4-24-3085/36 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-24-3085

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

06. jaanuar 2025.a Pärnu

Väärteoasja number

4-24-3085 (2670,24,004401)

Kohtunik

Kohtuistungi sekretär

Tambet Grauberg

Anneli Harjus

Väärteoasi

Kaebuse esitaja

Kohtuväline menetleja

Christian Lumiste kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne

prefektuuri Pärnu politseijaoskonna II menetlusgrupi eriasjade

uurija Mari Tetsmanni 06.09.2024.a üldmenetluse otsusele

väärteoasjas nr 2670,24,004401

Christian Lumiste, isikukood 38207074216, elukoht XXX,

XXX, e-post XXX

Politsei- ja Piirivalveamet Lääne prefektuuri Pärnu

politseijaoskonna menetlusgrupi II eriasjade uurija Mari

Tetsmann, e-post: XXX

RESOLUTSIOON

Juhindudes LS § 205, § 224 lg 1, VTMS § 2, § 133-135,

kohus otsustas:

1. Rahuldada Christian Lumiste kaebus osaliselt.

2. Tühistada Politsei- ja Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu

politseijaoskonna II menetlusgrupi eriasjade uurija Mari Tetsmanni poolt 06.09.2024.a

koostatud üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2670,24,004401 osaliselt ning teha uus otsus

kohaldatud karistuse määra osas.

3. Vähendada Christian Lumistele määratud karistust LS § 205 ja § 224 lg 1 rikkumiste

toimepanemise eest ning karistada teda KarS § 63 lg 1 alusel LS § 205 järgi rahatrahviga

100 trahviühiku ulatuses, s.o summas 400 (nelisada) eurot.

4. VTMS § 134 lg 1, § 111 p 5 ning KarS § 66 lg 2 ja 3 alusel määrata rahatrahvi, s.o 400

euro, tasumine 8 (kaheksas) osas, kohustades Christian Lumistet tasuma alates

kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 15-ndaks kuupäevaks 50

(viiskümmend) eurot.

5. Rahatrahvi osamaksed tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le EE891010220034796011 SEB

Pank, a/a-le EE932200221023778606 Swedbank, a/a-le EE701700017001577198 Luminor

pank või a/a-le EE777700771003813400 LHV Pank, viitenumber 10220245068538. Kui nõude

tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse. Nõue rahatrahvi osas

loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui rahatrahv on täies ulatuses tasutud kohtuotsuse

jõustumisele järgneva kaheksanda kuu 15. kuupäevaks. Eelnimetatud tähtaja möödumisel

1 (10)

4-24-3085

rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega.

6. Kohtuotsus saata kaebuse esitajale ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

VTMS § 156 lg 1 sätestab, et kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta

sellest kirjalikult teatama Pärnu Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa

kuulutamisest. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30

päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VTMS § 155 lg-st 2 tulenevalt tuleb kaebajal

kassatsiooni esitamiseks kasutada advokaadi abi.

Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele

tutvumiseks kättesaadav 28.01.2025.a kell 15.00 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kantselei kaudu.

Asjaolud ja menetluskäik

Antud väärteoasjas on koostatud 10.08.2024 väärteoprotokoll selle kohta, et Christian Lumiste

10.08.2024 kell 13:30 X linnas, X linnas, Pärnu maakonnas juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes

liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,15 mg/l. Tõendusliku alkomeetri

mõõtetulemus 0,2 mg/l, ±0,05 mg/l. Juhtis mootorsõidukit, millele olid paigaldatud sellele sõidukile

Fiat Doblo Maxi mittekuuluvad Rootsi riiklikud registreerimismärgid X . Rootsi reg nr X kuulub

sõidukile Mercedes-Benz CLA 250 4 Matic. Antud tegudega rikkus Christian Lumiste Liiklusseaduse

(edaspidi LS) § 69 lg 3 ja § 76 lg 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteod, millised on

kvalifitseeritavad LS § 205, § 224 lg 1 järgi.

Vastulauset menetlusalune isik ei esitanud.

06.09.2024.a üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2670,24,004401 on määratud kohtuvälise

menetleja poolt Christian Lumistele eelpoolnimetatud väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1

alusel LS § 205 alusel karistuseks rahatrahv 150 trahviühiku ulatuses, so summas 600 eurot.

Kaebuse sisu

Christian Lumiste ei nõustu Politsei- ja Piirivalveameti otsusega väärteoasjas nr: 2670,24,004401.

Christian Lumiste ei ole varasemalt karistatud joobes juhtimise eest. Samuti Christian Lumiste ei olnud

purjus sõiduki juhtimisel. Christian Lumistel tuvastati lõpuks 0,15milligrammi alkoholi väljahingatavas

õhus. See tulenes eelmise päeva alkoholi tarbimisest ja kuna Christian Lumiste on kehaehituselt selline

kõhnake – kellel ei läinud alkohol välja organismist. Christian Lumiste on seisukohal, et Politsei oleks

võinud trahvi määrata 100 eurot maksimum. Christian Lumiste tegevus ei olnud tahtlik, oli põhjustatud

teadmatusest – ei teadnud, et alkohol on ikka kehas. Keha ei andnud mitte kuidagi teada.

Palun kohtul vähendada trahvi suurust mõistliku piirini max 100eur.

