3-23-2940/19 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Maili Lokk ja Tanel Saar

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. jaanuar 2025, Tartu

Haldusasja number

3-23-2940

Haldusasi

X.X.-i kaebus Tapa Vallavalitsuse 28. novembri 2023. a

käskkirja nr 13-1/23/78 ja 28. detsembri 2023. a käskkirja

nr 13-1/23/93 õigusvastasuse tuvastamiseks, teenistusest

vabastamise aluse muutmiseks ning hüvitise

väljamõistmiseks 12 kuu keskmise palga ulatuses

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 2. mai 2024. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja X.X.

esindaja v.adv Anneli Aab

Vastustaja Tapa Vallavalitsus

esindaja Margit Halop

RESOLUTSIOON

1. Jätta X.X.-i apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 2. mai 2024. a otsus

muutmata, kuid täiendada otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.

2. Keelduda apellatsioonkaebuse lisana esitatud tõendite vastuvõtmisest ja tagastada

tõendid kaebajale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 27. veebruar 2025.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tapa Vallavalitsus nimetas 25. märtsi 2022. a käskkirjaga nr 13-1/22/19 kaebaja teenistusse

Tapa Vallavalitsuse ametnikuna abivallavanema (haridus- ja sotsiaalosakond) ametikohale

alates 28. märtsist 2022 määramata ajaks.

Tapa Vallavolikogu kinnitas 15. novembri 2023. a otsusega nr 102 Tapa Vallavalitsuse kui

ametiasutuse struktuuri ja teenistujate koosseisu, millega muu hulgas arvati koosseisust välja

haridus- ja sotsiaalosakonna abivallavanema ametikoht.

Pärast seda, kui kaebaja oli teatanud vastustajale, et ta ei võta vastu 17. novembri 2023. a

koondamisteates pakutud kultuuri- ja noorsootööspetsialisti töökohta, vabastas Tapa Vallavalitsus

kaebaja Tapa Vallavalitsuse abivallavanema (haridus- ja sotsiaalosakond) ametikohalt koondamise

tõttu 28. novembri 2023. a käskkirjaga nr 13-1/23/78.

Tapa Vallavalitsus tunnistas 28. detsembri 2023. a käskkirjaga nr 13-1/23-93 osaliselt kehtetuks

käskkirja nr 13-1/23/78. Vastustaja selgitas, et kontrolli tulemusel selgus, et kaebajale maksti

teenistusest vabastamisel vähem koondamishüvitist, palka etteteatamistähtajast puudu jäänud

tööpäevade eest ja hüvitist kasutamata jäänud puhkusepäevade eest. Uue käskkirjaga parandas

vastustaja varasema käskkirja eksimused ja suurendas kaebajale makstud hüvitisi.

2. Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse Tapa Vallavalitsuse 28. novembri 2023. a käskkirja

nr 13-1/23/78 ja 28. detsembri 2023. a käskkirja nr 13-1/23/93 õigusvastaseks tunnistamiseks,

teenistusest vabastamise aluse muutmiseks ning hüvitise väljamõistmiseks 12 kuu keskmise

palga ulatuses.

Kaebuse kohaselt ei ole vastustaja põhjendanud, miks kaotati kaebaja ametikoht asutuse

struktuuris. Nii koondamisteates, Tapa Vallavolikogu 15. novembri 2023. a otsuses nr 102, 15.

novembri 2023. a volikogu erakorralise istungi protokollis kui ka vaidlustatud käskkirjas

puuduvad selgitused, miks struktuurimuudatus oli vajalik. Tegemist on kaalumisveaga, mis toob

kaasa käskkirja õigusvastaseks tunnistamise, kuna haldusakti pole põhjendatud. Põhjendused

oleks pidanud kaebajat veenma selles, et töökorralduse muutmine ei olnud tingitud soovist

vabaneda kaebajast.

Tegelikkuses jäi haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja ametikoht kui selline alles ja osakonna

juhatajaks määrati palgaline vallavalitsuse liige. On ilmne, et tegemist pole sisuliselt ametikoha

kaotamisega. Seega ei esinenud avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 90 lg 1 p-s 2 toodud alust

kaebaja koondamiseks.

15. novembri 2023. a otsusega kinnitatud Tapa Vallavalitsuse struktuuris haridus- ja

sotsiaalosakonna juhataja justkui puudub, samas vajadus ja ametikoht faktiliselt eksisteerib, sest

alates 1. detsembrist 2023 on haridus- ja sotsiaalosakonna juhatajaks määratud teine isik.

Formaalselt anti ametikoht palgalise vallavalitsuse liikme pädevusse, kuid sisuliselt on siiski

tegemist ametikohaga ATS § 7 lg-te 2 ja 3 tähenduses. Seega on kaebaja teenistusest vabastamine

vastuolus ka ATS § 90 lg-ga 3 ning seetõttu lubamatu.

