2-24-6613/75 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ann Meriluht

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. jaanuar 2025.a. Tallinnas

Tsiviilasja number

2-24-6613

Tsiviilasi

M.P hagi NEY&AM OÜ ja C.D vastu võlgnevuse ja viivise

nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: M.P (isikukood XXX)

Kostjad: NEY&AM OÜ (registrikood 14649230), C.D (isikukood

XXX)

Hagihind

3357,88 eurot

Menetluse liik

Ärakuulamise aeg

Ärakuulatav

Lihtmenetlus

07.01.2025.a

Hageja M.P

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata hageja 18.07.2024.a, 21.08.2024.a, 19.09.2024.a, 03.10.2024.a ja

14.11.2024.a esitatud vastuväited kohtu tegevusele.

2. Jätta rahuldamata hageja 25.04.2024.a ja 06.08.2024.a taotlus tõendite kogumiseks.

3. Hagi rahuldada osaliselt.

4. Välja mõista NEY&AM OÜ-lt M.P kasuks võlgnevus 1700 eurot.

5. Välja mõista NEY&AM OÜ-lt M.P kasuks viivis võlgnevuselt (1700 eurot) VÕS § 113 lg 1

sätestatud määras alates 26.04.2024.a kuni nõude tasumiseni, kuid mitte üle võlgnevuse

summa.

6. Välja mõista C.D-lt M.P kasuks võlgnevus 260 eurot.

7. Välja mõista C.D-lt M.P kasuks viivis võlgnevuselt (260 eurot) VÕS § 113 lg 1 sätestatud

määras alates 26.04.2024.a kuni nõude tasumiseni, kuid mitte üle võlgnevuse summa.

8. Ülejäänud osas s.o summas 1040 eurot jätta M.P hagi NEY&AM OÜ ja C.D vastu

rahuldamata.

9. Menetluskulud jätta kostjate kanda.

10. Kostjal NEY&AM OÜ tuleb riigilõiv summas 315 eurot tasuda ühekordse maksena Eesti

Vabariigi riigituludesse vastavalt käesoleva kohtuotsuse lisaks oleva makseinfo lehele

kohtulahendi jõustumisel.

11. Välja mõista kostjalt NEY&AM OÜ viivis menetluskulult (315 eurot) võlaõigusseaduse §

113 lg 1 sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni Eesti

Vabariigi kasuks.

12. Kostjal C.D tuleb riigilõiv summas 100 eurot tasuda ühekordse maksena Eesti Vabariigi

riigituludesse vastavalt käesoleva kohtuotsuse lisaks oleva makseinfo lehele kohtulahendi

jõustumisel.

13. Välja mõista kostjalt C.D viivis menetluskulult (100 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1

sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni Eesti Vabariigi

kasuks.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele

luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi

taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

1. Harju Maakohtule 25.04.2024.a esitatud hagiavalduse kohaselt andis hageja kostjale

NEY&AM OÜ-le kostja C.D käendusel ajavahemikul 01.03.2024.a kuni 15.04.2024.a

suulisel kokkuleppel laenu 3000 eurot majutusteenuse alustamiseks. Pooled leppisid

kokku, et majutusteenuse osutamisel saab hageja laenatud summa tagasi. Hageja sai

teada, et kostjad majutustegevusega ei tegele. Seega ütles hageja suuliselt

24.04.2024.a laenulepingu üles ja palus hiljemalt 25.04.2024.a kogu summa

tagastada. Kostjad ei ole tänaseni laenu tagastanud. Hageja palub kostjatelt

solidaarselt välja mõista võlgnevus 3000 eurot ja viivis VÕS § 113 alusel alates hagi

esitamisest kuni nõude täitmiseni. Alternatiivselt palub hageja rahuldada hagi

alusetust rikastumisest tuleneva õigussuhte alusel.

Kostjate vastuväited ja põhjendused

2. Kostjad hagi ei tunnista. Kostjad ei ole hagejaga suulisi laenulepinguid sõlminud.

Hageja palus kostjatel aidata hostelit avada aadressil Xxx. Hageja ise ei ole teinud

kostjate pangakontodele ühtegi makset. Kanded on teinud teised isikud selgitusega

investeering. Kostja NEY&AM OÜ on kontole kantud raha 25.03.2024.a edasi

kandnud Xxx üüripinna kasutusse saamiseks üürileandja M OÜ kontole. Ülejäänud

raha eest on ostetud Xxx üüripinnale erinevaid asju, mis on kõik jäänud äripinnale.

