3-24-2750/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. jaanuar 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2750

Haldusasi

Xi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 15.08.2024 otsuse nr

ERESID-517500-1 ja 6.09.2024 vaideotsuse nr 15.3-24/103-2

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X, esindaja advokaat Henrik Kirsimäe

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Triin Randoja

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

Kirjalik menetlus

1. Jätta Xi kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on

27.02.2025. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS §

52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib

apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral

eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui

menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada

ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS §

116 lg 6).

ASJAOLUD

1. Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi: PPA) tegi 15.08.2024 otsuse nr ERESID-517500-1, millega

tunnistas kaebaja e-residendi digitaalse isikutunnistuse nr XXXXXXX kehtetuks. Kaebaja esitas

otsusele vaide.

2. PPA jättis 06.09.2024 vaideotsusega nr 15.3-24/103-2 kaebaja vaide rahuldamata.

3. Tallinna Halduskohtule saabus 03.10.2024 Xi kaebus PPA 15.08.2024 otsuse (teate) nr ERESID-

517500-1 ja 6.09.2024 vaideotsuse nr 15.3-24/103-2 tühistamiseks.

KAEBAJA SEISUKOHAD

4. Vaidlusalusest otsusest ei nähtu, miks kaebaja tegevus ei soodusta Eesti majanduse, teaduse,

hariduse või kultuuri arengut, mis on e-residendi digitaalse isikutunnistuse nr XXXXXXX

väljaandmise või kehtivuse aluseks. Kuigi PPA praktika on sarnastes asjades, et negatiivseid

otsuseid ei motiveerita ega põhjendata, siis sellist õigust isikut tõendavate dokumentide seaduse

(ITDS) ette ei näe. ITDS § 207 lg-d 3 või 5 ei vabasta PPA-d motiveerimise ja põhjendamise

kohustusest algses otsuses.

5. Kaebaja ei ole taotlenud asjassepuutuvate dokumentide või toimikuga tutvumist. Lisaks ei

vabasta säte haldusorganit põhjendamise kohustusest. Algses otsuses peab olema märgitud need

asjaolud või nimetatud tõendeid, millele vaidlustatav haldusakt tugineb.

6. Kaebaja ei vaidlusta ITDS § 207 lg 5 kohaldamise lubatavust. Nimetatud sätte sisu ei oma

puutumust vaidlusaluse otsuse põhjendamiskohustusega ega vabastanud PPA-d esialgse otsuse

põhjendamisest. Nimetatud säte kohaldub üksnes vaidele.

7. Haldusorgan on rikkunud haldusaktis põhistamiskohustust ja menetlusõiguse norme, kohaldades

neid vääralt. Kaebaja ei tea, aga on võimalik, et PPA on teinud meelevaldseid ja vastuolus olevaid

järeldusi kaebaja isiku või äritegevuse osas.

8. PPA ei ole otsuses nr ERESID-517500-1 piisavalt selgitanud, millistele faktilistele asjaoludele

tuginedes on jõutud järeldusele, et kaebaja e-residendi digitaalse isikutunnistuse omamine ei ole

kooskõlas ITDS § 205 lg-s 2 nimetatud eesmärgiga. Otsusest ei selgu, milliseid konkreetseid

asjaolusid on hinnatud ning kuidas need asjaolud seonduvad seaduses sätestatud e-residentsuse

eesmärkide mittejärgimisega.

9. PPA on rikkunud uurimisprintsiipi, kuna pole selge, mis andmetele on haldusorgan tuginenud ja

millistest asjaoludest on otsustamisel lähtutud. Juhul kui PPA ametnikul tekkis kaebaja isiku või

tema tegevuse suhtes kahtlus, siis see kahtlus peab olema põhjendatud objektiivsete asjaoludega,

mis võimaldavad sellisele järeldusele jõuda. PPA ei ole kaebaja isiku usaldusväärsuse kahtluse alla

seadmist selgitanud ega äratuntavalt põhistanud.

10. Kaebajal ei ole võimalik tõendada vastupidist, sh lükata ümber tema suunal tõstatunud

etteheiteid. Kaebajal puudub võimalus kontrollida, kas ametniku järeldused võivad olla

meelevaldsed, ainetud ja paljasõnalised. Põhjenduse puudumine muudab otsuse vaidlustamise

keeruliseks, kuna ei ole teada, millised tõendid või asjaolud on haldusakti aluseks ning see riivab

ebaproportsionaalselt kaebaja kaebeõigust.

