2-23-6167/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Aleksandr Kondrašov

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.01.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-6167

Tsiviilasi

Jõhvi valla (Jõhvi Vallavalitsuse kaudu) hagi A K vastu 14

721,20 euro väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

14 721,20 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Jõhvi vald (Jõhvi Vallavalitsuse kaudu; registrikood

75033483), lepinguline esindaja S P

Kostja A K (isikukood xxx), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Martin Traat

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Jõhvi valla (Jõhvi Vallavalitsuse kaudu) hagi A K vastu 14 721,20

euro väljamõistmiseks.

2. Jätta menetluskulud Jõhvi valla (Jõhvi Vallavalitsuse kaudu) kanda. Mõista Jõhvi

vallalt (Jõhvi Vallavalitsuse kaudu) A K kasuks välja menetluskulud 1348,1 eurot (koos

käibemaksuga).

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest (28.01.2025). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja poolte seisukohad

1. Jõhvi vald (Jõhvi Vallavalitsuse kaudu; hageja) esitas 24.04.2023 Harju Maakohtule

hagiavalduse A K (kostja) vastu paludes mõista kostjalt välja 14 721,20 eurot. Hageja palus jätta

menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 10.01.2022 tähtajalise töölepingu, mille alusel asus kostja

alates 10.01.2022 kuni 29.09.2023 hageja juurde tööle sotsiaalteenistuse projektijuhi

ametikohale. Kostja ütles 22.03.2023 avaldusega töölepingu erakorraliselt üles alates

24.03.2023. Lepingu lõpetamise põhjusena tõi töötaja välja asjaolu, et tema tervis ei võimalda

kokkulepitud tööd teha ja tööandja ei võimalda talle sobivat tööd.

Hageja on seisukohal, et kostjal ei olnud õigust tööleping erakorraliselt üles öelda. Kostja ei ole

vastupidist tõendanud. Kui tähtajalise töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine, kehtib

leping kuni kokkulepitud tähtaja lõpuni. Analoogia korras ei ole võimalik kohaldada tähtajatu

töölepingu erakorralise ülesütlemise regulatsiooni, mille kohaselt lõpeb tähtajatu leping

korraliselt, kui erakorraline ülesütlemine on tühine. Hagejal on töölepingu seaduse (TLS) § 100

lg 5 alusel õigus nõuda kostjalt hüvitist alates lepingu lõppemisele järgnevast päevast 25.03.2023

kuni lepingu lõppemise kuupäevani 29.09.2023 kokku 14 721,20 eurot.

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja selgitas, et tal oli õigus tööleping erakorraliselt üles öelda. Kostja lõpetas töölepingu

tulenevalt tõsisest terviseprobleemidest, mis ei võimaldanud tal tööd jätkata. Kostjal ei olnud

võimalik tööd jätkata ei istudes ega seistes. Hageja oli teadlik lepingu ülesütlemise põhjusest.

Seadus näeb ette, et tähtajalist töölepingut ei ole võimalik korraliselt üles öelda. Seadus jätab aga

reguleerimata küsimuse, mis juhtub, kui tähtajaline tööleping erakorraliselt üles öeldakse, kuid

selleks puudub alus. Analoogia korras saab kohaldada tähtajatu töölepingu ülesütlemise

regulatsiooni, mis näeb ette, et kui töötajal ei ole tähtajatu töölepingu erakorraliseks

ülesütlemiseks alust, loetakse ülesütlemine korraliseks seaduses sätestatud etteteatamistähtajaga.

Kuna töötaja peab töölepingu korralisest ülesütlemises tööandjale vähemalt 30 kalendripäeva

ette teatama, loetakse ülesütlemine korraliseks pärast 30 kalendripäeva möödumist

ülesütlemisest. Käesoleval juhul tuleks tööleping lugeda ülesütlemise avalduse tühisuse korral

lõppenuks 24.04.2023. Hageja hüvitise nõue hagis nimetatud määras ei tugine seadusele.

Kohtu põhjendused

3. Kostja märgib 11.12.2024 menetlusdokumendis, et ajas halvenenud tervisliku seisundi

tõendamiseks esitab ta väljavõtte haigusloost. Kohus toob välja, et kostja ei ole viidatud

väljavõtet dokumendile lisanud. Isegi juhul, kui kostja oleks 11.12.2024 täiendava tõendi

esitanud, ei saanuks kohus seda arvestada, sest dokument olnuks esitatud hilinemisega.

4. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.

5. Kohus on tuvastanud järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud:



pooled sõlmisid 10.01.2022 tähtajalise töölepingu, mille alusel asus kostja 10.01.2022 hageja

juurde tööle sotsiaalteenistuse projektijuhi ametikohale. Leping oli sõlmitud kuni 29.09.2023;



kostja ütles 22.03.2022 avaldusega töölepingu alates 24.03.2023 erakorraliselt üles tervislikel

põhjustel. Hageja ei ole kostja ülesütlemist töövaidlusorganis vaidlustanud.

6. Hagis palub hageja kohtul mõista kostjalt TLS § 100 lg 5 alusel välja keskmise tööpäevatasu

alates ülesütlemisele järgnevast päevast, st 25.03.2023 kuni tähtajalise töölepingu lõppemise

kuupäevani 29.09.2023 kokku 14 721,20 eurot. Pooled vaidlevad kostja töölepingu erakorralise

ülesütlemise kehtivuse üle. Vaidluse all on ka see, et kui tähtajalise töölepingu erakorraline

ülesütlemine on tühine, siis kas ja mis hetkest alates leping lõpeb. Pooled on erimeelt ka selles

osas, kas kostjal on õigus nõuda hüvitist alates 25.03.2023 kuni tähtajalise töölepingu lõppemise

kuupäevani.

7. Esmalt kontrollib kohus töötaja töölepingu erakorralise ülesütlemise kehtivust. Töötaja võib

erakorraliselt üles öelda nii tähtajalise kui ka tähtajatu töölepingu. 22.03.2022 avalduses

põhjendab kostja töölepingu erakorralist ülesütlemist tervislike põhjustega (dtl 7). Kostja

ülesütlemise avalduse aluseks saab olla TLS § 91 lg 3, mis sätestab, et töötaja võib töölepingu

erakorraliselt üles öelda töötaja isikust tuleneval põhjusel, eelkõige kui töötaja terviseseisund või

perekondlikud kohustused ei võimalda tal kokkulepitud tööd teha ja tööandja ei võimalda talle

sobivat tööd. Riigikohus on selgitanud, et töölepingu erakorralise ülesütlemise eelduseks on TLS

§ 87 järgi mõjuva põhjuse olemasolu. Töötaja võib töölepingu TLS § 91 lg 1 alusel mõjuval

põhjusel üles öelda, eelkõige kui kõiki asjaolusid ja mõlema poole huvi arvestades ei või lepingu

jätkamist mõistlikult nõuda. TLS § 91 lg 1 järgi on töölepingu erakorralise ülesütlemise

mõjuvaks põhjuseks ettenägematu asjaolu, mille tõttu saab poolte huvisid kaaludes eeldada, et

lepingu täitmine on muutunud töötaja jaoks võimatuks. Võimatuse all tuleb mõista mitte ainult

füüsilist võimatust, vaid ka sellist erakorralist olukorda, kus töötajalt ei saa mõistlikult oodata

tööülesannete täitmist. Ülesütlemise tingimuseks TLS § 91 lg 3 järgi on sellise mõjuva põhjuse

olemasolu, millest saab järeldada töölepingu erakorralise ülesütlemise vajadust. Töötaja isikust

tulenev erakorraline ülesütlemine eeldab sellise kaaluga põhjust, mis õigustab töölt lahkumist

erakorraliselt. Selleks võib olla olukord, kus (edasi)töötamine võib põhjustada töötaja

terviseseisundi edasise halvenemise (RKTKo 22.04.2015, 3-2-1-111-14, p 14).

8. Hagejale 24.03.2023 saadetud kirjas põhjendas kostja töölepingu lõpetamist selliselt, et

terviseprobleemidest johtuvalt ei ole tal võimalik sõita tööle Jõhvi ja töötada istudes või seistes

järjest tunde (dtl 11). Samu põhjendusi tõi kostja välja 17.04.2023 kirjas hagejale (dtl 17).

Kohtumenetluses selgitas kostja, et tema terviseprobleemid kuhjusid johtuvalt xxx. Lisaks on

kostjal xxx ja valud ning 29.05.2023 eemaldati kostjal xxx (kostja 01.06.2023

menetlusdokumendi p „g“; dtl 35–37).

9. Kohtule on esitatud kostja ambulatoorne epikriis, millest nähtuvalt tuvastati tal juba 2016. a

xxx xxx. 24.03.2023 pöördus kostja arsti poole kaebusega selle peale, et viimasel ajal on jälle

häiriv xxx, näidustatud on xxx. Juba 02.04.2023 lõpetas arst haiguslehe põhjendades seda

järgmiselt: xxx; haiguslehe lõpp 02.04; 03.04 tööle (dtl 38–41).

10. Kohtule esitatud kostja ambulatoorne epikriis tõendab, et 24.03.2023 seisuga ägenesid

hagejal esinevad haigused. Samas juba 02.04.2023 lõpetas arst haiguslehe ja otsustas, et kostja

saab alates 03.04.2023 tööle minna. Kohtu hinnangul ei olnud kostjal 2023. a märtsis tekkinud

tervisprobleemid selliseks mõjuvaks põhjuseks, millest saab järeldada töölepingu erakorralise

ülesütlemise vajadust. Hageja viibis haiguslehel ca ühe nädala, selle aja jooksul tema tervis

paranes ning arst pidas võimalikuks hageja tagasi tööle lubada. Ambulatoorne epikriis ega muud

dokumendid ei tõenda, et kostja (edasi)töötamine hageja juures võis põhjustada töötaja

terviseseisundi edasise halvenemise. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et tal oli õigus öelda

tööleping 22.03.2023 avaldusega erakorraliselt üles. Kuivõrd kostjal ei olnud seadusest tulenevat

alust leping lõpetada, on kostja töölepingu erakorraline ülesütlemine 22.03.2023 avaldusega

tühine TLS § 104 lg 1 alusel.

11. Järgmiselt käsitleb kohus küsimust, kas ja millal lõpeb tööleping juhul, kui töötaja tähtajalise

töölepingu erakorraline ülesütlemine töötaja isikust tuleneval põhjusel on tühine. Riigikohus on

selgitanud, et kui töötaja tähtajatu töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine, loetakse

ülesütlemine korraliseks seaduses sätestatud etteteatamistähtajaga (RKTKo 15.04.2015,

3-2-1-126-14, p 11; RKTKo 11.02.2022, 2-19-2497, p 22). Samas näeb TLS § 85 lg 2 ette, et

töötaja ei või tähtajalist töölepingut korraliselt üles öelda, välja arvatud töötaja asendamise ajaks

sõlmitud töölepingut. Praegu ei ole tegemist viidatud seadusnormis sätestatud erandiga.

12. Kohus leiab, et kui töötaja ütleb tähtajalise töölepingu erakorraliselt üles, kuid vaidluse

käigus selgub, et ülesütlemine on tühine, siis puudub alus kohelda vastavat töötajat halvemini,

kui töötajat, kes ütleb tähtajatu töölepingu erakorraliselt üles, kuid töövaidlusorgan tuvastab, et

ülesütlemine on tühine. Esitades tähtajalise töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse on

töötaja avaldanud tahet töösuhe lõpetada. Põhjendatud ei ole sundida töötajat vastu tahtmist kuni

töölepingu tähtaja lõpuni tööd jätkama. Kui töötaja tähtajalise töölepingu erakorralise

ülesütlemine on tühine, saab analoogia korras kohaldada TLS § 85 lg-t 4 ja seega loetakse

ülesütlemine korraliseks seaduses sätestatud etteteatamistähtajaga. TLS § 98 lg 1 järgi peab

töötaja korralisest ülesütlemisest tööandjale ette teatama vähemalt 30 kalendripäeva. Kostja

esitas 22.03.2023 töölepingu ülesütlemise avalduse. Hageja sai kostja avalduse kätte. Seega

lõppes tööleping TLS § 85 lg 4 ja § 98 lg 1 alusel korraliselt 30 kalendripäeva möödumisel alates

22.04.2023.

13. Järgnevalt lahendab kohus hageja hüvitise väljamõistmise nõude. Hageja nõuab kostjalt

keskmist tööpäevatasu TLS § 100 lg 5 alusel. Riigikohus on selgitanud, et TLS § 100 lg 5

kohaldub üksnes siis, kui töölepingu erakorraline ülesütlemine on kehtiv (RKTKo 15.06.2022, 2-

20-16369, p 15.4). Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja töölepingu erakorraline ülesütlemine

on tühine. Seega ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt hüvitist TLS § 100 lg 5 alusel.

14. Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus töölepingu lõppemine tuleb lugeda TLS § 85 lg 4

alusel korraliseks, võib tööandjal olla õigus nõuda töölepingut süüliselt rikkunud töötajalt

hüvitist TLS § 74 lg-te 1 või 2 järgi nt juhul, kui töötaja on lahkunud töölt enne TLS § 98 lg-s 1

sätestatud tähtaja möödumist ja põhjustanud sellega tööandjale kahju (RKTKo 15.04.2015,

3-2-1-126-14, p 14). Töölepingu rikkumiseks võib mh olla töölt lahkumine enne TLS § 98 lg-s 1

sätestatud tähtaja möödumist. Hageja ei ole aga hagiavalduses toonud välja faktilisi asjaolusid, et

töötaja rikkumine (töölt lahkumine enne TLS § 98 lg-s 1 sätestatud tähtaega) oleks tööandjale

kahju põhjustanud. Seega ei ole hagejal võimalik kostjalt ka kahjuhüvitist TLS § 74 lg-te 1 või 2

järgi nõuda.

15. Kohus on seisukohal, et hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt 14 721,20 euro tasumist. Kohus

jätab hagi rahuldamata.

16. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jätab kohus menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1).

17. Kostja esitas 11.12.2024 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja menetluskuluks

lepingulise esindaja kulud 1762,90 eurot (käibemaksuga). Kostja kinnitas, et ta ei ole

käibemaksukohuslane ja ei saa sisendkäibemaksu tasaarvestada.

18. Kostja menetluskuluks on lepingulise esindaja kulud 1762,90 eurot (käibemaksuga).

Menetluskulude nimekirja kohaselt osutati kostjale õigusabiteenust tunnihinnaga 170 eurot

(käibemaksuta) kokku 8,5 tundi.

19. Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, samuti kostja

lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on kostjale õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise

esindaja tunnitasumäär mõistlik, põhjendatud ja vajalik. Kohus leiab, et tunnitasumäär on

kooskõlas turu keskmise vandeadvokaadist lepingulise esindaja tasuga, on käesoleva vaidluse

sisu arvestades mõistlik ning nimetatud tunnitasumäära on peetud mõistlikuks ka kohtupraktikas.

20. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjale käesolevas menetluses osutatud

õigusabiteenust kokku 8,5 tundi. Hinnates ja analüüsides kostja menetluskulude nimekirjas välja

toodud lepingulise esindaja menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, samuti arvestades

tsiviilasja keerukust, sisu ja mahtu ning kõikide tsiviilasjas tehtud menetlustoimingutega,

esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga, asub kohus seisukohale, et kostja menetluskulude

nimekirjas kajastuvad menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik

osaliselt.

21. Arvestades käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavalduse koos lisadega ning kostja 01.06.2023

vastuse sisu ja mahtu, samuti mõistlikku aega kliendiga konsulteerimiseks ning materjalidega

tutvumiseks asub kohus seisukohale, et kostja lepingulise esindaja menetlustoimingud

„konsultatsioon kliendiga, materjalidega tutvumine“ ning „vastuse koostamine hagile“ on

põhjendatud ja vajalikud ajamahus kokku 3 tundi.

22. Hinnates ja analüüsides menetluskulude nimekirjas kajastuvaid ülejäänud kostja lepingulise

esindaja menetlustoimingud ning neile kulunud aega asub kohus seisukohale, et need on

põhjendatud ja vajalikud menetluskulude nimekirjas kajastatud mahus.

23. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja lepingulise esindaja menetlustoimingud on

põhjendatud ja vajalikud ajamahus kokku 6,5 tundi.

24. Kostja on vastava kinnituse kohtule esitanud (TsMS § 174 lg 10), seega peab kohus

põhjendatuks menetluskulude hüvitamise koos käibemaksuga. Arvestades, et kostjale osutati

õigusabiteenust tunnihinnaga 207,40 eurot (koos käibemaksuga), määrab kohus kostja

menetluskulude rahaliseks suuruseks 1348,1 eurot (6,5 tundi x 207,40 eurot).

25. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos

menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS

§ 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Aleksandr Kondrašov

kohtunik