Hageja ja temaga seotud isikud on tänaseks Xxx äripinna majandamise ise üle võtnud

ja tegutsevad ise seal edasi.

Kohtu põhjendused

3. Kohus, tutvunud poolte kirjalike seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega,

kuulanud ära hageja seisukoha ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis,

leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste

alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus

ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele

vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagimenetluses on poolel endal kohustus

tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (Riigikohtu

29.04.2015.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, punkt 19). TsMS § 436 lg 2

kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg

7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

4. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja

vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud

22.08.2024.a kohtumääruses (dtl 121-124). Kohus on küsinud pooltelt kooskõlas

TsMS § 392 lg 3 täiendavaid selgitusi (dtl 212).

5. Käesoleva asja hind on 3357,88 eurot. Kohus lahendab asja lihtmenetluses TsMS §

405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise

kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa

summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega

7000 eurole.

6. TsMS § 444 lg 1 ja 2 järgi võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete

kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku

omavalitsuse asutuse seisukoha. Kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1

nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes

õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

7. Kuna otsus tehakse lihtmenetluses, esitatakse põhjendused piiratud kujul kooskõlas

TsMS § 444 lg 2. Kohus piirdub peamiste põhjendustega, mis selgitavad käesoleva

otsuse resolutsiooni.

8. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostjad on sõlminud hagejaga suulise

laenulepingu. Samuti on pooled erimeelt selles, kas kostjad peavad hagejale hagetava

rahasumma tasuma.

9. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 järgi laenulepinguga kohustub üks isik

(laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen),

laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki

asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Tasu laenu kasutamise eest tuleb maksta

üksnes juhul, kui see on kokku lepitud vastavalt VÕS § 397 lg 1 teisele lausele.

10. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS §

101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise

kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

11. Esmalt analüüsib kohus, kas poolte vahel oli kehtiv leping. Leping sõlmitakse

pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil

vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled

on saavutanud kokkuleppe (VÕS § 9 lg 1). Pakkumus on lepingu sõlmimise

ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla

ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud

(VÕS § 16 lg 1). Nõustumus on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud

nõusolek sõlmida leping (VÕS § 20 lg 1).

12. Hageja palub nõude rahuldada kostjate vastu solidaarselt ning tugineb selles osas

sellele, et laen anti kostjale NEY&AM OÜ-le kostja C.D käendusel.

13. VÕS § 143 lg 1 ja 2 järgi tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on

füüsiline isik ning tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja

vastutuse rahalises maksimumsummas.

14. VÕS § 144 lg 2 kohaselt tarbijakäenduslepingu puhul peab käendaja avaldus, milles

ta kohustub võtma endale käendusest tulenevad kohustused, olema kirjalikus vormis.

15. Kohtule selliseid tõendeid esitatud ei ole, mistõttu nõuet solidaarselt rahuldada ei ole

võimalik. Vaata selles osas Riigikohtu 30.09.2014.a kohtuotsus kohtuasjas nr 3-2-1-

66-14 punkt 23. Sellest tulenevalt hindab kohus kostjate vastu esitatud nõuet eraldi.

16. Kohtule esitatud dokumentaalsete tõendite kohaselt on 19.03.2024.a ja 20.03.2024.a J

T poolt NEY&AM OÜ üle kantud kokku 1700 eurot selgitustega „M.P investeerib“, „

M.P investeerib 2“ ning „M.P investeerib 3“ (dtl 137). J T kohtule esitatud

20.11.2024.a kirjaliku selgituse kohaselt on ta kostja NEY&AM OÜ arvelduskontole

kandnud kokku 1700 eurot ning tegemist oli hageja rahaliste vahenditega (dtl 245).

