Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
2-24-7823/37 AI generated

2-24-7823/37 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-24-7823/37
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

Tühistada Harju Maakohtu 18. juuli 2024 määrus osas, milles maakohus rahuldas viibimiskohaga (sh elukohaga) seonduvates küsimustes (resolutsiooni punktid 1-2)

Legislator headnote

AI generated

2-24-7823/37 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Tühistada Harju Maakohtu 18. juuli 2024 määrus osas, milles maakohus rahuldas viibimiskohaga (sh elukohaga) seonduvates küsimustes (resolutsiooni punktid 1-2)

Keywords

AI generated
need for special education medical needs of child out-of-school care right to primary education educational measure lack of parental capacity
AI generated
1-14-1163/4
01.septembrist 2006.a. õppis AA seitse aastat Rapla Vesiroosi Gümnaasiumis. 7.klassis tekkisid II poolaastal suhtlemisprobleemid, sobimatu käitumine, põhjuseta puudumised ja võlgnevused mitmes õppeaines. 01.septembril 2013.a. asus A.A õppima Rapla Ühisgümnaasiumi 8. klassi. Põhjuseta puudumised ja halb käitumine aga jätkusid. Õppetööst osavõtt jäi lünklikuks juba teisest koolipäevast ja 04.detsembriks käis A.A koolis ainult viiel päeval. Ta on tunnistanud, et ei ole võimeline end sundima ja reegleid järgima. Alanud õppeveerandil on A.A käinud koolis samuti ainult üksikutel päevadel. Vanemad saadavad lapse kooli, aga sinna ta ei lähe ja vanematel puudub ülevaade lapse asukohast. 13.-14.jaanuaril 2014.a. ei tulnud A.A ööseks koju ja ema ei saanud temaga telefoni teel ühendust. Mõlemad vanemad on esitanud alaealiste komisjonile avalduse, milles soovivad lapse suunamist erikooli. Alaealiste komisjon on arutanud A.A käitumist politsei ja Rapla Vallavalitsuse taotluste alusel järgmiselt:
2-10-31412/12
märtsil 2011 kell 14.00 Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja (Kentmanni tn 13, Tallinn) kantseleis Tsiviilasja number 2-10-31412 Tsiviilasi N L (L) avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks E P suhtes ning N L määramiseks E P ainuhooldajaks Menetlusosalised ja nende esindajad Lõpetada N L ja T A i ühine hooldusõigus lapse E P (isikukood: xxx) suhtes ja anda E P hooldusõigus täielikult üle N L .
2-22-14467/165
Võtta vastu K P loobumine nõudest otsustusõiguse saamiseks E P kooli valiku Tühistada Harju Maakohtu 30.11.2022 määrusega esialgse õiguskaitse korras K
2-07-34879/24
mai 2008. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-34879 Tsiviilasi TLhagi HL vastu ühisvara jagamiseks ja lapsele elatise saamiseks ning vastuhagi lapse suhtes vanema õiguste määramiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (vastuhagis kostja) TL(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja advokaat Gennadi Kull Kostja (vastuhagis hageja) HL(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Mati Maksing Puudutatud isik EML(isikukood XXX, elukoht XXX) Puudutatud isiku EMLmääratud korras esindaja advokaat Helen Tomberg Avalikku huvi kaitsma õigustatud isikud Harku vald (Harku Vallavalitsuse kaudu; asukoht XXX; esindaja Helve Keel) Tallinna linn (Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu; asukoht XXX) Menetlustoiming Esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse lahendamine Eelistungi toimumise aeg
2-23-7100/50
Rahuldada X avaldus X ja Y ühise hooldusõigus osaliseks lõpetamiseks lapse W Lõpetada osaliselt X ja Y ühine hooldusõigus lapse W suhtes ning anda Xle

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov

Määruse tegemise aeg ja koht

28. jaanuar 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-7823

Kohtuasi

F.E avaldus alaealise lapse Y.Y suhtes ühise

hooldusõiguse lõpetamiseks ja hooldusõiguse

üleandmiseks F.E-le

T.H vastuavaldus alaealiste laste Y.Y ja C suhtes

ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja

üleandmiseks T.H-le

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 18. juuli 2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

T.H määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja I F.E (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Kaili Siilak

Avaldaja II T.H (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Agne Koks

Puudutatud isik Y.Y (isikukood XXX), esindaja riigi

õigusabi korras vandeadvokaat Deivi Vaht

Eestkosteasutus

Jõelähtme

Vald

(Jõelähtme

Vallavalitsuse kaudu), esindaja RH

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 18. juuli 2024 määrus osas, milles maakohus rahuldas

F.E avalduse osaliselt ning andis F.E-le otsustusõiguse lapse Y.Y hariduse- ja

viibimiskohaga (sh elukohaga) seonduvates küsimustes (resolutsiooni punktid 1-2)

ning kinnitada F.E ja T.H vahel sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel:

1.1. Vanematel on Y.Y suhtes ühine hooldusõigus, sh otsustusõigus Y.Y hariduse-

ja viibimiskohaga (sh elukohaga) seonduvates küsimustes.

