Legislator Case Law & Legislation
3-24-3142/15 AI generated

3-24-3142/15 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-24-3142/15
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tartu Halduskohtu menetluses on X kaebus Viru Vangla kohustamiseks vastata kaebaja Viru Vangla teatas 22. jaanuaril 2025 vastuseks kohtunõudele, et kaebaja 18. augusti

Legislator headnote

AI generated

3-24-3142/15 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: jaanuaril 2025 vastuseks kohtunõudele, et kaebaja 18. augusti

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

X HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-3142

Määruse kuupäev

28. jaanuar 2025

Kohtunik

Kadri Palm

Kohtuasi

X kaebus Viru Vangla kohustamiseks vastata kaebaja

18. augusti 2024. a taotlusele nr 3-24/2-2/8487

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Viru Vangla, esindaja Agu Rillo

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada menetlus haldusasjas nr 3-24-3142.

2. Jätta menetlusosaliste võimalikud menetluskulud

nende endi kanda.

3. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi

tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse

kättesaamisest.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte menetlusosalistele.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Tartu Halduskohtu menetluses on X kaebus Viru Vangla kohustamiseks vastata kaebaja

18. augusti 2024. a taotlusele nr 3-24/2-2/8487.

2. Viru Vangla teatas 22. jaanuaril 2025 vastuseks kohtunõudele, et kaebaja 18. augusti

2024. a pöördumine on lahendatud Viru Vangla 22. jaanuari 2025. a otsusega. Vangla

rõhutas, et jääb varasemalt esitatud menetluse lõpetamise taotluse juurde.

3. Kaebaja esitas 23. jaanuaril 2025 vastuse, milles palus kohtul menetleda õigusvastasuse

tuvastamise nõuet. Kaebaja rõhutas, et vangla tegevus oli õigusvastane ning tegemist on

pikaajalise rikkumisega. Tuvastamiskaebuse esitamist õigustab preventiivne huvi.

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus

määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või

kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.

5. Kohtu menetluses on kaebaja nõue Viru Vangla kohustamiseks vastata kaebaja 18. augusti

2024. a taotlusele nr 3-24/2-2/8487. Arvestades, et Viru Vangla vastas kaebaja eelnimetatud

taotlusele 22. jaanuari 2025. a kirjaga nr 6-7/3-25/157-3, leiab kohus, et kohustamisnõudes

menetluse jätkamine ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik.

6. Vastavalt HKMS § 152 lg-le 2 ei lõpeta kohus menetlust HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, vaid

jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata

jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja

seda taotleb.

7. Kohus selgitab, et õigusvastasuse tuvastamise nõudele ülemineku korral ei rakendu HKMS

§ 45 lg-st 2 tulenevad piirangud. HKMS § 152 lg 2 kohaselt kontrollib kohus üksnes, kas

üleminek on vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Seega peab õigusvastasuse tuvastamine andma

isikule selge eelise ehk õigusvastasuse tuvastamine peab aitama kaebajat edaspidi tema

rikutud subjektiivsete õiguste kaitsel.

8. Kaebaja 23. jaanuari 2025. a vastusest ei nähtu, milles võiks õigusvastasuse tuvastamise

õiguslik kasu kaebaja jaoks seisneda. Juhul, kui vangla peaks tulevikus jätma talle antud

tähtaja jooksul vastamata kaebaja esitatud taotlusele, tuleks kaebajal vaatamata vangla

tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamisele kaebajal esitada kohustava sisuga vaie kaebaja

taotluse lahendamise nõudes. Tuvastamisnõude rahuldamine ei kohusta vanglat tulevikus

mingil kindlal viisil käituma. Ka ei ole kaebaja märkinud, et ta soovib esitada kahju

hüvitamise kaebust, mistõttu annaks õigusvastasuse tuvastamine talle reaalse eelise kahju

hüvitamiseks, ega teatanud talle tekitatud menetluskuludest, mis kaebuse põhjendatuse korral

oleks võimalik kaebaja kasuks välja mõista (vt Tartu Ringkonnakohtu 14. novembri 2019. a

määrus asjas nr 3-18-2249, p 9).

9. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebajal puudub kohustamisnõudelt

tuvastamisnõudele ülemineku vajadus ja seetõttu ka vajadus kohtumenetluse jätkamiseks.

Kohus jätab kaebaja vastavasisulise taotluse rahuldamata ning lõpetab menetluse HKMS §

152 lg 1 p 4 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse

lõpetamise korral samas asjas (sama nõudega samal alusel) halduskohtule uuesti kaebuse

esitamine lubatud.

10. HKMS § 108 lg 6 sätestab, et vastustaja kannab menetluskulud, kui kohus lõpetab

menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud

haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu

tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kuna kaebaja ei ole kohtule esitanud

menetluskulude nimekirja, siis pole kohtul vajalik analüüsida, kas vastustaja vastas kaebaja

taotlusele kaebuse esitamise tõttu, ning võimalikud menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

11. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)