Vastustaja oleks pidanud pakkuma kaebajale struktuuris loodud haridus- ja sotsiaalosakonna

juhataja ametikohta, st kaebaja oleks pidanud viidama ATS § 98 lg 1 p 1 alusel üle

abivallavanema ametikohalt haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja ametikohale. Vastustaja seda ei

teinud, seega on kaebaja teenistusest vabastamine lubamatu ATS § 90 lg 4 alusel.

3. Vastuses kaebusele vaidles vastustaja kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.

Vastustaja selgitas, et Tapa Vallavolikogu muutis vallavalitsuse juhtimist selliselt, et nimetas

ametisse vallavalitsuse palgalised liikmed, kes juhivad valdkondi vastavalt neile vallavanema

poolt määratud haldusalale. Sellest tulenevalt arvati vallavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna

struktuuriüksusest välja abivallavanema (osakonna juhataja) ametikoht.

Tegemist oli suurema ümberkorraldusega vallavalitsuse juhtimises, mis ei tulenenud konkreetseid

teenistuskohti täitvatest isikutest.

Käskkirja andmise alus on volikogu otsus, mis on jõustunud ja mida kaebaja ei ole vaidlustanud.

Volikogul on õigusaktidest lähtuvalt õigus otsustada, kuidas toimub vallavalitsuse juhtimine.

Haridus- ja sotsiaalvaldkonna juhtimise üleandmine palgalise valitsuse liikme juhtimisele ei

tähenda ülesannete üleandmist teisele struktuuriüksusele. Tegemist ei ole ametikohaga ATS § 7 lg

2 ja 3 tähenduses, sest valitsuse liige ei ole ametnik avaliku teenistuse seaduse mõttes.

Kui vallavalitsuse teenistujate koosseisus oleks vastav ametikoht (haridus- ja sotsiaalosakonna

juhataja) olnud olemas ka pärast struktuurimuudatust, siis ei oleks kaebaja teenistusest

vabastamiseks olnud alust. Volikogu 15. novembri 2023. a otsusega nr 102 kinnitatud

teenistuskohtade koosseisus ei ole alates 1. detsembrist 2023 haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja

ametikohta, millest tulenevalt ei olnud kaebaja üleviimine võimalik.

Vastavalt KOKS § 22 lg 1 p-le 17 kuulub valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine

valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist

vabastamine volikogu ainupädevusse ning vastava ettepaneku esitab volikogule vallavanem (valla

põhimääruse § 36 lg 2 p 1 ja § 42 lg 3).

HALDUSKOHTU OTSUS

4. 2. mai 2024. a otsusega jättis Tartu Halduskohus kaebuse rahuldamata.

5. Halduskohus sedastas, et oma õiguste kaitseks ei olnud kaebajal vaja vaidlustada Tapa

Vallavolikogu 15. novembri 2023. a otsust nr 102, millega kinnitati Tapa Vallavalitsuse kui

ametiasutuse struktuur ja teenistujate koosseis. Sellise otsuse adressaatideks ei ole

konkreetseid ametikohti täitvad üksikisikud. Kohtupraktika kohaselt on sellised otsused

halduse siseaktid ja nende õiguspärasust saab kohus hinnata teenistussuhte lõpetamise

õiguspärasuse hindamise raames.

Volikogu otsuse eelnõu seletuskirja (dtl 109-110) kohaselt jääb struktuuri ümberkorraldamisega

koosseisust välja senine haridus- ja sotsiaalosakonda juhtinud abivallavanema ametikoht. Siiani

osakonna alluvuses olnud kultuuri ja spordi valdkond ning noorsootöö ja huviharidus jääb uue

osakonna haldusalasse.

6. Tapa Vallavolikogu 15. novembri 2023. a erakorralise istungi protokollist nr 31 (dtl 31-36)

nähtub, et eelnõud tutvustas vallavanem. Muudatused struktuuris on järgmised:

infotehnoloogiaspetsialist oli 1,5 kohta, eelnõu kohaselt jääb 1,0 kohta; koosseisus oli

ettevõtlusspetsialist, eelnõus on nimetus muudetud arendusspetsialistiks, kuna spetsialisti

põhiülesandeks saab olema arendusprojektide algatamine ja neile rahastuse taotlemine;

finantsosakonnas on plaan tööülesanded raamatupidajate vahel ümber jagada nii, et üks

raamatupidaja koht jääb vähemaks; haridus- ja sotsiaalosakonnas kaob ära üks

sotsiaalhoolekandespetsialisti ametikoht; seni oli kolm lastekaitsespetsialisti, ühel neist

muutub ametinimetus laste ja perede heaolu spetsialistiks. Kokku on teenistuskohti struktuuris

38. Eelnõu kohaselt moodustatakse struktuuris senise nelja osakonna asemel kuus:

arenguosakond, finantsosakond, haldusosakond, haridus- ja sotsiaalosakond, kultuuriosakond

ja kantselei.

