2-24-4597/20 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-24-4597

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. jaanuar 2025. a, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Viljo Junolainen

Kohtuasi

TSN Group OÜ hagi Voltsy OÜ vastu võlgnevuse ja

viivise nõudes

Hagihind 6 161,30 eurot

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Hageja:

Hageja esindaja:

Kostja:

Kostja esindaja:

TSN Group OÜ (registrikood

16039955, asukoht: Karja tn 15,

Kiviõli linn, Lüganuse vald, Ida-

Viru maakond, e-post xxx)

Vandeadvokaat Sergei Politšev, Ida-

Viru Advokaadibüroo, e-post:

sergei.polichev@mail.ee

Voltsy OÜ (registrikood 14767923,

asukoht: Mereääre, Türju küla,

Saaremaa vald, Saare maakond, e-

post: xxx)

Vandeadvokaat

Urmas

Kiik,

Advokaadibüroo Hedman Partners,

e-post: urmas.kiik@hedman.legal

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista Voltsy OÜ-lt TSN Group OÜ kasuks põhivõlgnevus 5 066 (viis tuhat

kuuskümmend kuus) eurot 40 senti, sissenõutavaks muutunud viivis kuni 20.03.2024. a

summas 373 (kolmsada seitsekümmend kolm) eurot 70 senti, viivis perioodi eest alates

21.03.2024. a kuni 28.01.2025. a summas 531 (viissada kolmkümmend üks) eurot 84 seni

ja edasi lisanduv viivis alates 29.01.2025. a põhivõlgnevuselt (5 066,40 eurolt) kuni

täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

1. Menetluskulud jätta kostja kanda.

2. Välja mõista Voltsy OÜ-lt TSN Group OÜ kasuks menetluskulude katteks 1 388 (üks

tuhat kolmsada kaheksakümmend kaheksa) eurot.

3. Välja mõista Voltsy OÜ-lt TSN Group OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (1 388

eurolt) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses sätestatud määras.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on

ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

HAGIAVALDUS

1. TSN Group OÜ (hageja) esitas 20.03.2024. a Viru Maakohtule hagi Voltsy OÜ (kostja)

vastu põhivõlgnevuse 5 066,40 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 373,70 euro ja

lisanduva viivise väljamõistmiseks põhivõlgnevuselt seadusjärgses määras alates 21.03.2024.

a kuni kohtuotsuse tegemiseni.

2. Hagiavalduse kohaselt TSN Group OÜ (töövõtja ) ja Voltsy OÜ (tellija ) sõlmisid

töövõtulepingu, mille alusel perioodil 02.08.2023. a – 18.08.2023. a töövõtja teostas

elektritöid objektil xxx – rekonstrueerimine. Poolte kokkuleppel 1 töötunni hind on 19,50

eurot ilma käibemaksuta. Elektritööde teostamiseks töövõtja kulutas 200 töötundi. Töid

teostasid töövõtja töötajad V K ja A P vastavalt ajagraafikule. Peale selle, töövõtja

transpordikulud moodustasid 322 eurot ilma käibemaksuta. Vastavalt eeltoodule 19.08.2023.

a töövõtja esitas tellijale arve nr 70T/08.23 summas 5 066,40 eurot, mille maksetähtaeg oli

10.09.2023. a. Tellija ei ole tasunud esitatud arvet kuni käesoleva ajani, vaatamata sellele, et

töövõtja korduvalt tuletas tellijale meelde sellest. E-kirjavahetuses, mis toimus poolte vahel

augustis – oktoobris 2023. a tellija korduvalt lubas tellijale, et tasub tehtud töö eest, kuid ei

teinud seda. Hageja tugineb hagis võlaõigusseaduse (VÕS) §§ 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1

ning 635 lg 1.

KOSTJA VASTUS

3. Kirjalikus vastuse hagile kostja hagi ei tunnistanud.

4. Vastuse kohaselt hageja ja kostja vahel oli sõlmitud suuline alltöövõtuleping, mille alusel

teostas hageja perioodil 02.08.2023. a – 18.08.2023. a elektritöid objektil xxx. 19.08.2023. a

esitas hageja kostjale arve nr 70T/08.23 summas 5 066,40 eurot, mille maksetähtaeg oli

10.09.2023. a. Hageja oli oma tööde käigus demonteerinud alajaama vooluahelad ja

ühendanud need valesti kokku. Töö on küllaltki spetsiifiline ja vead ei ilmne koheselt.

24.12.2023. a ilmnesid tehtud töö osas tõsised puudused. Enefit AS töötaja teavitas: xxx

lühisti töö + kaarekaitse, xxx poolel klaasisolaator katki, xxx mingid elektroonikaplokid

kärsanud, peaks üle vaatama. Kostjat teavitati 28.12.2023. a: Palun xxx mitte sisse lülitada.

Sekundaarahelates on mingi probleem, mis vajab uurimist. Arvatavasti see on seotud xxx ja

xxx rekonstrueerimise projektiga, mille käigus on tehtud muudatused F612 vooluahelates.

Paistab, et vooluahelad on kusagil lahutatud. Manuses on video, mis selgitab olukorda. S.

Palun võta ühendus A N. Probleem vajab kiiret lahendamist. Lisaks automaatika spetsialistid

avastasid probleemi, mis on seotud selle projekti käigus paigaldatud DC keskusega. DC

keskuse asukoht on valesti valitud ning takistab 6kV pingetrafo välja veeretamist. DC

keskuse jaoks sobib teine koht kõrval, selle asukoha saab täpsustada A. 11.01.2024. a edastas

ka Elektrilevi kostjale teate: Tere S. Kahtlustame, et xxx rekonstrueerimise projekti käigus

tehtud vooluahelate montaaži vea tõttu xxx kappis põlesid ära vahevoolutrafod ja nende

ahelad. Saadan pildid tekkinud olukorrast. Palun probleemi lahendada ja rike kõrvaldada.

11.02.2024. a esitas kostja hagejale kahjuhüvitisnõude. Kostja tellis hageja vigade

parandamiseks xxx OÜ-lt (registrikood xxx) tööd xxx alajaamas valesti demonteeritud ahelate

taastamisel. 31.03.2024. a on allkirjastatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akt nr xxx, mille

kohaselt oli tööde maksumus 3 631,20 eurot (koos km). Hageja ei teinud tööd nõuetekohaselt.

Hageja oli demonteerinud vooluahelad ja ühendanud need valesti kokku. Seda, et tööd on

tehtud valesti, on kinnitanud nii Elektrilevi kui Enefit AS töötajad. Seega vaidlust ei ole, et

tehtud töö oli puudustega. Kostjal tuli esimesel võimalusel rike kõrvaldada. Kostja tellis

hageja vigade parandamiseks tööd xxx OÜ-lt. Hageja poolt tehtud vigade parandamise käigus

tekkisid kostjale kulud, mis tuleb hagejal hüvitada. Hageja nõuab ka transpordikulude

hüvitamist summas 322 eurot ilma käibemaksuta. Hagiavalduse kohaselt sõitsid hageja

töötajad kostja objektile hageja sõiduautoga xxx linnast Jõhvi kaudu, kuna üks elektrik elas

xxx linnas. Peale selle, kolm korda hageja sõitis Jõhvi linna materjalide ostmiseks. Hageja

arvestuste kohaselt: Sõit marsruudil: xxx - 110 km x 12 tööpäeva, siis kokku 1320 km.

Bensiinikulu 100 km kohta — 10 liitrit, keskmise hinnaga 1,75 euro liiter. Siis kulud

moodustasid 231 eurot ( 1320 : 100 km x 10 x 1,75 ) Sõit marsruudil: xxx - 3 korda

materjalide ostmiseks. 40 km x 3 = 120 km. Kulud moodustasid 21 eurot ( 120 : 100 x 10 x

1,75 ) Kokku bensiinikulud moodustavad 252 eurot. Ülejäänud summa 70 eurot ( 322 – 252 )

on hageja sõiduauto kasutamise eest. Kostja vaidleb täies ulatuses hageja transpordikulude

nõudele vastu. Nõue on tõendamata ja põhjendamata. Poolte vahel ei olnud kokkulepet

transpordikulude hüvitamiseks ning hageja ei ole lisanud ka ühtegi tõendit kulude kohta.

Kostja palub transpordikulude nõue rahuldamata jätta. Riigikohtu praktikast tulenevalt

tasaarvestuse esitamiseks ei pea kostja esitama tingimata vastuhagi, vaid kui kostja on

esitanud hagejale kohtumenetluse ajal tasaarvestuse avalduse, siis peab kohus seda arvestama

(nt Riigikohtu 28. novembri 2008. a otsus 3-2-1-111-06, p 16). Riigikohtu lahendi 3-2-1-111-

06 kohaselt juhul, kui kostja esitab tasaarvestusele suunatud avalduse üksnes kohtule, siis

saab tasaarvestuse lugeda tehtuks alates hetkest, mil hageja on tasaarvestuse avaldusest teada

saanud. Eelnevast lähtuvalt esitab kostja antud juhul tasaarvestusavalduse, et tasaarvestada

hageja nõue kostjale kuuluva nõudega puuduste kõrvaldamise eest summas 3 631,20 eurot.

VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda

kahju hüvitamist. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja

koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud

kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui

kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Riigikohtu lahendi 3-2-1-5-12

kohaselt peavad lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks

olema täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused: kostja on lepingut rikkunud, kostja

vastutab lepingu rikkumise eest, kostjale on antud täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks, v.a

kui tegemist on olulise rikkumisega, on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks

tulemust või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik,

hagejale on tekkinud või tekib kahju, kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-

eesmärgiga, kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal

ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu, rikkumise ja kahju vahel

on põhjuslik seos. Kostja on seisukohal, et hageja rikkus töövõtulepingust tulenevat

kohustust. Kostjal tekkis puuduste kõrvaldamisega seoses otsene varaline kahju. Riigikohus

on lahendis 3-2-1-9-09 selgitanud, et /--/ tasaarvestada saab ka nõudeid, mis on tekkinud

erinevate õigussuhete raames (nt nõuded erinevatest lepingutest või näiteks tugineb ühe poole

nõue lepingule ja teise poole nõue lepinguvälisele kahju hüvitamisele) /--/. Hageja ja kostja

vahel on sõlmitud 20.04.2022. a laenuleping nr 2022.01/001. Lepingu kohaselt: laenuandja

annab laenusaajale laenu 1 000,00 eurot (edaspidi Laen). Laen on antud tähtajaliselt.

Laenusaaja kohustub Laenu tagasi maksma hiljemalt 02.05.2022. a. Kostja kandis

laenusumma üle. Hageja laenu tagasi maksud ei ole ning laen on muutunud sissenõutavaks.

Intressi suurus on 4,27 eurot ja viiviste suurus on 1 476 eurot. Kokku võlgneb hageja kostjale

laenulepingust tulenevate kohustuste eest 2 480,27 eurot. Seega on kostjal hageja vastu

nõuded, mille osas saab tasaarvestust teha. Kokku palub kostja tasaarvestada kostja nõuded

hageja vastu summas 6 111,47 eurot. VÕS § 186 p 2 kohaselt võlasuhe tasaarvestuse

tulemusena lõppeb. Riigikohus on lahendis 3-2-1-136-09 leidnud, et VÕS § 197 lg 2 järgi

lõppevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil

neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisti. Pärast tasaarvestuse õiguse tekkimist

sõltub tasaarvestuse tegemine ja tasaarvestus üksnes tasaarvestavast poolest. VÕS § 198 järgi

toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Kui kohus tuvastab, et kostja on oma

nõude hageja nõudega tasaarvestanud, tuleb hageja hagi põhinõude osas jätta rahuldamata,

sest tasaarvestatavad nõuded lõppevad (vt Riigikohtu 6. juuni 2000. a otsus 3-2-1-81-00, IV

osa; Riigikohtu 10. mai 2004. a otsus 3-2-1-58-04, p-d 12, 13; Riigikohtu 23. aprilli 2004. a

otsus 3-2-1-50-04, p 20). Eeltoodust tulenevalt on kostja seisukohal, et hageja esitatud hagi

tuleb jätta kogu ulatuses rahuldamata.

ASJA EDASINE KÄIK

5. Hageja esitas 14.08.2024. a vastuse kostja vastusele, milles märkis, et kostja väited ei ole

tõesed. Kostja väidab järgmist: hageja oli oma tööde käigus demonteerinud alajaama ja

ühendanud need valesti kokku. 24.12.2023. a ilmnesid tehtud töö osas tõsised puudused.

Seda, et tööd on tehtud valesti, on kinnitanud nii Elektrilevi kui Enefit AS töötajad. Kostja

tellis hageja vigade parandamiseks xxx OÜ-lt tööd xxx alajaamas valesti demonteeritud

ahelate taastamisel. 31.03.2024. a on allkirjastatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akt, mille

kohaselt oli tööde maksumus 3 631,20 eurot. Kostja väide selle kohta, et hageja tegi tööd

puudustega, ei vasta tõele. Kostja ei esitanud tõendeid, et hageja tegi tööd puudustega,

millised on osutatud vastuses hagile. Hageja tegi tööd üksnes 13 tööpäeva jooksul, perioodil

02.08.2023. a – 18.08.2023. a. Alates 19.08.2023. a elektritööd olid lõpetatud kostja

initsiatiivil, kuna töö jätkamiseks tal puudusid vajalikud materjalid. Edaspidi sellel objektil

hageja elektritöid ei teinud. Tal on teada, et hiljem elektritööde jätkamiseks sellel objektil

kostja sõlmis lepingu teise ettevõttega. Kostja osutab, et üksnes 24.12.2023. a ilmnesid tehtud

töös tõsised puudused. Kostja ei esitanud tõendeid selle kohta, et 24.12.2023. a ilmnenud

puudused oleks tekkinud hageja poolt elektritöö tegemisega perioodil 02.08.2023. a –

18.08.2023. a. Põhjuslikku seost nende asjaolude vahel ei ole. Vastusest hagile nähtub, et

Enefit AS töötaja teavitas kostjat järgmisest puudustest: klaasisolaator katki; F-612 mingid

elektroonikaplokid kärsanud; sekundaarahelates on mingi probleem, mis on seotud

muudatustega, mis olid tehtud F612 vooluahelates; on tekkinud probleem, mis on seotud

paigaldatud DC keskusega. Hageja ei ole teinud eeltoodud töid. Ta on jõudnud üksnes

demonteerida vanad elektrikaablid ja paigaldada elektrikilp, kuna töö oli lõpetatud kostja

poolt. Peale selle, lepingu alusel hageja objektiks oli K 604 ja 609 rekonstrueerimine, mitte

F-612. Kostja osutab, et 11.02.2024. a esitas ta hagejale kahjuhüvitisnõude. See ei vasta

tõele. 11.02.2024. a kostja esitas hagejale kahjuhüvitisnõue, mis ei ole seotud projektiga: xxx,

alajaam K 604, 609 rekonstrueerimine. Kostja esitas põhjendamatu nõude, mis on seotud teise

projektiga - Balti elektrijaama ärisoojusmõõtesüsteemi kaasaajastamine. Sel põhjusel see

tõend ei ole asjakohane käesolevas vaidluses. 30.01.2024. a hageja esitas kostjale võlanõude,

milles palus kostjat kustutada võlgnevus kohtuväliselt. 11.02.2024. a kostja vastas ja esitas

oma vastuväited võlanõudele. Kostja vastusest nähtub, et seisuga 11.02.2024. a tal ei olnud

pretensiooni hageja poolt tehtud töö osas. Kostja ei ole väitnud, et hageja tehtud töös on

tuvastatud need puudusid, millest ta osutab vastuses hagile. 11.02.2024. a kirjas kostja osutab

üksnes seda, et hageja töötajad rikkusid tööohutusprotseduure, millega on põhjustanud kostja

maine kahju. Eeltoodu näitab, et kostja püüab vabaneda rahalisest kohustusest, esitades

kohtule teadvalt ebaõiged andmed ja tõendid. Kostja ise tegi elektritöid objektil xxx, alajaam

K 604, 609 puudustega ja oli sunnitud puudused kõrvaldama märtsis 2024. a xxx OÜ abil.

Aga see juhtus sel põhjusel, et kostja töötajad, kes jätkasid elektritöö tegemist alates

19.08.2023. a ei omanud vastavaid oskusi ja teadmisi. Kostja väidab, et tema ja hageja vahel

on sõlmitud 20.04.2022. a laenuleping nr 2022.01/001 (leping ), mille kohaselt kostja andis

hagejale 1 000 eurot. Hageja pidi tagastama kostjale 1 000 eurot hiljemalt 02.05.2022. a, kuid

käesoleva ajani ei teinud seda. Kostja väide, et hageja ei tasunud talle laenusummat, ei vasta

tõele. Hageja tagastas kostjale lepingu alusel kokku 3 400 eurot. See oli tehtud järgmisel

viisil. 01.08.2022. a hageja esitas kostjale arve nr 55T/08.22 tehtud töö eest objektil xxx (01-

27.07.2022. a ) kokku summas 11 142, 25 eurot, millest 10 384 eurot tehtud töö eest + 758,

25 eurot - transpordikulud. Samas hageja vähendas seda rahasummat 3 400 euro võrra, millest

2 800 eurot – laenu ning 600 eurot – trahv, laenulepingu nr 2022.01/001 alusel. Siis kostja

pidi tasuma hagejale 7 742,25 eurot ilma käibemaksuta ja 9 290, 70 eurot koos käibemaksuga.

25.08.2020. a kostja tasus arve nr 55T/08.22 ära summas 7 335,92 eurot, arvestades

sealhulgas laenusummat ja trahvi maksmist hageja poolt lepingu alusel. Maksekorraldusel

kostja osutas, et arves on sealhulgas „mahaarvamised laenulepingu alusel”. Seega, hageja

tagastas kostjale laenu rahasumma 1 000 eurot isegi suures ulatuses, kui seda kostja saaks

nõuda. Eeltoodu näitab, et kostja rikub TsMS § 200 lg 1 sätet, mille kohaselt menetlusosaline

on kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Kostja tahtlikult viib kohut eksitusse.

Kostja väidab, et poolte vahel ei olnud kokkulepet transpordikulude hüvitamiseks.

Kokkuleppe olemasolu kasuks räägib asjaolu, et kostja objekt, kus hageja töötajad pidi

töötama, asus sellises kohas, kuhu võiks minna, kasutades üksnes hageja sõiduautot.

Ühistransport sinna ei sõida. Kostjal ei olnud võimalust anda transpordi hageja töötajate

vedamiseks töökohale. Peale selle, kostja palvel hageja kasutas oma sõiduautot ostetud

materjalide vedamiseks Jõhvist. Sel põhjusel oli kokku lepitud, et eeltoodu korraldab

hageja, aga kostja hüvitab talle sellega seotud kulud. Kokkuvõtvalt hageja endiselt palub

rahuldada esitatud hagi täielikult. Mõista kostjalt välja hageja menetluskulud. Hageja on nõus

kirjaliku menetlusega.

6. Hageja loobus taotlusest kuulata üle tunnistajad.

7. Kohtukõne kirjalikes teesides märkis kostja, et kostja jääb oma varasemalt esitatud

seisukoha juurde, et hageja töö, mis on käesoleva vaidluse all oleva arve aluseks, oli tehtud

puudustega. Hageja oli demonteerinud vooluahelad ja ühendanud need valesti kokku. Seda, et

tööd on tehtud valesti, on kinnitanud eksperdid ning kostja pidi puudused esimesel võimalusel

kõrvaldama. Hageja on ise hagiavalduses kinnitanud, et: Konkreetselt poolte vahel oli

kokkulepitud, et hageja teostab vanade juhtimisahelate automaatkaitselülitite demonteerimise

xxx alajaamas ja paigaldab uued. Teiste sõnadega hageja pidi teostama sekundaarsete

juhtimisahelate rekonstrueerimistööd, s.o. tööd, mis nõuavad just elektriku eriala oskusi ja

pädevust. Poolte vahel olid kokkulepitud ka järgmised Lepingu tingimused. * Hageja teostab

eeltoodud elektritööd vähemalt kahe elektriku osavõtul, kes on hageja töötajad. Lisaks on

hageja elektrikute tunnistajatena ülekuulamise taotluses märkinud, et: Need isikud teostasid

augustis 2023. a kostja objektil elektritöid vastavalt kohtule esitatud ajagraafikule.

Tunnistajad võivad anda ütlusi selle kohta, et töö oli tehtud vastavalt ajagraafikule ja

nõuetekohaselt. Hageja on hagiavalduses kinnitanud, et tema tegi töid vastavalt ajagraafikule

ja nõuetekohaselt. Seega oli hageja kohustus vanade juhtimisahelate automaatkaitselülitite

demonteerimine xxx alajaamas ja uute paigaldamine. Vaidlust ei ole, et hageja demonteeris

vooluahelad, seda on hageja ise oma menetlusdokumentides kinnitanud. Hageja väidab oma

hagivastuses, et kostja ei ole toonud välja põhjuslikku seost ega tõendanud, et tööd olid

puudusega. Kostja hageja seisukohaga ei nõustu. Kostja hagivastuse lisas 1 ja 2 on kostja

esitanud nii Elektrilevi kui Enefiti teavitused veast, mh oli välja toodud: Kahtlustame, et xxx

rekonstrueerimise projekti käigus tehtud vooluahelate montaaži vea tõttu xx kapis põlesid ära

vahevoolutrafod ja nende ahelad. Hageja oli demonteerinud vooluahelad ning sellest

tulenevalt põlesid ära vahevoolutrafod ja nende ahelad. Põhjuslik seos on olemas – hageja

valesti tehtud töö tõttu tekkis kostjal kahju. Hageja pidi tellima elektritööd vigade

parandamiseks xxx OÜ-lt ning sellest tulenevalt kandis kostja kahju. Kostjal on kahju

hüvitamise nõue hageja vastu. Kostja vaidleb täies ulatuses hageja transpordikulude nõudele

vastu. Nõue on tõendamata ja põhjendamata. Poolte vahel ei olnud kokkulepet

transpordikulude hüvitamiseks ning hageja ei ole lisanud ka ühtegi tõendit kulude kohta.

Kostja palub transpordikulude nõue rahuldamata jätta. Kostja esitas hagivastuses

tasaarveldusavalduse. Kostja jääb antud avalduse juurde. Kokku palub kostja tasaarvestada

kostja nõuded hageja vastu summas 6 111,47 eurot. Hageja väitis, et on laenatud summa, 1

000 eurot, juba kostjale tasaarvelduse teel tagastanud. Kostja vaidleb hageja seisukohale

vastu. Esmalt soovib kostja välja tuua, et temale ei ole jõudnud arvet, mille hageja on kohtule

edastanud (hageja seisukoha lisa nr 3). Kostjale on esitatud hoopis arve nr 55T/08.22.

Tegemist on sama arve numbriga, kuid arvel kirjapandu erineb sellest, mida hageja on kohtule

esitanud. Kostjale esitatud arvel on märgitud, et tasumisele kuulub: 7 335.92 koos

käibemaksuga. Nimetatud summa on kostja hagejale 25.08.2022. a vastavalt esitatud arvele

tasunud. Hageja on kohtule esitatud seisukoha lisana 4 xxx OÜ pangakonto väljavõtte 2022. a

augustikuu eest. Hageja enda esitatud konto väljavõttel on näha, et kostja on kogu arvel olnud

summa hagejale tasunud. Kostjal jääb arusaamatuks, miks on hageja edastanud kostjale ja

kohtule erineva sisuga arved. Täiendavalt toob kostja välja, et talle edastatud arvel ei ole

kirjas, millise laenu tagasimaksmiseks tasaarveldus on tehtud ning kostja kinnitab, et tegemist

ei ole laenulepingust nr 2022.01/001 tuleneva nõude täitmisega. Laenu tagasimaksmise kord

oli poolte vahel lepingus kokku lepitud. Laenulepingu kohaselt: Laenusaaja tagastab

Laenuandjale Laenu Laenuandja arvelduskontole xxx. Laenu ja kõrvalkulusid ei ole

nõuetekohaselt tagastatud, seega on võlanõue veel rahuldamata. Kokku võlgneb hageja

kostjale laenulepingust tulenevate kohustuste eest 2 480,27 eurot. Kostja palub võlanõue

rahuldada tasaarvelduse teel. Kostja jääb oma varasemalt esitatud seisukoha juurde, et VÕS §

186 p 2 kohaselt võlasuhe tasaarvestuse tulemusena lõppeb.

8. Hageja märgib kohtukõne kirjalikes teesides, et poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja ei ole

tasunud hagejale tehtud töö eest summas 5 066, 40 eurot 19.08.2023. a arve nr 70T/08.23

alusel. Kostja on paljasõnaliselt väitnud, et hageja on teinud tööd puudustega. Kostja osutab

tööle, mis on tehtud puudustega, millised on tekkinud üksnes 24.12.2023. a ja millised hageja

ei ole teinud. Kostja initsiatiivil hageja lõpetas töö juba 18.08.2023. a. Kostja ei ole esitanud

tõendeid selle kohta, et just hageja poolt tehtud töö oli puudustega. Kostja viitab Elektrilevi

ja Enefit teavitustele, milles on välja toodud kahtlustus, et xxx rekonstrueerimise projekti

käigus tehtud vooluahelate montaaži vea tõttu xxx kapis põlesid ära vahevoolutrafod ja nende

ahelad. Kostja ei esitanud tõendeid, et eelnimetatud elektritööd tegi just hageja ja just

ajavahemikus 02.08.2023. a - 18.08.2023. a. Algusest peale kostjal ei olnud pretensioone

hageja poolt teostatud töö suhtes ja ta lubas tasuda eeltoodud arve. Seda asjaolu tõendab

hageja ja kostja kirjavahetus ning kostja vastus hageja nõudele, mis oli esitatud kohtuväliselt.

Üksnes pärast seda, kui hageja esitas kohtule hagi, kostja hakkas paljasõnaliselt väitma, et

hageja tegi tööd puudustega. Kostja tasaarvestusavalduse osas hageja juba esitas kohtule

seisukoha ja ei hakka oma põhjendusi kordama. Täiendavalt osutab hageja järgmist. Seoses

kostja poolt esitatud uue tõendiga (01.08.2022. a arve nr 55 T/08.22 summas 8 935,92 eurot)

palub hageja kohut jätta see hindamata, kuna tõend ei ole esitatud kohtu poolt tõendite

esitamiseks määratud tähtajal. Samas pöörab hageja kohtu tähelepanu sellele, et ka selles

arves on märgitud „Laenulepingu lõpetamine – 1600 eurot”. Kostja ei ole esitanud tõendeid,

et tema ja hageja vahel oleks olnud veel muu laenuleping, millest tulenevalt kostja tegi

hagejale ülekande 25.08.2022. a selgitusega: „Arve 55T.08./22 mahaarvamised laenulepingu

alusel kui ka ettemaksu alusel”. Kokkuvõtvalt hageja jääb esitatud hagiavalduse juurde ja

palub rahuldada täielikult. Kõik menetluskulud jätta kostja kanda.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

9. Töövõtuleping.

9.1. VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või

muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik

(tellija) aga maksma selle eest tasu.

9.2. Asja materjalidest nähtub, et pooled sõlmisid 2023. a juulis suulise töövõtulepingu

(alltöövõtulepingu) elektritööde teostamiseks objektil xxx alajaam, kambrite 604 ja 609

rekonstrueerimine (vanade juhtimisahelate automaatkaitselülitite demonteerimine ja uute

paigaldamine e teisisõnu sekundaarsete juhtimisahelate rekonstrueerimistööd). Hageja

märgib, et hageja kaks elektrikut teostasid elektritöid objektil perioodil 02. augustist kuni 18.

augustini 2023. a. 18.08.2023. a teatas kostja hagejale, et elektritööd lõpetatakse, kuna töö

jätkamiseks kostjal puuduvad vajalikud materjalid. Hageja väidab, et hiljem lõpetas tööd

objektil kostja ise. Töövõtulepingu kohaselt oli kokkuleppe tasu osas järgmine: objektil töötab

kaks hageja elektrikut, töötunni hind on 19,50 eurot, lisandub käibemaks, samuti pidi kostja

tasuma transpordikulud.

9.3. Kostja hagejaga ei nõustu selles, et kostja pidi tasuma hageja transpordikulud, sest

sellekohane kokkulepe puudus.

9.4. Riigikohus on lahendis 2-16-5143/42 (p 13.2) märkinud järgmist. VÕS § 29 lg 1 kohaselt

lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb

lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS

§ 29 lg 3 kohaselt, kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine

lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse

lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Samas on ühise tegeliku tahte

tõendamise kohustus poolel, kes sellele tugineb. Kui poolte ühist tegelikku tahet ega ka VÕS

§ 29 lg 3 nimetatud asjaolusid ei ole tõendatud, saab lepingu tõlgendamisel lähtuda mõistliku

isiku positsioonist ( VÕS § 29 lg 4). Lepingu tõlgendamisel tuleb arvestada ka VÕS § 29 lg 5

nimetatud asjaolusid, samuti VÕS § 29 lg 6, mille kohaselt tuleb lepingutingimust tõlgendada

koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku

olemusest ja eesmärgist (vt Riigikohtu 26. novembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-15,

p 15).

9.5. VÕS § 29 lg 5 sätestatud tõlgendamisreeglite kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel

muuhulgas arvestada lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist, tavasid ja

lepingupooltevahelist praktikat.

9.6. Asja materjalidest nähtub, et pooled on ka varem sõlminud suuliseid töövõtulepinguid.

Nii on hageja esitanud kohtule töövõtja (hageja) arved, millised on tellija (kostja) poolt

aktsepteeritud ning milledest nähtub, et poolte vahel oli tavapärane elektritööde tegemisel

kokku leppida elektriku(te) tunnihinnas ja transpordikulude hüvitamises. 01.07.2022. a arvest

nr 52T/07.22 nähtub, et xxx objektil on tööde maksumus 16 eurot tund + käibemaks ning

transpordikulud 50 x 2,25 eurot + käibemaks. 01.08.2022. a arvest nr 55T/08.22 nähtub, et

xxx objektil on tööde maksumus 16 eurot tund + käibemaks ning transpordikulud 337 x 2,25

eurot + käibemaks. 01.07.2023. a arvest nr 67T/06.23 nähtub, et Balti elektrijaama objektil on

elektritööde maksumus 134 x 19,50 eurot + käibemaks ning transpordikulud 238 eurot +

käibemaks.

9.7. Eeltoodu alusel leiab kohus, et pooled leppisid ka xxx objekti puhul kokku tavapäraselt

elektrikute tunnihinnas ja transpordikulude hüvitamises, sest seda kinnitab

lepingupooltevaheline praktika.

9.8. Asja materjalidest nähtub, et hageja on kostjale esitanud perioodil 02.08-18.08.2023. a

teostatud tööde eest 19.08.2023. a arve nr 70T/08.23 summas 5 066,40 eurot maksetähtajaga

10.09.2023. a, millest elektritööde maksumus on 200 x 19,50 eurot + käibemaks ja

transpordikulud 322 eurot + käibemaks. Poolte e-kirjavahetusest nähtub, et kostja lubas

korduvalt arve tasuda, kuid ei teinud seda. Arve on siiani tasumata (kostja väidab, et arve on

tasaarvestatud kostja rahalise nõude (kahjuhüvitis, laenuleping koos intressi ja viivistega, kuid

sellele annab kohus hinnangu allpool.

10. Kostja kahju hüvitamise nõue ja selle tasaarvestamine hageja nõudega.

10.1. Kostja on seisukohal, et hageja töö, mis on käesoleva vaidluse all oleva arve aluseks, oli

tehtud puudustega. Hageja oli demonteerinud vooluahelad ja ühendanud need valesti kokku.

Seda, et tööd on tehtud valesti, on kinnitanud eksperdid ning kostja pidi puudused esimesel

võimalusel kõrvaldama. Hageja on ise hagiavalduses kinnitanud, et: „Konkreetselt poolte

vahel oli kokkulepitud, et hageja teostab vanade juhtimisahelate automaatkaitselülitite

demonteerimise xxx alajaamas ja paigaldab uued“. Teiste sõnadega hageja pidi teostama

sekundaarsete juhtimisahelate rekonstrueerimistööd, s.o. tööd, mis nõuavad just elektriku

eriala oskusi ja pädevust. Poolte vahel olid kokkulepitud ka järgmised lepingu tingimused. *

Hageja teostab eeltoodud elektritööd vähemalt kahe elektriku osavõtul, kes on hageja

töötajad. Lisaks on hageja elektrikute tunnistajatena ülekuulamise taotluses märkinud, et:

„Need isikud teostasid augustis 2023. a kostja objektil elektritöid vastavalt kohtule esitatud

ajagraafikule. Tunnistajad võivad anda ütlusi selle kohta, et töö oli tehtud vastavalt

ajagraafikule ja nõuetekohaselt. Hageja on hagiavalduses kinnitanud, et tema tegi töid

vastavalt ajagraafikule ja nõuetekohaselt“. Seega oli hageja kohustus vanade juhtimisahelate

automaatkaitselülitite demonteerimine xxx alajaamas ja uute paigaldamine. Vaidlust ei ole, et

hageja demonteeris vooluahelad, seda on hageja ise oma menetlusdokumentides kinnitanud.

Hageja väidab oma hagivastuses, et kostja ei ole toonud välja põhjuslikku seost ega

tõendanud, et tööd olid puudusega. Kostja hageja seisukohaga ei nõustu. Kostja hagivastuse

lisas 1 ja 2 on kostja esitanud nii Elektrilevi kui Enefiti teavitused veast, mh oli välja toodud:

„Kahtlustame, et xxx rekonstrueerimise projekti käigus tehtud vooluahelate montaaži vea

tõttu xxx kapis põlesid ära vahevoolutrafod ja nende ahelad“. Hageja oli demonteerinud

vooluahelad ning sellest tulenevalt põlesid ära vahevoolutrafod ja nende ahelad. Põhjuslik

seos on olemas – hageja valesti tehtud töö tõttu tekkis kostjal kahju. Hageja pidi tellima

elektritööd vigade parandamiseks xxx OÜ-lt ning sellest tulenevalt kandis kostja kahju.

Kostjal on kahju hüvitamise nõue hageja vastu summas 3 631,20 eurot. Kostja esitas

hagivastuses tasaarveldusavalduse. Kostja jääb antud avalduse juurde.

10.2. Kohus ei nõustu kostjaga, et viimasel on kahju hüvitamise nõue hageja vastu, mida ta

võib hageja tasu nõudega tasaarvestada. Alljärgnevalt kohus põhjendab oma seisukohta.

10.3. Riigikohus on oma kohtuotsuses 2-16-5851 (p 23) märkinud. Kui tellija on töö vastu

võtnud, saab ta tasu maksmisest keeldumiseks kasutada õiguskaitsevahendeid, kuid peab

arvestama, et asjaolud on tema tõendada, st kui ta ei suuda tõendada tehtud tööde

lepingutingimustele mittevastavust ja sellest tulenevalt töövõtja nõuet välistava

õiguskaitsevahendi rakendamist (mh eeldusi selle rakendamiseks), peab ta maksma töövõtjale

kokkulepitud tasu (Riigikohtu 28. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 31).

10.4. Riigikohus on oma otsuses 3-2-1-59-14 (p 15) leidnud, et töö vastavust

lepingutingimustele tuleb hinnata VÕS § 641 lg 2 järgi. Kui pooled ei ole selgelt kokku

leppinud töö omadustes, tuleb lähtuda VÕS § 641 lg 2 p 2, mille kohaselt töö ei vasta

lepingutingimustele, kui see ei sobi otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja

lepingu ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele

oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt

kasutatakse. Arvestada tuleb ka VÕS § 77 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita lepingule

või seadusele vastava kvaliteediga, selle puudumisel aga vähemalt keskmise kvaliteediga.

10.5. Kohus on märkinud, et pooled leppisid kokku elektritööde teostamises objektil xxx

alajaama kambrites 604 ja 609. Hageja rekonstrueerimistöid ei lõpetanud ning töö jäi pooleli

tellijast tuleneval põhjusel. Hageja väidete kohaselt, millele kostja pole vastu vaielnud,

töötasid hageja elektrikud objektil 02.08-18.08.2023. a. Hageja väidab ka seda, et kostja ei ole

hagejat puudustes töös informeerinud ning seonduvalt xxx alajaama objektiga kahju

hüvitamise nõuet esitanud. Kohus nõustub hagejaga. Kostja osutab, et 11.02.2024. a esitas ta

hagejale kahjuhüvitisnõude. 11.02.2024. a kostja esitas hagejale kahjuhüvitisnõue, mis ei ole

seotud projektiga: xxx, alajaam K 604, 609 rekonstrueerimine. Kostja esitas nõude, mis oli

seotud teise projektiga - xxx ärisoojusmõõtesüsteemi kaasaajastamine. Sel põhjusel see tõend

ei ole asjakohane käesolevas vaidluses. 30.01.2024. a hageja esitas kostjale võlanõude, milles

palus kostjat kustutada võlgnevus kohtuväliselt. 11.02.2024. a kostja vastas ja esitas oma

vastuväited võlanõudele. Kostja vastusest nähtub, et seisuga 11.02.2024. a tal ei olnud

pretensiooni hageja poolt tehtud töö osas. Kostja ei ole väitnud, et hageja tehtud töös on

tuvastatud need puudusid, millest ta osutab vastuses hagile. 11.02.2024. a kirjas kostja osutab

üksnes seda, et hageja töötajad rikkusid tööohutusprotseduure, millega on põhjustanud kostja

maine kahju.

10.6. Kostja väidete kohaselt 24.12.2023. a ilmnesid tehtud töö osas tõsised puudused. Seda,

et tööd on tehtud valesti, on kinnitanud nii Elektrilevi kui Enefit AS töötajad (eksperdid).

Kostja tellis hageja vigade parandamiseks xxx OÜ-lt tööd xx alajaamas valesti demonteeritud

ahelate taastamisel. 31.03.2024. a on allkirjastatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akt, mille

kohaselt oli tööde maksumus 3 631,20 eurot. Vastusest hagile nähtub, et Enefit AS töötaja

teavitas kostjat järgmisest puudustest: klaasisolaator katki; F-612 mingid elektroonikaplokid

kärsanud; sekundaarahelates on mingi probleem, mis on seotud muudatustega, mis olid tehtud

F612 vooluahelates; on tekkinud probleem, mis on seotud paigaldatud DC keskusega.

Tõendatud ei ole, et hageja tegi eeltoodud töid. Hageja kinnitab, et ta jõudis üksnes

demonteerida vanad elektrikaablid ja paigaldada elektrikilbi, kuna töö oli lõpetatud kostja

poolt. Peale selle, lepingu alusel hageja objektiks oli K 604 ja 609 rekonstrueerimine, mitte

F-612. Kohus märgib seda, et „ekspertide“ selgitused ei saa alata sõnaga „kahtlustame“

(„Kahtlustame, et xxx rekonstrueerimise projekti käigus tehtud vooluahelate montaaži tõttu

xxx kapis põlesid ära vahevoolutrafod ja nende ahelad“).

10.7. Kostja on esitanud kohtule tööde üleandmise-vastuvõtmise akti, mille on tellijana

allkirjastanud kostja ja töövõtjana xxx OÜ. Akti kohaselt akteeriti perioodil 18.03.2024. a –

28.03.2024. a tööd, mis teostati töövõtja poolt objektil xxx alajaamas valesti demonteeritud

ahelate taastamisel. Ka nimetatud aktist ei nähtu seda, kes ja millal alajaamas ahelad valesti

demonteeris.

10.8. Seetõttu leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud, et hageja tegi tööd puudustega, mistõttu

kostjal on hageja vastu kahju hüvitamise nõude, mida on võimalik töö eest makstava tasuga

tasaarvestada.

11. Laenuleping ja laenu, intressi ja viivise tasaarvestamine töövõtja tasunõudega.

11.1. Kostja on esitanud kohtule hageja ja kostja vahel 20.04.2022. a sõlmitud laenulepingu nr

2022.01/001, mille kohaselt TSN Group OÜ laenas Voltsy OÜ-lt 1 000 eurot tähtajaga kuni

02.05.2022. a intressiga 12% aastas, viivise määraga 0,2% päevas. Kostja oma hagivastuses

tasaarvestab töövõtja tasunõude laenulepingust tuleneva nõudega: laenusumma 1 000 eurot,

intress 4,27 eurot perioodi eest 20.04.2022. a 22.05.2022. a (13 päeva) ja viivis perioodi eest

03.05.2022. a kuni 09.05.2024. a 1 476 eurot (738 päeva), kokku summas 1 480,27 eurot.

