2-24-18178/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Kai Härmand

Kohtujurist

Ege Pilme

Määruse tegemise aeg ja koht

28.01.2025.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-18178

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi Nordic Aviation Group pankrotiavaldus

Menetlustoiming

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Pankroti väljakuulutamine

Avaldaja/võlgnik: Aktsiaselts Nordic Aviation Group

(registrikood 12927848, asukoht Lennujaama tee, 13,

Lasnamäe linnaosa, Tallinn, 11101, Harju maakond, Eesti)

Ajutised pankrotihaldurid:

vandeadvokaat Tarmo Peterson (Advokaadibüroo RASK,

Rotermanni 8, 10111 Tallinn, tel: 618 0820, e-post:

pankrotimenetlus@rask.ee)

Indrek Lepsoo (Roseni 7, 10111 Tallinn, tel. 50 97 167, e-post

indrek@pankrotihaldur.ee)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada aktsiaseltsi Nordic Aviation Group avaldus pankroti väljakuulutamiseks.

2. Kuulutada välja aktsiaselts Nordic Aviation Group (registrikood 12927848) pankrot

28.01.2025.a kell 10.00.

3. Nimetada aktsiaseltsi Nordic Aviation Group pankrotihalduriteks vandeadvokaat Tarmo

Peterson (Advokaadibüroo RASK, Rotermanni 8, 10111 Tallinn, tel: 618 0820, e-post:

pankrotimenetlus@rask.ee) ja Indrek Lepsoo (Roseni 7, 10111 Tallinn, tel. 50 97 167, e-post

indrek@pankrotihaldur.ee).

4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 27.02.2025 kell 11.00 virtuaalselt ja

Harju Maakohtus Lubja 4, kohtusaalis 4006. Võlausaldajatel pöörduda ruumi ID ja PIN

saamiseks pankrotihalduri poole.

5. Kohustada aktsiaseltsi Nordic Aviation Group juhatuse liikmeid R. I. J. A. (xxxx), C. W. A.

M. P. (xxxx) ja M.-G. R. (xxxx) andma kohtule võlgniku vande võlgniku vara ja võlgade

kohta 27.02.2025 kell 10.00 võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.

6. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

7. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti

väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja

nõude täitmise tähtpäevast (nimetatud kohustus on ka võlausaldajal, kes esitas

pankrotiavalduse). Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid

avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude

sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel

esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude

esitamise tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle

kohtule; nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt

võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega ei

ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral

rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule

võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes

pankrotihaldur.

8. Määrata ajutise pankrotihalduri Indrek Lepsoo tasuks pankrotivara arvel 17 026,81 eurot

(sealhulgas käibemaks), mis tasuda OÜ INC Partner (registrikood 11008111) arveldusarvele

xxxx.

9. Määrata ajutise pankrotihalduri Tarmo Petersoni tasuks pankrotivara arvel 27 286,91 eurot

(sealhulgas käibemaks), mis tasuda Advokaadibüroo RASK OÜ arvelduskontole nr xxxx.

10. Avaldada pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded ning edastada registriosakonnale.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei

vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

1. Aktsiaseltsi Nordic Aviation Group esitas 29.11.2024 Harju Maakohtule pankrotiavalduse.

Kohus nimetas 03.12.2024 võlgnikule ajutised pankrotihaldurid.

2. Ajutised pankrotihaldurid esitasid kohtule aruande 20.01.2025. Esitatud aruande kohaselt on

võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul on 10.01.2025 bilansi kohaselt vara 69 906 589 euro

ning juhatuse hinnangul 22 919 797 euro väärtuses, tegelik vara väärtus on 2 715 449 eurot.

Võlgnikul on kohustusi 10.01.2025 seisuga 36 999 905 eurot. Ajutised haldurid ei ole senise

analüüsi käigus tuvastanud olulise tähenduse ja suure väärtusega tehingud, mis vajaksid

tagasivõitmise seisukohalt kontrollimist. Edasise menetluse käigus tuleb välja selgitada, kas võib

esineda aluseid juhatuse liikme(te) vastutusele võtmine tehtud tehingute tulemuses saadud kahju

eest, mh võib esineda olukordi, kus juhatus ei ole täitnud seadusest tulenevalt hoolsus- ja mõnel

juhul ka lojaalsuskohustust. Viidatud asjaolude kontroll ja analüüs viiakse aga läbi peale pankroti

väljakuulutamist. Ajutisetel halduritel ei ole õnnestunud võlgnikult ega teistelt isikutelt saada

andmeid selle kohta, et võlgniku majanduslik olukord võiks lähitulevikus mingil moel muutuda

või mingis ulatuses oluliselt paraneda.

