2-21-11318/167 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Ele Liiv, Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

28.01.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-11318

Kohtuasi

AS-i LHV Pank hagi S.L-i, OÜ KL Partners ja KL

Audit OÜ vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 02.01.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

S.L-i ja OÜ KL Partners määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja AS LHV Pank (registrikood 10539549),

lepinguline esindaja advokaat Kristi Traagel

Kostja I S.L (isikukood XXX), lepingulised esindajad

vandeadvokaadid Maria Mägi-Rohtmets ja Madis Vinni

Kostja II OÜ KL Partners (registrikood 10789201),

lepingulised esindajad vandeadvokaadid Maria Mägi-

Rohtmets ja Madis Vinni

Kostja III KL Audit OÜ (registrikood 10250407),

seaduslikud esindajad R.G ja S.L

Iseseisva nõudeta kolmas isik kostjate poolel ERGO

Insurance SE, lepinguline esindaja Vaho Vahkal

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 02.01.2025 määrus muutmata.

2. Jätta S.L-i ja OÜ KL Partners määruskaebused rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

2-21-11318

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS LHV Pank (hageja) esitas 19.07.2021 Harju Maakohtule hagi S.L-i (kostja I), OÜ KL

Partners (kostja II) ja KL Audit OÜ (kostja III) vastu kahju hüvitamiseks. Maakohus jättis

01.04.2024 otsusega hagi rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda. Tallinna

Ringkonnakohus jättis 18.09.2024 otsusega maakohtu otsuse muutmata, muutes osaliselt selle

põhjendusi ja jättis apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Riigikohus jättis 27.11.2024

määrusega kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Maakohtu otsus jõustus 27.11.2024.

2. Kostjad I ja II palusid hagejalt maakohtus kantud menetluskuludena välja mõista 48 897,50

eurot (s.o õigusabikulud 48 747,50 eurot 287 tunni ja 45 minuti eest tunnihinnaga 170 eurot

(ilma käibemaksuta) ja 150 eurot riigilõiv määruskaebuselt). Mitme lepingulise esindaja abi

kasutamine oli põhjendatud vaidluse keerukuse tõttu. Kostjad I ja II palusid välja mõista ka

viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras.

3. Kostja III palus hagejalt maakohtus kantud menetluskuludena välja mõista 23 818,35 eurot

(s.o õigusabikulud 157 tunni ja 24 minuti eest tunnihinnaga 150 eurot (ilma käibemaksuta) ja

alates 2023. aasta juulist tunnihinnaga 157 eurot (ilma käibemaksuta)). Vaidlus oli keskmisest

keerukam, arvestades audiitortegevuse spetsiifikat. Õigusabikuludele lisandusid kulud

äriregistri, kommertspandiregistri ja kinnistusraamatu väljavõtete eest 33 eurot. Lisaks palus

kostja III hagejalt menetluskuluna välja mõista parkimiskulu 8,75 eurot, mis seondus

kohtuistungil osalemisega. Kostja III palus välja mõista viivise menetluskuludelt

seadusjärgses määras.

4. Apellatsioonimenetluse kuludena palusid kostjad hagejalt välja mõista kulud õigusabile

9775 eurot 57 tunni ja 30 minuti eest tunnihinnaga 170 eurot (ilma käibemaksuta). 2/3

õigusabikuludest oli seotud kostjatega I ja II ning 1/3 kostjaga III. Kostjatele osutati õigusabi

hinnaga 170 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Kostjate I ja II menetluskulude osa moodustas

32 tundi ja 40 minutit tunnihinnaga 170 eurot (5553,33 eurot ilma käibemaksuta). Kostja III

menetluskulude osa moodustas 24 tundi ja 50 minutit (4221,67 eurot ilma käibemaksuta).

Kostjad palusid hagejalt välja mõista viivise menetluskuludelt.

5. Hageja vaidles kostjate menetluskuludele vastu.

Maakohtu määrus ja põhjendused

6. Maakohus rahuldas 02.01.2025 määrusega kostjate avaldused menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt, mõistes hagejalt kostjate I ja II kasuks välja menetluskulude

hüvitise 36 147,49 eurot (s.o maakohtus 31 274,16 eurot ja ringkonnakohtus 4873,33 eurot),

ning kostja III kasuks 24 454,27 eurot (s.o maakohtus 22 017,60 eurot ja ringkonnakohtus

2436,67 eurot) ning viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses toodud määras

alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni.

2-21-11318

6.1. Maakohus leidis, et tegemist oli keskmisest keerukama vaidlusega, mille tõttu oli mitme

esindaja kasutamine menetluses põhjendatud. Vaidluses oli vajalik esindajate koostöö, samuti

olid vajalikud nõupidamised klientidega. Hagejalt on aga põhjendatud selliste menetluskulude

väljamõistmine, mis olid otseselt seotud kohtumenetluses vajalike toimingute tegemisega,

ning mille vajalikkust oli võimalik otseselt seostada kohtule esitatud menetlusdokumentide ja

tõenditega.

6.2. Kostjate I ja II esindajate tunnitasu maakohtu menetluses oli mõistlik, kuid õigusabi

osutamisele kulunud aeg oli osaliselt ülepaisutatud. Kostjate I ja II esindajate ajakulu oli

põhjendatud 183 tunni ja 5 minuti ulatuses. Hagejalt tuli välja mõista 31 274,16 eurot, millest

31 124,16 eurot moodustasid kulud õigusabile ja 150 eurot riigilõivule.

6.3. Kostja III esindaja tunnitasu maakohtu menetluses oli samuti mõistlik, kuid õigusabi

osutamiseks kulunud aeg oli osaliselt ülepaisutatud. Kostja III kulud õigusabile olid

põhjendatud 21 984,60 euro ulatuses. Lisaks olid põhjendatud tõendite saamiseks vajalikud

kulud 33 eurot. Parkimiskulu 8,75 eurot ei olnud põhjendatud, sest Tallinnas kohtuistungile

jõudmiseks oli esindajal võimalik kasutada tasuta ühistransporti.

6.4. Apellatsioonimenetluses kostjatele osutatud õigusabi tunnihind 170 eurot oli

põhjendatud, kuid ka apellatsioonimenetluses osutatud õigusabile kulunud aeg oli

ülepaisutatud. Apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi maht oli põhjendatud 43 tunni

ulatuses (s.o 7310 eurot). Kostjate I ja II osa moodustas sellest 4873,33 eurot ja kostja III osa

2436,67 eurot.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

7. Kostjad I ja II esitasid määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määruse tühistada osas,

milles nende avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks jäi rahuldamata ja teha uus

määrus, millega kostjate I ja II menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldada täies

ulatuses.

7.1. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt vähendas maakohus kostjate I ja II maa- ja

ringkonnakohtus kantud õigusabikulusid põhjendamatult. Kulud õigusabile ei olnud

ülepaisutatud. Maakohus ületas menetluskulude hindamisel diskretsiooni piire ja tegi

kaalutlusvigu. Kuna hageja tugines oma nõudes erikontrolli hinnangule, siis oli vajalik selle

dokumendi sisu mõistmiseks analüüsida tõendit korduvalt koos klientidega, kasutades

raamatupidamise meetodeid. Kostjate I ja II huvides oli esindajatel vajalik pidada erinevate

asjaolude väljaselgitamiseks ja analüüsimiseks mitmeid nõupidamisi. Arutelud olid vajalikud,

kuna tegemist oli suures osas finants- ja raamatupidamise valdkonna eriteadmisi vajava

kohtuasjaga, mille puhul ei saanud eeldada, et advokaadid on piisavalt pädevad.

7.2. Maakohus vähendas põhjendamatult ka kohtuistungiteks ettevalmistamiseks kulunud

aega. Kostjate ja nende esindajate vahelised arutelud, menetlusdokumentide ja lisade analüüs

ja nendest kliendile kokkuvõtete tegemine ei olnud üheski ulatuses ebavajalikud. Pooled olid

menetluses ebavõrdses positsioonis. Hageja varjas tõendeid ja venitas menetlust. On

ebaõiglane, et kostjad peavad olulised ulatuses kandma oma menetluskulud ise.

7.3. Keerulisemates ja mahukates asjades, milles enamus tõendeid sisaldavad spetsiifilist

infot, eelneb igale lausele menetlusdokumendis esindajate põhjalik ja ajamahukas töö, mida

tuleb arvestada menetluskulude vajalikkuse üle otsustamisel. See ei ole hea praktika, et kohus

võtab esindajate tööle tegelikult kulunud ajast oma suva järgi maha suures mahus töötunde.

8. Hageja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

2-21-11318

9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse

tühistamiseks vaidlustatud osas. Määruskaebus jääb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus

§-ga 659 rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 (koosmõjus TsMS §-ga

659) järgi maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid.

11. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS

§-ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja ja kostja III maakohtu määrust ei

vaidlustanud. Seega on maakohtu määrus TsMS § 466 lg 3 järgi jõustunud kostja III

menetluskulude osas (resolutsiooni p-d 3, 4, 7 ja 8), samuti osas, milles maakohus mõistis

hagejalt kostjate I ja II menetluskulud osaliselt välja (resolutsiooni p-d 1, 2, 5 ja 6 osaliselt).

12. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus esmalt, et menetluskulude

rahalise suuruse määrab kohus kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses, võttes aluseks menetlusosaliste esitatud menetluskulude nimekirjad ja

tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude suuruse

kindlaksmääramise peamiseks kriteeriumiks on TsMS § 175 lg 1 järgi nende vajalikkus ja

põhjendatus. Seejuures on menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid

juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 18.12.2012, 3-2-1-171-12, p 13

esimene lõik).

13. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus kostjate I ja II esindajate toimingute

põhjendatust ja vajalikkust ning toimingutele kulunud aega hinnates diskretsioonipiire

ületanud. Maakohus vähendas võrreldes kostjate I ja II menetluskulude nimekirjadega

mitmetele toimingutele kulunud aega, leides, et teatud toimingutele võis menetluskulude

seisukohalt põhjendatult kuluda vähem aega kui kostjad I ja II olid taotlenud. Maakohus on

võtnud seisukoha kõigi kostjate I ja II menetluskulude nimekirjades toodud toimingute

vajalikkuse ja neile kulunud aja põhjendatuse kohta. Maakohtu põhjendatuks peetud ajakulu

on ringkonnakohtu arvates kooskõlas asja sisu ja keerukusega, samuti menetlusdokumentide

sisuga, mistõttu ringkonnakohtul ei ole alust kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber

hinnata. Ringkonnakohtul ei ole alust hinnata ümber maakohtu põhjendatuks peetud

lepinguliste esindajate kulusid pelgalt seetõttu, et kostjate I ja II endi hinnangul olid

menetlustoimingute tegemiseks kulunud aeg põhjendatud.

14. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt

välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja

hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute

tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele.

Seejuures võimaldab TsMS § 175 lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike

menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja

liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte

järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust (RKTKm 14.04.2021, nr 2-19-10324, p

17 ja 21.06.2021, nr 2-17-13164, p 9). Maakohus on neid nõudeid määruse tegemisel

järginud.

2-21-11318

Määrusest nähtub, et maakohus hindas kostjate I ja II lepinguliste esindajate kulude

vajalikkust ja põhjendatust. Maakohus sidus toimingutele kulunud ajakulu asjaomaste

toimingute ja dokumentide keerukuse, sisu ja mahuga. Maakohus lähtus menetluskulude

hindamisel põhjendatult ka sellest, et tegemist oli keskmisest keerukama vaidlusega, mis

õigustas mitme esindaja osavõttu. Ka keerulisemate vaidluste puhul ei saa menetlusosaline

eeldada automaatselt kõikide menetluskulude väljamõistmist vastaspoolelt. Kohus peab ka

sellisel juhul TsMS § 175 lg 1 kohaselt poole menetluskulusid hindama.

15. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus kostjate I ja II määruskaebuse rahuldamata

ja maakohtu määruse muutmata.

16. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid.

17. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)