil Tallinn-Antalya, mille

pikkus on 2540 km, samuti et lend jõudis sihtkohta üle kolme tunni planeeritust hiljem. Hageja ei

ole tõendanud, et reisija oleks lennule tähtaegselt registreerunud. Määruse alusel saab hüvitisnõue

tekkida üksnes reisijale, kes ka päriselt lennu hilinemise tõttu pidi ebamugavust tundma. Hageja ei

ole tõendanud, kas reisija tasus oma reisi eest tavapärast hinda. Hageja pole väitnud, et reisija oleks

lennureisi eest maksnud.

13. Lennureisi hilinemise põhjustasid erakorralised asjaolud. Lennureis nr TK3025, mis on hagi

aluseks, pidanuks 30.09.2022 kohaliku aja järgi kell 05:00 (UTC 03:00) väljuma Tallinnast (TLL)

ning kohaliku aja järgi kell 08:55 (UTC 06:00) maanduma Antalyas (AYT). Lennureis ei väljunud

Tallinnast kahel põhjusel, mis koostoimes tõid kaasa lennu vältimatu hilinemise: Lennuk, mis

pidanuks hagi aluseks olevat lendu teenindama, ei saanud Tallinna lennuväljal esinevate

maandumiseks ebasobivate ilmastikutingimuste tõttu maanduda. Nimelt, lend nr TK3024 pidi

Antalya lennujaamast väljuma 29.09.2022 kell UTC 20:25 ning maanduma Tallinna lennujaamas

kell UTC 00:40. Enne lennu nr TK3024 toimumist, kell UTC 17:30 koostas kostja ülevaate

Tallinna lennujaamal esinevatest ilmastikuoludest, mille kohaselt oli nähtavus Tallinna

lennujaamal alla 500 meetri, kusjuures lennu maandumiseks on vajalik nähtavus vähemalt 550

meetrit. Sellised, maandumist takistavad ilmastikuolud olid prognoositud kestma alates 29.09.2022

kohaliku aja järgi 21:00 (UTC 19:00) kuni 30.09.2022 kohaliku aja järgi kellaajani 04:00 (UTC

02:00). Seetõttu võttis kostja vastu otsuse lend nr TK3024 edasi lükata, kuniks Tallinna lennuväljal

esinevad maandumiseks sobivad ilmastikuolud. Kostja väidet, et Tallinna lennuväljal valitsesid

maandumiseks ebasobivad ilmastikuolud, tõendab ka Tarbija ja Tehnilise Järelevalve Ameti antud

hinnang, milles TTJA lennutegevuse üksuse vaneminspektor kinnitab, et Tallinna lennuväljal olid

maandumiseks ebasobivad ilmastikutingimused.

14. Kuna lend lükkus ilmastikutingimuste sobimatuse tõttu edasi, tekkis olukord, kus TK3024

lennureisi teenindanud lennumeeskond ei saanud maksimaalse lubatud tööaja ületamise tõttu

lendusid õigeaegselt teenindada. Nimelt, Euroopa Komisjoni määruse nr 216/2008 III lisa

ORO.FTL.204 punktis b(1) toodud tabeli järgi võis meeskond, kes alustas tööd vahemikus 17:00-

04:59, töötada järjest maksimaalselt 11 tundi. Järelikult, alates hagi aluseks olevale lennule

eelnenud sisselennu nr TK3024 planeeritavast väljumisest 29.09.2022 kell UTC 20:25 võinuks

seda lendu teenindav meeskond töötada maksimaalselt 11 tundi, st kuni 30.09.2022 kellaajani UTC

07:25. Kui erakorralisi ilmastikutingimusi poleks esinenud, oleks hagi aluseks olev lennureis nr

TK3025 jõudnud sihtkohta Antalyasse enne, kui lennumeeskonna maksimaalne tööaeg oleks täis

saanud. Erakorraliste ilmastikutingimuste prognoosi tõttu aga oleks hagi aluseks olev lend saanud

kõige varem (kui lennumeeskonna tööaega mitte arvestada) väljuda Tallinnast kell 04:00, mis

Tallinnast Antalyasse kuluvat lennuaega (umbes 4 tundi, vrd hagi lisa 1) arvestades oleks

tähendanud, et maksimaalne lubatav meeskonna tööaeg oleks enne Antalyasse maandumist ümber

saanud. See tähendas, et lennureisi teostamiseks pidi kostja lennumeeskonnale võimaldama

eespool viidatud määruses sätestatud puhkeaja, alles pärast mida võinuks hagi aluseks olev

lennureis toimuda.

15. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalveameti tarbijavaidluste komisjon (TVK) on hagi aluseks oleva

lennureisi kohta teinud otsused, kus on kostja poolt siintooduga kattuvatel põhjendustel leidnud

ühemõtteliselt, et lennureis nr TK3025 hilines erakorralistel asjaolude tõttu. Viidatud otsused on

tehtud 10.05.2023 asjades nr 19-1/22-16858-013, 19-1/22-16957-013 ja 19-1/22-17279-013. Kõigi

nende otsuste põhjendavas osas kirjutatakse, et „lennu TK3025 TLL-AYT väljumise hilinemise

põhjuseks oli eelnenud sissetuleva lennu TK3024 hilinemine sobimatute ilmastikutingimuste tõttu.

Esinenud ilmastikuolud on käsitletavad erakorraliste asjaoludena määruse 261/2004 põhjenduse p.

14 tähenduses. Komisjon tuvastas, et erakorralised asjaolud mõjutasid lennuettevõtja enda poolt

sama lennukiga teostatud eelnevat lendu. Lennuettevõtja eelneva lennu hilinenud saabumise ja

järgneva lennu väljumise hilinemise vahel esineb otsene põhjuslik seos.“ Teisisõnu – sõltumatu

vaidluste lahendamise organ on täpselt samadele asjaoludele juba andnud õigusliku hinnangu ning

teinud järeldused, mis kummutavad hagi väited. Ühtlasi kattub TVK seisukoht nende

argumentidega, millele tugineb siinses asjas ka kostja.

16. Ilmastikutingimused Tallinna lennuväljal kvalifitseeruvad määruse art 5 lõike 3 kontekstis

erakorralisteks asjaoludeks. Seega, Euroopa Kohus on ühemõtteliselt leidnud, et siinse asjaga väga

sarnastel asjaoludel ei kuulunud hüvitis väljamaksmisele. Meedet, millega kostja oleks saanud

lennureisi hilinemist vältida, ei esine. Tallinna lennuväljal valitsevate ilmastikutingimuste osas ei

olnud kostjal võimalik mitte midagi ette võtta ning eespool välja toodud Euroopa Kohtu praktika

valguses on igal juhul tegemist olukorraga, kus määruse art 5 lõike 3 eeldused on täidetud. Teiselt

poolt ei võinud kostjalt ühegi meetme kasutuselevõtmist eeldada ka selles osas, mis puudutab

lennumeeskonna maksimaalse tööaja ammendumisest tulenevat.