Christian Lumiste ei nõustu politsei poolt määratud trahviga mootorsõiduki juhtimise osas, millele olid

paigaldatud sellele sõidukile mittekuuluvad registrimärgid.. Palun kohtul täielikult tühistada selles osas

trahv. Selgitus oleks järgmine:

20.09.2022 registreeriti Politsei- ja Piirivalveameti

dokumendihaldusprogrammis nr-ga 2.1-3/32089-1, Christian Lumiste elektrooniline süüteoteade,

kokkuvõtvalt selle kohta, et 13.09.2022 helistasite oma pikaajalisele tuttavale T. T , kes pakkus Teile

osta sõiduki Fiat Doblo maxi 2012 a. Norra registrist, hinnaga 2600 eurot ja mida on võimalik koheselt

Eesti registrisse kanda. Nõustusite pakkumisega ja T. T saatis Teile kuuluva ettevõtte TE OÜ

ametlikule e-postile sõidukist fotod ja dokumendid. 18.09.2022 on T. T blokeerinud vestluse,

omastades pettuse teel sõiduki osturaha 2600 eurot, mis olid saadetud C. Lumiste poolt, Fiat doblo

2012a eest, luues valeandmed - kus erinevatel päevadel lubatud lepingute asemel on müünud Norra

liiklusregistris oleva auto Fiat Doblo maxi 2012a, mis oli hoopis Rootsi registreerimistunnistusega. T. T

2 (10)

4-24-3085

on esitanud valeandmeid auto näol, mis ei kattu dokumentide ja registreerimis tunnistuse näol ja on

toime pannud kelmuse, kus TE OÜ on soetanud endale auto Tõnu Türgi poolt valedele andmetele ja

seadusega lubamatul moel. Avalduses toodud asjaolude kontrollimisel, ei tuvastatud sõiduki ja

avaldusele lisatud dokumentide vahel mittevastavusi. Samuti on menetleja avalduse läbivaatamise

käigus võtnud ühendust T. T , kes selgitas, et sõiduk oli Eestisse toodud Norrast (vt tõend 1).

Politsei seisukoht: See, et sõidukil olid, sellele sõidukile mitte kuuluvad registreerimisnumbrid, antud

kontekstis ei oma määravat tähtsust (tõend 2).

Tänase päeva seisuga on Harju maakohtus sama auto pärast tsiviilkohtu vaidlus 2-22-16551. Sama

auto, samad numbrid mis müüdi juba 2022a samade registreerimis märkidega, mis politseile ei olnud

määrava tähtsusega.

Kaebaja toob kohtu ette asjaolu, kui politsei ei pidanud määravaks asjaoluks 2022a kui kaebaja juba

ostis auto valede registreerimis numbritega (tõend 3) ja palus politsei lahendada segane juhtum. Samuti

ei ole võimalik kaebajal saada õigeid registreerimis numbreid, sest veel on pooleli kohtu vaidlus sama

auto eest. Kaebajale jääb arusaamatuks, kuidas nüüd siis leidis politsei et peab kaebajale sama auto

valede numbrite eest trahvi määrama, kui varasemalt ei olnud need valed numbrid määravad. Kaebaja

leiab, et selles osas tuleb trahv tühistada täielikult kohtul.

Samuti on väär politsei võide Christian Lumiste kohta. Karistusregistri andmetel on Christian Lumistel

kehtiv kriminaalkaristus, kuid varasem karistus ei ole suunanud isikut õiguskuulekusele ning ta jätkab

süütegude toimepanemist. Christian Lumistel puuduvad kehtivad kriminaalkaristused.

Kaebaja selgitus kohtunikule Politsei 19.12.2024a. lisa esitatud tõenditele.

1. Politsei poolt esitatud tõenditest on näha selgelt - politsei pidas normaalseks, et Norra registris

sõiduautol on hoopis Rootsi registris auto numbrid, mis peaks kuuluma hoopis Mersedes Benz 4 matic,

mis hoopis selgus 2 aastat hiljem samuti politsei poolt, kui kaebajale oli vaja väänata trahv valede auto

numbritega sõimise eest.

2. Samuti on vale politsei väide, et kaebaja on esitanud politseile Norra registris Fiat Dioblo millel

Rootsi registris auto registreerimis numbrid/dokumendid ei pea absoluutselt paika. Kaebaja ei ole

füüsiliselt omanud Norra registris, Rootsi registris auto dokumente. Seda sama on kaebaja juba

politseile selgitanud 2022a septembris. Politsei esitas ju sama tõendi, mida on juba kaebaja esitanud,

kuid jätnud välja foto mis on kriminaalmenetluse alustamise määruses. Kaebaja on pöördunud

tsiviilkorras kohtusse (menetlus 2-22-16551 käimas, kui pole eriti 2022a mitte kuhugi jõudnud), et

saada Fiat Dioblo dokumendid füüsiliselt endaga seotud ettevõtte valdusesse või ostma auto tagasi.

Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele

Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebusega ja seda järgmistel põhjustel.

Liiklusseaduse § 69 lg 3 kohaselt on keelatud juhtida sõidukit kui väljahingatavas õhus on alkoholi 0,10

milligrammi liitri kohta või rohkem. Menetlusalusel isikul tuvastati alkoholisisalduseks 0,15 mg/l. LS §

224 jaguneb lõigeteks alkoholsisalduse alusel. 0,15 mg/l kuulub LS § 224 esimese lõike alla.

Tõepoolest on tegemist alamäära lähedase alkoholi sisaldusega väljahingatavas õhus, kuid see ei tee

iseenesest keelueksimust olematuks. Ka see kõige alumine piir on keelatud. Menetlusalune isik

vestluses politseiga (tunnistaja J- T.B ütlustes) on väljendanud selgelt, et peab seesugust piirangut

vähetähtsaks ning see omakorda näitab, et menetlusalune isik ei pea reegleid millekski. Lisaks võib

viidata avalikkusele suunatud teavet (https://www.delfi.ee/artikkel/31821689/juri-ennet-kuidas-moista-

jaani-promille), mille kohaselt vastavas joobeastmes isik: „arvatakse “Olen praktiliselt kaine” –

tegelikult “lõhnadega hulljulge”. Väike alkoholikogus on liiklemisel väga ohtlik – alaneb enesekriitika.