Nimetatu on kooskõlas kohtule esitatud dokumentaalse tõendiga, millise kohaselt on

12.03.2024.a K M kandnud J Tle 1000 eurot selgitusega „M.P“ (dtl 140). Osundatud

tõendist tuleneb, et vahetult enne kostjale NEY&AM OÜ arvelduskontole

19.03.2024.a ja 20.03.2024.a raha ülekandeid on nimetatud isikule hagejale viidates

rahalisi vahendeid kantud. Kohus loeb selle asjaolu TsMS § 231 lg 2 ja lg 4 alusel

tuvastatuks.

17. Kohus leiab, et kohtu ette toodud tõendeid kogumis hinnates saab järeldada, et kostja

on saanud suulise laenulepingu alusel 1700 eurot, milline summa tuli laenuandjale

hiljemalt 25.04.2024.a tagastada. Kostja omapoolseid tõendeid ei esitanud ega oma

vastuväiteid ei põhistanud.

18. Kuivõrd tõendatud on, et antud kostjale on hageja korraldusel summas 1700 eurot üle

kantud (VÕS § 619) ning kostja ei ole tõendanud, et üle kantud raha tagastamisele ei

kuulu, siis tuleb nimetatud kostjalt hageja kasuks välja mõista 1700 eurot. Vaata

selles osas Riigikohtu 27.03.2008.a kohtuotsus kohtuasjas nr 3-2-1-11-08 punkt 11.

19. Kohtule esitatud maksekorralduse kohaselt on M C OÜ teostanud 04.04.2024.a

ülekande kostjale NEY&AM OÜ-le summas 300 eurot selgitusega „AM laen“ (dtl

138-139), mis nähtub ka antud kostja pangakonto väljavõttest (dtl 204).

20. Kohtule esitatud 18.11.2024.a seletuskirja kohaselt on 04.04.2024.a teostatud

ülekanne summas 300 eurot M C OÜ arvelt NEY&AM OÜ arveldusarvele hageja

palvel, kuna antud summa kuulus temale (dtl 234).

21. Kohus leiab, et kuivõrd raha ülekanne summas 300 eurot on teostatud äriühingu

poolt, siis puudub alus selles osas hagi rahuldamiseks, kuivõrd vastav nõudeõigus

saab olla ülekande teostanud osaühingul, mitte hagejal. Sellest tulenevalt hageja nõue

selles osas põhjendatud ei ole ning rahuldamisele ei kuulu.

22. Kohtule esitatud 17.01.2024.a ja 01.04.2024.a maksekorralduste kohaselt on J T

teostanud kostja C.D arvelduskontole ülekandeid selgitustega „M.P“ ja „M.P T“

kogusummas 60 eurot (dtl 136).

23. Samuti on tõendatud kostja C.D konto väljavõttega, et viimasele on teostatud A M

poolt 01.04.2024.a ja 08.04.2024.a ülekanded kogusummas 200 eurot selgitustega

„M.P“ (dtl 203). Seega loeb kohus tõendatuks, et hageja korraldusel on eelpool

nimetatud isikud kostjale C.D rahasummasid üle kandnud (VÕS § 619).

24. Kuivõrd antud kostja pole asja kohtulikul arutamisel tõendanud, et hagejal pole

õigust raha tagasi saada, siis tuleb hagi selles osas kostja C.D vastu rahuldada ning

hageja kasuks välja mõista 260 eurot. Vaata selles osas Riigikohtu 27.03.2008.a

kohtuotsus kohtuasjas nr 3-2-1-11-08 punkt 11.

25. Ülejäänud osas on hagi tõendamata ning jääb rahuldamata. Hageja on küll

paljasõnaliselt väitnud, et kostjale on antud laenu osaliselt sularahas (dtl 105, 214),

kuid kohtule sellekohaseid tõendeid esitatud ei ole.

26. Hageja palub kostjatelt välja mõista viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud suuruses.

27. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti

aastas.

28. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

29. Hageja palub kostjatelt välja mõista viivise alates hagi esitamisest s.o 25.04.2024.a

VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni nõude täitmiseni (dtl 3).

30. Kostjad vastuväiteid viivise nõudele ega selle suurusele ei esitanud, viivise

vähendamist ei taotlenud. Viivist saab vähendada vaid kohustatud poole nõudmisel

(vaata Riigikohtu 27.05.2015.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-47-15 punkt 14).

