3-23-1366/16 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Tiina Pappel ja Tanel Saar

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. jaanuar 2025, Tartu

Haldusasja number

3-23-1366

Haldusasi

X.X.-i

kaebus

Sotsiaalkindlustusameti

vastu

soodustingimustel vanaduspensioni õigust andva tööstaaži

tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 8. aprilli 2024. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja X.X.

esindajad v.adv Ott Lepmets ja adv Kristiina Pralla

Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet

esindaja Merle Magnus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Sotsiaalkindlustusameti apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 8. aprilli 2024. a otsus ja teha uus otsus, millega jätta

X.X.-i kaebus rahuldamata.

3. Jätta kaebaja apellatsioonimenetluse kulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 27. veebruar 2025.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse, milles palub tuvastada, et kaebaja töötas kokku 20

aastat 5 kuud ja 29 päeva täistööajaga OÜ-s XXX kokku- ja väljaveotraktoristina, s.o

ametikohal, mis vastab Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a määrusega nr 206 (määrus nr

206) kinnitatud „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja

raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2“ osa XII

„Metsavarumine, tselluloosi-, paberi- ja puidutööstus“ punktis 1 „Metsavarumine“

(erialakood 19207) nimetatud kokku- ja väljaveotraktoristi ametikohale.

2. Vastuses kaebusele vaidles vastustaja kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.

Vastustaja selgitas, et kaebaja ametinimetuseks töölepingus on märgitud metsa kokku- ja

väljaveotraktorist. Seejuures töötas kaebaja masinatega – forvarder Ponsse H15, forvarder Valmet

830, forvarder Metsis 408 ja forvarder Metsis 808. Töötamine forvarderitega ei anna õigust

soodustingimustel vanaduspensionile.

Samuti ei anna kaebajale õigust soodustingimustel vanaduspensionile see, kui kaebuses nimetatud

kolmandale isikule on soodustingimustel vanaduspension sarnastel asjaoludel ekslikult määratud.

HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED

3. 8. aprilli 2024. a otsusega Tartu Halduskohus rahuldas kaebuse.

4. Halduskohus sedastas, et tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade, mida peetakse

töötamiseks tervist kahjustatavates tingimustes, määratlemise ainupädevus on Vabariigi

Valitsusel vastavalt soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 p-ile 1 ja §-le

6. Määrusega nr 206 kinnitatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade,

tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2 peatükis XII „Metsavarumine, tselluloosi-, paberi-

ja puidutööstus“ koodi 19207 all on märgitud „Kokku- ja väljaveotraktorist“. Vaidlust ei ole, et

kaebaja töölepingu järgi töötaski kokku- ja väljaveotraktoristi ametikohal. OÜ XXX selgitusest

nähtub ning kirjalikud ütlused andnud tunnistajad on kinnitanud, et töö oli vahetustega, toimus

sundasendis ja mürakeskkonnas, taluda tuli vibratsiooni, tööülesanded hõlmasid remonti

välitingimustes aastaringselt ja töötamist pimedal ajal tuledega.

Lähtuda ei saa sellest, et kaebaja töötas masinatega – forvarder Ponsse H15, forvarder Valmet

830, forvarder Metsis 408 ja forvarder Metsis 808, jättes piisavalt arvesse võtmata kaebaja töö

eripära, tehtavate toimingute iseloomu ning seotuse. Forvarderi rattad on lintidega, millega sõites

on rappumine pidev ja tervistkahjustav (selja- ja närvivalu) ja talvetingimustes on töö pimedal ajal

ja halva nähtavusega, kusjuures koorma laadimine toimub sortimentide kaupa. Seega vastab

kaebaja töö koodi 19207 all on märgitud kokku- ja väljaveotraktoristi tööle.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

5. Vastustaja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu otsuse tühistamist ning

uue otsuse tegemist, millega jätta kaebus rahuldamata.

Apellatsioonkaebuses osutab vastustaja, et kaebaja töötas forvarderitel, mitte endisaegsel vintsiga

varustatud väljaveotraktoril. Sotsiaalministeeriumi, kelle pädevuses on anda selgitusi

soodustingimustel pensioni õigust andvate ametikohtade nimekirjade osas, on kinnitanud, et töö

forvarderitel ei anna õigust soodustingimustel vanaduspensionile.