Paljud liiklusavariid ongi “praktiliselt kaine” juhi põhjustatud. Kainenemine kuni 5 tundi.“. See

3 (10)

4-24-3085

kirjeldus vastab menetlusaluse isiku käitumisele sündmuskohal, kus ta pisendas oma rikkumise tähtsust

ning suhtus üleolevalt kehtestatud reeglitesse, liiklusjärelvalvet teostanud politseiametnikesse ning

iseenda rikkumisse. Andes enda liiklusseaduse nõuete rikkumisele õigustava hinnangu ei ole isik

mõistnud, et ta peab enda käitumist kohandama vastavalt kehtestatud reeglitele ja nende reeglite

rikkumine ei ole lubatud. Karistuse eriprevantiivne eesmärk on isikut mõjutada õiguskorda austama, et

ta hoiduks edaspidi süütegude toimepanemisest, kuid arvestades menetlusaluse isiku õigustavat

suhtumist enda LS nõuete rikkumisele annaks karistuse vähendamine menetlusaluse isiku käitumisele

vastupidise tulemuse.

Menetlusalune isik on märkinud, et kõhna kehaehituse tõttu ei lähe temal alkohol kehast välja. See

näitab, et ta pani süüteo toime teadlikult. Tunnistaja T.B on viidanud menetlusaluse isiku poolt

kohapeal antud ütlustele, milles viimane väidab, et ta pole üldse joobes ning kui oleks söönud natuke, ei

näitaks ühtegi promilli. Seega kui isik, kes teab, et ta kehaehituse tõttu ei lähe alkohol tavakiirusel

kehast välja ning teab, et alkoholi kehas vähendamiseks võiks süüa, on pannud toime teo tahtlikult, sest

ei tee enne juhtima asumist midagi sellist, et süüteo toimepanemist vältida. Tarvitades eelnevalt

alkoholi, peab juht võtma tarvitusele kõik abinõud, et välistada juhtimiseks mittesobilikus seisundis

rooli sattumine.

Teiseks on menetlusalune isik eitanud süüd teise rikkumise toimepanemisel. Menetlusalune isik ei eita,

et juhtis mootorsõidukit millele olid paigaldatud sellele sõidukile mittekuuluvad registreerimismärgid

kuid ei pea seda rikkumiseks. Kaebusele on lisatud kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatis.

Teatises on käsitluse all sama sõiduk, mida menetlusalune isik sõiduki peatamise ajal juhtis so Fiat

Doblo Maxi reg nr X . Prokuratuur pole teatises öelnud, et asjaolud sõiduki ja selle

registreerimisnumbriga on õiged või valed – selles osas hinnang on andmata. Erinevalt menetlusalusest

isikust, loeb kohtuväline menetleja teatisest, et menetlust ei alustatud põhjusel, et ebakõla saab

lahendada tsiviilmenetluses, vajadusel ka tsiviilkohtumenetluses, mitte kriminaalmenetluses.

Samuti on kaebusele lisatud vastuskiri, et sõidukil olevate mittekuuluvate registreerimisnumbrite puhul

võis olla tegemist LS § 203, § 205 sätestatud rikkumistega mis on karistatavad väärteokorras. Seega ei

saanud Christian Lumistele käesolevas asjas etteheidetav LS § 205 rikkumine tulla tema jaoks

ootamatult. Vastutus LS § 205 rikkumise eest on pandud mootorsõiduki juhile ning juhil on enne sõidu

alustamist kohustus veenduda, et mootorsõiduk vastab LS nõuetele.

Samuti tuleb tähelepanu pöörata asjaolule, et Christian Lumistele on süüks arvatud sõidukile

mittekuuluvate registreerimismärkidega sõiduki juhtimist, mitte sellise sõiduki omandamist või

omamist vms. Seesuguse sõiduki juhtimine on keelatud tulenevalt LS § 76 lg 1. See pole vaid politsei

arvamus vaid seadusest tulenev nõue. Siin kohal ei saa segamini ajaga tsiviilvaidlust ostu-müügi

tehingu osas liiklusseaduses kehtestatud nõuetega mootorsõiduki juhtimisel.

Lisaks tuleb märkida, et Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus 03.03.2011 nr 19

„Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja kord“ § 6 lg 4 sätestab, et liikluses

kasutatav sõiduk tuleb registreerida viie tööpäeva jooksul pärast sõiduki Eestis kasutusele võtmist.

Teatisest nähtuvalt on sõiduki ostutehing toimunud 2020. a septembris ning rikkumise hetkeni pole

sõidukit Eestis registreeritud.

Juhindudes eeltoodust ning VTMS § 132 p 1 palub kohtuväline menetleja jätta Christian Lumiste

kaebus rahuldamata ja väärteoasja nr 267024004401 tehtud otsus muutmata.

