2-20-8921/25 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-20-8921

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. jaanuar 2025.a, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

A. O. hagi G. O. vastu pärandvara jagamise ja

pärandvara arvelt alusetult saadud 2100,14 euro

nõudes.

Hagihind

2100,21 eurot

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Hageja:

Kostja:

A. O. (ik XXX; elukoht: XXX

e-post: XXX)

G. O. (ik XXX XXX)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Jagada 1.03.2017.a surnud V. O. pärandvara (rahalised vahendid arvelduskontol

nr EEXXX Swedbank V. O.le kuuluvas osas abikaasade ühisvarast) pärijate A. O. ja G.

O. vahel vastavalt pärijate pärandiosa suurusele (1/2 mõttelises osas kumbki pärija).

3. A. O. nõue G. O. vastu pärandvara arvelt alusetult saadud rahaliste vahendite

tagastamiseks jätta rahuldamata.

4. A. O. hagi tagamise taotlus jätta läbivaatamata.

5. Poolte menetluskulud jätta poolte enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

I HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. A. O. palub kohtult G. O. vastu esitatud hagis jagada surnud V. O. pärandvara ja välja mõista

G. O.lt A. O. kasuks kahjuhüvitis 2100, 14 eurot.

Hagiavalduse kohaselt suri 01.03.2017.a V. O.. Tema seadusjärgsed pärijad on poeg A. O. ja

abikaasa G. O., kumbki ½ mõttelises osas.

28.02.2019.a. väljastas notar pärijatele seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse.

Pärandvarasse kuulus V. O. nimele registreeritud korter aadressil: XXX ja rahalised vahendid

pärandaja Swedbanki kontol nr EEXXX. V. O. kontol oli tema surma hetkel 4250,79 eurot.

Pärijad müüsid pärandvarasse kuulunud korteri ning jagasid müügist saadud vahendid omavahel

kokkuleppel. V. O. kontol olevad rahalised vahendid jäid jagamata. Konto väljavõttelt selgus, et

kostja on V. O. kontolt võtnud ära 4200,28 eurot.

Vastavalt PärS § 152 lg 1 võib pärandvara jagamist nõuda iga kaaspärija. Pärandvara jagamisel

määratakse kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja

kohustused jäävad igale kaaspärijale. Sama paragrahvi lg 2 ja 3 järgi jagatakse pärandvara

pärijate vahel vastavalt nende pärandiosale, lähtudes pärandvara hulka kuuluvate esemete

harilikust väärtusest jagamise hetkel. Pärijate kokkuleppel võib pärandvara hulka kuuluvat asja

hinnata pärija erilise huvi alusel. Pärandvara jagamisel kohaldatakse kaasomandis oleva asja

jagamise sätteid.

Kuna kostja võttis pärandaja kontolt rahalised vahendid ära salaja, sellest kaaspärijat teavitamata,

tekitas kostja hagejale sellega kahju 2100,14 eurot. hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist

vastavalt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5. Pärandaja pangakontol olnud rahalised vahendid

kuulusid mõlemale pärijale, kuid kostja ei nõustunud vabatahtlikult neid hagejale tagastama.

Korteri müügist sai G. O. oma osa.

II KOSTJA G. O. VASTUVÄITED

2. G. O. esitatud hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu.

G. O. ei nõustu hageja väitega nagu oleks ta salaja V. O. kontolt raha võtnud. Koos lahkunuga

nad põhimõtteliselt selleks otstarbeks selle raha ka kogusid. V. O. sellele kontole oli välja antud

pangakaart G. O., tema abikaasa nimele, seega kontot kasutas G. O. oma kaardiga. G. O. peab A.