Kuigi protokolli põhjendused on napid, ei nähtu protokollist, et kaebajast püüti vabaneda ning

ametikoha kaotamisel olid subjektiivsed põhjused. Struktuurimuudatusega plaaniti

teenistuskohtade arvu vähendada 10 võrra. Vastustaja ei ole välja toonud, milline oli rahaline võit

10 teenistuskoha vähendamisel. Siiski tuleneb seletuskirjast, et vallavalitsuse struktuurimuudatus

oli palju laiahaardelisem kui vaid kaebaja ametikoha kaotamine. Struktuuri muudeti terviklikult,

mitte ühe (kaebaja) ametikoha kaupa.

7. Puuduvad tõendid subjektiivsel eesmärgil kaebaja teenistusest vabastamise kohta. Järeldust

ei väära artikkel ajalehes „Sõnumed“. Artikli (lk 8, dtl 74) teemaks on 2023. a novembri

volikogu istungitel toimunu, kus uue võimukoalitsiooni liikmed said erinevad

ametipositsioonid. Autor viitab mh sellele, et muudatusi tehti vallavalitsuse struktuuris,

märkides, et seejuures toimus sel korral kõik volikogu saalis ja avatult.

8. 17. novembri 2023. a koondamisteates selgitati, et senise nelja osakonna asemele

moodustati kuus. Seni haridus- ja sotsiaalosakonna alluvuses olnud valdkonnad kultuur,

noorsootöö ja huviharidus viidi eraldi kultuuriosakonna haldusalasse. Struktuuri muutmisega

koos muudeti ametiasutuse juhtimist selliselt, et haridus- ja sotsiaalosakonnal,

kultuuriosakonnal ja arenguosakonnal puudub ametnikust osakonnajuhtaja või valdkonna

abivallavanem. Valdkondi hakkavad juhtima palgalised valitsuse liikmed vastavalt neile

määratud haldusalale ja osakonnale. Sellest lähtuvalt arvati koosseisust välja haridus- ja

sotsiaalosakonna abivallavanema ametikoht. Kaebajale pakuti kultuuri- ja

noorsootööspetsialisti töökohta (töölepingu seaduse alusel). Vaidlust ei ole, et kaebaja ei

võtnud pakutud ametikohta vastu.

9. ATS § 90 lg 3 kohaselt ei ole koondamine lubatud, kui ametikoha ülesanded antakse üle

teisele struktuuriüksusele samas ametiasutuses või teisele ametiasutusele.

Kaebaja selgitab, et tema ametikoha nimetuseks oli küll abivallavanem, kuid sisuliselt täitis ta

haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja ülesandeid. Uues, s.o 15. novembri 2023. a otsusega

kinnitatud Tapa Vallavalitsuse struktuuris, haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja justkui puudub,

samas vajadus ja ametikoht faktiliselt eksisteerib, sest et alates 1. detsembrist 2023 on haridus- ja

sotsiaalosakonna juhatajaks määratud palgaline vallavalitsuse liige.

Tapa Vallavalitsuse 29. novembri 2023. a käskkirjast nr 14-2/23/10 nähtub, et vallavanem andis

palgalisele valitsusliikmele volitused täita vallavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja

ülesandeid (dtl 112-113). Seejuures on tema vastutusalas töö korraldamine järgmistes

valdkondades: 1) haridus, lastekaitse, sotsiaalhoolekanne, mitte-eestlaste integratsioon,

terviseedendus, tervishoid ja koolitransport; 2) vallavalitsuse hallatavad asutused Jäneda Kool,

Lehtse Kool, Tamsalu Gümnaasium, Tapa Gümnaasium, lasteaiad Krõll, Pisipõnn ja Vikerkaar

ning Tapa Hooldekodu.

Ei saa eitada, et palgalisele vallavalitsuse liikmele antud kohustused ja õigused olid suures osas

samad kui kaebajale abivallavanema ametijuhendiga pandud teenistusülesanded. Siiski on erisusi

töö korraldamise valdkondades. Kaebaja ametijuhendist ega muudest kohtule esitatud tõenditest ei

nähtu, et tema ülesandeks oleks olnud töö korraldamine vallavalitsuse hallatavates asutustes.

Samuti on vastutusala valdkonnad erinevad. Kui kattuvad hariduse, lastekaitse ja

sotsiaalhoolekande valdkonnad, siis erinevused on mitte-eestlaste integratsiooni, terviseedenduse,

tervishoiu ja koolitranspordi valdkondades. Seega ei ole rikutud ka ATS § 90 lg-s 3 sätestatud

keeldu.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

10. Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu otsuse tühistamist ning

uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada.

Apellatsioonkaebuses leiab kaebaja, et halduskohus on jätnud kontrollimata ja tuvastamata, kas ja

millised objektiivsed põhjused esinesid kaebaja ametikoha ametiasutuse koosseisust kaotamiseks.

Pelgalt struktuuri ümbertegemine pole piisav, et õigustada ATS § 90 lg 1 p 2 alusel isiku

teenistusest vabastamist koondamise tõttu. Kohus on lähtunud lubamatult lihtsustatud käsitlusest,

mille kohaselt kuna struktuuri muudeti terviklikult, ei ole näha, et kaebajast taheti subjektiivselt

lahti saada. See, et kohus ei tuvastanud vastavast dokumendist subjektiivseid põhjuseid, ei

tähenda, et kaebaja ametikoha kaotamiseks eksisteerisid objektiivsed asjaolud.

15. novembri 2023. a volikogu otsusega nr 103 määrati alates 1. detsembrist 2023 haridus- ja

sotsiaalosakonna juhatajaks palgaline vallavalitsuse liige. Järelikult on ilmne, et vajadus haridus-

ja sotsiaalosakonna juhataja järele ei kadunud ära. Sellest järeldub, et tegelikkuses jäi haridus- ja

sotsiaalosakonna juhataja ametikoht (sh ülesanded) alles ning alust kaebaja koondamiseks ei

esinenud.

Vastustaja ei väitnud, et kaebaja ja palgalise vallavalitsuse liikme ülesanded ja

vastutusvaldkonnad oleksid erinenud, vaid selgitas, et pärast muudatuste tegemist polnud tegemist

ametikohaga ATS § 7 lg 2 ja lg 3 tähenduses. Kuna halduskohus on ülesandeid omavahel

võrrelnud, on ilmselge, et kohus on haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja kohta siiski käsitlenud

ametikohana ATS § 7 lg 2 ja lg 3 tähenduses. Ülesandeid võrreldes jõudis kohus ka sisuliselt

valele järeldusele, et ülesanded osaliselt erinesid. Tegelikkuses ei ole poolte vahel sisulist vaidlust

olnud selles, et palgaline vallavalitsuse liige asus täitma samu ülesandeid nagu varem täitis

kaebaja.

Halduskohus jättis analüüsimata kaebaja väite, et koondamine oli ka ATS § 90 lg 4 alusel

keelatud.

Kaebaja taotleb võtta täiendavate tõenditena asja juurde väljavõtte Tapa valla kodulehelt

alushariduse kohta ja hooldekodu kohta ning 15. novembri 2023. a Tapa Vallavolikogu istungi

helisalvestise.

11. Vastuses apellatsioonkaebusele vaidleb vastustaja apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta

see rahuldamata.

Vastustaja selgitab, et kaebaja ametikoht ja palgalise valitsuse liikme ametikoht ei ole sarnased

ametikohad ATS § 7 lg 2 ja 3 tähenduses. Valitsuse liige ei ole ametnik avaliku teenistuse seaduse

mõttes ja talle avaliku teenistuse seadust ei kohaldata, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (ATS §

2 lg 3 p 10). Kui volikogu otsusega kinnitatud ametiasutuse teenistuskohtade hulgas ametikohta

enam ei ole ja sellel ametikohal olnud isikule ei ole pakkuda teist kohta või ta ei võta pakutavat

kohta vastu, siis ei ole vallavalitsuse juhil õigust jätta isik ametisse ning mitte vabastada

ametnikku teenistusest. Kaebajale ei saanud pakkuda vallavalitsuse palgalise liikme kohta, sest

tegemist ei ole ametikohaga avaliku teenistuse mõistes.

Ametiasutuse struktuuri muudatuse puhul oli tegemist volikogu seaduspärase poliitilise

otsustusega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

13. Vaidlust ei ole, et kaebaja vabastati Tapa Vallavalitsuse abivallavanema ametikohalt ATS § 90

lg 1 p 2 alusel koondamise tõttu, kuna Tapa Vallavolikogu 15. novembri 2023. a otsusega nr 102

kaotati ametiasutuse koosseisus haridus- ja sotsiaalosakonna abivallavanema ametikoht.

Vallavolikogu otsusega nr 102 koostoimes samal päeval vastu võetud volikogu otsusega nr 103

muudeti vallavalitsuse kui ametiasutuse juhtimise korraldust selliselt, et teiste muudatuste hulgas

viidi haridus- ja sotsiaalosakonna juhtimine vallavalituse ATS alusel teenistusse määratud

ametniku alluvusest vallavalitsuse palgalise liikme alluvusse.

Apellatsioonimenetluses on pooled jätkuvalt eri meelt selles, kas kirjeldatud muudatuse tegemine

oli lubatav ja objektiivselt põhjendatud, samuti kas koondamine oli lubamatu, kuna ametikoht anti

tegelikult üle teisele struktuuriüksusele (ATS § 90 lg 3) ja/või vaatamata tehtud muudatustele olid

kaebaja haridus, töökogemus, teadmised ja oskused sobivad ametikohal jätkamiseks (ATS § 90 lg

4).