11. Haldusaktis toodud põhjendused ei ole nende õigsust eeldades veenvad ega usutavad ning

kaebaja tegevuse suhtes teostatud võimalik analüüs ei ole haldusaktis järgitav ega kontrollitav.

Puudub selgus, kas haldusorgan on oma seadusega antud õigusi teostades tuvastanud kõik tähtsust

omavad asjaolud või kogunud tõendeid ammendavalt ning usaldusväärsetest allikatest. Puuduvad

tõendid selle kohta, et kaebaja tegevus e-residendina riivaks seadusega määratud eesmärke.

12. Kaebaja asutas Eestis äriühingu Unify Invest Management OÜ (registrikood 16089031) ning

on juhatuse liige alates 11.04.2022. Äriühingu osakapitali suurus on 2500 eurot, maksuvõlg

puudub ja kõik majandusaasta aruanded on esitatud. Põhitegevusalaks on fondide valitsemine.

Äriühing omab alates 26.11.2021 finantseerimisasutusena tegutsemise tegevusluba FFA000431.

Keelduv otsus tähendab, et kaebaja ei saa enam oma äriühingut juhtida ja see tuleb likvideerida.

Kaebaja hakkas äriga tegelema enne sanktsioone ega toeta Venemaa ja Valgevene agressiooni. Ta

ei ohusta avalikku korda või riigi julgeolekut. Ta panustab Eesti majandusse. Kaebaja äriühing ei

tee tehinguid Venemaa ega Valgevenega ega sanktsioneeritud äriühingutega, mis võiks

majandussanktsioone õõnestada. PPA-l puudub alus nõuda, et iga e-resident peaks otseselt

panustama Eesti riigieelarvesse maksude kaudu. Majanduslikku panust saab hinnata ka teistel

viisidel, sealhulgas äritegevuse kaudu loodud võimaluste, innovatsiooni ja rahvusvahelise koostöö

kaudu.

13. Vaidlusalune otsus rikub oluliselt kaebaja õigusi. Vastustaja ei ole kaebaja õiguste kaalumisel

arvestanud, et kaebajaga seotud äriühing ei ole põhjustanud Eesti riigile kahju ega ohustada Eesti

riigi mainet ja majandust.

14. PPA on oma otsuses viidanud oletustele, mille eesmärgiks on kaebaja mitteusaldamine.

Selline lähenemine rikub süütuse presumptsiooni. Kaebaja ei ole toime pannud süütegusid ega ole

süütegude eest süüdi mõistetud. PPA viitab korduvalt süüteomenetluses kasutatud meetoditele ja

taktikale, sealhulgas näiteks e-residendi digitaalse isikutunnistuse taustakontrolli meetoditele.

Selline teave ei ole asjakohane haldusmenetluse raames, kuivõrd kaebaja ei ole süüteomenetluse

subjekt.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

15. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. ITDS § 1 lg 2 järgi kohaldatakse ITDS-s

ettenähtud haldusmenetlusele HMS-i sätteid, arvestades ITDS-i erisusi. Tulenevalt ITDS § 207 lg 3

p 4 ei tehta isikule teatavaks vastavat otsust tervikuna, vaid üksnes teatatakse selle resolutsioon ja

õiguslik alus. ITDS-st tulenevalt ei avalikustata e-residendi digitaalse isikutunnistuse taotlejale

keeldumise ega e-residendile isikutunnistuse kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise

põhjendusi. Sarnaselt ei märgita asjaolusid ega tõendeid, millele vaidlustatav haldusakt tugineb, e-

residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldumise, kehtivuse peatamise või kehtetuks

tunnistamise otsuse peale esitatud vaide lahendamisel vaideotsuses (ITDS § 207 lg 5). Seega on

seadusandja piiranud e-residendi digitaalse isikutunnistusega seotud haldusmenetluses otsuse

põhjenduste avaldamise menetlusosalisele miinimumini. Kaebajale üksnes isikutunnistuse

kehtetuks tunnistamise fakti ja selle õigusliku aluse teatamine on kooskõlas kehtiva õigusega,

samuti kohtupraktikaga.

16. Vastustaja ei ole rikkunud haldusorganile haldusmenetluses ettenähtud uurimisprintsiipi.

Samuti ei ole vastustaja teinud kaebaja isiku, käitumise ega äritegevuse kohta meelevaldseid ega

tõendamiskoormisega vastuolus olevaid järeldusi. Kõike seda saab kohus kontrollida, kuna

vastustaja esitas kohtule 15.08.2024 otsuse asjaolude ja kaalutluskäigu selgituse.

17. Vastavalt ITDS § 205 lg 2, ITDS § 206 lg 4, ITDS § 206 lg 3 p 2 võib e-residendi digitaalse

isikutunnistuse tunnistada kehtetuks, kui e-resident ei ole täitnud digi-ID väljaandmise eesmärki

ehk soodustanud Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut. Kaebaja väide, et tema

panustab Eesti majandusse, ei ole tõsiseltvõetav. Kaebaja on Unify Invest Management OÜ

juhatuse liige, kuid äriühingul puudub äritegevus. Portaali teatmik.ee andmetel ei ole Unify Invest

Management OÜ kogu tegevuse ajaloo jooksul kordagi käivet deklareerinud. Kaebaja ei kirjelda ka

kaebuses, milles tema panus Eesti majandusse seisneb. Äriühingu osakapitali suurus, maksuvõla

puudumine ja majandusaasta aruannete esitamine, samuti tegevusloa olemasolu ei kajasta panust

Eesti majandusse. Positiivse panuse Eesti majandusse saaks anda näiteks töökohtade loomise ja

maksude tasumisega.

18. E-residendi digitaalne isikutunnistus ei ole välismaalasele Eestis ettevõtlusega tegelemise

eelduseks, vaid üksnes vahend mugavamaks asjaajamiseks. Juhul, kui juhatuse liikmel digitaalse

isikutunnistuse puudumine põhjustab äriühingu juhtimisel raskusi või takistusi, siis tuleb äriühingu

juhtimine ümber korraldada.

KOHTU PÕHJENDUSED

19. PPA kohaldas vaidlustatud otsuse tegemisel kaalutlusõigust, mille otstarbekust kohus

eraldivõetuna ei hinda ja millesse kohus ei sekku (halduskohtumenetluse seadustiku - HKMS § 158

lg 3). Halduskohus saab üksnes kontrollida, kas PPA on e-residendi digitaalse isikutunnistuse

kehtetuks tunnistamise menetluses järginud menetlusnorme ning lähtunud asjakohasest teabest.

PPA otsuse sisulise õiguspärasuse kontrolli saab kohus teostada põhjendustega 15.08.2024 otsuse

nr ERESID- 517500-1 alusel, mille PPA avaldas üksnes kohtule (vt ka halduskohtu 27.11.2024

määrust, jõustus 17.12.2024).

20. PPA tugines vaidlustatud otsuses ITDS § 20 lg-le 4, mille järgi

⁶

E-residendi digitaalse

isikutunnistuse võib tunnistada kehtetuks, kui ilmneb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3

nimetatud e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldumise alus. Otsuses leiti, et

dokumendi väljaandmine ei ole kooskõlas ITDS § 205 lg-s 2 nimetatud eesmärgiga. Nimetatud

sätte järgi E-residendile digitaalse isikutunnistuse väljaandmise eesmärk on soodustada Eesti

majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut, luues võimaluse kasutada e-teenuseid Eesti

digitaalse dokumendiga (ITDS § 20 lg 3 p 2).

⁶

21. Ei saa olla vaidlust, et võõrriigi kodanikule e-residendi isikutunnistuse väljastamine toob kaasa

kohustusi ka dokumendi väljastanud riigile, kuna see annab võimaluse kasutada riigi loodud

identiteeti ning võimaldab kasutada Eesti loodud e-teenuseid, sh osaleda Eestis avalik-õiguslikus ja

eraõiguslikus asjaajamises. Kuna Eesti riik annab e-residendi isikutunnistuse selle taotlejale välja

heauskseks kasutamiseks ja õiguspäraste toimingute tegemiseks, siis on oluline välistada selle

andmine isikutele, kelle puhul on PPA-l riskihinnangu alusel põhjus eeldada, et ta ei täida IDTS §

20 5 lg-s 2 sätestatud eesmärke.

22. Vaidlustatud otsus vastab ITDS § 207 lg-s 4 sätestatud põhjendamisnõuetele. ITDS § 207 lg 4

kohaselt märgitakse e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldumise, kehtivuse

peatamise või kehtetuks tunnistamise teates HMS § 55 lg-s 4 ja § 57 lg-s 1 sätestatud rekvisiidid

ning ITDS § 206 lg-st 2 või 3 tulenev õiguslik alus. Seletuskirja täpsustuse järgi sarnaneb e-

residentsus olemuselt teatud mõttes välismaalasele viisa andmise menetlusega, mis on analoogne

viisaeeskirjaga, millisel juhul viisa andmisest keeldumise otsuse sisule on esitatavad

miinimumnõuded. Kohus nõustub vastustajaga, et nimetatud säte liigitub erinormi alla ning e-

residendi digitaalse isikutunnistuse kehtetuks tunnistamise teates ei märgita vastava otsuse

asjaolusid, põhjendusi ja kaalutluskäiku. Samuti ei märgita e-residendi digitaalse isikutunnistuse

kehtetuks tunnistamise otsuse peale esitatud vaide lahendamisel vaideotsuses neid asjaolusid ega

tõendeid, millele vaidlustatav haldusakt tugineb (ITDS § 206 lg 5). Vastasel juhul ei täidaks ka

vaideotsus oma eesmärki, kui eelnevalt oleks vaide esitajale asjaolud teada. Seega on asjakohatud

kaebaja väited, et algse otsuse põhjendused peavad olema adressaadile teada.

23. PPA kohustub e-residendi isikutunnistuse kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise

menetluses välja selgitama kõik asjas tähtsust omavad asjaolud (ITDS § 1 lg 2 kooskõlas ITDS § 92

lg-ga 8 ja HMS §-d 6 ja 38). Seega tuleb PPA-l koguda teavet ka selle kohta, kas esineb asjaolusid,

mis annavad aluse e-residendi isikutunnistuse kehtetuks tunnistada. Tulenevalt ITDS § 208 lg-st 1

teostavad PPA, Kaitsepolitseiamet ning Maksu- ja Tolliamet e-residendi digitaalse isikutunnistuse

kasutamise üle järelevalvet. Seletuskiri täpsustab, et järelevalvet teostatakse analoogiliselt Eesti

kodanike ja Eesti elanike suhtes läbiviidavate menetlustega. Käesoleva paragrahvi lg-s 1 nimetatud

korrakaitseorganid on pädevad kohaldama korrakaitseseaduse §-des 30 ja 31 sätestatud riikliku

järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud tingimustel ja korras.

24. Kohus tutvus teabega, mille osas on kohus kaebaja juurdepääsu menetlusdokumentidele

piiranud, ning on veendunud, et PPA on põhjendatult tunnistanud kaebaja e-residendi digitaalse

isikutunnistuse kehtetuks, kuna äriühingus, mille juhatuse liige kaebaja on, ei nähtu, et selles

toimuks aktiivset majandustegevust. Äriühingul puuduvad käive ning töötajad.1 Kaebaja eelnevat

ka ei eita. Kaebaja selgitas, et majanduslikku panust saab hinnata ka teistel viisidel, sh äritegevuse

kaudu loodud võimaluste, innovatsiooni ja rahvusvahelise koostöö kaudu. Samas jätab kaebaja

täpsustamata, milliseid võimalusi ta on loonud, mis vastavad ITDS § 205 lg-s 2 toodud alustele.

1 https://www.teatmik.ee/et/personlegal/16089031-Unify-Invest-Management-O%C3%9C

PPA kogutud teabe hulgas ei ole asjassepuutumatut teavet, millega otsuse tegemisel ei oleks

tohtinud arvestada. Kohtul puudub alus kahelda vastustaja esitatud tõendis.

25. Asjakohased ei ole kaebaja etteheited, et ta ei ole Eesti riigile ohtlik ning ta ei tee koostööd

agressorriikidega, kuivõrd PPA peamine etteheide on, et kaebaja äriühing ei loo Eesti riigis

väärtust.

26. Välismaalasel ei ole subjektiivset õigust e-residendi digi-ID-le, vaid tegemist on välismaalasele

riigi tingimustel antava hüvega. Selle hüve eesmärk on aidata kaasa välisriikides elavate

välismaalaste kaasamisele Eesti majanduse, teaduse ja hariduse ning IT-keskkonna arendamisse,

mis peaks muutma Eesti unikaalse lahenduse pakkujana atraktiivseks. Digi-ID võimaldab

välismaalasel osaleda Eestis avalik-õiguslikus ja eraõiguslikus asjaajamises, olenemata tema

füüsilisest viibimiskohast, kuid ei ole eraldi alus Eestis ettevõtlusega tegelemiseks (ITDS

seletuskiri). Seega PPA otsus ei riku kaebaja ettevõtlusvabadust. E-residentsus teeb küll

asjaajamise mugavamaks, aga samas on äritegevusega seotud asjaajamist võimalik korraldada ka

muul moel.

27. Vastustaja ei ole taotlust menetluskulude hüvitamiseks esitanud, mistõttu kooskõlas HKMS §

108 lg-ga 1 ning § 109 lg-ga 1 jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)