3-25-61/6 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedTartu Halduskohtule saabus 9.1.2025 Karl Koiva „esindaja Siim Grossbergi“ kaebus Tartu mälupulga keeld, USB-liidese kasutamise keeld, Smart-TV funktsiooni kasutamise piirangud)
Legislator headnote
AI generated3-25-61/6 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: Tartu Halduskohtule saabus 9.1.2025 Karl Koiva „esindaja Siim Grossbergi“ kaebus Tartu mälupulga keeld, USB-liidese kasutamise keeld, Smart-TV funktsiooni kasutamise piirangud)
Full text
TARTU HALDUSKOHUS
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-25-61
Määruse kuupäev
28.1.2025
Kohtunik
Ülle Polluks
Kohtuasi
Karl Koiva kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise
kahju hüvitamiseks
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord
1. Tagastada Karl Koiva kaebus.
2. Jätta Karl Koiva taotlus riigilõivu tasumisest
vabastamiseks läbi vaatamata.
3. Jätta Karl Koiva taotlus riigi õigusabi
saamiseks rahuldamata.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu
Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse
kättetoimetamisest arvates
ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
1. Tartu Halduskohtule saabus 9.1.2025 Karl Koiva „esindaja Siim Grossbergi“ kaebus Tartu
Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks 3000 eurot (vabaajaruumi tegevused,
mälupulga keeld, USB-liidese kasutamise keeld, Smart-TV funktsiooni kasutamise piirangud)
jj. Kaebusest nähtuvalt on see esitatud Karl Koiva nimel.
2. Tartu Halduskohtu 10.1.2025 määrusega jäeti kaebus käiguta.
3. Kaebaja teatas 10.1.2025, et tema esindaja Siim Grossberg (39006282722) esitas vanglale
kahju hüvitamise taotluse nr 1-9/2-25/14-1, millele vastati 07.01.2025 ning taotlus jäi
rahuldamata. Läbitud on kohtueelne menetlus ning kuna otsus on ebaõige ning vääralt on
kahju jäetud hüvitamata, siis kasutab ta õigust pöörduda läbi enda esindaja halduskohtu poole
(esindaja- Siim Grossberg - 39006282722).
4. Tartu Halduskohtu 22.1.2025 määrusega jäeti kaebus käiguta ning puuduste
kõrvaldamiseks anti aega neli päeva määruse kättesaamisest arvates. Kaebaja sai määruse
isiklikult kätte 22.1.2025. Kohus selgitas kaebajale ka, et seadus ei võimalda valida
halduskohtumenetluses esindajat piiramatult. Isikud, kes võivad halduskohtumenetluses olla
volitatud esindajaks, on sätestatud HKMS § 32 lg-s 1. Näiteks võib volitatud esindajaks olla
advokaat, õigusteadusliku kõrgharidusega isik või kaebaja teise kaebaja volitusel. Seega
kolmas isik, kes pole advokaat või kellel pole õigusteaduses magistrikraadi, ei saa üldjuhul
3-25-61
esindajaks olla. Kohtule ei nähtu, et Siim Grossberg oleks isik, kes saab olla kaebaja volitatud
esindajaks käesolevas haldusasjas jj.
5. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine
alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb
tagastada alljärgneval põhjusel. HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse
määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta HKMS §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole
kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja
läbivaatamist. Vastavalt 22.1.2025 määrusele pidi kaebaja kaebuse puudused kõrvaldama
nelja päeva jooksul pärast määruse kättesaamist. Kaebaja pidi hiljemalt 27.1.2025 kaebuse
puudused kõrvaldama, kuid kaebaja pole kohtumäärust täitnud.
6. Kirjeldatu alusel tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Kuna kohus tagastas
kaebuse, jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse läbi vaatamata.
7. Kohus mõistab, et kaebaja soovib riigi õigusabi tema esindamiseks käesolevas haldusasjas.
Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma
majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse
eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei
võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja kehv
majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta
riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1
sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund
asja otsustamist.
Mittevaralise kahju hüvitamise nõude puhul välistab taotlejale riigi õigusabi andmise ka see,
et RÕS § 7 lg 1 p 6 kohaselt ei anta reeglina riigi õigusabi mittevaralise kahju hüvitamise
nõude esitamiseks. Taotluses kirjeldatud asjaoludest ei nähtu tungivat avalikku huvi, mis
õigustaks erandina riigi õigusabi andmist.
8. Kohus jätab seega kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)