14. Esmalt nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et kaebaja õiguste kaitseks oli piisav

teenistusest vabastamise käskkirja vaidlustamine. Teenistusest vabastamise käskkirja

õiguspärasuse hindamisel saab kohus anda hinnangu ka sellele, kas esinesid alused koondamiseks,

s.h kas ametiasutuse struktuuri muutmine oli õiguspärane. Praeguses asjas ongi vaidluse all

eelkõige see, kas kaebaja ametikoha kaotamine vallavalitsuse struktuuris oli õiguspärane ja seega,

kas sellest tulenevalt teenistussuhte lõpetamisel tugines vastustaja õiguspärasele siseaktile.

ATS § 90 lg 1 p 2 järgi võib ametniku teenistusest vabastada koondamise tõttu, kui põhjendatud

juhul kaotatakse ametikoht ametiasutuse koosseisust. Ringkonnakohus on jätkuvalt 14. juuni 2023.

a otsuses asjas nr 3-21-1390 (p 15) väljendatud seisukohal, et ametikoha kaotamine ei ole lubatud

meelevaldselt ega subjektiivsel eesmärgil, nt konkreetsest ametnikust vabanemiseks.

15. Halduskohus analüüsis kaebaja ametikoha kaotamise asjaolusid otsuse punktides 22 kuni 25.

Kokkuvõtvalt tuvastas halduskohus, et Tapa Vallavalitsuse struktuuri ja teenistuskohtade

koosseisu muudeti laialdasemalt kui üksnes kaebaja ametikoha kaotamine struktuurist. Asutuse

struktuuris moodustati senise nelja osakonna asemel kuus osakonda, pandi kaebaja juhitud

haridus- ja sotsiaalosakonna ülesannetest väheoluline osa teiste osakondade täita.

Struktuurimuudatusega plaaniti teenistuskohtade arvu vähendada 10 võrra. Tapa Vallavolikogu

15. novembri 2023. a erakorralise istungi protokoll, Tapa Vallavolikogu otsus nr 102, selle otsuse

eelnõu seletuskiri ega muu tõend ei kinnita, et volikogu otsuse eesmärgiks oli vabaneda kaebajast

subjektiivsetel põhjustel.

Apellatsioonkaebuses ei vaidle kaebaja sellele järeldusele vastu. Samas leiab kaebaja, et

halduskohtu seisukohast ei saa järeldada, et struktuurimuudatus oli õiguspärane. Nimelt ei ole

halduskohus põhjendanud ega isegi tuvastanud, et kaebaja ametikoha kaotamine asutuse

struktuuris oli põhjendatud. Selle asjaolu tuvastamine on aga nõutav, et kontrollida, kas esinesid

koondamise õigusliku aluse (ATS § 90 lg 1 p 2) kohaselt nõutavad eeldused sättes nimetatud

õigusliku tagajärje rakendamiseks. Kaebaja hinnangul ei ole ametikoha kaotamist põhjendatud

koondamisteates, Tapa Vallavolikogu otsuses nr 102, 15. novembri 2023. a volikogu erakorralise

istungi protokollis ega ka teenistusest vabastamise käskkirjas.

16. Ringkonnakohtu hinnangul oli kaebaja ametikoha kaotamine asutuse struktuuris siiski lubatav

ja õiguspärane.

Kaebajale esitatud koondamisteates märkis vastustaja, et volikogu otsusega nr 102 muudeti Tapa

Vallavalitsuse ametiasutuse struktuuri ja teenistujate koosseisu. Senise nelja osakonna asemele

moodustati kuus. Seni haridus- ja sotsiaalosakonna alluvuses olnud valdkonnad kultuur,

noorsootöö ja huviharidus viid eraldi kultuuriosakonna haldusalasse. Struktuuri muutmisega koos

muudeti ametiasutuse juhtimist selliselt, et haridus- ja sotsiaalosakonnal, kultuuriosakonnal ja

arenguosakonnal puudub ametnikust osakonnajuhtaja või valdkonna abivallavanem. Valdkondi

hakkavad juhtima palgalised valitsuse liikmed vastavalt neile määratud haldusalale ja osakonnale.

Sellest lähtuvalt arvati koosseisust välja haridus- ja sotsiaalosakonna abivallavanema ametikoht.

Seega põhjendas vastustaja kaebaja ametikoha koondamist asutuse töö ümberkorraldamisega

selliselt, et seni ATS-i alusel teenistusse määratud ametniku asemel asub vallavalitsuse osakonna

tööd juhtima KOKS-i alusel kohale määratud palgaline vallavalitsuse liige. Teisisõnu viidi

muudatusega haridus- ja sotsiaalosakonna juhtimine üle poliitilisele tasandile. Ilmselt oli see

kaebajale teada juba varem, kuna muudatuste ajendiks oli Tapa Vallavolikogus senise võimuliidu

asemel uue koalitsiooni moodustamine ja poliitilise kokkuleppe alusel muu hulgas ka täiendavate

palgaliste vallavalitsuse liikmete ametisse määramine. Tapa Vallavolikogu 15. novembri 2023. a

istungi protokollist nähtub, et kaebaja osales istungil kutsutud isikuna, samuti, et päevakorra 8.

punktina arutati ja otsustati vallavalitsuse palgaliste liikmete ametisse nimetamine ning neile

töötasu ja hüvitise määramine. Otsus vormistati volikogu otsusena nr 103, millega teiste hulgas

nimetati vallavalitsuse palgalise liikmena ametisse Y.Y., kelle ülesandeks sai haridus- ja

sotsiaalosakonna juhtimine.

17. Kaebaja nimetati Tapa Vallavalitsuse abivallavanema (haridus- ja sotsiaalosakond)

ametikohale vallavanema 25. märtsi 2022. a käskkirjaga. Ametisse nimetamise õigusliku alusena

viidati seejuures ATS § § 22 lg-le 1, § 23 lg-le 1 ja § 26 lg-le 1, s.o ATS 2. peatüki 3. jao sätetele,

mis reguleerivad ametniku teenistusse võtmist. Kaebaja oli seega teenistuses Tapa Vallavalitsuses,

kui ametiasutuses (ATS § 6 lg 3 p 3), mitte Tapa Vallavalitsuses, kui kohaliku omavalitsusüksuse

täitevorganis (KOKS § 4 p 2). Seda ei muuda asjaolu, et kaebaja ametinimetuseks oli

abivallavanem. Ametinimetusel ei ole õiguslikku tähendust ametikoha liigitamisel ametiasutuse

või kohaliku omavalitsuse täitevorgani ametikohaks. Samuti ei muudaks asja lahendamist see, kui

kaebaja oleks samaaegselt olnud nimetatud ka Tapa Vallavalitsuse liikmeks vallavolikogu poolt.

Vallavalitsuse, kui ametiasutuse, teenistuja võib olla nimetatud ka vallavalitsuse liikmeks.

18. Vallavolikogu pädevuses on vallavalitsuse, kui ametiasutuse, samuti vallavalitsuse, kui

kohaliku omavalitsusüksuse täitevorgani, struktuuri ja koosseisu määramine (KOKS § 22 lg 1 p-d

16 ja 36). Seeläbi on volikogul õigus ja kohustus otsustada ka ülesannete jaotus ametiasutuse ja

täitevorgani vahel ning vastavalt ka ülesannete jaotuse muutmine. KOKS ega muu seadus ei

sätesta täpsemalt, milliseid (juhtimis-)ülesandeid või milliste asjaolude esinemisel võib

vallavolikogu otsustada anda vahetult vallavalitsuse, kui kohaliku omavalitsusüksuse täitevorgani,

täita. Üldise põhimõttena näeb KOKS § 2 lg 1 ette, et kohaliku omavalitsuse organitel on õigus,

võime ja kohustus korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud

vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi.

Ringkonnakohus mõistab KOKS regulatsiooni koostoimes selliselt, et volikogul on avar

otsustusõigus määratlemaks, millised funktsioone peab täitma vallavalitsus kohaliku

omavalitsusüksuse täitevorganina ja milline on vallavalitsuse koosseis. Kohtulik kontroll sellise

otsuse õiguspärasuse üle on piiratud. Vallavolikogu peab ülesannete jaotuse otsustamisel lähtuma

vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestama valla arengu iseärasusi. Ülesannete

jaotuse küsimus taandub aga suurest hinnangule sellest, kas ühte või teist ülesannet on

otstarbekam täita täitevorganil või ametiasutusel. Kohus ei saa kontrollida otsuse otstarbekust (§

158 lg 3 ls 2). Seega saaks kohus tuvastada otsuse õigusvastasuse üksnes juhul, kui vallavolikogu

otsustus ilmselgelt oleks vastuolus KOKS § 2 lg-s 1 või muus normis sätestatud kohaliku

omavalitsusüksuse enesekorralduseõiguse põhimõttega ja see vastuolu rikuks kaebaja subjektiivset

õigust.