3. Võlgniku majandustegevust jätkata ei ole ajutisetele pankrotihalduritele teadaolevalt võimalik –

selleks puuduvad piisavad rahalised vahendid ja võimalused täiendavate investeeringute

saamiseks. Võlgniku omanik on teavitanud, et ta võlgniku omanik edasist majandustegevuse

jätkamist rahaliselt ei toeta. Aktsiaseltsi majandustegevus on lõppenud, sh puudub aktsiaseltsil

majandustegevuse osutamiseks vajalik AOC litsents. Eeltoodust tulenevalt puuduvad aktsiaseltsil

vahendid ja võimalused oma sissenõutavaks muutunud kohustuste (36 999 905 eurot) täitmiseks

käibevahendite ja põhivara arvelt (ajutiste haldurite hinnangul vara väärtuses 2 715 449 eurot).

Aktsiaseltsil on teatavad käibevahendid jooksvate kohustuste täitmiseks, et tagada vara säilimine

ja kohustuslik isikukoosseis lennundusettevõtte eripäradest lähtuvalt, kuid võlgnik ei suuda

rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see ei ole aktsiaseltsi

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Eeltoodust tulenevalt on ajutised haldurid seisukohal,

et Aktsiaselts Nordic Aviation Group on püsivalt maksejõuetu PankrS § 1 lg-te 2 ja 3 tähenduses.

Lisaks, saab eeldada aktsiaseltsi maksejõutust PankrS § 31 lg 4 alusel, kuna aktsiaselts on esitanud

pankrotiavalduse iseenda kui võlgniku suhtes. Ajutiste haldurite hinnangul ei ole aktsiaseltsi

majandustegevuse jätkamine ja tervendamine võimalik, kuna aktsiaseltsi majandustegevuse

jätkamiseks puuduvad: i) käibevara jooksvate igapäevase majandustegevusega seonduvate kulude

kandmiseks; ii) kehtivad lepingud ja koostööpartnerid, kellele teenust müüa ning iii) Aktsiaseltsi

omanikul, Eesti Vabariigil (Kliimaministeeriumi kaudu) puudub huvi aktsiaseltsi

majandustegevuse edasiseks rahastamiseks, vastav otsus on tehtud 19.11.2024.

4. Kuigi Nordica ja Xfly on eraldiseisvad juriidilised isikud ja nende suhtes toimuvad eraldi

pankrotimenetlused, on Nordica maksejõuetuse põhjuste analüüsis põhjendatud lähtuda grupist kui

tervikust, kuna sisuliselt toimiti ühe ettevõttena ja Nordica rahavoog tulenes (jättes kõrvale

üksikud 2023.a alustatud A320 ärisuuna projektid) Xflyle lennukite rentimisest tekkivast tulust.

Aktsiaseltsi pankrotiavalduses on üldjoontes jälgitavalt ja arusaadavalt osundatud viimastel

aastatel aset leidnud sündmustele, mis vähendasid aja jooksul järk-järgult Nordica maksevõimet.

Kõige olulisemad faktorid on 2023.a ebaõnnestunud koostöö Marabu Airlines OÜ-ga, sellest

saamata jäänud tulu ja tekkinud lisakulud; lisakulud Gällavere lepingu täitmisel tulenevalt

vajadusest vahetada lepingu täitmiseks kasutatud lennukid; 2023.a erakordselt kõrge arv lendude

tühistamisi SAS-i lepingu täitmisel ja sellest tekkinud kahjum; 2023.a lennukitega aset leidnud

erakorralised intsidendid, mis nõudsid ettevõttelt suuri lisakulusid; 2024.a SAS-i keeldumine

ACMI hindade tõusust ja septembris 2024.a lepingu lõpetamine; erastamisprotsessi nurjumine ja

omaniku otsus mitte rahastada Nordica tegevust järgneval talvehooajal, mis olnuks vajalik SAS-i

asendamiseks uute klientidega ja talvehooaja üleelamiseks.

5. Püsiva maksejõuetuse saabumise seob juhatus selle ajahetkega 2024.a novembris, kui selgus, et

erastamist investori loobumise tõttu ei toimu ja praegune omanik Eesti Vabariik

Kliimaministeeriumi kaudu keeldub grupi täiendavast finantseerimisest (juhatuse prognoosi

kohaselt oli rahavajadus 2025 märtsini ca 10 miljonit eurot). Pankrotiavalduse kohaselt jõudis

juhatus 20.11.2024 järeldusele, et Nordica maksejõuetust tuleb käsitleda püsivana. SAS-i poolt

ACMI lepingute lõpetamisel 2024.a septembris oli grupi finantsseis tervikuna juba sedavõrd nõrk,

et eesseisva talvehooaja üleelamine ja SAS-i lepingust vabanenud lennukitele uute klientide

leidmiseks vahendid puudusid. Juhatuse poolt Nordica/Xfly nõukogule 2024.a novembris esitatud

finantsanalüüsi kohaselt eeldanuks SAS-i lepingu lõppemisele järgnenud talvehooaja (2024 nov-

2025 märts) üleelamine omaniku poolt ca 10 miljoni euro suurust investeeringut grupi likviidsuse

tagamiseks.

6. Kuigi maksejõuetuse peamise põhjusena näevad haldurid kahjulikel tingimustel sõlmitud SAS-i

ACMI lepingut, oli võlgniku 2024.a sügiseks kujunenud keerulise finantsseisundi, kus edasiseks

valikud erastamise ebaõnnestumise korral puudusid, põhjuseks mõistetavalt olulises osas ka

varasemate aastate nõrgad majandustulemused ja eelkõige just 2023.a majandusaasta

ebaõnnestumine, mis kulmineerus grupi jaoks tervikuna suure kahjumiga (kui 2022.a

majandusaasta lõpetati 1,514 miljoni euro suuruse kasumiga, siis 2023.a majandusaasta

konsolideeritud kahjum oli (miinus) -25,036 miljonit eurot).

7. Ebaõnnestumise põhjuseks on 2023. aastaks tollase juhatuse (J. O. P., E. H..) valitud liiga

optimistlik ja olulisi riske mittearvestav kasvustrateegia, mille elluviimine osutus riskide

realiseerumise tõttu problemaatiliseks ja lepingute täitmine oli tervikuna Nordica organisatsiooni

jaoks liiga koormav, kahjustades lisaks uutele projektidele ka olemasolevate lepingute täitmist,

sealhulgas: Marabu projekti ebaõnnestumine.

8. 2022.a otsustati Nordicas alustada ACMI teenuse osutamist, täpsemalt A320 lennukite

ärisuunda. Koostööpartneriks valiti Marabu Airlines OÜ, mille omanikuks oli Saksamaa ettevõte

CD Ferienflug Hessen Holding GmbH (HRB 122768). Ajutiste haldurite kogutud info kohaselt oli

sõlmitud kokkulepete eesmärk alustada koostöös uue lennufirma Marabu ülestöötamist,

eesmärgiga tulevikus neile A320 tüüpi lennukitega ACMI allhanketeenust pakkuda. Kuna koostöö

ei piirdunud vaid märgrendi teenusega, sõlmiti lisaks ACMI lepingule NAG-i ja Marabu Airlines

OÜ vahel 15.02.2023.a teenusleping, mille raames hakkas NAG osutama Marabule opereerimis-

ja tugiteenuseid, tehes seda suuresti Xfly tehnilis-operatsiooniliste võimekustele ning personalile

toetudes. Marabu lepingu täitmisega ei tuldud toime, mh hilinesid lepingu täitmiseks vajalikud

lennukid ja alahinnati tervikuna Marabu teenuslepingu täitmisega kaasnevat koormust.

Eelarvestatud 1,5 miljoni euro suuruse kasumi asemel tõi Marabu projekt 2023.a august lõpu

seisuga kahjumit 3,27 miljonit eurot. Marabu projektist tekkival koormusel oli omakorda oluline

negatiivne mõju Xfly võimele täita oma lepinguid, mh põhjustas see olulisi probleeme kogu grupi

jaoks kõige olulisema SAS-i ACMI lepingute täitmisel ning oli üheks põhjuseks suurele lendude

tühistamise arvule ja sellest tekkivale kahjumile (saamata jäänud tulu ära jäänud lendude eest ja

SAS-i poolt rakendatud leppetrahvid).

9. Tez Toursi projekt, mille eesmärgiks oli samuti A320 ärisuuna arendamine, kuid planeeritud

kasumi (289 tuh eurot) asemel oli projekt 2023.a augusti seisuga toonud kahjumit 1,82 miljonit

eurot, kuna projekti läbiviimisel ei olnud piisavalt arvestatud lepingu täitmist mõjutada võivaid

riske. SAS ACMI projekt. 2023.a esinesid olulised probleemid SAS-i lepingute täitmisel, esines

suurel arvul lendude tühistamisi, mis tõi grupile kaasa olulised rahalised kaotused seoses saamata

jäänud tulu ja SAS-i lepingutrahvidega (perioodil kuni 2022 kolmas kvartal kuni 2023 teine

kvartal määrati Xflyle leppetrahve 750 000 eurot).

10. 12.08.2021 toimunud lennundusvaldkonna regulatiivse muudatuse tõttu ei olnud võimalik

lepingut talvisel perioodil teenindada enam CRJ900 tüüpi lennukitega, mistõttu tuli leida

asenduslennukid. See oli üks peamistest teguritest, mis muutis Gällivare lepingu kahjumlikuks.

