3-25-209/2 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-209

Määruse kuupäev

28. jaanuar 2025

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

L.K (L.K) kaebus Põltsamaa valla tegevusele seoses eestkostega

RESOLUTSIOON

1. Tagastada L.K kaebus haldusasjas nr 3-25-209.

2. Asendada määruse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.

Edasikaebamise

kord

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse

Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Tartu Halduskohtusse saabus 27. jaanuaril 2025 L.K kaebus Põltsamaa valla vastu.

Kaebusele on lisatud Põltsamaa Vallavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja 18. detsembri 2024.

a haldusakt nr 2-7/2024/519, millega otsustati kaebaja üldhooldusteenuse osaline rahastamine

Põltsamaa valla eelarvest. Kaebaja märgib, et ta vaidleb sellele haldusaktile vastu. Seejärel

kirjeldab kaebaja oma tervislikku seisundit ning leiab, et ta ei vaja hooldusabi ja eestkostet.

Kaebaja sõnul ei vaja ta vallalt abi, ta saab ise kõigega hakkama, oskab ise kõike teha ega ole

olnud ka vägivaldne. Kaebaja soovib elada oma kodus pere ja sugulastega. Kaebuse lõpus

märgib kaebaja, et ta jääb selle juurde, et eestkoste lõpetataks ennetähtaegselt.

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punkti 8 kohaselt kontrollib

kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta

jätmiseks. HKMS § 2 lõike 4 järgi tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende

lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. HKMS § 121 lõike 1 punkti 1 kohaselt tagastab kohus

kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

HKMS § 4 lõike 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud

vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

3. Kaebusele lisatud haldusakti kohaselt on kaebaja eestkostjaks määratud Põltsamaa

Vallavalitsus kuni 16. novembrini 2027. Tulenevalt HKMS § 2 lõikest 4 ja lähtuvalt kaebaja

poolt kaebuses avaldatud soovist mõistab kohus kaebaja tahet selliselt, et kaebaja tegelikuks

eesmärgiks halduskohtu poole pöördumisel on temale seatud eestkoste lõpetamine. Kaebaja ei

saavuta seda eesmärki, vaidlustades Põltsamaa Vallavalitsuse 18. detsembri 2024. a

3-25-209

haldusakti nr 2-7/2024/519 tema üldhooldusteenuse valla eelarvest rahastamise kohta.

Kaebuses toodud põhjendused ei viita sellele, et kaebaja saaks oma väidetavalt rikutud õigusi

kaitsta antud haldusakti vaidlustamisega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 529

lõike 1 kohaselt lõpetab kohus eestkoste, kitsendab eestkostja ülesannete ringi või laiendab

eestkostetava iseseisvalt tehingute tegemise õigust, kui eestkostja määramise alused on

täielikult või osaliselt ära langenud. Eestkosteasju, sh eestkoste määramise kui ka eestkoste

lõpetamise avaldusi on pädev lahendama maakohus (TsMS § 9 lõige 1, § 11 lõige 1, § 110).

Seega saab kaebaja oma õiguste kaitseks pöörduda eestkoste lõpetamise avaldusega maakohtu

poole.

4. Ka Põltsamaa Vallavalitsuse muu tegevus kaebaja eestkostjana (nt valla tegevus seoses

kaebaja varaliste õigustega) ja sellega seonduvad vaidlused on eraõiguslikud ega kuulu samuti

halduskohtu pädevusse. Perekonnaseaduse (PKS) § 203 lõige 1 sätestab, et kui täisealine ei

suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest

aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise

lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja. PKS §

205 kohaselt saab eestkostja olla ka valla- või linnavalitsus. PKS § 206 lõige 1 sätestab, et

eestkostja kaitseb eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Põltsamaa Vallavalitsus

allub kaebaja eestkostjana samale õiguslikule regulatsioonile nagu iga muu eestkostja. Seega

ei teosta Põltsamaa Vallavalitsus kaebaja eestkostjana avalikku võimu, vaid tegemist on

eraõigusliku suhtega kaebaja ja Põltsamaa Vallavalitsuse vahel. Eraõigussuhtest tulenevad

vaidlused lahendatakse tsiviilasjana tsiviilkohtumenetluses maakohtus.

5. Eeltoodust tulenevalt tagastab halduskohus L.K kaebuse HKMS § 121 lõike 1 punkti 1

alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu.

6. Kohus selgitab, et eestkoste lõpetamise avaldus tuleks esitada sellele maakohtule, mis on

kaebaja elukoha järgne maakohus. Rahvastikuregistrist nähtub, et kaebaja registrijärgne

elukoht on Põltsamaa linnas, seega tuleb avaldus esitada Tartu Maakohtule. Kui kaebaja

esitab avalduse maakohtule, millele kohtuasi ei allu, ei tagasta maakohus avaldust, vaid

edastab selle ise õigele maakohtule.

7. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lõige 3

ja § 178 lõige 3).

(allkirjastatud digitaalselt)