2. Lõpetada tühistatud osas tsiviilasja nr 2-24-7823 menetlus. Osas, milles maakohus

rahuldas T.H avalduse osaliselt ning andis T.H-le otsustusõiguse laste Y.Y-ga ja

C-ga reisimiseks väljaspool Eesti Vabariiki ilma laste isa nõusolekuta

(resolutsiooni puntkid 3-4), on Harju Maakohtu 18. juuli 2024 määrus jõustunud.

3. Määruskaebemenetluse menetlusosaliste menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus

jätta menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud Y.Y-le riigi õigusabi korras

määratud esindaja tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. F.E (avaldaja I, isa) esitas 17.05.2024 Harju Maakohtule avalduse, milles palus lõpetada

tema ja T.H (avaldaja II, ema) ühise hooldusõiguse lapse Y.Y (puudutatud isik I) üle ning

anda hooldusõiguse täielikult üle isale või alternatiivselt anda hooldusõiguse üle osaliselt,

määrates isale ainuotsustusõiguse puudutatud isiku I viibimiskoha (sh elukoha) ja haridusega

seotud küsimustes. Avalduse kohaselt on vanematel kolm last, kellest kaks – puudutatud isik I

ja C jäid pärast vanemate lahkuminekut elama ema juurde. Puudutatud isikul I on tekkinud

märgatavad raskused koolikohustuse täitmisel. Võimalikuks lahendusteks on elukorralduse

muutus, sh kooli vahetamine. Selleks, et puudutatud isik I saaks piisavalt tuge, võiks olla

lahenduseks õpilaskoduga kool, milleks ema ei ole nõusolekut andnud.

2. Ema esitas 03.06.2024 avalduse, milles palus lõpetada vanemate ühise hooldusõiguse

puudutatud isiku I ja C (puudutatud isik II) viibimiskoha määramise osas ning hariduse ja

tervise küsimustes ning anda selles osas ainuhooldusõigus emale. Avalduse kohaselt on laste

elu korraldanud ainuisikuliselt laste ema. Puudutatud isiku I hinded on korras. Kool soovib

vabaneda õpilasest, kes vajab temal esinevast aktiivsus-ja tähelepanuhäirest tulenevalt rohkem

tähelepanu. Puudutatud isiku I praeguses koolis on olemas arvestatav tugipersonal, mis

eeldaks seda, et tullakse toime ka aktsiivsus- ja tähelepanuhäirega õpilasega. Lapse isa

takistab teist vanemat laste huvides tegutsemast, sealhulgas on olnud vastu laste reisimisele.

Kuivõrd laste eest hoolitseb ja nende elu korraldab ema, tuleks viia faktiline ja juriidiline

olukord kooskõlla.

3. Eestkosteasutus oli seisukohal, et vanemate ühise hooldusõiguse täielik lõpetamine ei ole

põhjendatud, kuid põhjendatud on anda lapse isale otsustusõigus puudutatud isiku I

viibimiskoha (sh elukoha) ja haridusega seotud küsimustes. Puudutatud isikule I määratud

esindaja ei pooldanud hooldusõiguse täielikku lõpetamist.

4. Harju Maakohus rahuldas 18.07.2024 määrusega isa avalduse osaliselt ning andis isale

otsustusõiguse puudutatud isiku I hariduse- ja viibimiskohaga (sh elukohaga) seonduvates

küsimustes. Maakohus rahuldas osaliselt ema avalduse ning andis emale otsustusõiguse

puudutatud isikutega I ja II reisimiseks väljaspool Eesti Vabariiki ilma laste isa nõusolekuta.

5. Lapse ema esitas 24.07.2024 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus

maakohtu määruse tühistada osas, milles maakohus rahuldas isa avalduse osaliselt ning andis

isale otsustusõiguse puudutatud isiku I hariduse ja viibimiskohaga (s.h elukohaga)

seonduvates küsimustes ning palus teha uue määruse, millega jäetakse isa avaldus

rahuldamata.

6. Isa vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Eestkosteasutus ja

puudutatud isikule I määratud esindaja määruskaebust ei toetanud.

