Legislator Case Law & Legislation
3-25-61/6 AI generated

3-25-61/6 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 3-25-61/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tartu Halduskohtule saabus 9.1.2025 Karl Koiva „esindaja Siim Grossbergi“ kaebus Tartu mälupulga keeld, USB-liidese kasutamise keeld, Smart-TV funktsiooni kasutamise piirangud)

Legislator headnote

AI generated

3-25-61/6 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: Tartu Halduskohtule saabus 9.1.2025 Karl Koiva „esindaja Siim Grossbergi“ kaebus Tartu mälupulga keeld, USB-liidese kasutamise keeld, Smart-TV funktsiooni kasutamise piirangud)

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-61

Määruse kuupäev

28.1.2025

Kohtunik

Ülle Polluks

Kohtuasi

Karl Koiva kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise

kahju hüvitamiseks

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord

1. Tagastada Karl Koiva kaebus.

2. Jätta Karl Koiva taotlus riigilõivu tasumisest

vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Jätta Karl Koiva taotlus riigi õigusabi

saamiseks rahuldamata.

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Tartu Halduskohtule saabus 9.1.2025 Karl Koiva „esindaja Siim Grossbergi“ kaebus Tartu

Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks 3000 eurot (vabaajaruumi tegevused,

mälupulga keeld, USB-liidese kasutamise keeld, Smart-TV funktsiooni kasutamise piirangud)

jj. Kaebusest nähtuvalt on see esitatud Karl Koiva nimel.

2. Tartu Halduskohtu 10.1.2025 määrusega jäeti kaebus käiguta.

3. Kaebaja teatas 10.1.2025, et tema esindaja Siim Grossberg (39006282722) esitas vanglale

kahju hüvitamise taotluse nr 1-9/2-25/14-1, millele vastati 07.01.2025 ning taotlus jäi

rahuldamata. Läbitud on kohtueelne menetlus ning kuna otsus on ebaõige ning vääralt on

kahju jäetud hüvitamata, siis kasutab ta õigust pöörduda läbi enda esindaja halduskohtu poole

(esindaja- Siim Grossberg - 39006282722).

4. Tartu Halduskohtu 22.1.2025 määrusega jäeti kaebus käiguta ning puuduste

kõrvaldamiseks anti aega neli päeva määruse kättesaamisest arvates. Kaebaja sai määruse

isiklikult kätte 22.1.2025. Kohus selgitas kaebajale ka, et seadus ei võimalda valida

halduskohtumenetluses esindajat piiramatult. Isikud, kes võivad halduskohtumenetluses olla

volitatud esindajaks, on sätestatud HKMS § 32 lg-s 1. Näiteks võib volitatud esindajaks olla

advokaat, õigusteadusliku kõrgharidusega isik või kaebaja teise kaebaja volitusel. Seega

kolmas isik, kes pole advokaat või kellel pole õigusteaduses magistrikraadi, ei saa üldjuhul

3-25-61

esindajaks olla. Kohtule ei nähtu, et Siim Grossberg oleks isik, kes saab olla kaebaja volitatud

esindajaks käesolevas haldusasjas jj.

5. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine

alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb

tagastada alljärgneval põhjusel. HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse

määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta HKMS §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole

kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja

läbivaatamist. Vastavalt 22.1.2025 määrusele pidi kaebaja kaebuse puudused kõrvaldama

nelja päeva jooksul pärast määruse kättesaamist. Kaebaja pidi hiljemalt 27.1.2025 kaebuse

puudused kõrvaldama, kuid kaebaja pole kohtumäärust täitnud.

6. Kirjeldatu alusel tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Kuna kohus tagastas

kaebuse, jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse läbi vaatamata.

7. Kohus mõistab, et kaebaja soovib riigi õigusabi tema esindamiseks käesolevas haldusasjas.

Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma

majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse

eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei

võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja kehv

majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta

riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1

sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund

asja otsustamist.

Mittevaralise kahju hüvitamise nõude puhul välistab taotlejale riigi õigusabi andmise ka see,

et RÕS § 7 lg 1 p 6 kohaselt ei anta reeglina riigi õigusabi mittevaralise kahju hüvitamise

nõude esitamiseks. Taotluses kirjeldatud asjaoludest ei nähtu tungivat avalikku huvi, mis

õigustaks erandina riigi õigusabi andmist.

8. Kohus jätab seega kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)