19.12.2024 on kohtväline menetleja edastanud kohtuasja juurde täiendavad tõendid, paludes võtta

väärteoasjas tehtud päringu (11.12.2024 nr 3.1-1.1/18161-1) ning vastuse päringule (12.12.2024 nr 3.1-

1/18161-2), millest nähtub menetleja selgitus seoses Christian Lumiste süüteoteate lahendamisega ning

asjaolu, et Christian Lumistele ei ole antud luba sõita sõidukiga millel on teise sõiduauto

4 (10)

4-24-3085

numbrimärgid. Samuti palub menetleja täiendava tõendina vastu võtta Christian Lumiste poolt

18.09.2022 PPA-le edastatud süüteoteade (registreeritud 3.2-1.4/2221-1) ja selle süüteoteatega seotud

päring 08.10.2022 seoses kriminaalmenetluse alustamata jätmisega (registreeritud 3.2-1.4/2221-4).

Esitatud dokumendid tõendavad, et Christian Lumiste oli juba 2022 aastal teadlik, et tema poolt ostetud

sõidukil on Norra registreerimistunnistus, kuid sõidukil ei olnud küljes samad registreerimismärgid mis

registreerimistunnistusel. Samuti nähtub isiku enda süüteoteatest, et ta oli teadlik, et sellel sõidukil olid

Rootsi registreerimismärgid mis kuulusid teisele sõidukile. Samuti tõendab asjaolu, et menetlusalune

isik pani 10.08.2024 teadlikult toime LS § 205 rikkumise Christian Lumiste täiendav küsimus

süüteoteate lahendanud menetlejale, kuidas sai Norra registris olev Rootsi numbrimärkidega auto

Tallinna bussijaama, konstateerides ise fakti, et sellega sõideti sinna. Menetleja vastuskirjas juhiti

tähelepanu, et sellisel juhul võib olla tegemist LS § 203 või LS § 205 rikkumisega.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil

Kohtuistungil kaebuse esitaja kaebuses ja täiendavas selgituses toodud seisukohtade juurde.

Kohtuvälise menetleja esindaja tugines kaebusele esitatud kirjalikus vastuses toodud seisukohtadele ja

täiendavatele tõenditele ning leidis, et kaebaja süü antud väärteorikkumiste toimepanemises on

tõendatud, väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik, järgitud on väärteomenetlusõigust ning palus jätta

otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata.

Pärnu Maakohtu seisukoht

1. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebuse ja selle lisadega, samuti kohtule edastatud

väärteotoimikuga ja täiendavate tõenditega, kuulanud ära menetlusaluse isiku ning tunnistajate ütlused

ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad, asub alljärgnevale seisukohale.

2. Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses,

sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud

faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud

küsimused. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Käesolevaga kohus

ei tuvastanud väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi. Otsuse tegija on otsuses põhjendanud, milliste

tõenditega ja miks ta loeb menetlusaluse isiku poolt rikkumise tõendatuks.

3. Antud väärteoasjas on koostatud 10.08.2024 väärteoprotokoll selle kohta, et Christian Lumiste

10.08.2024 kell 13:30 X linnas, X linnas, Pärnu maakonnas, juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes

liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,15 mg/l. Tõendusliku alkomeetri

mõõtetulemus 0,2 mg/l, ±0,05 mg/l. Juhtis mootorsõidukit, millele olid paigaldatud sellele sõidukile

Fiat Doblo Maxi mittekuuluvad Rootsi riiklikud registreerimismärgid X . Rootsi reg nr X kuulub

sõidukile Mercedes-Benz CLA 250 4 Matic. Antud tegudega rikkus C. Lumiste LS § 69 lg 3 ja § 76 lg

1 nõudeid, pannes sellega toime väärteod, millised on kvalifitseeritavad LS § 205, § 224 lg 1 järgi.

4. Menetlusaluse isik oma ütlustes 06.12.2024 kohtuistungil alkoholi piirmäära ületavas seisundis

sõiduki juhtimist väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas ei eita, selgitades vaid, et ei teadnud, et

alkohol on veel organismis. Menetlusalust isikut ei ole varem kriminaalkorras alkoholijoobes sõiduki

juhtimise eest karistatud. Alkoholi tarvitas C. Lumiste eelmisel päeval, käis Sunsetis ja jõi ära 6-8 õlut,

s.o vähemalt 3 liitrit. Kaebaja märgib, et ta jääb suhteliselt kiiresti täis ja alkohol ei lähegi verest välja.

Sõitu alustades ei tundud, et oleks purjus. Tundis, et kõht on tühi ja alkohol ei lähe verest välja. Fiatiga

sõitma asus, sest oli eelmisel õhtul telefonid ära kaotanud ning keegi leidis need rannast liiva seest

ülesse. C. Lumiste soovis telefonidele järele minna. Menetlusalune isik leiab, et antud rikkumise eest

saaks teda karistada maksimaalselt 100 euros suuruse rahatrahviga.

5. Politseiametnikest tunnistajad T.B ja Z.L kirjeldavad kohtuistungil sündmust järgnevalt. 10.08.2024

5 (10)

4-24-3085

oldi patrullis ja teostati sõidukijuhtide joobeseisundi kontrolli Suur-Jõe tänaval. Kontrolliti kõiki

sõidukijuhte eranditult. T.B täpsustab, et umbes kella 13 ja 14 vahel, sõitis A.H Tammsaare pst poolt

politseinike poole Rootsi numbrimärkidega musta värvi Fiat. Sõidukijuhti kontrollis teine ametnik, aga

tunnistaja märkas, et must Fiat suunati kõrvale sõidutee pealt ning T.B ja Z.L kutsuti juhiga edasi

tegelema. T.B-le näidati indikaatorvahendit, milline näitas juhil joovet 0,25 mg/l kohta. Seejärel

menetlusalune isik tuvastati, ta ulatas oma dokumendi Christian Lumiste nimele. Isik toimetati A.H

Tammsaare pst 61 politseihoonesse, kus teostati talle tõendusliku alkomeetriga joobeseisundi kontroll

vastavalt C. Lumiste enda nõusolekule. Lõpptulemus näitas 0,15 mg/l kohta alkoholi sisaldust

väljahingatavas õhus. Selle peale C. Lumiste teatas, et see on nii väike rikkumine, et Soomes see ei

olekski mingisegune rikkumine ning üritas politseinike veenda, et tegelikult see, millega tegeleti, ei ole

absoluutselt proportsionaalne ja õiglane ja et maksumaksja raha eest sellist asja ei peaks üldse tegema.