7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

8. Vanemad esitasid 03.01.2025 ringkonnakohtule kinnitamiseks nende vahel sõlmitud

kompromissilepingu. Kompromissis leppisid vanemad kokku, et neil on puudutatud isiku I

suhtes ühine hooldusõigus, sh otsustusõigus puudutatud isiku I hariduse- ja viibimiskohaga

(sh elukohaga) seonduvates küsimustes. Vanemad märkisid, et on teadlikud kompromissi

kinnitamise ja kohtumenetluse lõpetamise tagajärgedest ning loobuvad kompromissi

kinnitavale määrusele määruskaebuse esitamise õigusest. Vanemad palusid jätta

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Vanemad täpsustasid 16.01.2025 ja 17.01.2025

seisukohtades, et kompromiss ei hõlma maakohtu määruse jõustunud osa (s.o osa, milles

maakohus rahuldas ema avalduse ning andis emale otsustusõiguse puudutatud isikutega I ja II

reisimiseks väljaspool Eesti Vabariiki ilma laste isa nõusolekuta).

9. Eestkosteasutus tõi esile, et XXX Keskkoolis 28.11.2024 toimunud võrgustikukohtumisel

tõi lapse klassijuhataja välja, et lapsel esineb endiselt probleeme. Jätkuvalt puuduvad lapsel

vahetusjalanõud ja õppevahendid. Lapse ema ei ole lapse koolikoti sisu iga päev kontrollinud

ja lapsel puudub endiselt Stuudiumi konto. Laps hakkab õppetööga tegelema siis, kui ema

töölt koju jõuab. Laps on palju telefonis ning tema telefon heliseb ja väriseb tundide ajal,

segades õppetööd. Eeltoodust tulenevalt ei saa laps koduses keskkonnas sellist tuge, mida ta

toimetulemiseks ja arengu toetamiseks vajab.

10. Puudutatud isikule I määratud esindaja leidis, et vanemate rahumeelne kokkulepe

otsustada ühiselt lapse elukorraldust puudutavat on lapse huvides, mistõttu tuleks kompromiss

kinnitada ning menetlus asjas lõpetada.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vanemate poolt kohtule

esitatud kompromiss tuleb kinnitada, maakohtu määrus tuleb kompromissi kinnitamise tõttu

vaidlustatud osas tühistada ja tsiviilasja menetlus tühistatud osas lõpetada.

12. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt,

arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled

kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus

kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi

kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 561 lg-st 1 tuleneb, et last

puudutavas menetluses peab kohus nii vara kui võimalik ja igas menetlusstaadiumis püüdma

suunata asjaosalisi asja kokkuleppel lahendama.

13. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade

kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik

täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Arvestades

kohtuasja asjaolusid, on kolleegiumi hinnangul puudutatud isiku I huvidega kooskõlas

lahendada vanemate vaidlus kokkuleppel ning asjas ei esine kompromissi kinnitamist

takistavaid asjaolusid. Kokkuleppe sisu ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega ega

riku avalikku huvi. Kohtul ei ole alust arvata, et hooldusõiguse ühine teostamine oleks

puudutatud isiku I huvidega vastuolus. Puudutatud isikule I määratud esindaja on

kompromissi kinnitamist toetanud.

14. Vastavalt TsMS § 645 lg-le 1 apellatsioonimenetluses hagist loobumise vastuvõtmisel või

kompromissi kinnitamisel tühistab ringkonnakohus määrusega esimese astme kohtu otsuse ja

lõpetab asja menetluse. Ema on vaidlustanud maakohtu määruse osas, milles maakohus andis

isale otsustusõiguse puudutatud isiku I hariduse ja viibimiskohaga (sh elukohaga) seonduvates

küsimustes. Pooled on avaldanud, et kompromiss ei hõlma maakohtu määruse vaidlustamata

osa (s.o osa, millega maakohus andis emale otsustusõiguse lastega reisimiseks väljaspool

Eesti Vabariiki ilma laste isa nõusolekuta). Seega tuleb vastavalt TsMS § 645 lg-le 1

(koosmõjus TsMS §-ga 659) maakohtu määrus vaidlustatud osas tühistada (s.o resolutsiooni

punktid 1-2) ja menetlus selles osas lõpetada. Maakohtu määruse resolutsiooni punktide 3 ja 4

osas on maakohtu määrus jõustunud (TsMS § 466 lg 3, § 463 lg 2, § 456 lg 4).

15. Puudutatud isiku I vanemad on kohtule kompromissilepingus kinnitanud, et nad on

teadlikud kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest.

16. Määruskaebemenetluse menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda, v.a

puudutatud isikule I riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda.

17. TsMS § 661 lg-st 4 tulenevalt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega

lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada hagimenetluses. Kuna tegemist on

hagita asjaga, siis ei saa praegusel juhul kokkuleppega määruskaebuse esitamise õigust

välistada.

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov