3-25-78/2 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUM Ä ÄR US

Kohtuasja number

3-25-78

Määruse kuupäev

28. jaanuar 2025

Kohtunik

Ene Andresen

Kohtuasi

X-i taotlus eeltõendamismenetluse algatamiseks tema e-

toimiku kontot kasutanud isiku tuvastamiseks

Menetlusosalised

Taotleja X

RESOLUTSIOON

1. Jätta X-i taotlus eeltõendamismenetluse algatamise taotluse esitamisel riigilõivu

tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.

2. Jätta X-i taotlus eeltõendamismenetluse algatamiseks rahuldamata.

3. Jätta X-i riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

4. Asendada avaldatavas kohtumääruses taotleja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Määruse resolutsiooni punktide 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 56 lg 3 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 247 lg-ga

4, HKMS § 119 lg 1 ning HKMS § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kätte taotlejale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (taotleja) esitas 11. jaanuaril 2025 vangide infoportaali kaudu Tartu Halduskohtule

taotluse eeltõendamismenetluses kostjate andmete kindlakstegemiseks ja tõendite kogumiseks.

Taotleja taotleb, et kohus kohustaks e-toimiku haldajat väljastama 26. detsembril 2024 ja 5.

jaanuaril 2025 kl 21.27 taotleja kasutuskontosse siseneja tuvastamist võimaldavad andmed.

Taotleja väitel on tundmatu isik tema e-toimiku konto kaaperdanud ning omandanud tema

identiteedi ja sõnumite sisu. Taotleja soovib selle isiku välja selgitada. Selleks palub ta kohtul

kohustada e-toimiku haldajat avaldama tema e-toimiku kontot kasutanud isikute andmed.

Isikute tuvastamine on lihtne, sest taotleja on saanud oma kontole sisse logida üksnes Tartu

Vanglale kuuluva tahvelarvutiga. Taotlejal endal ei ole võimalik kostja isikut tuvastada, sest

tema e-toimiku kasutajakontolt ei selgu, kes tema kontot kasutas. Kasutajakonto kaaperdaja on

rikkunud taotleja õigust isikuandmete kaitsele ja sõnumisaladuse puutumatusele ning taotlejal

on õigus nõuda õigusvastasuse tuvastamist ja mittevaralise kahju hüvitamist.

Taotluses sisalduvad ka riigilõivust vabastamise ja riigi õigusabi taotlused.

3-25-78

KOHTU SEISUKOHT

2. Kohtule arusaadavalt soovib taotleja saada e-toimiku haldajalt teavet, mis võimaldaks

tuvastada isiku, kes sisenes 26. detsembril 2024 ja 5. jaanuaril 2025 kl 21.27 tema e-toimiku

kontole.

2.1. E-toimiku menetlemise infosüsteem on kohtumenetlustes menetlusandmete ja

isikuandmete töötlemiseks peetav riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu (TsMS § 601 lg 1,

HKMS § 87 lg 1, kriminaalmenetluse seadustiku § 210 lg 1, väärteomenetluse seadustiku § 811

lg 1). Kuna riik viib kohtumenetlusi läbi avalikes huvides ning kohtumenetlust reguleerivad

avaliku õiguse normid, on e-toimikus sisalduvate isikuandmete töötlemise õiguspärasuse üle

tekkiv vaidlus avalik-õiguslik. Seepärast kuulub ka praeguses asjas esitatud taotluse

lahendamine halduskohtu pädevusse (HKMS § 4 lg 1).

2.2. X-i menetlusabi taotlus riigilõivust vabastamiseks jääb läbi vaatamata, kuna

riigilõivuseadus ei näe ette riigilõivu tasumise kohustust haldusasjas eeltõendamismenetluse

taotluse esitamisel.

2.3. Üldjuhul kogub kohus tõendeid kaebuse esitamise järel toimuvas kohtumenetluses (TsMS

§ 236 lg 2 koosmõjus HKMS § 56 lg-ga 2 ja HKMS § 28 lg 4). Erandina võimaldab HKMS §

56 lg 3 kohtul menetlusosalise taotlusel vajaduse korral rakendada tõendite tagamiseks ja

asjaolude eelnevaks tuvastamiseks TsMS §-des 244–250 sätestatud eeltõendamismenetluse

korda. TsMS § 244 lg 1 kohaselt võib kohus korraldada eeltõendamismenetluse juhul, kui

vastaspool sellega nõustub või kui võib eeldada, et tõendid võivad kaduma minna või nende

kasutamine võib raskeneda. Sama säte näeb ette, et enne kohtumenetluse algatamist võib

eeltõendamismenetluse korraldada üksnes mõjuval põhjusel.

Taotleja ei ole taotluses märkinud, et tal oleks taotluses esitatud asjaoludel mõni haldusõiguslik

menetlus pooleli. Seega puudub vastaspool TsMS § 244 lg 1 tähenduses, kellelt kohus saaks

eeltõendamismenetluse kohta seisukoha küsida.

2.4. Kohus saaks taotluse rahuldada juhul, kui võib eeldada, et tõendid võivad kaduma minna

või nende kasutamine võib raskeneda ning kui taotlejal on tõendite enne kohtumenetlust

kogumiseks mõjuv põhjus. Kohtu hinnangul pole nimetatud eeldused praeguses asjas täidetud.