Sellesse nimekirja ei ole lisatud forvarderi juhi ametikohta ning töö forvarderil ei ole võrdsustatav

nimekirja aastal 1992 lisatud kokku- ja väljaveotraktoristi tööga.

Tunnistaja A.O. töötas koos kaebajaga veebruar 2007 – veebruar 2022 ja tunnistaja T. P. aastatel

2010 – 2012 ja 2015 – 2023. Tuleb tähele panna, et tunnistaja ei saa anda ütlusi ajavahemiku

kohta, mil ta kaebajaga koos ei töötanud.

6. Vastuses apellatsioonkaebusele vaidleb kaebaja apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see

rahuldamata.

Kaebaja leiab, et vastustajal puudub õigus kitsendada määrusega nr 206 kehtestatud ametikohtade

nimekirja. Vabariigi Valitsus ei ole soodusstaaži andvate töökohtade nimekirjade sisu

määratlemise õigust SKA-le delegeerinud (ega saagi seda teha), Sotsiaalministeeriumile on antud

üksnes volitus määrusele lisatud nimekirju selgitada.

Vastustaja selgitused, miks töötamine forvarderil ei ole võrdsustatav töötamisena kokku- ja

väljaveo traktoristina, põhinevad kaheldava väärtusega allikatel ja/või asjaolude moonutatud kujul

esitlemisel.

Tehnoloogia areng ajas ei saa ära võtta SVPS § 1 lg 1 p-s 2 nimetatud töökohtadel töötavate

inimeste õigust saada soodustingimustel vanaduspensioni.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb apellatsioonkaebus rahuldada.

8. SVPS § 1 p-i 2 järgi on õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni isikul, kes on töötanud

muudel tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt

kinnitatavate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 järgi ning kellel on

vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja kuus kuud on töötatud nendel

töödel.

9. Vaidlust ei ole, et kaebajal on 25-aastane üldine pensionistaaž.

Ringkonnakohtu arusaamisel ei ole vaidlust ka selle üle, et kaebaja on töötanud enam kui kaksteist

ja pool aastat OÜ-s XXX kokku- ja väljaveotraktoristi ametikohal. Sellel ametikohal kuulusid

kaebaja tööülesannete hulka aastaringselt raielangil metsamaterjali kokkuvedu, kogutud koorma

vedamine laoplatsile ja selle virnastamine ning puidu markeerimine märkevärviga vastavalt

sortimendile. Kaebaja töötas spetsiaalselt selleks otstarbeks ehitatud hüdrotõstukiga varustatud

kokkuveomasinal (forvarderil). Muu hulgas oli kaebaja kohustatud hoidma tehniliselt korras

temale tööks kasutada antud traktori.

Vastustaja märgib apellatsioonkaebuses, et halduskohtus ütlusi andnud tunnistaja ei saanud anda

ütlusi selle kohta, milliseid tööülesandeid täitis kaebaja ajavahemikel, mil tunnistaja ei töötanud

kaebajaga koos. Samas ei väida vastustaja, et seetõttu oleks tõendamata kaebaja töötamine OÜ-s

XXX kokku- ja väljaveotraktoristi tööülesandeid täites enam kui kaheteist ja poole aasta jooksul.

Ringkonnakohus osutab siinkohal, et halduskohtus ütlusi andnud kaks tunnistajat kinnitasid

kaebaja töötamist ja samade tööülesannete täitmist 2007. kuni 2023. aastani. Juba see on enam kui

SVPS § 1 p-i 2 järgi nõutav staaž kaksteist aastat ja kuus kuud. Asjas kogutud tõendid tervikuna ei

viita sellele, et kaebaja oleks OÜ-s XXX kokku- ja väljaveotraktoristi ametikohal töötamise ajal

mõnel perioodil täitnud teistsuguseid tööülesandeid. Näiteks ilmneb OÜ XXX 17. aprilli 2023. a

teatisest, et kaebaja asus tööle 1. novembril 2002 ja töötas kogu töölepingu perioodi jooksul

kokku- ja väljaveotraktoristina. Tööandja ei nimetanud, et kaebaja olnuks mõnel ajavahemikul

olnud vabastatud ametikoha ülesannete täitmisest või olnuks tööülesanded tavapärasest oluliselt

erinevad. Vastustaja ei väida, et kaebaja oleks OÜ-s XXX mõnel perioodil töötanud muid

tööülesandeid täites, samuti ei taotle vastustaja selles küsimuses täiendavate tõendite kogumist.

Nendel asjaoludel ei näe ringkonnakohus põhjust asuda halduskohtust erinevale seisukohale ning

nõustub, et tõendatud on kaebaja töötamine kokku- ja väljaveotraktoristina vähemalt SVPS § 1 p-s

2 nimetatud minimaalse nõutava tähtaja jooksul.

10. Apellatsioonimenetluses on pooled aga jätkuvalt eri meelt selles, kas töötamine forvarderil on

võrdsustatav töötamisega määrusega nr 206 kehtestatud tervistkahjustavate ja raskete

töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelus nr 2 nimetatud kokku- ja

väljaveotraktoristi (erialakood 19207) ametikohal. Vastustaja leiab siinkohal, et arvestada saab

üksnes töötamist kokku- ja väljaveotraktoristina masinal, millel puudub seade puude tõstmiseks

(hüdromehhaaniliselt juhitav haaratsiga tõstuk) ja vedamiseks, s.t juhul kui puude välja- ja

kokkuvedu toimus traktorile kinnitatud vintsi ja trossi kasutades. Kaebaja hinnangul tuleb

arvestada aga seda, et kaebaja töötas kokku- ja väljaveotraktoristina ning vaatamata määruse nr

206 kehtestamise ajast toimunud tehnoloogilisele arengule oli ka forvarderil tööülesannete

täitmine seotud mitme kahjuliku tervisemõjuga. Vastustajal ei ole pädevust Vabariigi Valitsuse

poolt määrusega nr 206 kehtestatud nimekirja kitsendamiseks.

11. Määruse nr 206 nimekirjades on ametikohad kirjeldatud üksnes nende nimetuse kaudu.

Ametikohtadele on küll antud ka koodid, kuid ringkonnakohtule ei ole teada, et ametikohad oleks

neile antud koodide kaudu muus õigusaktis või registris täpsemalt kirjeldatud. Määruse nr 206

punkti 3 alapunkti 1 järgi delegeeris Vabariigi Valitsus soodustingimustel vanaduspensionile

õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelude rakendamise selgituste

andmise õiguse ja kohustuse Sotsiaalhooldusministeeriumile (praegune Sotsiaalministeerium).

Olukorras, kus soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvad ametikohad ei ole õigusaktiga

täpsemalt kirjeldatud ning lisaks võivad aja jooksul olla muutunud ametikohaga seotud

tööülesannete täitmise tingimused ja laad, tuleb määruses nr 206 Sotsiaalministeeriumile antud

volitust mõista selliselt, et viimasel on pädevus hinnata, milliste kriteeriumide alusel tuvastada,

kas töötamine vastab määruse nr 206 nimekirjas toodud ametikoha määratlusele või mitte.

Sotsiaalministeeriumi selgitused ei saa olla meelevaldsed, vaid peavad lähtuvad SVPS-i ja

määruse nr 206 eesmärgist tavapärasest soodsamatel tingimustel (üldisest pensionieast varem)

maksta vanaduspensioni isikutele, kelle puhul on tõendatud seaduses ette nähtud perioodi vältel

töötamine tervist kahjustavates tingimustes ja kokkupuude ohuteguritega1. Sel juhul tegutseb

Sotsiaalministeerium talle antud volituse piires.

12. Praeguses asjas tugineb vastustaja Sotsiaalministeeriumi 15. mai 2015. a selgitusele

haldusasjas nr 3-14-52487 ja 21. septembri 2015. a selgitusele haldusasjas nr 3-15-2156.

Kokkuvõtvalt leidis Sotsiaalministeerium neis selgitustes, et ametikohal koodiga nr 19207 on

tervistkahjustavaks ja raskeks töötingimuseks raske füüsiline töö, mis toimus aastaringselt

välitingimustes. Seejuures peeti määruses nr 206 silmas töötamist määruse kehtestamisel ja sellele

eelnenud ajal olnud tingimustes ja vahenditega. Täpsemalt palkide vedamist vintsiga varustatud

traktoriga, kus töö nõudis kinnitusvahendi käsitsi paigaldamist ja füüsilist tööd palkidega. 1990.

aastatel laialdaselt kasutusele võetud haaratsitega varustatud traktoritel või spetsiaalselt metsa

kokkuveo traktoritel (forvarderidel) töötamine neid tingimusi ei täida ega ole võrdsustatav

töötamisega määruse nr 206 soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate

tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade

loetelus nr 2 nimetatud kokku- ja väljaveotraktoristi ametikohal.

13. Ringkonnakohtu hinnangul on Sotsiaalministeerium sellega loogiliselt jälgitavalt ja kooskõlas

SVPS-st tuleneva eesmärgiga määratlenud, millistel tingimustel saab kokku- ja väljaveotraktoristi

ametikohal töötamist arvestada SVPS § 1 p-s 2 nimetatud tervist kahjustavatel ja raskete

töötingimustega töödel töötamise staaži hulka. Selgituses on esile toodud nii see, mis algselt tingis

kokku- ja väljaveotraktoristi ametikoha nimetamise määruses nr 206 vanaduspensionile õigust

andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja

ametikohtade loetelus nr 2 kui ka see, miks töötamine forvarderil ei kvalifitseeru töötamiseks

kokku- ja väljaveotraktoristi ametikohal.

14. Nõustuda ei saa kaebajaga, nagu oleks ministeerium selgituse kaudu asunud kitsendama

määrusega nr 206 kehtestatud vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete

töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu. Tööülesannete

hindamine vastavalt sellele, kas muutunud oludes on ametikohal tööülesannete täitmise

tingimused jätkuvalt sarnased määruse kehtestamise ajal olnud tingimustele on kooskõlas

määruses antud volitusega. Selliselt on tagatud muutuvate olude arvesse võtmine

soodustingimustel vanaduspensioni õiguse tuvastamisel. See tähendab ühelt poolt tõesti seda, et

mõni ametikoht ei pruugi muutunud töötingimuste tõttu enam vastata vanaduspensionile õigust

andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja

ametikohtade loetelu kehtestamisel silmas peetud kriteeriumidele. Teisalt aitab

Sotsiaalministeeriumile antud volitus vältida formalistlikku menetlust, kus soodustingimustel

vanaduspensioni saamise õigus oleks näiteks üksnes nimekirjas tooduga kokkulangeva nimega

1 Vt RKHK 21. aprilli 2008. a otsus asjas nr 3-3-1-10-08 (p 11).

ametikohal töötades. Isiku õiguste kaitse on seejuures tagatud seeläbi, et kohus saab kontrollida

Sotsiaalministeeriumi selgitusi pensionistaaži tuvastamise vaidluse lahendamisel.

Nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis on Sotsiaalministeeriumi selgitused kokku- ja

väljaveotraktoristi ametikoha osas kooskõlas SVPS eesmärgiga ega ole meelevaldsed.

Sotsiaalministeeriumi seisukohta toetab kaudselt ka Statistikaameti võrguleheküljel2 avaldatud

ametite klassifikaator. Klassifikaator tugineb Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni avaldatud

klassifikaatorile, konkreetsete ametite osas arvestab klassifikaator Eesti vajadusi. Liigitus võtab

arvesse töö sisu, tööga seotud ülesandeid ja nõutavat kvalifikatsiooni. Klassifikaatoris eristatakse

praegusel ajal näiteks traktoristi (kood 83410003), forvarderijuhti (kood 83410004),

metsatöömasinate juhti (kood 83410005) ja harvesteri juhti (kood 83410007). See kinnitab samuti,

et töötamist forvarderi juhina ei saa tingimata võrdsustada töötamisega traktoristina või muu

metsatöömasina juhina, kelle tööülesandeks on puidu kokku- või väljavedu. Igal klassifikaatoris

eraldi välja toodud ametikohal võib olla erinev mõju isiku tervisele sõltuvalt tööülesannete laadist

ja töövahenditest.

15. Kaebaja hinnangul tugineb Sotsiaalministeeriumi selgitus vähemalt osaliselt asjakohatutele

allikatele, s.o loodusajakirjas ilmunud artiklile ja Tartu Maakohtu otsusele tsiviilasjas.

Ringkonnakohus kaebaja etteheidetega ei nõustu. Andmed metsa ülestöötamisel ja väljaveol

erineval ajal kasutatud tehnika kohta on ilmselt asjakohased erinevatel masinatel sama funktsiooni

täitmisel esinenud töötingimuste hindamiseks. Kaebaja ei väida, et nendest allikatest saadud teave

metsaraie ja kokkuveo tehnoloogia kasutamise ja arengu, samuti töötingimuste kohta raielankidel

puidu kokku- ja väljaveo teostamisel, oleks olulises osa ebaõige. Eelkõige ei ole kaebaja seadnud

kahtluse alla, et forvarderil töötades oli ta oluliselt paremine eraldatud väliskeskkonnast, ei

pidanud rakendama vahetut füüsilist jõudu palkide haakimisel ega virnastamisel ega viibima

olulist osa tööajast välitingimustes. Kaebaja toob välja, et haaratsitega varustatud puidu laadimise

seadmed võeti kasutusele juba enne määruse nr 206 andmist. Sotsiaalministeeriumi viidatud

artikkel3 toob samuti välja esimeste seadmete jõudmise Eestisse juba 1986. ja 1987. aastal, kuid

tehnika laialdase kasutuselevõtu ajana märgib siiski 1990. aastate esimest poolt. Ringkonnakohtu

hinnangul ei muuda kaebaja väide asja lahendamist. Isegi, kui määruse nr 206 vastuvõtmise ajaks

oli muutus toimumas ja Eestis kasutati olulises osas haaratsitega varustatud seadmeid puidu

kokku- ja väljaveol, on määruses kokku- ja väljaveo traktoristi ametikoha nimetamine mõistetav,

kuna nõutava staaži kogumine võiski olla toimunud juba enne määruse andmist, kuid isiku

pensioniõigus tekkis pärast määruse nr 206 jõustumist. Juhul, kui määruse andmise ajal olid

forvarderid Eestis juba laialdases kasutuses, viitab forvarderi juhi ametikoha määruses nr 206

nimetamata jätmine pigem sellele, seda ametit ei peetud enam sedavõrd tervist ohustavaks ja jäeti

seetõttu teadlikult nimekirja lisamata.

Ka maakohtu otsus tsiviilasjas kirjeldab asjakohaseid töötingimusi ning võib seega anda teavet,

mis oli selgituse andmisel oluline. Kaebaja ei osuta, millises osas on Sotsiaalministeeriumi

selgitus ekslik põhjusel, et see toetub tsiviilasjas tehtud kohtulahendile. Ka ringkonnakohtule ei

ole äratuntav, et teist liiki õigussuhtest tekkinud vaidluse lahendamisel tehtud kohtulahend oleks

mõjutanud selgitust vastuolus avaliku õiguse printsiipidega. Seetõttu ei saa järeldada

Sotsiaalministeeriumi selgituste õigusvastasust põhjusel, nagu tugineks selgitus lubamatutele

allikatele.

16. Olukorras, kus Sotsiaalministeeriumile on pandud õigus ja kohustus selgitada

soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja

ametikohtade loetelude rakendamist, pidanuks halduskohus asja lahendamisel vastuolus

Sotsiaalministeeriumi selgitusega põhjendama, miks Sotsiaalministeeriumi selgitused ei ole

2 Kättesaadav võrguleheküljel https://klassifikaatorid.stat.ee/item/stat.ee/b8fdb2b9-8269-41ca-b29e-5454df555147

3 V. Kurvits. „Metsaraiete tehnoloogia on kiiresti muutunud“, kättesaadav võrguleheküljel

http://www.loodusajakiri.ee/eesti_mets/artikkel228_212.html

kohaldatavad ning millises osas on need õigusvastased. Halduskohus seda ei teinud, rikkudes

seega otsuse põhjendamise kohustust.

17. Halduskohus tugines kaebuse rahuldamisel sellele, et ka forvarderil töötades olid kaebaja

töötingimused tervistkahjustavad. Forvarderi rattad on lintidega, millega sõites on rappumine

pidev ja tervistkahjustav (selja- ja närvivalu) ja talvetingimustes on töö pimedal ajal ja halva

nähtavusega, kusjuures koorma laadimine toimub sortimentide kaupa.

Sotsiaalministeerium on selgituses aga tervistkahjustavate töötingimustena välja toonud raske

füüsilise töö, mis toimus aastaringselt välitingimustes, talviti lumes sumpamise, sagedase

külmetamise, kuna kabiinis sulas lumi riietelt ning need muutusid märjaks ja külmaks ning enda

soojendamise võimaluse puudumise. Kaebaja ei vaidle vastu sellele, et forvarderil töötades olid

töötingimused selles osas oluliselt muutunud. Ilmselt oli varasema tehnoloogiaga (s.o vintsi

kasutades) võrreldes oluliselt vähenenud väljaspool traktori kabiini töötamise aeg ning paranenud

kabiini soojapidavus ja seega ka võimalus püsida soojas. Asjas kogutud tõendite pinnalt ei saa

järeldada, et seadme opereerimisega kaasnev vibratsioon või töötamine tulede valguses eraldi

tuleks hinnata sedavõrd rasketeks töötingimusteks, et õigustaks forvarderi juhi töö võrdsustamist

kokku- ja väljaveo traktoristi tööga varasemal ajal. Ringkonnakohus ei näe põhjust kahelda selles,

et spetsiaalselt puidu kokku- ja väljaveo otstarbeks sõidukite ehitamisel võeti arvesse sõiduki

opereerimisega kaasnevat võimalikku vibratsiooni ja rakendati meetmeid selle leevendamiseks,

näiteks istme vedrustuse kaudu. Eeldada võib sedagi, et selles osas tehnika areng ei peatunud

forvarderite kasutusele võtmisega ning töötingimused paranesid aja jooksul veelgi forvarderite

uute mudelite turuletulemisega.

18. Halduskohus ei selgitanud täpsemalt, miks ta nendel asjaoludel siiski leidis, et kaebaja

töötamine OÜ-s XXX tuleb lugeda töötamiseks kokku- ja väljaveo traktoristina määruse nr 206

tähenduses. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb asjas tuvastatu pinnal asuda vastupidisele

seisukohale. Forvarderi juhi töö ei ole samastatav kokku- ja väljaveo traktoristi tööga. Forvarderi

juhi ametikoht ei ole nimetatud määruses nr 206 soodustingimustel vanaduspensionile õigust

andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja

ametikohtade loetelus nr 2. Ometi on töötingimused varasemaga võrreldes sedavõrd muutunud, et

forvarderi juhi ametikoha eristamine kokku- ja väljaveo traktoristi ametikohast ei ole meelevaldne.

Seetõttu on halduskohus ekslikult tuvastanud, et kaebaja töötas 1. novembrist 2002 kuni 30.

aprillini 2023 täistööajaga OÜ-s XXX kokku- ja väljaveotraktoristina ametikohal, mis vastab

Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud „Soodustingimustel

vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade,

tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2“ osa XII „Metsavarumine, tselluloosi-, paberi- ja

puidutööstus“ punktis 1 nimetatud „Metsavarumine“ erialakoodile 19207 (kokku- ja

väljaveotraktorist).

Eeltoodu alusel ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse, tühistab halduskohtu otsuse ja teeb

uue otsuse, millega jätab kaebuse rahuldamata nii tuvastamis- kui ka kohustamisnõude osas.

19. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente apellatsioonimenetluses.

Tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest menetluskulusid vastustaja kasuks välja ei

mõisteta. Kaebaja menetluskulud apellatsioonimenetluses jäävad tema enda kanda. HKMS § 109

lg 4 järgi, kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja

uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust. Kuna halduskohus jättis poolte

menetluskulud nende endi kanda ja vastustaja ega kaebaja ei taotlenud vastastikku menetluskulude

väljamõistmist, siis tühistab ringkonnakohus halduskohtu otsuse resolutsiooni punki 3, kuid ei tee

selles osas uut otsus.

20. HKMS § 175 lg-le 3 alusel asendab ringkonnakohus omal algatusel kohtuotsuse avaldamisel

kaebaja ja teiste füüsiliste isikute nimed tähemärgiga kaebaja ja tema perekonnaliikmete

isikuandmete kaitseks.

/allkirjastatud digitaalselt/