O. pärimiskõlbmatuks isikuks, kuna 17 aasta vältel kui mitte rohkem, ta V. O. elukohta ei

ilmunud kuigi teadis, et isa on haige, tal on ahiküte, võib-olla on vaja meesterahva abi. Ei

ilmunud ka siis, kui isa oli abitus seisundis, 2,5 kuud voodihaige. G. O. oli meeleheitel, kuna

olmetingimustest oli neid olemas vaid külm vesi. Tualett oli väljas, külm, tuli appi kutsuda

võõraid inimesi. Kostja koos V. O.ga lootsid, et ta siiski paraneb, viisid teda Peterburgi,

korduvalt oli haiglas Kingisseppis kuni oli liikuv ja G. O. laenas raha tema raviks, mida maksab

tagasi seniajani. Selleks, et V. O. vääriliselt matta, saigi see raha kontolt võetud. A. O.l pole

põhjust solvuda, kuna kunagi jättis isa talle 1-toalise korteri, mida poeg hoida ei suutnud.

Ühiselt päritud korteri eest sai hageja kostjalt 1000 eurot ja nõudis korterimaksete tasumist kuigi

müüki takistas justnimelt tema ise. Kostjal ei olnud võimalik isegi korterisse sisse pääseda, ära

vahetati lukud. Kontolt võetud raha eest kanti

pärandvara jagamise kulud ja V. O. õe K. O. surma tuvastamise (üleskutsemenetluse) kulud.

Muud kulud on toodud vastusele lisatud dokumentides. Lisaks sellele olid kulud kirikule –

kiriklik matusetalitus ja peied sööklas 30 inimesele. Kõik suhtusid väärikalt, väljaarvatud hageja

ise, kes ei olnud matustel ega tundnud isegi huvi, kuidas kõik oli. Isa meenus vaid seoses

pärandiga. A. O. ei ole pärandit väärt, elas ebaväärikat elu, isaga normaalseid suhteid ei olnud -

ainult raha nõudmine, ta isegi lõi isa. V. O. suri teadmises, et tal poega ei ole. Kostja ei näinud

20 aasta vältel midagi peale sõnniku, heina ja küttepuude, iial ei käinud kusagil puhkusel. Pidas

lehmi.

Niipalju kui kostja mäletab, A. tööl ei käinud, vaid elas oma naise ema kulul ja tõmbas üht-teist

ka isalt, A. O. ei käinud kunagi abis, aga nüüd pretendeerib millelegi. Noore mehe poolt on

selline käitumine vääritu.

III KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, on

seisukohal, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

4. Viru Maakohtu esimehe 10.09.2024.a. käskkirjaga nr 11-1/25, Viru Maakohtu kohtunike

üldkogul kinnitatud tööjaotusplaani § 4 lg 9 ja kohtute seaduse (KS) § 12 lg 3 p 1 alusel jagati

seni tsiviilasja 2-20-4876 menetlenud kohtuniku Andres Hallmägi menetluses olnud tsiviilasjad

juhuslikkuse põhimõttel Viru Maakohtu tsiviilkohtunike vahel.

Tsiviilasi nr 2-20-4876 jagati kohtunik Piret Raiki menetlusse.

5. Maakohtule esitatud hagis nõuab A. O. G. O.lt pärandvara (pärandaja kontol olevate rahaliste

vahendite) jagamist ja 2100,14 euro suuruse kahjuhüvitise väljamõistmist.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt on pooltel

võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele

vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab.

Vastavalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

Seega lähtub kohus hagimenetluses poolte esitatust (vt TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1).

Kohus kohaldab seadust ise, olles enne tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. TsMS § 436 lg

7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte õiguslike väidetega.

6. Pärimisseaduse (PärS) § 10 lg 1 kohaselt päritakse seaduse järgi, kui pärandaja ei ole jätnud

kehtivat testamenti või pärimislepingut.

Käesoleval juhul ei ole 1.03.2017.a surnud V. O. jätnud kehtivat testamenti ega sõlminud

pärimislepingut.

V. O. seadusjärgsed pärijad on vastavalt 28.02.2019.a. notariaalselt tõestatud pärimistunnistusele

(dtl 5-6) poeg A. O. ja abikaasa G. O., kumbki 1/2 suuruses mõttelises osas.

Pärandi vastu võtnud pärijatele läksid üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, sh kogu

pärandaja vara, mis ei ole lahutamatult seotud pärandaja isikuga.

PärS § 147 kohaselt kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara

neile ühiselt (pärandvara ühisus). Pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele

kohaldatakse kaasomandi sätteid.