Eeltõendamismenetlus on mõeldud üksnes sellisteks olukordadeks, kus on põhjust eeldada, et

isiku õiguste kaitse seisukohalt olulised asjaolud võivad jääda vastasel juhul tõendamata.

Tõendeid, mida on võimalik ja otstarbekas koguda haldusmenetluses, vaidemenetluses või

kaebuse lahendamise käigus kohtumenetluses, ei ole asjakohane koguda enne kohtuvaidlust

eeltõendamismenetluses. Praegusel juhul puudub teave, et taotleja oleks esitanud seoses

samade asjaoludega mõnele riigiasutusele haldusmenetluse alustamise taotluse ning

haldusorgan oleks keeldunud tõendeid kogumast. Samuti pole taotleja esile toonud asjaolusid,

mis annaksid alust hinnanguks, et taotleja e-toimiku konto kasutamise andmed võiksid kaduma

minna või neid oleks hiljem raske kasutada. Seega pole tõendite kogumine enne

kohtumenetlust taotleja õiguste kaitseks vajalik.

2.5. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X-i taotluse eeltõendamismenetluse algatamiseks HKMS

§ 56 lg 3 ja TsMS § 244 lg 1 alusel rahuldamata.

Kohus selgitab taotlejale, et Vabariigi Valitsuse 3. juuli 2008. a määrusega nr 111 vastu võetud

„E-toimiku süsteemi asutamise ja e-toimiku süsteemi pidamise põhimääruse“ § 4 lg 2 p 9

3-25-78

kohaselt on e-toimiku üheks volitatud töötlejaks vangla. Volitatud töötleja tagab e-toimiku

andmetega tutvumise ainult selleks õigust omavatele isikutele (määruse § 6 p 5). Järelevalvet

e-toimiku pidamise üle teostab Justiitsministeerium, kes on ühtlasi e-toimiku süsteemi vastutav

töötleja (vt nt TsMS § 601 lg 4 ning määruse § 20 lg 1). Oma pädevuse piires teostab

järelevalvet ka Andmekaitse Inspektsioon. Taotlejal on võimalik esitada tõendi kogumise

taotlusi haldus- ja vaidemenetluse või kahju hüvitamise taotluse lahendamise menetluse käigus

haldusorganile ning kaebuse menetlemise käigus kohtule.

3. X on esitanud ka riigi õigusabi andmise taotluse.

Taotluse kohaselt ei suuda ta ennast ise tsiviilmenetluses esindada, sest kõnealune kaasus on

tema jaoks juriidiliselt keeruline ning tema esitatud kaebuste rohkuse tõttu on tal raske

erinevate menetluste materjalides adekvaatselt orienteeruda. Ta taotleb riigi õigusabi

õigusdokumendi koostamiseks.

Tsiviilasja menetluses esindaja määramise taotluse lahendamiseks puuduks halduskohtul

pädevus ning taotlus tuleks jätta läbi vaatamata (RÕS § 10 lg-d 1 ja 2). Kuna X pöördus

kohtusse sooviga saada e-toimiku haldajalt teavet tema e-toimiku kontot kasutanud isiku kohta

ning ta on eeltõendamismenetluse algatamise taotluse juba esitanud, mõistab kohus, et X

taotleb riigi õigusabi enda esindamiseks haldusmenetluses ja haldusmenetluses

õigusdokumendi koostamiseks (RÕS § 4 lg 3 p-d 6 ja 8), ning lahendab järgnevalt nimetatud

taotluse.

Riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi

vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või

osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist

lihtsat toimetulekut (RÕS § 6 lg 1). Samas ei ole isiku majanduslik seisund ainuke kriteerium,

millest riigi õigusabi andmise otsustamisel lähtuda. RÕS § 7 lg-s 1 on sätestatud alused, mil

riigi õigusabi ei anta vaatamata taotleja majanduslikule olukorrale. RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab, et

riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma.

Kohus leiab, et X on võimeline oma õigusi haldusmenetluses iseseisvalt kaitsma. Kuna X on

kohtule teadaolevalt esitanud vanglale hulgaliselt taotlusi, on tal olemas arvestatav

haldusorgani poole pöördumise kogemus. Ka praeguses asjas on ta suutnud esitada arusaadava

sisuga taotluse. Haldusmenetluses on haldusorganil ulatuslik uurimis- ja selgitamiskohustus,

mis aitavad taotlejal oma õigusi kaitsta. Asjaolu, et tal on pooleli paljud vaidlused, mistõttu ta

ei suuda nende materjalides orienteeruda, ei ole riigi õigusabi andmise aluseks. Isikul on endal

võimalik otsustada, millised vaidlused ta algatab ning millistesse neist ta oma aega enim

panustab. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X-i riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel

rahuldamata.

4. X on taotluses märkinud, et ta palub avaldada kaebuse e-toimikus ja määruse Riigi Teatajas.

Kohus selgitab, et vastavad toimingud teeb kohus seaduse alusel isiku taotlusest sõltumata.

Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis taotleja nime tema eraelu kaitseks tähemärgiga

(HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Ene Andresen