2023.a lõpu seisuga oli Gällavare objekt toonud 2,6 miljonit eurot kahjumit. e. 17.07.2023 juhtus

ühe Nordica poolt Marabu projekti jaoks kasutava A320NEO lennukiga suur tehniline intsident,

nimel ilmnes lennu ajal mootori rike, mille tõttu oli lennuk 2 kuud kasutusest kõrvaldatud –

tulemuseks saamata jäänud tulu ca 2 miljoni euro väärtuses ja mootori parandusega kaasnev kulu

2,5 miljonit eurot.

11. Eeltoodut arvestades oli 2023.a majandusaasta grupile erakordselt keeruline. 2023.a juuliks

registreeris grupp aasata esimese 7 kuu kumulatiivseks kahjumiks ca 11 miljonit eurot, millest

Nordica osa oli ca 1,1 miljonit eurot ja Xfly osa ca 9,9 miljonit eurot (millest enamiku moodustas

SAS-i lepingu täitmisest tulenev kahjum. Kogu 2023.a majandusaasta lõpetas grupp -25,036m

euro suuruse kahjumiga. SAS-i ACMI lepingu kahjumlikkus pole lõpuni selge, kuid võttes aluseks

pankrotiavalduse esitatu, siis juhatuse hinnangul võis see 2023.a ulatuda 6,9 miljoni euroni).

12. Siiski ei näe ajutised haldurid Nordica maksejõuetuse peamise põhjusena eelkirjeldatud 2023.a

liiga optimistliku laienemisstrateegia ebaõnnestumist ja sellest tingitud suurt kumulatiivset

kahjumit, kuigi 2023.a sündmustel oli grupi likviidsusele ja finantsseisundile äärmiselt suur

negatiivne mõju ning üks peamistest faktoritest, miks Nordica finantsseis oli 2024.a sügiseks

sedavõrd nõrk, et puudus iseseisvalt võimekus üle elada 2024.a sügisel koostöö lõppemist SAS-

iga. Maksejõuetuse peamise põhjusena näevad ajutised haldurid Nordica jaoks kahjulikel

tingimustel sõlmitud SAS-i lepingut, mis ei katnud teenuse osutamisega seotud kulusid ja millest

Xflyl ei olnud võimalust väljuda ning millega oli väga pikaks perioodiks pandud lukku teenuse

osutamise hinnad. Samuti andis grupi maksejõulisusele viimase otsustava hoobi SAS-i poolt

koostöö lõpetamine lühikese etteteatamise tähtajaga ja eelkõige teavitamise jätmine 2024.a

sügisesse, kus eesseisvale talvehooajale klientide leidmine oli oluliselt keerulisem, kuna lepingud

sõlmitakse talveperioodiks oluliselt varem. 98.

13. 27.07.2023 astus Nordica ja Xfly juhatuse esimees J. O. P. tagasi ning alates augustist nimetati

ametisse uued juhatuse liikmed (R. I. J. A., C. W. A. M. P., M.-G. R.). 2023.a augustist

detsembrini töötas uus juhatus välja ning esitas nõukogule ja aktsionärile uue äriplaani, mille

eesmärgiks oli operatsioonilise kindluse taastamine (ja sellega klientide usalduse taastamine, viies

lendude tühistamise absoluutse miinimumini), grupi piiratud likviidsuse hoolikas juhtimine,

kasumlikkuse parandamine tänu suurenenud efektiivsusele ja parematele tingimustele klientidega,

positiivsete äritegevuse rahavoogude tekitamine, mis oleks jätkusuutlik viis tagasi maksta

eelmistest perioodidest kogunenud oluline võlg.

Samal ajal võttis Nordica aktsionär vastu otsuse, et Nordica peaks valmistuma võimalikult kiiresti

erastamiseks, mis andis grupile selge suunise keskenduda erastamisele. Erastamise otsus ei läinud

vastuollu äriplaaniga taastada võimalikult kiiresti grupi kasumilikkus ja finantsiline stabiilsus.

Analüüsides juhatuse poolt esitatud andmeid, on näha, et juba 2023.a lõpus saavutati

operatsioonide kvaliteedis nähtavaid tulemusi ja suudeti saavutada väga kõrge lendude regulaarsus

(99,2%). Paranenud operatiivsus ja efektiivsus ei viinud siiski gruppi kasumlikuks, sest grupi

peamine märgrendi (ACMI) leping SASiga oli kahjumlik. 07.01.2024 teavitas grupi audiitor PwC

grupi juhatust, et leping SAS-iga, oli koormav/mittekasumlik, kuna selle lepinguga seotud tulud ei

suutnud katta asjakohaseid kulusid. SAS-i ACMI lepingu kahjumlikkust on kinnitanud ajutistele

halduritele ka ettevõtte uus juhatus (juhatuse hinnangul võis SAS-i teenuse hind olla 20-25% alla

turuhinna).

15. 1SAS-i ACMI lepingute paketti uuendati 2023.a mais – täpsemalt sõlmiti CRJ900 lennukitele

korraldatud uue hanke tulemusena uus ACMI teenusleping 10-le CRJ900 lennukile (uuel hankel

pakutud tingimustel) ja konsolideeriti samasse lepingu dokumenti varasem ATR lennukite ACMI

teenusleping (ATR-idele kehtisid 2017.a kokku lepitud hinnad ja neid 2023.a lepinguga ei

muudetud). Lepingus ei olnud Xflyle ette nähtud võimalust hindasid ühepoolselt muuta ega

lepingut ilma SAS-i rikkumiseta lõpetada. Teenusehind fikseeriti seega kogu lepingu perioodiks.

2024.a jaanuaris muudeti lepingut SAS-i nõudmisel, põhjendades seda Xfly 2023.a probleemidega

lepingute täitmisel. Lepingu muudatusega võeti Xflylt ära 2024.a aastasse kavandatud CRJ900

lennukite arvu kasv 5-lt 10-le lennukile. Uus juhtkond pidas SAS-iga läbirääkimisi teenushinna

tõstmiseks. Kuigi taotleti hinnatõusu nii CRJ900-le kui ka ATR tüüpi lennukitele, tuli SAS üksnes

osaliselt vastu ATR-i teenushinna osas. 2024.a mais suudeti saavutada ajutine kokkulepe 6 ATR

lennuki ACMI hinna tõstmiseks ajavahemikus mai-oktoober 2024.a, samuti saavutati kokkulepe

varulennuki rentimiseks (Hot Spare CRJ). CRJ900 ACMI teenuse hinda ei olnud SAS väidetavalt

nõus muutma, viitega, et viimane hange toimus 2023.a. Muudatusega anti SAS-ile vastu õigus

leping ennetähtaegselt üles öelda sõltumata põhjusest.

16. Ajutistele halduritele esitatud finantsandmetest nähtub, et 2024.a mais SAS-i ACMI lepingu

hindade tõstmisel oli koos kõrge lendude regulaarsuse saavutamisega grupi finantstulemustele

koheselt ka positiivne mõju. Selle muudatusega suudeti suurendada tulusid ca 5,5 miljonit eurot.

Ühtlasi saavutati see, et grupp tervikuna oli 2024.a juunis, juulis, augustis ja septembris kasumlik.

Seega ainuüksi 6 ATR lepingu hinna suurendamine parandas oluliselt grupi majandustulemusi.

Samas oli muudatus ajutine ning alates novembrist pidanuks Xfly edasi opereerima endistel

tingimustel, mis tähendanuks taas kahjumlikku tegevust ja sisuliselt maksejõuetust, kuna

puudunuks väljavaated tekkinud võlgade tasumiseks ja maksevõime taastamiseks.

17. Ajutistele halduritele on juhatuse poolt esitatud tutvumiseks 12.06.2024 Nordica/Xfly juhatuse

poolt nõukogule esitatud tegevuskava, milles toodud meetmed pidanuks ettevõtted päästma

püsivast maksejõuetust. Kõige olulisem abinõu grupi maksejõuetuse vältimiseks oli nii CRJ900

kui ka ATR lennukitele SAS-ilt 20%-lise hinnatõusu taotlemine. Juhatus tõi tegevuskavas välja, et

SAS-ga kokkuleppe puudumisel ja ilma teenushindade tõusuta muutub Xfly maksejõuetus

püsivaks ja tegevuse lõpetamine on ajaküsimus, võimalik, et juba 2024.a juulis. Ajutiste haldurite

poolt juhatuse ja nõukogu liikmete poolt saadud info kohaselt peeti SAS-iga intensiivselt

läbirääkimisi lepingulise koostöö jätkamiseks ja hindade tõstmiseks. Samuti on ajutistele

halduritele avaldatud, et SAS ei teavitanud enne 17.09.2024 mitte kordagi, et kavatseb koostöö

Xflyga lõpetada. Samas on juhatus avaldanud, et juba üks kuu varem, s.o 15.08.2024 järeldas

juhatus, et SAS ei ole taotletud hinnatõusuga nõus.

18. Ajutiste haldurite hinnangul on just sellel asjaolul, et SAS keeldus lepingute muutmisest – ja

mitte SAS-i lepingu lõpetamisel endal - väga oluline tähendus Nordica maksejõuetuse püsivaks

muutumisel. Kui SAS ei oleks lepinguid lõpetanud, tulnuks Xflyl lepinguid edasi täita ning

arvestades asjaolu, et SAS oli keeldunud hindade tõstmisest, tähendanuks see kahjumliku tegevuse

jätkumist. Sellest võib järeldada, et SAS-i lepingute jätkamine ilma hindade tõstmisega

tähendanuks samuti grupi püsivat maksejõuetust. Ühtlasi tähendab see, et arvestades SAS-i

keeldumist lepingute muutmisest, oli kahjulikel tingimustel lepingutest vabanemine isegi

positiivse mõjuga, kuna see võimaldanuks lõpetada kahjumliku lepingu teenindamise ja otsida

asemele uued kliendid turutingimustele vastavate hindadega (ajutistele halduritele antud vastustes

on juhatus viidanud, et SAS-i lepingute hinnad oli allpool turutaset ca 20-25%).

19. Probleemiks on siin aga SAS-i lepingu lõpetamise viis ja ajastus – sisuliselt toimus lepingute

lõpetamine väga lühikese etteteatamisega ja ülesütlemine toimus ajal, mil ACMI teenust

kasutavad kliendid on enda mahud eesseisvaks perioodiks kindlustanud. See muutis SAS-i

asendamise uute klientidega äärmiselt keeruliseks ega võimaldanud eesseisvat madalhooaega ilma

täiendava (olnuks selleks siis riik või Nordica erastanud investor) poolse finantseerimiseta üle

elada. Tuginedes nõukogu esinaise ja juhatuse liikmetega peetud vestlustel, olnuks väljavaated

oluliselt paremad, kui SAS teatanuks koostöö lõpetamisest suvel, sest siis olnuks võimalik SAS-i

lepingut teenindavatele lennukitele leida uued kliendid, kuna huvi oli turul kõrgemate hindadega

olemas.

20. Kokkuvõttes saavad ajutised haldurid maksejõuetuse põhjustena välja tuua järgmised

põhjused: Xfly sidumine ühe suurkliendi (SAS) ACMI teenuslepingutega, mis olid Xflyle

sõlmitud kahjulikel tingimustel, mh põhjusel, et lepingutega fikseeriti teenushinnad kogu

lepinguperioodiks, sh võisid hinnad olla kas juba sõlmimisel alla turuhinna (vajab selgitamist

pankrotimenetluse käigus) või muutusid selleks lepingu täitmisel, samuti põhjusel, et Xflyl puudus

võimalus lepingutest väljumiseks, mistõttu oldi sisuliselt enamiku kasutada olnud lennukipargiga

SAS-i lepingu teenindamise „vangis“. Tulenevalt 2023-2024 grupi kasutada olnud lennukipargi

suurel määral seotusest SAS-i ACMI lepingutega ja arvestades 2023.a ärisuundade laienemisele

suunatud projektide ebaõnnestumisest, sh SAS-i lepingust teenitud kahjumit, puudusid grupil

2024.a SAS-i lepingu jätkuva teenindamise kohustuse tõttu uute ACMI projektide käivitamiseks

ressursid (ajutisele halduritele antud selgituste kohaselt tähendanuks iga uue projekti käivitamine

lennuki kohta ca 1 miljoni euro suurust kulu). SAS-i keeldumine 2024.a Xfly ettepanekust tõsta

ACMI teenushindasid 20% võrra, mis võimaldanuks grupil juhatuse tegevuskava kohaselt koos

muude abinõudega ületada grupi finantsraskused. 2023.a A320 ärisuuna käivitamisel ja

kasvustrateegia elluviimisel tehtud vead, mis lisaks uute projektide enda ebaõnnestumisele

kahjustas grupi võimet teenindada olemasolevaid lepinguid ning mis koosmõjus põhjustas

kontsernile 2023.a juuliks esimese seitsme kuu kumulatiivse kahjumi 11 miljoni eurot,

nõrgestades kontserni finantsseisundit ja võttes võimekuse alustada SAS-i lepingu kõrval uusi

ACMI projekte ja elada üle periood, mis olnuks vajalik SAS-i lepingust väljudes lennukitele uute

klientide leidmiseks ja vastavate projektide käivitamiseks. SAS-i käitumine ACMI lepingute

lõpetamisel – lepingute lõpetamisest teavitamine, mis toimus lühikese etteteatamisega ja millest

Xfly juhtkonda hoiti teadmatuses viimase hetkeni, lükati kõigile lisaks sügisperioodi, kus

lennukitele tasuvatel tingimustel uute klientide leidmine on turuseisust tulenevalt raskendatud.

Kokkuvõttes, kuigi kõigil eelloetletud faktoritel on maksejõuetuse kujunemisel oma roll ja

tähendus, on ajutiste haldurite hinnangul Nordica maksejõuetus peamine põhjus siiski grupile

ebasoodsatel tingimustel sõlmitud SAS ACMI lepingud, milles fikseeritud hindadega teenuse

osutamine oli kas algusest peale kahjumlik või muutus ajas sisendite kallinemisel kahjumlikuks

ning millistest lepingutest väljumiseks või lepingus fikseeritud hindade ühepoolseks

korrigeerimiseks puudus Xflyl võimalus ning asjaolu, et SAS-iga ei saavutatud kokkulepet ACMI

lepingute teenushinna muutmiseks. Ülejäänud faktorid aitasid maksejõuetuse kujunemisele kaasa,

kuid neil ei olnud eraldiseisvalt otsustavat kaalu. Ajutised haldurid rõhutavad, et eeltoodud

arvamus maksejõuetuse põhjuste kohta on esialgne ning maksejõuetuse põhjuste põhjalikum

analüüs saab toimuda pankroti väljakuulutamisel pankrotimenetluses. Sõltuvalt

pankrotimenetluses tuvastatud asjaoludest võib menetluse käigus hinnang maksejõuetuse

põhjustele muutuda.

21. Kokkuvõttes, ajutiste haldurite esialgse hinnangu kohaselt võib nõustuda järeldusega, et

Nordica püsivalt maksejõuetuks hiljemalt 19.11.2024. Eeltoodud järeldus võib muutuda

pankrotimenetluses täiendavate asjaolude ilmnemisel. Ajutised haldurid ei ole käesoleval hetkel

tuvastanud asjaolusid, mis viitaksid maksejõuetuse põhjusena kuriteo tunnustega teole Kuigi osade

maksejõuetuse viinud tehingute puhul ei saa raske juhtimisvea olemasolu välistada, ei ole

käesolevas menetlusetapis selliseks järelduseks piisavalt selgust ning see küsimus vajab edasises

pankrotimenetluses täiendavat uurimist.

22. Seega saab käesoleval hetkel anda hinnangu, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu

asjaolu. Sõltumata sellest, kas tegemist on raske juhtimisveaga ning millisel määral oli konkreetne

tegevus maksejõuetuse (kaas)põhjustajaks, on ajutistel halduritel, tuginedes erikontrolli aruandele

ja muule kogutud teabele, põhjendatud kahtlus ja edasises menetluses vajab kontrollimist, kas

võlgniku juhtorganite liikmed on pannud toime hoolsuskohustuse rikkumise (sh raskeks

juhtimisveaks kvalifitseeritava kohustuse rikkumise) järgmiste tehingutega: Xfly

pankrotimenetluses tuleb hinnata ja kontrollida, kas juhtorganite liikmed on täitnud hoolsus- ja

lojaalsuskohustust Xfly ja SAS vahelise ACMI lepingute sõlmimisel. SAS ACMI teenuslepinguid

saab pidada peamiseks grupi ettevõtete maksejõuetuse põhjuseks. Vajab hindamist ja

kontrollimist, kas juhtorganite liikmed on nimetatud lepingute sõlmimisel käitunud kooskõlas

hoolsuskohustusega, kuna SAS ACMI lepingud osutusid kahjumlikuks (teenustasud ei katnud

teenuse osutamisega seotud kulusid) ja ka muudes tingimuste oli leping grupile kahjulik, sh tuleb

hinnata, kas tehingus lepinguperioodiks fikseeritud hinnad olid alla turutaseme juba lepingute

sõlmimise ajal või muutusid selleks lepingu täitmise ajal, kas oli põhjendatud kokku leppida

fikseeritud hinnas kogu lepingu perioodiks ilma õiguseta taotleda teenushindade muutmist ja/või

ette nägemata õigust leping korraliselt lõpetada, samuti, kas oli põhjendatud otsus siduda kogu

Xfly kasutada olnud lennukipark sellistel tingimustel lepinguga, arvestades ärilisi riske, mis

kaasnevad ühele suurele kliendile toetumisega.

23. Nordica pankrotimenetluses tuleb hinnata ja kontrollida, kas juhtorganite liikmed täitsid

hoolsus- ja lojaalsuskohustust Marabu teenuslepingu ja ACMI lepingu sõlmimisel, arvestades, et

Nordical puudusid vajalikud ressursid lepingute täitmiseks ja lepingute sõlmimisel ei hinnatud

piisavalt kaasnevaid riske, sealhulgas, et Marabu lepinguga võetud kohustuste täitmiseks vajalike

ressursside tõttu ei suutnud grupiettevõtted täita olemasolevaid lepinguid (mh oli Marabu

lepingust tingitud koormus üheks põhjuseks, miks tekkisid raskused SAS-i ACMI teenuslepingu

täitmisel). Xfly pankrotimenetluses tuleb kontrollida ja hinnata, kas juhtorganite liikmed oma

vastavates rollides täitsid hoolsuskohustust Gällavere teenuslepingu sõlmimisel, eelkõige tuleb

tuvastada, miks juhatus ei arvestanud lepingute sõlmimisel 2021.a toimunud muudatust

regulatsioonides, mis ei võimaldanud lepingu täitmisel talveperioodil lennata antud liinil CRJ900

tüüpi lennukitega ja tekitas vajaduse rentida asenduslennukid, mis muutsid teenuslepingu

kahjumlikuks. Samuti tuleb kontrollida, kas Nordica poolt Gällavere lepingu ülevõtmine oli

kooskõlas juhtorganite hoolsuskohustusega. Nordica pankrotimenetluses tuleb kontrollida, kas

juhtorganite liikmed täitsid hoolsuskohustust Tez Toursi teenuslepingu sõlmimisel, sh kas

teenuslepingu sõlmimisel arvestati piisavalt kõigi kaasnevate riskidega.

24. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja võlgniku pankrot tuleb välja

kuulutada. Pankrotiavaldus on esitatud õigeaegselt.

25. Kohus nimetab pankrotihalduriteks vandeadvokaadi Tarmo Petersoni ja Indrek Lepsoo, kelle

on kohtu usaldus ning võimekus menetluse läbiviimiseks. Kohus määrab võlausaldajate esimese

üldkoosoleku toimumise aja (käesoleva kohtumääruse resolutsioonis) ning kohustab juhatuse

liikmeid andma võlgniku vande esimesel üldkoosolekul.

26. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Ajutised haldurid on tuvastanud võlgniku maksejõuetuse ja kohus nõustub nende aruande

järeldustega. Võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara, olgugi, et võlgniku bilansilise vara

väärtus on suurem, kui kohustused. Võlgnikul on kohustusi 36 999 905 eurot.

Kohus lähtub võlgniku tegelikust vara väärtusest, mis esialgsel hinnangul on 2 715 449 eurot.

Võlgniku vara koosneb nõuetest ostjate vastu ja ettemaksudest, mille laekumine pankrotivarasse

on võimalik. Kohtu hinnangul on võlgniku maksejõuetus kinnitust leidnud.

27. Maksejõuetuse põhjuseks on kohtu esialgsel hinnangul muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes.

Juhtorganite, eelkõige endiste nõukogu ja juhatuse liikmete hoolsuskohustuse võimaliku

rikkumise osas tuleb pankrotihalduritel esitada seisukoht menetluses.

28. Kohus avaldab pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 33) ning edastab

käesoleva määruse registriosakonnale (PankrS § 39 lg 1).

29. PankrS § 93 lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul

pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile

kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude

tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded

rahuldatakse viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3).

PankrS § 85 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad

vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või

kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva

seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise

kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on

varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist

lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 86 lg 1 kohaselt

võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara,

võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Haldurid ei taotlenud

vande võtmist.

30. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete

mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete

täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg,

ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo

pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu

ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud

kuupalga ühekordsest alammäärast ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11

sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja

arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on

käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks.

Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on

käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib

ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur

tegutseb. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise

halduri tasu ja kulutuste hüvitis pankrotivarast.

31. Ajutise halduri Indrek Lepsoo aruande kohaselt on pankrotihalduril kulunud oma ülesannete

täitmiseks 85,1 töötundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust,

halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Ajutine haldur on pidanud osalema

aktiivselt äriühingu igapäevases juhtimises. Halduri tunnitasu 164 eurot mahub kehtestatud

piirmääradesse. Kohus määrab halduri tasuks pankrotivara arvelt 13 956,40 eurot, millele lisandub

käibemaks 3070,41 eurot. Ajutise halduri tasu määrata tasuda OÜ INC Partner (registrikood

11008111) arveldusarvele xxxx, mille kaudu haldur tegutseb.

32. Ajutise halduri Tarmo Petersoni aruande kohaselt on pankrotihalduril kulunud oma ülesannete

täitmiseks 136,38 töötundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja

keerukust, halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Ajutine haldur on pidanud

osalema aktiivselt äriühingu igapäevases juhtimises. Halduri tunnitasu 164 eurot mahub

kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab halduri tasuks pankrotivara arvelt 22 366,32 eurot,

millele lisandub käibemaks 4920,59 eurot. Ajutise halduri tasu määrata tasuda Advokaadibüroo

RASK OÜ arvelduskontole nr xxxx, mille kaudu haldur tegutseb.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Härmand

Kohtunik