Asjaõigusseaduse (AÕS) § 71 lg 1 kohaselt on kaasomanike osad ühises asjas võrdsed, kui

seaduses või tehinguga ei ole sätestatud teisiti.

AÕS § 72 lg järgi valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppel.

Tulenevalt PärS § 148 lg 1 võib kaaspärija käsutada temale kuuluvat mõttelist osa pärandvara

ühisusest. Kaaspärija ei või iseseisvalt käsutada pärandvara hulka kuuluvaid esemeid või

mõttelist osa nendest.

7. Pärandaja V. O. nimel on Swedbanki arvelduskonto nr EEXXX, millel oli rahalisi vahendeid

pärandi avanemise aja (PärS § 3 lg 2) seisuga 3870,70 eurot + 3.03.2017 pension 383,73 eurot –

kokku 4254,40 eurot (dtl 10-11).

Hageja leiab, et kostja on pärandaja arvelt salaja välja võtnud 4200,28 eurot (välja võetud

sularahas + maksed Tele 2 Eesti AS-le).

Kuna kostja G. O. ei ole nõus hagejale tema osa rahalistest vahenditest tagastama, taotleb hageja

kohtult pärandvara jagamist vastavalt PärS § 152.

Kostja G. O. vaidleb hageja nõudele vastu, leides, et A. O. on pärimiskõlbmatu, ei suhelnud

isaga aastaid, ei aidanud teda kui isa oli haige, matustel ei käinud ega tundnud ka huvi, kuidas

kõik läks. G. O. selgitab, et konto, millele viitab hageja oli neil pärandajaga ühine, sinna kogutigi

matuse raha ning kontolt võetud vahendeid kasutas G. O. V. O. matusekulude eest tasumiseks.

8. PärS § 152 lg 1 ja 4 kohaselt võib pärandvara jagamist nõuda iga kaaspärija, kui PärS § 155

sätetest ei tulene teisiti. Pärandvara jagamisel määratakse kindlaks, millised pärandi hulka

kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale.

Kaaspärijad jagavad pärandvara kokkuleppel. Vaidluse korral jagab pärandvara pärija(te) nõudel

kohus.

Käesoleval juhul PärS § 155 tulenevaid pärandvara jagamise piiranguid ei esine.

Vastavalt PärS § 152 lg 2 jagatakse pärandvara pärijate vahel vastavalt nende pärandiosale.

Pärimistunnistuse järgi on kummagi kaaspärija mõtteline osa 1/2 pärandvarast (dtl 5-6).

Ekslikult leiab A. O., et talle kuuluv osa isa arvelduskontol olevatest rahalistest vahenditest on

1/2.

Pärandaja ja tema abikaasa varasuhetele kohaldatakse pärimismenetluses kogutud andmete

kohaselt perekonnaseadusest tulenevat ühisvararežiimi (vt pärimisõiguse tunnistust dtl 5-6).

Sellest tulenevalt kuuluvad nii abielu jooksul soetatud vara kui abikaasade arvelduskontodel

olevad rahalised vahendid abikaasade ühisvara hulka (perekonnaseaduse (PKS) § 25,§ 27 lg 3).

Pärandi avanemise hetkel ehk 01.03.2017.a. oli V. O. arvelduskontol 3870,70 eurot + pension

383,73 eurot (tl 11). Seega kuulub V. O. pärandvara hulka tema osa ühisvarast, ehk ½ , mis

omakorda kuulub jagamisele pärijate vahel vastavalt kummagi pärija pärandiosa suurusele.

Seega on A. O.l õigus isa kontol olnud rahalistele vahenditele ¼ osas, mitte ½ nagu leiab hageja

(ehk 1063,60 eurot; arvestusega 4254,40:2=2127,20 V. O. osa ühisvaras; 2127,20:2=1063,60 A.

O. osa pärandvarast).

9. Pärijatel tuleb arvestada, et vastavalt PärS § 151 lg 1 jaotatakse kaaspärijate vahel võrdeliselt

nende pärandiosaga ka

pärandil lasuvad kohustused, samuti pärandaja matuse, pärandaja

perekonnaliikmete ülalpidamise, pärandvara valitsemise ja inventuuri kulud ning muud

pärandiga seoses tehtud vajalikud kulutused.

Vaidlust ei ole selles, et pärandaja matusekulud kandis G. O..

Kostja esitatud tõendite kohaselt kandis ta V. O. matuse ja haua korrastamise kulu:

- matuseteenused 38565 rubla (dtl 64-65);

- hauakivi 97218,60 rubla (dtl 66);

- surnukuuri teenus 10 387 rubla (dtl 68-69);

- notari kulud kokku 299,39 eurot (dtl 59, 60, 61)

V. O. matuste korraldamise ja haua korrastamise kulud on kokku 146 179,60 rubla. Euro ja vene

rubla kurss kulude kandmise ajal oli 1 euro / 62,0628 rubla (vt

https://www.eestipank.ee/valuutakursid). Seega kulu eurodes 2355,20 eurot, millele lisanduvad

pärimismenetlusega seotud notarikulu 299,39 eurot - kõik kokku 2654,59 eurot.

10. Vastavalt PärS § 151 lg 1 jagatakse kaaspärijate vahel võrdeliselt nende pärandiosa

suurusega muuhulgas pärandaja matuse ja pärandiga seoses tehtud vajalikud kulud.

A. O. ja G. O. on V. O. pärijad mõlemad ½ mõttelises osas, ehk A. O. osa pärandaja

matusekuludest ja pärandiga seotud kuludest on 1327,29 eurot.

Hageja nõudis hagiavalduses pärandvara (rahaliste vahendite) jagamist ning G. O. poolt

pärandaja kontolt võetud rahaliste vahendite hüvitamist kaaspärija A. O.le kuuluvas osas ehk

2100,14 eurot.

Kohus selgitas otsuse p-s 8, et hageja leiab ekslikult, et pärandaja kontol olevatest rahalistest

vahenditest kuulub talle ½. Lisaks eeltoodule ei ole hageja arvestanud PärS § 151 lg 1

sätestatuga.

Vaidlust ei ole selles, et kulude, millele viitab kostja oma vastuses ja tõendab vastuse lisadega,

kandmises hageja osalenud ei ole.

Tulenevalt PärS § 151 lg 1 tuleb kulud kaaspärijate vahel jagada.

Jagades kulud A. O. ja G. O. vahel, on ilmne, et kostja ei ole A. O. pärandiosa arvelt midagi

alusetult omandanud (VÕS § 1028 jj).

A. O.le kuuluv osa isa kontol olevatest rahalistest vahenditest (pärandvarast) oli 1063,60 eurot

(vt otsuse p 8); A. O. osa pärandaja matuse ja pärandiga seoses tehtud kuludest on 1327,29 eurot

(vt otsuse p 10 1. lõik).

Kostja ei ole hageja arvel alusetult rikastunud, mistõttu on hageja esitatud alusetult saadu

tagastamise nõue põhjendamatu. Kohus jätab nõude rahuldamata.

11. Rester OÜ tasus 18.06.2020 riigilõivu 50 eurot hageja esitatud hagi tagamise taotluselt (dtl

12).

Vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) § 15 lg 1 p 5 tagastatakse riigilõiv kui toimingu tegemise

taotlus jäetakse läbi vaatamata. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv

menetlusosalise vastavasisulise avalduse esitamisel.

Hageja taotles hagis hagi tagamist. Kuni kohtu koosseisu vahetumiseni taotlust ei lahendatud.

Kohus küsis hageja seisukohta hagi tagamise taotluse osas 23.09.2024 kirjas (dtl 79-81) ja

selgitas et juhul kui hageja jääb oma taotluse juurde, tuleb hagi tagamise taotlust põhistada.

Hageja maakohtu 23.09.2024.a. kirjale ei reageerinud.

Kohus jätab hagi tagamise taotluse läbivaatamata.

Menetluskulude jaotus

12. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus

ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Vastavalt PKS § 163 lg 1 sätestatule jätab kohus menetluskulud poolte enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Raik

Kohtunik