11.2. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-59-10 märkinud, et VÕS § 197 lg 1 kohaselt on

tasaarvestuseks oluline see, et tasaarvestuse pooltel on kohustus maksta teineteisele

rahasumma ja tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema

kohustuse täitmist. Nõuete vastastikune seotus tasaarvestuse eelduseks ei ole. VÕS § 200 lg 4

kohaselt ei ole tasaarvestus lubatud, kui teine pool esitab tasaarvestava poole nõudele sellised

vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku (nt nõue ei kehti või

on lõppenud). Kui kohtumenetluses esitab pool teise poole nõudele tasaarvestuse vastuväite,

kuid teine pool vaidleb tasaarvestusele vastu, tuleb kohtul hinnata, kas teise poole vastuväited

välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku.

11.3. Kohus leiab, et kostja ei saa laenulepingust tulenevat nõuet kohtumenetluse ajal vastuses

hagile tasaarvestada põhjusel, et laenulepingust tuleneva nõude on hageja juba tasaarvestanud

enda tasunõudega 01.08.2022. a, seega on kostja laenulepingust tuleneva nõude

maksmapanek läbi tasaarvestuse välistatud. Alljärgnevalt kohus põhjendab oma seisukohta.

11.4. Asja materjalidest nähtub, et hageja on kohtule esitanud kostjale 01.08.2022. a

tasumiseks väljastatud arve nr 55T/08.22 summas 9 290,70 euro, arve summasse oli

arvestatud xxx 10 384 eurot + käibemaks, transpordikulud 758,25 eurot + käibemaks ja

miinusega olid kajastatud: krediit, laenuleping nr 2022.01/001 - (miinus) 2 800 eurot;

trahv, laenulepingud, laenuleping nr 2022.01/001 – (miinus) 600 eurot. Tasumisele kuulus 9

290,70 eurot. Arve on tasutud kostja poolt 09.08.2022. a summas 6 200 eurot (s.o arvest

vähem – (miinus) 3 090,70 eurot). Ülekandes on kostja märkinud „Arved 55T.08.22“.

Samasuguse numbri (55T/08.22) ja sama kuupäevaga (01.08.2022. a) arve on kohtule

esitanud ka kostja. Sellel arvel on teistsugune summa ja selgitused: xxx (01.07.27.07.2022)

530 tundi x 16 eurot = 8 480 eurot + käibemaks; transpordikulud 337 x 1,80 eurot = 606 eurot

+ käibemaks; miinusega on kajastatud: laenulepingu lõpetamine – (miinus) 1 600 eurot;

ettemaks – (miinus) 1 000 eurot; kvaliteedile mittevastavad tööd/ümbertegemised – (miinus)

640 eurot. Kokku kuulus arve alusel tasumisele 7 335,92 eurot. Arvele on märgitud:

„Laenulepingu lõpetamine : Tasumisele kuuluv summa 8 935.92 millest võetakse ära

laengulepingu ületähtaja läinud intress ja viivis summas: 1600.00 Tasumisele kuulub :

7335.92 koos käibemaksuga. Laenulepingu lõpetamisel ei ole arvestatud

käibemaksu“. Kostja tegi hagejale ülekande 25.08.2022. a summas 7 335,92 eurot

selgitusega: „Arve 55T.08./22 mahaarvamised laenulepingu alusel kui ka ettemaksu alusel”.

Seega nähtub, et hageja 01.08.2022. a kahest arvetest on kostja poolt kokku tasutud 13 535

eurot (6 200 + 7 335,72). Seisuga 01.08.2022. a omas kostja hageja vastu laenulepingust nr

2022.01/00 tulenevat nõuet: laenusumma 1 000 eurot, intressi nõue 4,27 eurot ja viivise nõue

perioodi eest 03.05.2022. a kuni 01.08.2022. a summas 182 eurot (vaata kohtuotsuse lisa 1,

viiviseraport), kokku seega 1 186,27. Seega on hageja tasaarvestanud töövõtulepingu järgse

tasu laenu ja laenu kõrvalkuludega suuremas summas. Kostja väidab, et hagejaga võis olla

sõlmitud ka teisi laenulepinguid. Sellise väite korral tulnuks kostjal teised laenulepingud

kohtule esitada.

12. Eeltoodud põhjendustel kohus rahuldab hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks põhivõla

katteks 5 066, 40 eurot, 20.03.2024. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 373, 70

eurot, s.o kokku 5 440,10 eurot, viivis põhivõlgnevuselt (5 066,40 eurolt) vastavalt

seadusjärgsele viivisemäärale alates 21.03.2024. a kuni kohtuotsuse tegemiseni 28.01.205. a

summas 531,84 eurot (vt kohtuotsuse lisa 2, viivisekalkulaator) ning lisanduv viivis

põhivõlalt alates kohtuotsuse jõustumist kuni täitmiseni seadusjärgses määras.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

13. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus

kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse kui kulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse tegemist.

14. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks

lahend tehakse.

15. Kohus rahuldab hagi. Seega jäävad menetluskulud kostja kanda.

16. Hageja menetluskulud on hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 595 eurot ja

õigusabikulud on kokku 793 eurot (koos käibemaksuga), menetluskulud kokku 1 388 eurot.

Kostjat esindas menetluses vandeadvokaat Sergei Politšev (Ida-Viru Advokaadibüroo), kes

osutas hagejale õigusabi 5 tundi tunnihinnaga 143 eurot (koos käibemaksuga).

17. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt

välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja

hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute

tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele.

Seejuures võimaldab TsMS § 175 lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike

menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja

liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu (vt Riigikohtu 21. juuni

2021. a määrus tsiviilasjas 2-17-13164).

18. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud on mõistlikud ja põhjendatud ning vastavad esindaja

poolt tehtud menetlustoimingutele.

19. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

20. Kohtuotsusel on kaks lisa: lisa nr 1 (viiviseraport) ja lisa nr 2 (viiviseraport).

/ allkirjastatud digitaalselt /

Viljo Junolainen

Kohtunik