17. Kostjalt ei saa eeldada, et kostja oleks lennumeeskonna asendanud. Esiteks kostja käsutuses polnud

mitte ühtegi vaba lennumeeskonda, mis oleks võinud hagi aluseks olevat lendu teenindada. Isegi

kui mõni kostja käsutuses olev lennumeeskond oleks olnud vaba, poleks seda meeskonda saanud

hagi aluseks oleva lennureisi nr TK3025 teenindamiseks ikkagi kasutada, kuna lennumeeskonna

toimetamine Tallinnasse oleks olnud samuti ilmastikuolude sobimatuse tõttu võimatu. Ainus viis,

kuidas hageja võiks eeldada kostjalt varumeeskonna rakendamist, oleks see, kui see varumeeskond

paiknenukski juba Tallinnas.

18. Teiseks sai kostja Tallinnas valitsevatest ilmastikuoludest teada alles mõned tunnid enne, kui hagi

aluseks olev lennureis nr TK3025 pidanuks väljuma. Nimelt, ilmaprognoos Tallinna lennuvälja

ilmastikuomadustest saabus kostjale UTC 17:30, samas kui lend nr TK3025 pidi Tallinnast

väljuma juba samal ööl. Kostjal ei õnnestu leida sedavõrd lühikese etteteatamisajaga

lennumeeskonda, kes oleks võimeline lendu teenindama. Järelikult tingis ka lühike etteteadmine

ilmastikuoludest selle, et lennumeeskonda polnud võimalik asendada ning et kostja oli sunnitud

kasutama Antalyast Tallinnasse saabuva sisselennu meeskonda, andes neile ka nõuetekohase

puhkeaja. Seetõttu, lend nr TK3024 väljus Antalyast 30.09.2022 kell UTC 10:14 ning maandus

Tallinnas kell UTC 13:54, st lendas varaseimal võimalikul hetkel pärast lennumeeskonna puhkeaja

täitmist.

Kohtuotsuse põhjendused

19. Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ja asjas esitatud tõenditega ning hinnanud neid

kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

20. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt TsMS § 444 lõike 4 esimeses lauses

sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja

lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse

põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused,

märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda

kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada

tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei

ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks

ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei

arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas

asjas luba otsuse edasikaebamiseks.

21. Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise

määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides

üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise

nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja

koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.

22. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada

ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1

kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited.

23. Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle:



30.09.2022 kell 05:00 pidi Tallinna Lennujaamast väljuma kostja opereeritav lend TK

3025. Tegelikkuses väljus lend TK3025 30.09.2022 kell 17:50, seega hilines reisijate

väljalend rohkem kui 12h tundi. Lennu pikkus oli 2 540 km.



Reisija J. S. oli kinnitatud broneering viidatud kostja opereeritavale lennule TK3025

30.09.2022 (dtl 58-60).



04.11.2022 esitas hageja kostjale nõudekirja, milles nõudis hüvitist Euroopa Parlamendi ja

Nõukogu määruse 261/2004 alusel summas 400 eurot (dtl 70-71). Kostja ei ole hagejale

hüvitist tasunud.

24. Pooled vaidlevad selle üle, kas reisija on oma nõude kohaselt hagejale loovutanud, kas reisija oli

registreerunud 30.09.2022 reisile TK3025 ning reisija tasus reisi eest. Samuti on poolte vahel

vaidlus selles, kas lennu hilinemine oli tingitud sellistest objektiivsetest ja erakorralistest

asjaoludest, milliseid kostja ei saanud ette näha ega ära hoida ka kõigi vajalike meetmete

tarvitusele võtmisel.

25. Kostja asus muuhulgas ka seisukohale, et ei hagi kuulu lahendamisele Eesti kohtus ning tuleb jätta

läbi vaatamata. Kohus kostjaga ei nõustu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 70 lg 1

kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti

kohus. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle

lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt,

kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. TsMS § 70 lg 4 kohaselt kohaldatakse TsMS-is

rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti

välislepingus või järgmistes Euroopa Liidu määrustes: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus

(EL) nr 1215/2012; 2) nõukogu määrus (EL) 2019/1111, mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja

vanemliku vastutusega seotud kohtuasjades tehtud lahendite tunnustamist ja täitmist ning

rahvusvahelisi lapserööve (uuesti sõnastatud) (ELT L 178, 02.07.2019, lk 1–115); 3) nõukogu

määrus (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise

ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes (ELT L 007, 10.01.2009, lk 1–79); 4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 650/2012, mis käsitleb kohtualluvust,

kohaldatavat õigust ning otsuste tunnustamist ja täitmist, ametlike dokumentide vastuvõtmist ja

täitmist pärimisasjades ning Euroopa pärimistunnistuse loomist (ELT L 201, 27.07.2012, lk 107–

134); 5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 655/2014, millega luuakse pangakontode

Euroopa arestimismääruse menetlus, et hõlbustada võlgade piiriülest sissenõudmist tsiviil- ja

kaubandusasjades (ELT L 189, 27.06.2014, lk 59–92).

26. TsMS § 75 lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete

järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu

avaldus esitati.

27. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 1215/2012 (Brüsseli I määrus) art 7 lg 1 a)

kohaselt isiku vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, võib esitada hagi teises liikmesriigis

lepinguid puudutavates asjades selle paiga kohtusse, kus tuli täita asjaomane kohustus; b) kui ei ole

kokku lepitud teisiti, käsitatakse käesoleva sätte kohaldamisel asjaomase kohustuse täitmise

kohana: -müügi puhul kohta liikmesriigis, kus lepingu kohaselt kaubad üle anti või kus need oleks

tulnud üle anda, -teenuste osutamise puhul kohta liikmesriigis, kus lepingu kohaselt teenuseid

osutati või kus neid oleks tulnud osutada; c) kui alapunkt b ei kohaldu, kohaldatakse alapunkti a.

Art 26 lg 1 kohaselt on lisaks käesoleva määruse muudest sätetest tulenevale pädevusele on pädev

ka see liikmesriigi kohus, kuhu kostja ilmub. Kohus on seisukohal, et eeltoodud (EÜ) nr 1215/2012

(Brüsseli I määrus) art 7 lg 1 b) ja art 26 lg 1 sätetest tulenevalt võib käesoleva tsiviilasja

lahendada Harju Maakohtus.

28. Vaidlusalusele nõudele kohaldub Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus 261/2004. Määruse art 3

lg 1 järgi kohaldatakse määrust: a) reisijate suhtes, kes lendavad välja asutamislepingu

kohaldamisalasse kuuluva liikmesriigi territooriumi lennujaamast. Lg 2 b) kohaselt kohaldatakse

lg-t 1 tingimusel, et lennuettevõtja või reisikorraldaja on suunanud reisija lennult, mille jaoks tal oli

broneering, teisele lennule, olenemata põhjusest. Art 3 lg 5 kohaselt kohaldatakse määrust mis

tahes lennuettevõtja suhtes, kes korraldab lõigetes 1 ja 2 osutatud reisijatele reise. Kui tegutsev

lennuettevõtja, kes ei ole sõlminud reisijaga lepingut, täidab käesolevast määrusest tulenevaid

kohustusi, käsitatakse seda ettevõtjat tegutsevana selle isiku nimel, kes on kõnealuse reisijaga

lepingu sõlminud.

29. Määruse art 5 lg 1 kohaselt lennu tühistamise korral: a) pakub tegutsev lennuettevõtja asjaomastele

reisijatele abi vastavalt artiklile 8; ning b) pakub tegutsev lennuettevõtja asjaomastele reisijatele abi

vastavalt artikli 9 lõike 1 punktile a ja lõikele 2 ning teekonna muutmise korral, kui uue lennu

mõistlikkuse piires oodatav väljumisaeg on vähemalt järgmisel päeval pärast tühistatud lennu

kavandatud väljumisaega, artikli 9 lõike 1 punktides b ja c määratletud abi; ning c) on asjaomastel

reisijatel õigus saada tegutsevalt lennuettevõtjalt hüvitist vastavalt artiklile 7, kui i) neid ei ole

tühistamisest teavitatud vähemalt kaks nädalat enne kavandatud väljumisaega; või ii) neid on

teavitatud tühistamisest vähemalt seitse päeva ja hiljemalt kaks nädalat enne kavandatud

väljumisaega ning neile on pakutud võimalust teekonda muuta, mis võimaldab neil välja lennata

mitte rohkem kui kaks tundi enne kavandatud väljumisaega ja jõuda lõppsihtkohta hiljemalt neli

tundi pärast kavandatud saabumisaega; või iii) neid on teavitatud tühistamisest hiljem kui seitse

päeva enne kavandatud väljumisaega ning neile on pakutud võimalust teekonda muuta, mis

võimaldab neil välja lennata mitte rohkem kui üks tund enne kavandatud väljumisaega ja jõuda

lõppsihtkohta hiljemalt kaks tundi pärast kavandatud saabumisaega.

30. Art 5 lg 2 kohaselt kui reisijat teavitatakse tühistamisest, tutvustatakse talle võimalikke

alternatiivseid reisivõimalusi. Lg 3 kohaselt tegutsev lennuettevõtja ei ole kohustatud maksma

hüvitist vastavalt artiklile 7, kui ta suudab tõestada, et tühistamise põhjustasid erakorralised

asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik vajalikud meetmed. Art 4

kohaselt lasub lennuettevõtjal kohustus tõestada, kas ja millal on reisijat teavitatud lennu

tühistamisest.

31. Määruse artikli 7 lg 1 punkt b kohaselt on kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste

lendude ning kõikide muude 1500-3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul õigus hüvitisele 400

euro ulatuses. Vahemaa määramisel võetakse aluseks lõppsihtkoht, kuhu reisija jõuab lennureisist

mahajätmise või lennu tühistamise tõttu pärast kavandatud aega.

32. Hageja esitas asja materjalide juurde fotod reisija pardakaardist, millest nähtub, et J. S. oli

registreeritud 30.09.2022 kell 05:00 väljuma pidanud lennule TK3025 (dtl 186). Samuti on asja

materjalide juurde esitatud 28.09.2022 ja 30.09.2022 maksekorraldused, millega on J. S. tasunud

arvete nr 2201630 ja 2201641 alusel Union Travel Agency OÜ-le kokku 883,47 eurot (dtl 190,

192). Samuti nähtub asja materjalist, et J. S.l oli läbi Union Travel OÜ broneering nr 20755

pakettreisile Türki, mis pidi algama lennuga TK 3025 Tallinn- Antalya 30.09.2022 kell 05:00 (dtl

58-60). Seega on reisija J. S. iseenesest õigustatud isikuks lennu viibimise eest hüvitise saamiseks.

33. Hageja leiab, et reisija on omanõudeõiguse õiguspäraselt 30.10.2022 hagejale loovutanud. Kostja

vaidleb hagejale vastu. Kostja leiab, et loovutamine on näilik, kuivõrd tegelikkuses sõlmis reisija

hagejaga esinduslepingu. Samuti on loovutamine tühine, sest reisija võib ilma jääda talle

ettenähtud hüvitisest ja see oles heade kommete vastane. Reisija nõuete loovutamine ei ole

seadusest tulenevate piirangute tõttu võimalik. Lisaks tugineb kostja sellele, et ei hageja ei

seaduslik esindaja ega ka reisija ei ole nõude loovutamise lepingut digitaalselt allkirjastanud.

Dokumendil on küll allkirjareal mingisugused jooned, kuid neid ei saa pidada seaduse mõistes

allkirjadeks.

34. Kohus kostjaga ei nõustu. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et reisija J. S. on oma nõude

loovutanud 30.10.2022 (dtl 66-69). VÕS § 29 lg 1 sätestab, et lepingu tõlgendamisel lähtutakse

lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kohus, analüüsides esitatud nõuete loovutamise lepingut,

asub seisukohale, et selle poolte ühiseks tahteks oli nõuete loovutamine ja üleandmine hagejale.

35. Hageja tüüptingimuste p-de 18-22.2 kohaselt toimub reisija poolt hagejale nõude loovutamine

hageja kodulehel Flagito.eu ankeedi täitmisega, mh annab reisija arvutihiirega ankeeti täites oma

allkirja, nõustub kasutustingimustega ja vajutab nuppu tulemus (dtl 101). J. S. on 08.10.2022

allkirjastanud digitaalselt nõude loovutamise lepingu (hageja 10.01.2025 menetlusdokumendi lisa).

Esmalt kohtule esitatud nõude loovutamise leping on allkirjastatud mehaaniliselt. Kohus selgitab,

et võtab asja materjalide juurde vastu 10.01.2025 hageja esitatud reisija poolt digitaalselt esitatud

nõude loovutamise lepingu, kuivõrd kostja on 03.01.2025 menetlusdokumendis toonud esile uued

etteheited ning hagejal oli õigus uus vastuväide ümber lükata.

36. Kuid isegi selle digitaalselt allkirjastatud nõude loovutamise lepinguta, on kohus seisukohal, et

kostja vastuväide on põhjendamatu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 79 kohaselt kui

seaduses on sätestatud tehingu kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm, peab tehing olema tehtud

püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldama tehingu teinud isikute nimesid, kuid

ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud. TsÜS § 78 lg 2 mõttes mehhaanilisel teel jäljendamisega

allkirja andmine on hageja ja reisijate vahelises käibes tavaline, mis nähtub ainuüksi hageja

tüüptingimustest (lepingu kehtivus ei ole seotud digitaalse allkirja andmisega). Kohtupraktikas on

korduvalt leitud: “Kohus on seisukohal, et mehhaaniliselt tehtud allkiri vastab seaduses sätestatud

nõuetele allkirja osas. Hageja on õigesti märkinud, et VÕS 9. peatükis sätestatud nõude

loovutamise regulatsioon ei sea nõude loovutamisele vorminõuet. Nõude loovutamise vorminõuet

ei ole ka sätestatud muudes seadusaktides. Kohus on seisukohal, et hageja poolt esitatud nõude

loovutamise lepingud ning allkirjad lepingutel vastavad seaduses sätestatud nõuetele.” (HMKo

27.11.2018, 2-18-112161/15, p 11, 30.01.2019 2-18-112162/21, 12). Nimetatud lahendid on tehtud

hageja Flagito OÜ poolt esitatud hagiavalduse suhtes. Seega on kostja vastuväited selles osas

põhjendamatud.

37. Kohtupraktikas on leitud, et nõude loovutamiseks on piisav senise ja uue võlausaldaja kokkulepe,

üldist vorminõuet nõude loovutamise lepingule selle kehtivuse eeldusena seaduses sätestatud ei ole

(RKTKo nr 3-2-1-149-13, p 27; nr 3-2-1-62-07, p 12). VÕS § 170 järgi, kui võlausaldaja teatab

võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku

suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama

kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja

esitab dokumendi võlgnikule.

38. Lepinguga ei ole ette nähtud, et hageja esindaja allkirja puudumine või kirjaliku vormi

mittejärgmine tooks tagajärjena kaasa tehingu tühisuse. Samuti ei ole nõude loovutamise tehingu

pooled leppinud kokku, et nõuet on võimalik loovutada vaid kirjalikus vormis tehinguga.

39. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga ka selles, et nõude loovutamise leping on näilik. Käesolevalt

nähtub nõude loovutamise lepingust reisija selge tahe oma nõude loovutamiseks hagejale.

Riigikohus on selgitanud, et nõude loovutamiseks on piisav senise ja uue võlausaldaja kokkulepe,

üldist vorminõuet nõude loovutamise lepingule selle kehtivuse eeldusena seaduses sätestatud ei ole

(RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-149-13, p 27). Hageja on esitanud kohtule allkirjastatud nõude

loovutamise lepingu, mis vastab seaduses sätestatud nõuetele ning nõude loovutamine tuleb lugeda

õiguspäraseks. VÕS § 164 lg 1 järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata

anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või

loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu

muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS § 170 kohaselt kui võlausaldaja

teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on

võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole

kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus

võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. VÕS § 172 kohaselt võlgnik võib keelduda kohustuse

täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti

nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest

kirjalikult teatanud. Üldpõhimõtte kohaselt on kõik rahalise kohustuse täitmisele suunatud nõuded

oma olemuse poolest üleantavad ja seetõttu ka loovutatavad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti

(RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-132-04, p 14; nr 3-2-1-31-05, p 19).

40. VÕS § 166 lg 1 järgi ei või loovutada ülalpidamise nõuet, kehavigastuse tekitamise, tervise

kahjustamise või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudeid ega muid nõudeid,

millele seadusest ülenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Kohus leiab, et hüvitise nõue määruse nr

261/2004 alusel ei ole hõlmatud VÕS § 166 sätestatud piirangutega. Määruses sätestatud hüvitis on

standardiseeritud hüvitis selleks, et heastada ebamugavusi, mis tekivad kõigil reisijatel lennu

hilinemise korral ja selle loovutamine ei ole iseenesest vastuolus Eesti siseriikliku seadusega.

41. Kohus märgib, et 17.01.2025 tegi Riigikohus lahendi tsiviilasjas 2-23-12908, kus esialgu toimuma

pidanud lennu ärajäämisest tekkinud nõuded loovutasid reisijad samuti Flagito OÜ-le (hageja).

Kuigi viidatud tsiviilasjas ei olnud vaidluse esemeks Riigikohtus nõude loovutamisega seonduv, ei

võtnud Riigikohus antud vaidlust lahendades seisukohta nõude loovutamise osas ega selgitanud, et

tegelikkuses on lennuhüvitise loovutamine lubamatu.

42. Ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus 261/2004 ise ei sisalda sätteid nõuete loovutamise

kohta, sh puuduvad selles normid, mis keelaks lennureisija nõude loovutamise või piiraks seda

õigust. Tallinna Ringkonnakohus käsitles 11.09.2020 lahendis tsiviilasjas nr 2-19-8035 põhjalikult

lennuhüvitise loovutamisega seonduvat. Nii tuvastas Tallinna Ringkonnakohus, et Euroopa Kohus

on mitmetes kohtuasjades käsitlenud lennureisija hüvitisnõuet, kusjuures enamasti pöörduvad

kohtusse reisijad ise. Ringkonnakohus märkis, et kohtuasjas flightright jt esines siiski olukord, kus

kaks reisijat olid nõuded loovutanud (vt 7. märtsi 2018 otsus liidetud kohtuasjades, C-274/16,

C-447/16 ja C-448/16, ECLI:EU:C:2018:160, p 26; kohtujuristi 19. oktoobri 2017 ettepanek,

ECLI:EU:C:2017:787, p 19). Samuti käsitles loovutatud hüvitisnõuet kohtuasi Flight Refund

(C-94/14, 10. märtsi 2016 otsus, ECLI:EU:C:2016:148, p 28, ja kohtujuristi 22. oktoobri 2015

ettepanek, ECLI:EU:C:2015:723, p 60). Loovutamisega mõneti sarnane õiguslik olukord oli

arutusel kohtuasjas Finnair, kus lennuveolepingu täitmise käigus põhjustatud kahju hüvitamise

nõude esitas kindlustusandja, kellele nõue oli üle läinud regressi korras (C-258/16, 12. aprilli 2018

otsus, ECLI:EU:C:2018:252, p 11). Tallinna Ringkonnakohus tuvastas, et üheski neist

kohtuasjadest ei seadnud Euroopa Kohus kahtluse alla lennureisija õigust hüvitisnõue loovutada.

Lisaks on Euroopa Kohtule esitatud eelotsusetaotlus FP Passenger Service GmbH ja Austrian

Airlines AG vahelises kohtuasjas (C 654/19), kus Austria kohtud ei näinud probleemi nõude

loovutamises. Viidatud kohtuasjades ei tulnud Euroopa Kohtul vastata küsimusele, kas lennureisija

hüvitisnõue on loovutatav. Sama kohus on korduvalt rõhutanud põhimõtet, et liikmesriigi kohtu

küsimusele eelotsusemenetluses tarviliku vastuse kujundamisel võib ta anda siiski kõik juhised,

mida ta peab vajalikuks (vt nt 27. juuli 2019 otsus kohtuasjas Astone, C-332/15,

ECLI:EU:C:2016:614, p 53 ja seal viidatud varasem praktika). Seega oleks neis kohtuasjades

juhitud eelotsusetaotluse esitanud kohtute tähelepanu nõude loovutamise takistusele. Ühtlasi on

määruses nr 261/2004 nõude loovutamise keelu puudumine niivõrd selge, et selle kohta pole vaja

küsida eelotsusetaotlust. Ringkonnakohus oli veendunud, et küsimus on samavõrra ilmselge teiste

liikmesriikide kohtute ja Euroopa Kohtu jaoks (vrd Euroopa Kohtu 6. oktoobri 1982 otsus

kohtuasjas Cilfit jt, 283/81, ECLI:EU:C:1982:335, p 16). Ringkonnakohus ei täheldanud

lennureisija hüvitisnõude loovutamise keeldu ka tarbijate õigusi käsitlevates sätetes.

43. Samas lahendis asus ringkonnakohus seisukohale, et on tarbijal lihtsam oma nõuet realiseerida, kui

ta loovutab selle lennureisijate hüvitiste sissenõudmisele spetsialiseerinud isikule. Ringkonnakohus

leidis, et tarbijate igakülgse ja tõhusa kaitse põhimõttega ei ole kooskõlas järeldus, et määruse nr

261/2004 alusel esitatavat nõuet ei saa kehtivalt loovutada. Samuti märkis ringkonnakohus, et

nõude loovutamise takistusi ei tulene ka Eesti õigusest. Ringkonnakohus ei näinud põhjust hinnata

määruse nr 261/2004 alusel esitatavat rahalist nõuet sedavõrd erilisena, et seda ei saa Eesti õiguse

järgi kehtivalt loovutada (TalRKo 2-19-8035 p 10-10.6).

44. Kohus ei nõustu kostja järeldusega, et reisija võib nõude loovutamisega ilma jääda hüvitisest.

Hageja on õigesti osundanud, et nõude loovutamine ei ole samastatav nõudest loobumise või

vähendamisega. VÕS § 164 kohaselt läheb nõue vanalt võlausaldajalt uuele üle – uus võlausaldaja

astub senise asemele. Eeltoodust nähtub, et VÕS § 164 kohaselt toimuvas nõude loovutamise

tehingus ei toimu nõudest loobumist VÕS § 207 mõttes. Ka Riigikohus on leidnud, et

võlausaldajalt nõude omandanud kolmas isik astub endise võlausaldaja asemele (nõude omandaja

saab nõude esialgse omaniku õigusliku positsiooni), nõude olemus sellest ei muutu (RKTKm 2-19-

19561/13, p 13). Kohus nõustub hagejaga ka selles, et nõude eduka menetlemise korral hagejale

jääv summa ei ole vähendatud nõue, vaid teenustasu. Hageja on märkinud, et hageja poolt pakutav

teenus sisaldab kõikide menetlustega seotud kulude katmist (nt menetluskulud). Olukorras, kus

reisija pöörduks iseseisvalt 400 eurose nõudega kohtusse, peaks ta ainuüksi riigilõivu tasuma 140

eurot, mis on võrdne reisija poolt hagejale tasutava teenustasuga 400 euro suuruse nõude puhul.

Kohus ei näe siinjuures vastuolu ka heade kommetega TsÜS § 86 mõttes.

45. Kostja leidis, et lennu hilinemine oli tingitud erakorralistest ja kostjast mittesõltuvatest

ilmastikutingimustest. Kostja selgitas, et lennuk, mis pidanuks hagi aluseks olevat lendu

teenindama, ei saanud Tallinna lennuväljal esinevate maandumiseks ebasobivate

ilmastikutingimuste tõttu maanduda. Nimelt, lend nr TK3024 pidi Antalya lennujaamast väljuma

29.09.2022 kell UTC 20:25 ning maanduma Tallinna lennujaamas kell UTC 00:40. Enne lennu nr

TK3024 toimumist, kell UTC 17:30 koostas kostja ülevaate Tallinna lennujaamal esinevatest

ilmastikuoludest, mille kohaselt oli nähtavus Tallinna lennujaamal alla 500 meetri, kusjuures lennu

maandumiseks on vajalik nähtavus vähemalt 550 meetrit. Sellised, maandumist takistavad

ilmastikuolud olid prognoositud kestma alates 29.09.2022 kohaliku aja järgi 21:00 (UTC 19:00)

kuni 30.09.2022 kohaliku aja järgi kellaajani 04:00 (UTC 02:00). Seetõttu võttis kostja vastu

otsuse lend nr TK3024 edasi lükata, kuniks Tallinna lennuväljal esinevad maandumiseks sobivad

ilmastikuolud.

46. Hageja leidis, et lennu hilinemist põhjustava erakorralise ja vältimatu asjaolu esinemist pidi

tõendama kostja, kuid kostja seda ei teinud. Sügisesed ilmastikuolud sh udu ei ole lennunduses

ebatavalised ega erakorralised. Teised sama päeva lennud maandusid Tallinnas plaanipäraselt ilma

probleemideta.

47. Kohus leiab, et kostja ei ole oma vastuväidete aluseks olevaid asjaolusid tõendanud. Euroopa

Parlamendi ja Nõukogu 11.02.2004 määrusega nr 261/2004 kehtestati ühiseeskirjad reisijatele

lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava

hüvitise ja abi kohta. Viidatud määruse artikli 5 lõike 3 järgi ei ole lennuettevõtja kohustatud

tasuma artikli 7 kohast hüvitist, kui ta suudab tõestada, et tühistamise põhjustasid erakorralised

asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik vajalikud meetmed.

Euroopa Kohus on selgitanud, et viidatud määruse artikleid 5, 6 ja 7 tuleb tõlgendada viisil, et

hilinenud lendude reisijaid võib võrdsustada tühistatud lendude reisijatega hüvitiste nõuete

esitamisel (kohtuasjad nr C-402/07, nr C-432/07, nr C-549/07 ja nr C-257/14). Iseenesest ei vaidle

pooled selle üle, et lennureisijal võib olla üle kolme tunni kestnud hilinemise puhul õigus nõuda

hüvitist 400 eurot, kui hilinemise ei põhjustanud erakorralised asjaolud.

48. Euroopa Kohus on asunud seisukohale (kohtuasi nr C-402/07, p 67), et määruse kohaselt ei ole

lennuettevõtjad kohustatud maksma hüvitist, kui nad suudavad tõendada, et pikaajalise hilinemise

põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud

tarvitusele kõik vajalikud meetmed. Kõik erakorralised asjaolud ei ole lennuettevõtjat vastutusest

vabastavad, vaid neile tuginemisel peab lennuettevõtja tõendama, et neid asjaolusid ei oleks mingil

moel saanud vältida sobivate meetmetega (kohtuasi nr C-549/07, p 40).

49. Hagejal on õigus selles, et 2022 septembris oli Tallinnas ja Antalyas sama kellaaeg, kuivõrd

Tallinnas (tavapäraselt UTC+2, suveaja tõttu UTC +3) kehtis tollal suveaeg kuid Antalyas mitte

(UTC +3). Muidu on Tallinn ja Antalya erinevas ajavööndis. Seega lähtub kohus hageja poolt

esiletoodud kellaaegadest: lend TK3025 pidi väljuma kell 05:00 (UTC 02:00) ning Antalyas

maanduma kell 08:55 (UTC 05:55); lend TK3024 pidi Antalyast väljuma kell 23:25 (UTC 20:25)

ja maanduma Tallinnas kell 03:40 (00:40 UTC). Kostja väidete kohaselt lennu teostamist

(maandumine Tallinnas) takistavad faktilised ilmastikuolud kestsid perioodil 29.09 alates kella

21:00 (18:00 UTC) kuni 30.09 kella 04:00ni (01:00 UTC). Transpordiameti kinnitusel kestsid

maandumist takistavad faktilised ilmastikuolud Tallinna lennuväljal ajavahemikul 29.09.2022 kella

21:50 (18:50 UTC) kuni 30.09.22 kella 01.20ni (22:20 UTC).

50. Iseenesest ei ole kohtul kahtlust, et liinil TK3025 lendu Tallinn - Antalya teostama pidanud lennuk

oleks ka teenindanud eelnevat s.o TK3024 lendu suunal Antalya - Tallinn. Kostjal ei ole Tallinnas

baasi, kus hoitakse tema lennukeid ja personali, seega pidi lennuk tulema Antalyast. Samuti ei ole

kohtul kahtlust, et lennu TK3024 personal pidi teenindama ka lendu TK3025.

51. Kostja tugineb asjaoludele, et lendu TK3024 suunal Antalya - Tallinn takistasid faktilised

ilmastikuolud kestsid perioodil 29.09 alates kella 21:00 kuni 30.09 kella 04:00ni. Kostja soovib

oma seisukohta tõendada vaidlusalust 30.09.2022 lendu TK3025 puudutavate TTJA

Tarbijavaidluste komisjoni 10.05.2023 otsustega tarbijavaidlustes 19-1/22-16858-013, 19-1/22-

16957-013 ja 19-1/22-17279-013, millega Tarbijavaidluste komisjon jättis rahuldamata reisijate

hüvitisnõuded. Kohus märgib, et Tarbijavaidluste komisjoni otsuses toodud õiguslikud seisukohad

ja järeldused ei ole käesoleva vaidlust lahendava kohtu jaoks siduvad. Tarbijavaidluste komisjoni

otsused saavad käesolevas vaidluses olla vaid tõendid, mis kinnitavad, et teised sama lennu reisijad

on pöördunud tarbijavaidluste komisjoni poole ja nende nõuded on jäänud rahuldamata ning

tarbijavaidluste komisjon lähtus otsuse tegemisel Transpordiameti lennutegevuse üksuse

vaneminspektori selgitustest. Muid järeldusi neist otsustest kohus teha ei saa.

52. Kostja tugineb erakorraliste ja kostjast mittesõltuvate ebasobivate ilmastikutingimuste tõendamisel

Transpordiameti Lennutegevuse üksuse vaneminspektori selgitustele ja ilmaprognoosi

andmestikule (dtl 109). Nii on lennundusametnik Tarbijavaidluste komisjonile selgitanud, et

„väljalennu üheks aluseks on ilmastikuprognoos TAF (koostatud 29.09. kell 17:30Z), mille

kohaselt prognoseeriti võimalikke ebasobivaid maandumistingimusi Tallinna lennuväljal

ajavahemikus 29.09 kella 21:00 kuni 30.sept 2022 kella 04:00LT (kohaliku aja järgi). Antud

meteoprognoosi alusel oleks reis TK3024 AYT-TLL võinud Antalyast väljuda kell 01:30LT

(22:30Z), arvestusega, et maandumine Tallinnas toimuks peale kella 04:00LT (0100Z) 30.09.

varahommikul. Kell 23:30Z oli välja antud uus prognoos, kus maandumist takistavaid tingimusi

Tallinnas enam ei prognoseeritud“ (dtl 104-105).

53. Hageja kostja väitega ei nõustu. Hageja tõi esile, et tegelikkuses oli võimalik Tallinnas kostja poolt

esiletoodud ajavahemikul maanduda. Hageja esitas asja materjalide juurde Flightera.net väljavõtte,

millest selgub, et ajavahemikul 29.09.2022 kella 21:50 kuni 30.09.22 kella 01.20ni, maandus

Tallinnas kaheksa lendu: BT854 maandus kell 22:29; D84551 maandus kell 23:57; SK1772

maandus kell 22:47; BT816 maandus kell 23:36; LO789 maandus kell 23:27; BT361 maandus kell

00:48 AY1035 maandus kell 00:26; LH884 maandus kell 00:49. Samuti maandusid plaanipäraselt

teised, eelnevad lennud. Hageja leiab, et ilmastikuolud Tallinnas ei teinud lendude toimimist

võimatuks ja lend TK3024 saanuks plaanipäraselt kell 00:40 (UTC) Tallinnas maanduda.

Transpordiameti kinnitusel oli võimalik Tallinnas maanduda alates kella 01:20st, kuid lend

TK3024 maandus Tallinnas alles kell 16:54 (13:54 UTC).

54. Kohtu hinnangul nähtub eelviidatud tõenditest kogumis, et lennu TK3024 maandumine halbade

ilmastikuolude tõttu ei olnud tegelikkuses piiratud ega takistatud. Samuti võib esitatud tõenditest

kogumis järeldada, et ei esinenud selliseid ilmastikuolusid, milliste tõttu ei olnud lennukite

maandumine objektiivselt ja reisijate ohutuse tagamise eesmärgil võimalik. Tegelikkuses

Transpordiamet kinnitas, et vastavalt faktiliste ilmastikuolude METAR väljavõttele kestsid

maandumist takistavad faktilised ilmastikuolud Tallinna lennuväljal ajavahemikul 29.09.2022 kella

21:50 kuni 30.09.22 kella 01.20ni, st. tegelikud maandumist takistavad ilmastikutingimused kestsid

lühemal perioodil kui väljastatud ilmaprognoos seda ennustas, kuid vaatamata sellele, teiste

lennuettevõtete lennukid Tallinna Lennujaamas maandusid.

55. Kohus nõustub hagejaga, et sügisesed ilmastikuolud (udu) ei saa iseenesest endast kujutada sellist

erakorralist asjaolu, millistele tuginedes võiks kostja keelduda hüvitise maksmisest. Asjas kogutud

tõenditest nähtub, et teised samal päeval ja ajal Tallinnas maanduma pidanud lennud tegid seda

tavapäraselt. Seega ei saanud objektiivselt esineda selliseid ilmastikuolusid, milliste tõttu oleks

maandumisraja kasutamine ja ohutu maandumine olnud välistatud. Iseenesest oli lennuki

meeskonnal õigus otsustada, kas nad lendavad udusesse Tallinna, kuid ainuüksi meeskonna

vastavasisulisest otsusest ei saa järeldada, et objektiivselt esinesid maandumist välistavad

erakorralised ja ületamatud asjaolud.

56. Kostja tugineb ka väitele, et kuivõrd lend lükkus edasi ilmastikutingimuste sobimatuse tõttu, tekkis

olukord, kus TK3024 lennureisi teenindanud lennumeeskond ei saanud maksimaalse lubatud tooja

ületamise tõttu lendusid õigeaegselt teenindada. Kostja väidab, et kõik teised lennumeeskonnad

olid hõivatud muude lendudega ning varumeeskonda ei olnud võimalik rakendada. Kohus leiab, et

viidatud asjaolu ei ole tõendatud. Iseenesest ei ole kahtluse all kostja väide, et lennu

edasilükkumise tõttu oleks täitunud lennumeeskonna maksimaalne lubatud tööaeg. Kuid kohus

juhib tähelepanu, et lennumeeskonna tööaega ei oleks ületatud, kui kostja oleks Tallinnasse kaasa

võtnud asendusmeeskonna. Kostja esitatud lennumeeskonna andmestikust ei saa teha ühest

järeldust, et varumeeskonna kaasamine ei oleks olnud võimalik. Viidatud tõendist ei selgu, kes

isikutes pidi lendu opereerima, kes tegelikult opereeris, kes oleks saanud opereerida jms. Hageja on

õigesti juhtinud tähelepanu, et kostja lennubaas ja meeskond asuvad kostja koduriigis Türgis.

Samuti ei nähtu materjalidest, et kostja oleks kaalunud lennumeeskonna rentimist mõnelt teiselt

lennuettevõtjalt. Hageja on õigesti viidanud Euroopa Kohtu 11.06.2020 lahendi C-74/19 p-des 58-

59 leidnud: /.../erakorralise asjaolu esinemisel ei või lennuettevõtja, kes soovib vabaneda reisijatele

nimetatud määruse artikli 5 lõike 1 punktis c ja artiklis 7 ette nähtud hüvitise maksmise

kohustusest, võttes eelmises punktis viidatud vajalikud meetmed, üldjuhul piirduda sellega, et

pakub asjaomastele reisijatele teekonna muutmist nende lõppsihtkohta järgmise tema enda

teostatud lennuga, mis saabub sihtkohta nende saabumiseks esialgu kavandatust päev hiljem (p 58).

Hoolsus, mida sellelt lennuettevõtjalt nõutakse, et ta saaks vabaneda hüvitise maksmise

kohustusest, eeldab nimelt seda, et ta rakendab kõiki enda käsutuses olevaid vahendeid, et tagada

teekonna muutmine mõistlikult, rahuldavatel tingimustel ja esimesel võimalusel, mille hulka

kuulub ka see, et otsitakse teisi otse- või vahemaandumisega lende, mida võivad teostada teised

lennuettevõtjad, kes kuuluvad samasse lennundusallianssi või mitte, ja mis saabuvad varem kui

asjaomase lennuettevõtja järgmine lend (p 59). Kohane on ka hageja viide Saksa Ülemkohtu

(Bundesgerichtshof) kes, leidnud, et kõik võimalikud meetmed hõlmavad ka kohustust proovida

tellida tšarterlendude teenuse pakkujatelt asenduslennukit.

57. Euroopa Kohtu praktika kohaselt peab lennuettevõtja rakendama etteulatuvaid meetmeid lende

planeerides, üritades võimalikke tulevikus tekkivaid tõrkeid vältida. Selliseid meetmeid

rakendamata ei vabane lennuettevõtja Määruse 261/2004 art 5 lõike 3 alusel hüvitise tasumise

kohustusest (EKo 12.05.2011 C-294/10, p 37). Lennuettevõtja peab selleks, et vältida, et kõik

erakorraliste asjaolude ilmnemisest tulenevad hilinemised, isegi tähtsusetud, ei päädiks vältimatult

lennu tühistamisega, oma vahendeid õigel ajal selliselt planeerima, et talle jääks teatud ajavaru, et

nimetatud lend saaks võimaluse korral, kui erakorralised asjaolud on ära langenud, toimuda. Kui

aga lennuettevõtjal ei ole sellises olukorras ajavaru, siis tuleb sellest järeldada, et ta ei ole võtnud

kõiki määruse nr 261/2004 artikli 5 lõikes 3 sätestatud vajalikke meetmeid (EKo C-294/10, p 28).

Sellised võimalikud meetmed ei ole piiratud ka kitsalt konkreetse lennu tõrkest hoidumisega, vaid

hõlmavad endas nt võimalusel tehniliste või halduslike meetmete kasutuselevõttu, et otseselt või

kaudselt erakorralise asjaolu mõju ennetada või vähendada (EKo 04.05.2017 C-315/15, pd 39 ja

44). Lennuettevõtjal peab olema selline ajavaru, et jätkulend saaks toimuda. Kui aga

lennuettevõtjal ei ole sellises olukorras ajavaru, siis tuleb sellest järeldada, et ta ei ole võtnud kõiki

määruses sätestatud vajalikke meetmeid tarvitusele.

58. Kuna kostja vastuväited hageja nõudele ei ole põhjendatud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista hüvitis 400 eurot. Lisaks põhinõudele palus hageja palus kostjalt välja VÕS § 113 lg 1

teisest lauses tuleneva viivisemääraga viivise perioodi eest 05.11.2022 kuni 07.04.2023 summas

18,46 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise hüvitiselt summas 400 eurot alates

28.04.2023 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas

summas kohustuse täitmiseni.

59. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 113 lg 2 sätestab,

et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või

alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul,

arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest

või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse.

60. Kuivõrd kohus rahuldas hageja põhinõude ning hageja teatas kostjale oma nõudest 04.11.2022,

kuulub hageja viivisenõue rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista alates

05.11.2022 kuni kohtuotsuse tegemise päevaks 28.01.2025 sissenõutavaks muutunud viivis

summas 102,94 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjalt alates kohtulahendi tegemisele

järgnevast päevast 29.01.2025 välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis hüvitise summalt 400

eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni hüvitise täieliku tasumiseni.

61. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista võla sissenõudmise kulu 40 eurot. VÕS § 1131 lg 1 näeb

ette, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude

hüvitamist summas 40 eurot. Kohus nõustub hageja väitega, et võla sissenõudmise kulusid ei pea

hageja antud nõude esitamiseks tõendama. Kuna hageja viivisenõue oli põhjendatud, kuulub

rahuldamisele ka võla sissenõudmise kulu. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 40 eurot.

62. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagi on põhjendatud ning tuleb rahuldada.

Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 400 eurot, 40 eurot sissenõudmiskulude

hüvitamiseks ning kohtuotsuse päevaga sissenõutavaks muutunud viivis summas 102,94 eurot ja

sealt edasi kuni kohtuotsuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses

määras.

63. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle

Menetluskulud

64. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd

kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab,

et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud

ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS §

174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või

menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määruse tegemist.

65. Hageja palus kostjalt menetluskuludena välja mõista riigilõivu 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse

avalduse koostamise ja esitamise kulu 20 eurot (TSMS § 4842) ning kulud õigusabile 4,75h

ulatuses. Hageja selgitas, et menetluskulud koosnevad esmalt esindaja Julia Dmitrijeva (STS

Consulting OÜ) poolt õigusteenuse osutamises: maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja

esitamine (20 eurot) ja materjalide kogumine ja õiguslik analüüs, hagiga seotud materjalide

läbitöötamine, tõendite analüüs ning seisukoha kujundamine, tõlkimine, hagiavalduse koostamine

(1,5h), esindaja vandeadvokaat Kristjan Tuul - kostja 18.09.2023 seisukoha ja tõenditega

tutvumine (0,5h); hageja 16.10.2023 seisukoha koostamine, tõendite kogumine (2h); hageja

18.12.2024 seisukohtade ja menetluskulude nimekirja koostamine (0,75h). Kokku on

menetluskulud 800 eurot (20 + 150 (100x1,5h) + 455 (140x3,25h) + 175).

66. Kostja hageja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud.

67. Hageja põhjendatud menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv 175 eurot.

68. TsMS § 4842 kohaselt ei hüvitata maksekäsu kiirmenetluses avaldaja kantud menetluskulusid

suuremas ulatuses kui 20 eurot (vt ka RKTKm nr 3-2-1-165-16, p 12.1-12.3). See kehtib ka

olukorras, kus asja lahendamine jätkub hagimenetluses. Sellisel juhul arvestatakse maksekäsu

kiirmenetluse kulud (20 eurot) hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9 kolmas lause, vt ka

TrtRK nr 2-19-136682, p 12.2). Seega tuleb kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu 20

eurot.

69. Kohus, arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu,

leiab, et hageja menetluskulud esindajakulule on põhjendatud. Kohus kontrollis kõikide hageja

esindaja toimingute ajakulu ning selle vastavust kohtule esitatud menetlusdokumentidele. Kohtu

hinnangul vastab tööaeg hageja poolt esitatud menetlusdokumentide sisule ja mahule ning on

seeläbi põhjendatud ja vajalik. Seega on hageja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud

põhjendatud ja vajalikud kokku 4,75h tunni minuti ulatuses.

70. Advokaadibüroo Küllike Namm osutab Flagito OÜ-le õigusabiteenust tunnihinnaga 140 eurot,

millele lisandub käibemaks, s.o koos käibemaksuga 168 eurot tunnis. Julia Dmitrijeva on hagejale

osutanud õigusabi tunnihinnaga 100 eurot/tund (käibemaksuta). Hageja kinnitab, et kõik kohtule

menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses antud

kohtumenetlusega.

71. TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab

menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud

kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kuna hageja on kinnitanud, et Flagito OÜ on

käibemaksukohustuslane ega ole kinnitanud, et ta ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt

käibemaksu tagasi arvestada, siis määrab kohus menetluskulud kindlaks käibemaksuta.

72. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 153 eurot

ilma käibemaksuta (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14) ja kuni 170 eurot käibemaksuta

(RKTKm 27.02.2017, 3-2-1-159-16, p 24). Riigikohus on rõhutanud ka, et lepingulise esindaja

tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (3-2-1-115-14, p 14).

Kohus leiab, et arvestades tsiviilasja keerukust, materjale ja menetluse käiku, saab tunnihinda 140

eurot (käibemaksuta) pidada põhjendatuks. Eeltoodust tulenevalt on hageja esindaja põhjendatud ja

vajalik kulu maakohtus 605 eurot (käibemaksuta). Kohus määrab hageja menetluskulude suuruseks

kokku 800 eurot (riigilõiv+ õigusabi kulu maksekäsu kiirmenetluses +õigusabikulu

hagimenetluses).

73. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku

tasumiseni.

74. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson

kohtunik