6. Vaidlust ei ole faktis, et Christian Lumiste juhtis 10.08.2024 kella 13:30 paiku X linnas, X linnas,

Pärnu maakonnas mootorsõidukit Fiat Doblo Maxi. Seda asjaolu kinnitavad nii Christian Lumiste kui

ka tunnistajate T.B ja Z.L kohtuistungil antud ütlused. Vaidlust ei ole ka selles, et C. Lumiste juhtis

mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui

0,15 mg/l. Sedagi asjaolu kinnitavad nii C. Lumiste ning tunnistajate T.B ja Z.L-i kohtuistungil

antud ütlused, aga ka tõendusliku alkomeetri väljatrükk ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus.

7. Täpsemalt eeltoodud tunnistajate ütlustega haakub tõendusliku alkomeetri väljatrükk, mille kohaselt

mõõtis politseiametnik Z.L 10.08.2024.a kell 13.40-13.46 Christian Lumiste väljahingatavas õhus

alkoholisisaldust tõendusliku alkomeetriga (mõõteseadmega) Dräger Alcotest 9510 EE (taatlustunnistus

TTRC-24/00046), mille lõplik lugem oli 0,20 mg/l, laiendmääramatus +/-0,05 mg/l, seega lõpptulemus

0,15 mg/l. Alkomeetri järgmiseks hooldusajaks on väljatrükil märgitud 31.10.2024. Seega mõõdeti C.

Lumistel esinevat alkoholijoovet alkomeetriga, mille järgmine hooldustähtaeg ei olnud veel saabunud

ning eelnev taatlus kehtis, mistõttu ei ole alust kahelda antud mõõteseadme näidu õigsuses. Seetõttu on

tõendamist leidnud, et C. Lumiste oli 10.08.2024 kella 13:30 paiku lubatud alkoholi piirmäära ületavas

seisundis ning tema 1 liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus vähemalt 0,15 mg. Tõendusliku

alkomeetriga alkoholijoobe tuvastamisest keeldumise võimalust on menetlusalusele isikule selgitatud

ning selle kohta võetud alkomeetri kasutamise protokolli ka kontrollile allutatud isiku allkiri (vt

väärteotoimiku lk 5). Vormistatud on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus selle kohta, et C. Lumiste

juhtis 10.08.2024 sõidukit registreerimismärkidega X ning tema kontrollimisel liiklusjärelevalve

käigus selgus, et tal on alkoholijoobe tunnused ning C. Lumiste otsustati kõrvaldada sõiduki juhtimiselt

LS § 91 lg 2 p 2 alusel, kuna on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle

lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis (vt väärteotoimiku lk 6).

8. LS § 69 lg 1 sätestab, et juht ei tohi olla alkoholi piirmäära ületavas seisundis ega joobeseisundis.

Joobeseisundi või LS § 69 lg 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses

sätestatud korras. KorS § 38 lg 1 kohaselt politsei kontrollib indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist

isiku väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe kohapeal tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut

kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse

esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel

tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres vereproovi uuringuga. LS § 69 lg

3 sätestab, et mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla

alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või

rohkem.

9. Kohtu hinnangul langevad eelloetletud tõendid omavahel kokku ning C. Lumiste süü talle ette

heidetavates rikkumistes väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas on tõendamist leidnud. C. Lumistel

tuvastati alkoholi piirmäära ületav seisund ning nimetatu on korrektselt kindlaks tehtud eelviidatud

6 (10)

4-24-3085

tõenditega. Mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud

pädev mõõtja, kasutades taadeldud mõõtevahendit, järgides seejuures mõõtemetoodikat. Kohus leiab, et

väärteomenetluses tehtud mõõtmise tulemusega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku

käitumises tuvastatud. Järelikult on mõõtetulemusest sõltuvalt C. Lumiste tegevuses tõendamist leidnud

LS § 224 lg-s 1 ettenähtud väärteokoosseisu objektiivse külje tunnused, s.o mootorsõiduki juhtimine

alkoholi piirmäära ületavas seisundis.

10. Menetlusalusele isikule heidetakse ette ka seda, et tema juhtis 10.08.2024.a kell 13:30

mootorsõidukit, millele olid paigaldatud sellele sõidukile Fiat Doblo Maxi mittekuuluvad Rootsi

riiklikud registreerimismärgid X . Rootsi reg nr X kuuluvad sõidukile Mercedes-Benz CLA 250 4

Matic. Kohtuväline menetleja on leidnud, et C. Lumiste rikkus väärteoprotokollis nimetatud sõidukit

juhtides LS § 76 lg 1 nõudeid. Seejuures sätestab osundatud LS § 76 lg 1, et mootorsõiduk ja selle

haagis peavad olema kehtestatud korras registreeritud ning neil peavad olema riiklikud

registreerimismärgid. LS § 205 sätestab vastutuse riikliku registreerimismärgita mootorsõiduki või

maastikusõiduki või sellele mootorsõidukile või maastikusõidukile mittekuuluva riikliku

registreerimismärgiga sõiduki juhtimise eest.