19. Praegusel juhul see nii ei ole. Asja materjalidest ei saa järeldada, et poliitilise võimu

teostamiseks vallavalitsuse palgaliste liikmete arvu suurendamine ja osa seni vallavalitsuse,

kui ametiasutuse, ülesannete andmine vallavalitsuse, kui kohaliku omavalitsuse täitevorgani,

pädevusse oleks ilmses vastuolus kohaliku omavalitsuse isekorraldusõiguse põhimõtetega või

ületaks isekorraldusõiguse piire. Vallaelanike pöördumisest Tapa Vallavalitsuse ja

vallavolikogu poole (dtl 44-45) ning ajalehes Virumaa Teataja ilmunud artiklist (dtl 50-51)

nähtub, et vähemalt osa vallaelanikke peab ebaotstarbekaks vallavolikogu otsust korraldada

ümber vallavalitsuse juhtimine, mis tõi kaasa kaebaja koondamise. Vallaelanike seisukoht aga

ei muuda õigusvastaseks vallavolikogu otsuseid nr 102 ega nr 103. Nende otsuste eest

kannavad volikogu liikmed eelkõige poliitilist vastutust, kuna vallaelanike poolt

ebaotstarbekaks peetavate juhtimisotsuste poolt hääletades riskivad volikogu liikmed sellega,

et volikogu teised liikmed ei ole valmis kandma nendega ühiselt valla valitsemise vastutust ja/

või nad ei saa volikogu liikme mandaati järgmistel kohalike omavalitusüksuste volikogude

valimistel.

20. Nendel asjaoludel leiab ringkonnakohus, et Tapa Vallavolikogu 15. novembri 2023. a

otsus nr 102 on õiguspärane. Vallavolikogu oli õigustatud korraldama ümber vallavalitsuse

tegevuse, andma osa juhtimisülesandeid vahetult vallavalitsuse liikmetele ning vastavalt

kaotama vallavalitsuse, kui asutuse, koosseisust seni sama juhtimisfunktsiooni täitnud

ametikohad. Otsust ei muuda õigusvastaseks see, et muudatuse ajendiks oli poliitiline

kokkulepe, mis tagas vallavanema ja vallavalitsuse liikmete ametisse nimetamiseks vajaliku

häälteenamuse volikogu liikmete hulgas. Vallavolikogu liikmete enamuse poliitilise tahte

nähtavaks tegemine ja elluviimine vallavalitsuse palgaliste liikmete arvu suurendamise kaudu

on KOKS-ga kooskõlas. KOKS § 49 lg 41 näeb vallavalitsuse liikme ülesannetena ette

vallavanema antud volituse piires koordineerida valla- või linnavalitsuse tegevusvaldkondi,

korraldada struktuuriüksuste valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi ning täita. Seega tuleneb

vahetult seadusest õigustus juhtimisülesannete palgalise vallavalitsuse liikme kohustuseks

panemine. Kui seejärel puudub vajadus sama juhtimisfunktsiooni säilitamiseks asutuse

ametnike tasandil, siis on põhjendatud seda funktsiooni täitnud ametniku ametikoha

kaotamine asutuse koosseisust. Vastavalt täidab vallavolikogu otsus nr 102 kaebaja ametikoha

kaotamise osas ATS § 90 lg 1 p-s 2 sätestatud „põhjendatud juhul“ kriteeriumi. Seetõttu oli

vastustaja õigustatud tuginema volikogu otsusele vallavalitsuse struktuuri muutmise kohta

ning lõpetama kaebaja teenistussuhte ametikoha koondamise tõttu olukorras, kus kaebaja ei

võtnud vastu talle pakutud teist ametikohta.

21. Põhjendatud ei ole kaebaja etteheide nagu oleks ametikoha kaotamine täielikult

põhjendamata. Vallavolikogu liikmete baasil senise koalitsiooni lagunemine ja uue

moodustamine ning uue koalitsiooni toimimiseks valla juhtimises muudatuste tegemine oli

kaebajale ilmselt teada. Kui see siiski ei olnud kaebajale teada varem, pidi see selguma

hiljemalt Tapa Vallavolikogu 15. novembri 2023. a istungil, mil volikogu arutas ja otsustas

muudatused valla juhtimises. Muudatuse ja seega ka kaebaja ametikoha kaotamise põhjusi

selgitas vastustaja kaebajale ka koondamisteates. Vastavalt olid kaebajale koondamisteate ja

vaidlustatud käskkirjade koosmõjus teada nii tema teenistusest vabastamise õiguslik ja

faktiline alus kui ka põhjused, mis viisid ametikoha kaotamiseni asutuse koosseisust.

22. Kaebaja ei väida, et vastustaja 28. novembri 2023. a käskkiri nr 13-1/23/78 ühes 28.

detsembri 2023. a käskkirjaga nr 13-1/23/93 tehtud muudatustega oleks muul põhjusel

õigusvastane. Ka ringkonnakohtule ei ole teada asjaolusid, mis tingiks käskkirjade

õigusvastasuse muul põhjusel. ATS § 90 lg 1 p 2 kohaselt võib ametniku teenistusest

vabastada koondamise tõttu, kui põhjendatud juhul kaotatakse ametniku ametikoht

ametiasutuse koosseisus. Sättes kasutatud mõiste „võib“ näeb asutusele tavapäraselt ette

kaalutlusõiguse normis ette nähtud õigusliku tagajärje kohaldamisel. Koondamissituatsioonis

oli vastustaja võimalus valida teenistusest vabastamisest erineva õigusliku tagajärje

kohaldamine seotud eelkõige ATS-s sätestatud kohustusega pakkuda kaebaja teist ametikohta.

ATS § 90 lg 1 p-i 2 ei saa aga mõista selliselt, et vastustajal oli võimalik otsustada jätta

kaebaja teenistusest vabastamata ka juhul, kui kaebaja ametikohta kaotati asutuse koosseisust

ja kaebaja teist ametikohta vastu ei võtnud. On ilmne, et kaebaja ei saanud jätkata teenistust

ametikohal, mida asutuse koosseisus enam ei olnud. Seetõttu on vastustaja põhjendatult

leidnud, et tal ei olnud muud võimalust, kui kaebaja teenistusest vabastada.

23. Kaebaja väidab siiski, et koondamine ei olnud lubatud, sest see toimus vastuolus ATS §

90 lg-tes 3 ja 4 sätestatud keeldudega. Vastavalt ATS § 90 lg-le 3 ei ole koondamine lubatud,

kui ametikoha ülesanded antakse üle teisele struktuuriüksusele samas ametiasutuses või

teisele ametiasutusele. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi ei ole koondamine lubatud, kui

ametikoha ülesandeid muudetakse nii, et ametniku haridus, töökogemus, teadmised ja

oskused sobivad ametikoha muudetud ülesannete täitmiseks või kui ametniku vahetu või

kõrgemalseisev juht peab võimalikuks teda mõistliku aja jooksul ametiasutuse kulul

ametialasel koolitusel ette valmistada neid täitma ning ametnik on nõus muudetud ülesandeid

täitma.

Praegusel juhul ei ole kumbki keeldu ette nägev säte asjakohane ega takistanud kaebaja

teenistusest vabastamist. ATS § 90 lg-d 3 ja 4 keelavad ametniku koondamise olukorras, kus

ametikoht jääb samade või muudetud ülesannetega alles samas või teises struktuuriüksuses. ATS §

2 lg 3 p 10 järgi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, ei kohaldata ATS-i vallavalitsuse liikmele.

Seega ei ole vallavalitsuse liige ametnik ega ole teenistuses ametikohal ATS-i tähenduses. Sama

ilmneb ka kui võrrelda näiteks ATS regulatsiooni ametniku teenistusse võtmise ja teenistusest

vabastamise ning KOKS regulatsiooni vallavalitsuse liikme ametisse nimetamise ja volituste

lõppemise osas. Selgelt erinevad nii ametisse nimetamise korraldus (ATS § 16 vs KOKS § 28),

ametisse nimetamiseks pädev organ (ATS § 22 vs KOKS § 22 lg 1 p 17), kui ka ametist

vabastamise alused ja garantiid (ATS 11. peatükk vs KOKS § 29 lg 2 ja § 46 lg-d 4 ja 5).

Vastavalt ei moodusta vallavanema poolt palgalisele vallavalitsuse liikmele määratud juhtimis-

või muude ülesannete kogum ametikohta ATS mõttes. Seega kaotati kaebaja ametikoht asutuse

koosseisust ega viidud seda teise asutuse koosseisu. Samuti ei ole saa järeldada, nagu oleks

kaebaja ametikoht muudetud ülesannetega vallavalitsuse koosseisus alles jäänud. Kaebaja

ametikoht kaotati selliselt, et selle asemel ei tekkinud sarnast ametikohta asutuse koosseisus ega

mujal. See, et ATS § 90 lg-d 3 ja 4 ei ole kohaldatavad praegusel juhul, nähtub juba sellestki, et

kaebaja ametisse nimetamise õigust omav isik (vallavanem) ei ole pädev viima kaebajat üle

palgalise vallavalitsuse liikme ametikohale ega saaks seega otsustada kaebaja jätkamist teenistuses

ATS § 90 lg-ga 3 ja 4 kehtestatud keelu rikkumise vältimiseks.

24. Kaebaja taotleb täiendavate tõendite asja juurde võtmist tõendamaks, et kaebaja

ametikoha ülesanded suuresti kattuvad 1. detsembril 2023 ametisse nimetatud palgalise

vallavalitsuse liikme ülesannetega. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tõendite vastuvõtmine

põhjendatud, kuna kaebaja väidetud asjaolust ei sõltu asja lahendamine (HKMS § 62 lg 2) –

kaebaja koondamine oli õiguspärane sõltumata selles, kas palgaline vallavalitsuse liige võttis

valdavalt üle kaebaja ametikoha ülesanded või mitte. Tõendid tuleb kaebajale tagastada.

25. Eeltoodu alusel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsuse resolutsioon

muutmata. Ringkonnakohus täiendab halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt praeguse

otsuse põhjendustega.

26. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente. Seetõttu ringkonnakohus

ei mõista vastustaja kasuks kaebajalt välja menetluskulusid (HKMS § 109 lg 1 ls 4). Kaebaja

menetluskulud jäävad tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/