11. C. Lumiste on 06.12.2024 kohtuistungil antud ütlustes ja 06.01.2025 kohtuistungil politsei

täiendavatele tõenditele vastates selgitanud, et politsei esitas alles 06.12.2024 kirjaliku tõendi, et

autonumbrid on Mercedes-Benz omad. Seda sai menetlusalune isik alles esimesel istungi päeval teada

ametlikult. Tõendid, so 2022.a kriminaalasja materjalid, ju kirjutavad, et see ei oma üldse tähtsust, et C.

Lumiste ostis Norra registris oleva auto Rootsi numbritega. Kuna see ei ole mitu aastat tähtsust

omanud, siis kaebaja arvates võis ta sõidukiga sõita. Politsei ei ole kaks aastat vaeva näinud asjaolude

selgitamisega. C. Lumistele anti numbrid tagasi. Oleksid pidanud numbrid kohe ära võtma. Konkreetse

sõiduki üle on vaidlus ka tsiviilkohtus ning C. Lumiste ei saa seda muuta enne, kui asi on selgeks

vaieldud. Sõiduki ise ostis C. Lumiste 2022.a vana tuttava käest. Ostu-müügi lepingut ta ei saanud ja

sealt saidki probleemid alguse. St C. Lumiste sai nädal peale sõiduki ostmist teada, et on ostnud Rootsi

numbrimärkidega Norra auto.

12. Politseiametnikest tunnistajate T.B ja Z.L Miti ütluste kohasel 10.08.2024 politseimajas peale C.

Lumiste joobe kontrollimist, kontrollis Z.L ka sõidukit ning selgus, et Rootsi numbrimärgid X , mis C.

Lumiste poolt juhitud mustal Fiatil küljes olid, ei kuulugi sellele sõidukile. Kontroll teostati CarInfo

süsteemist, millisest saab kontrollida Rootsi ja Norra sõidukinumbreid. Portaal näitab ära, millisele

sõidukile see numbrimärk peaks kuuluma. Veebileht näitas Mercedes Benz-i. Edasi kontrolliti sama ka

PPA rahvusvahelise abi keskuse kaudu ja sealt vastati samamoodi. Selle peale ägestus C. Lumiste ja

ütles, et ta teab, et need on valed numbrid ning et selle asjaga on politsei ammu tegelenud, aga ka, et

politsei on temal lubanud nende numbrimärkidega konkreetse autoga sõita. Järgnevalt sõideti tagasi

isiku kinnipidamise kohta Suur-Jõe tänaval, veenduti, et numbrimärgid, mida kontrolliti, ei kuulu

sellele sõidukile ja numbrimärgid otsustati sõiduki küljest ära võtta. C. Lumistele tehti ka selgeks, et

selle sõidukiga ta edasi liigelda ei tohi.

13. Eeltoodud tunnistajate ütlustega haakub toimikus asuv www.car.info andmete väljatrükk (vt

väärteotoimiku lk 9-10), mille järgi kuuluvad Rootsi reg nr X sõidukile Mercedes-Benz CLA 250 4

Matic. Päringu sisuks on olnud väärteoasjas küsida informatsiooni sõiduauto Fiat Doblo Maxi

paigaldatud registreerimisnumbrite X kohta. Täiendavate tõenditena on kohtuväline menetleja esitanud

väärteoasjas tehtud päringu ning selle vastuse (tl 55-56), millest nähtub menetleja selgitus seoses C.

Lumiste süüteoteate lahendamisega ning süüteoteate menetlemisega tegelenud politseiametniku

kinnitus, et C. Lumistele ei ole antud luba sõita sõidukiga, millel on teise mootorsõiduki numbrimärgid.

Samuti menetleja poolt asja materjalude hulka esitatud 18.09.2022 C. Lumiste süüteoteade ise koos

lisadega (tl 59-63) ja selle süüteoteatega seotud 08.10.2022 päring seoses kriminaalmenetluse

7 (10)

4-24-3085

alustamata jätmisega (tl 64), tõendavad aga, et C. Lumiste oli juba 2022. a septembrikuus süüteoteadet

esitades teadlik, et on ostnud Norra liiklusregistris oleva auto, kuid Rootsi registreerimismärkidega.

Vastavad asjaolud on C. Lumiste ise esitatud süüteoteatesse kirja pannud. Samuti nähtub C. Lumiste

süüteoteate lisadest, st norrakeelsest müügilepingust ja registreerimistunnistusest ning mootorsõiduki

fotolt, et tema poolt ostetud sõidukil on Norra registreerimistunnistus, kuid sõidukil ei olnud küljes

samad registreerimismärgid, millised on märgitud registreerimistunnistusel. Registreerimistunnistuselt

nähtub Norra registri numbrimärk X (tl 61), fotol sõidukist on sõidukil küljes aga Rootsi numbrimärk

X . Sealjuures on foto põhjal sõidukile paigaldatud numbrimärgil tuvastatav Rootsi Kuningriigi

tunnusmärk „S“, samuti Euroopa Liidu logo. Norra Kuningriik Euroopa Liitu ei kuulu.

14. C. Lumiste poolt kaebusele lisatud kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatises ja vastuskirjas on

käsitluse all sama sõiduk, mida menetlusalune isik sõiduki peatamise ajal juhtis, so Fiat Doblo Maxi

reg nr X (vt kaebuse lisa 1 ja 2). Teatises on kirjas, et eelviidatud süüteoteatega seoses

kriminaalmenetlust ei alustatud põhjusel, et kirjeldatud asjaoludes ei tuvastatud KarS § 209 sätestatud

kelmuse kuriteokooseisu tunnuseid ning et ebakõla saab lahendada tsiviilmenetluses, vajadusel ka

tsiviilkohtumenetluses, mitte kriminaalmenetluses. Prokuratuur on nii teatises kui vastuskirjas öelnud,

et Fiat Doblo on Norra registris olev auto, Rootsi numbrimärgiga, mis asub Tallinna bussijaamas ning

et sõidukiga on sinna sõidetud. Samuti kajastub vastuskirjas selgitus, et tegemist võib olla LS § 203 või

205 rikkumisega. Mõistetav on, et nimetatud väärteorikkumistele viidatakse vastuskirjas põhjusel, et

sõidukiga oli Tallinna bussijaama sõidetud ja selle sõitmisega võidi olla pandud toime LS § 203 või

205 rikkumine. Konkreetse lausega on kohtu hinnangul esitatud uurimisasutuse poolt ka hoiatus, et kui

sõidukiga edasi liigeldakse, võidakse taas toime panna samadele sätetele vastav väärteorikkumine.

15. Vaatamata sellele C. Lumiste 10.08.2024 kella 13:30 paiku Pärnu linnas mootorsõidukit Fiat Doblo

Maxi, millele olid paigaldatud Rootsi riiklikud registreerimismärgid X , juhtis. Seega realiseeris C.

Lumiste oma tegevusega LS § 205 sätestatud väärteokoosseisu objektiivse külje asjaolud, juhtides

uuritud tõendite kohaselt 10.08.2024 Norra Kuningriigi liiklusregistris olevat mootorsõidukit, millele

olid omavoliliselt paigaldatud sellele mootorsõidukile sel ajahetkel mittekuuluvad Rootsi Kuningriigi

riiklikud registreerimismärgid X . Siinjuures ei oma tähtsust C. Lumiste poolt kohtuistungitel esitatud

kaitseväited, et C. Lumiste sai alles kohtuistungil kirjaliku kinnituse, et tema poolt juhitud sõidukile

paigaldatud registreerimismärgid kuuluvad konkreetselt sõidukile Mercedes-Benz. Samamoodi mitte

see, millisele isikule sõiduk või numbrimärgid varem kuulusid või kes millise registrinumbriga

sõidukiga Rootsis käesolevalt ringi sõidab. C. Lumistele on süüks arvatud sõidukile mittekuuluvate

registreerimismärkidega sõiduki juhtimist. Kirjalikud tõendid näitavad, kui ka 06.01.2025 kohtuistungil

on C. Lumiste ise selgitanud, et 18.09.2022 süüteoteatega politsei poole pöörduma ajendas teda asjaolu,

et mootorsõidukile paigaldatud numbrid ei klapi autoga. Just seesuguse sõiduki juhtimine ongi keelatud

tulenevalt LS § 76 lg 1. Siinjuures ei saa ajada tsiviilvaidlust sõiduki omandamisega seotud ostu-müügi

tehingu osas ning liiklusseaduses kehtestatud nõudeid mootorsõiduki juhtimisel.

16. Arvestades süüteo asjaolusid, tuleb asuda seisukohale, et tegemist on tahtlike rikkumistega.

C. Lumiste on juhtinud Eestis registreerimata sõidukit, teades, et sõidukil on Rootsi numbrimärgid, mis

ei kuulu sellele sõidukile. Antud asjaolu on menetlusalune isik kirjeldanud 2022. a politseile esitatud

süüteoteates, seejuures oli talle 10.08.2024 teada, et sõiduk on kantud Norra registrisse. C. Lumist

käitumise eesmärgiks oli õigusvastase olukorra tekkimise, sest 2022. a oli talle teada, et sõiduk on

valede numbrimärkidega, ei olnud talle takistuseks sõiduki kasutamiseks liikluses. C. Lumiste on ka

kohtus andnud ütluseid selle kohta, et ta oli eelmisel õhtul tarvitanud alkoholi, märkides, et ta ei

kannata eriti alkoholi. Menetlusalune isik on kohtule selgitanud, et on „kanapea,“ mistõttu jääb kergelt

purju. Seega oli C. Lumiste teadlik, et kui ta asub 10.08.2024 sõidukit juhtima, olles sama päeva

varahommikul lõpetanud alkoholi tarbimise (vähemalt 3 liitrit õlut), on ta joobeseisundis, mis ei

8 (10)

4-24-3085

võimalda sõidukit juhtima asuda, soovides sellega ka õigusvastase tagajärje saabumist. KarS § 16 lg 2

kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu

teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Kohus leiab, et menetlusalune

isik Christian Lumiste on väärteod toime pannud kavatsetusega.

17. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

18. Nagu kohtu põhjenduste p 2 märgitud, lahendab kohus VTMS § 123 lg 2 kohaselt väärteoasja täies

ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollib kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks

olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ning VTMS § 87 alusel olles seotud väärteoprotokollis

sätestatuga, saab teha lahendi väärteoprotokollis esitatud põhjal. Käesolevalt on väärteoprotokollis

menetlusalusele isikule ette heidetud õigete normide rikkumist, samuti on õiged

väärteokvalifikatsioonid. Kohus leiab, et väärteokoosseisude olemasolu menetlusaluse isiku käitumises

on tuvastatud ning menetlusaluse isiku käitumine on õigesti kvalifitseeritud LS § 205 ja § 224 lg 1

ettenähtud väärtegudena (VTMS § 133 p 4). Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud

väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele

isikule süüks arvatud teod on aset leidnud (VTMS § 133 p 2) ning need on toime pannud menetlusalune

isik (VTMS § 133 p 3). Vaidlustatud otsuse järgi määras menetlusalusele isikule karistuse Lääne

prefektuuri Pärnu politseijaoskonna menetlusgrupi II eriasjade uurija Mari Tetsmann, kes on

täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning vaidlustatud

otsuse koostaja on pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et

kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades

jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6).

19. Käesoleval juhul nähtub väärteoasjas kogutud tõenditest, et menetlusalune isik on temale LS § 205

ja § 224 lg 1 järgi inkrimineeritud väärteod toime pannud 10.08.2024.a kell 13:30 sõidukit juhtides,

mistõttu tuleb asuda seisukohale, et menetlusalusele isikule süüks arvatud väärteod on toime pandud

ühe teoga. Vastavalt KarS § 63 lg 1 sätetele, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri

süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette

raskeima karistuse. Kuivõrd toimepanduist raskeima karistuse näeb ette LS § 205, tuleb karistust

kohaldada LS § 205 sätestatud sanktsiooni alusel, millest kohtuväline menetleja ka lähtus.

Menetlusalusele isikule on karistuseks määratud rahatrahv 150 trahviühiku ulatuses, so summas 600

eurot. LS § 205 kohaselt karistatakse mootorsõidukile või maastikusõidukile mittekuuluva riikliku

registreerimismärgiga sõiduki juhtimise eest rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Toodust järeldub, et

kohtuvälise menetleja määratud karistus on määratud oluliselt üle ettenähtud sanktsioonivahemiku

keskmise määra. Kohus leiab, et süü suurust arvestades puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks

VTMS § 30 alustel (VTMS § 133 p 8). Ka karistus on menetlusalusele isikule määratud sanktsiooni

piiridest väljumata, küll aga ei ole kohtu hinnangul karistuse määramine kohtuvälise menetleja poolt

antud asjas toimunud kooskõlas karistamise kohaldamise alustega (VTMS § 133 p 7).

20. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid

kohus ei tuvastanud. Karistusregistri andmete kohaselt on C. Lumistel üks kehtiv kriminaalkaristus,

kuid seda mitte liiklussüüteo toimepanemise eest (C. Lumistet on karistatud vägivalla- ja avaliku korra

vastaste süütegude toimepanemise eest, vt registriväljavõte väärteotoimiku lk 11). Tegelik karistuslik

mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja konkreetse isiku omadusi

arvestades. Seetõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline

karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut

(Riigikohtu lahendid nr 3-1-1-40-04, 3-1-1-99-06 p 15.1).

9 (10)

4-24-3085

21. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-52-13 selgitanud ka, et karistuse mõistmisel tuleb võtta

lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse

süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja -järgne käitumine jms) ning karistust kergendavad

ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse

määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra. Selliselt

saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest

tulenevalt.

22. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Käesolevas asjas on karistusraam kuni 200

trahviühikut. Karistuse mõistmine on kohtuvälise menetleja diskretsioon, millesse saab kohus sekkuda

diskretsioonipiiride ületamisel. Antud juhul on kohtuväline menetleja diskretsioonipiire ületanud.

kohtuväline menetleja on karistanud Christian Lumistet karistusraami keskmist määra ületava

rahatrahviga - 150 trahviühikut. Arvestades, et ühtegi kehtivat liiklusalast rikkumist toimiku materjale

silmas pidades isikul ei ole, saaks kohtu hinnangul vastupidiselt kohaseks pidada keskmisest määrast

väiksema trahvimäära kohaldamist. Samas ei saa mööda vaadata asjaoludest, et ühe teoga on rikutud

kahte liiklusalast nõuet, tegemist oli raskeima tahtluse vormiga, ehk kavatsetult toime pandud süüteoga,

seejuures saaks kergendava asjaoluna kahetsust arvestada ainult LS § 224 lg 1 rikkumise osas, sest ta ei

ole oma süüd LS § 205 järgi kvalifitseeritud rikkumise osas tunnistanud. Kohus leiab, et mõistetav

karistus ei saa jääda keskmisest määrast allapoole. Eeltoodu põhjal rahuldab kohus C. Lumiste kaebuse

osaliselt, tühistab kohtuvälise menetleja otsuse kohaldatud karistuse määra osas ja vähendab C.

Lumistele määratud karistust. Kohus peab menetlusaluse isiku süü raskust silmas pidades kohaseks teda

LS § 205 ja § 224 lg 1 rikkumiste toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel karistada

sanktsioonivahemiku keskmisesse määra jääva rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so summas 400

eurot. Väärteo toimepanemise asjaolusid arvestades peab kohus C. Lumiste karistamist eelviidatud

rahatrahviga piisavaks tagamaks tema puhul KarS § 56 lg 1 ettenähtud eesmärkide täitmist.

VTMS § 134 lg 1, § 111 p 5 ning KarS § 66 lg 2 ja 3 alusel määrata rahatrahvi, s.o 400 euro, tasumine

8 osas, kohustades Christian Lumistet tasuma alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust

igakuiselt 15-ndaks kuupäevaks 50 eurot.

23. Ära võetud registreerimismärgid (swe) X (2 tk) edastada otsuse jõustumisel Transpordiametile.

Menetluskulud

24. VTMS § 38 lg 1 tuleneb, et menetluskulude üle otsustamisel tuleb väärteomenetluses juhinduda

kriminaalmenetluse sätetest. KrMS § 180 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistva otsuse korral

süüdimõistetu. Seega jäävad menetluskulud menetlusaluse isiku enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tambet Grauberg

Kohtunik

10 (10)