31. Kuivõrd kohus rahuldab hageja nõude osaliselt, tuleb ka viivise nõue vastavalt

rahuldada, sest kostjad on viivitanud nõude täitmisega.

32. Hagi esitati kohtule 25.04.2024.a, kuid kuna hageja on hagis selgitanud, et

laenuleping öeldi üles 24.04.2024.a ja kogu summa paluti tagastada hiljemalt

25.04.2024.a (dtl 115), siis tuleb viivis välja mõista alates 26.04.2024.a.

33. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on osaliselt

põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Kostjalt NEY&AM OÜ kuulub hageja

kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 1700 eurot ning viivis VÕS § 113 lg 1

sätestatud määras põhinõudelt, s.o 1700 eurolt alates 26.04.2024.a kuni põhinõude

täieliku tasumiseni, kuid mitte üle põhinõude summa. Kostjalt C.D kuulub hageja

kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 260 eurot ning viivis VÕS § 113 lg 1

sätestatud määras põhinõudelt, s.o 260 eurolt alates 26.04.2024.a kuni põhinõude

täieliku tasumiseni, kuid mitte üle põhinõude summa. Ülejäänud osas jääb hagi

kostjate vastu rahuldamata tõendamatuse tõttu.

34. TsMS § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja

ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi

tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja

täidetav ka muu otsuse tekstita.

35. Hageja esitas 18.07.2024.a, 21.08.2024.a, 19.09.2024.a, 03.10.2024.a, ja 14.11.2024.a

vastuväited kohtu tegevusele (dtl 108, 111, 172, 183, 222). Hageja on olnud

rahulolematu, et kohus pole piisavalt kiiresti hagi menetlusse võtnud, pole teinud

kostjate suhtes tagaseljaotsust, kohtuotsust. Kohus selgitab, et kooskõlas TsMS § 7 on

õigusemõistmisel tsiviilasjades pooled ja muud isikud seaduse ja kohtu ees võrdsed

ning TsMS § 5 lg 2 järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja

vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Seega tuleb asja

lahendamisel järgida, et asja menetlemisel järgitakse kohtumenetluse üldpõhimõtteid

ja menetlusõiguse norme. Asja kiirema lahendamise eesmärgil ei saa kohus jätta

vajalikke toiminguid tegemata (TsMS § 2).

36. Samuti selgitab kohus, et kooskõlas § 407 lg 1 võib kohus hageja nõusolekul

tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt vastanud. Nimetatud sättest tuleb, et kohus võib, kuid ei pea

tagaseljaotsusega asja lahendama. Antud juhul on kostjad hagile vastanud, mistõttu

puudus kohtul alus tagaseljaotsuse tegemiseks. Seda on kohus hagejale selgitanud

17.10.2024.a (dtl 195). Kõige eelpooltoodu alusel jäävad viidatud vastuväited kohtu

tegevusele rahuldamata.

37. Hageja on esitanud kohtule 25.04.2024.a ja 06.08.2024.a taotluse tõendite – kostjate

konto väljavõtete kogumiseks. Kuivõrd hageja ja ka kostjad ise on vastavad

pangakonto väljavõtted esitanud, siis puudub vajadus tõendite kogumiseks.

38. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid

hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid

lahendis ei käsitle.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

39. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille

kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 122 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on

hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. Tulenevalt eeltoodust on käesoleva

hagi hinnaks 3357,88 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

40. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus rahuldab hagi jäävad menetluskulud kostjate kanda. Kooskõlas TsMS

§ 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

41. Kohus on 22.08.2024.a. määrusega tsiviilasjas nr 2-24-6613 rahuldanud hageja

menetlusabi taotluse ning vabastanud hageja täielikult riigilõivu 385 euro tasumisest

hagiavalduse esitamisel.

42. TsMS § 190 lg 3 järgi menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida

hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja

riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai

menetlusabi menetluskulude kandmisel.

43. Kuivõrd kohus on hagi rahuldanud osaliselt, siis tuleb kostjalt NEY&AM OÜ

hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 315 eurot riigi kasuks

välja mõista.

44. Samuti tuleb kostjalt C.D hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv

summas 100 eurot riigi kasuks välja mõista.

45. Vastavalt TsMS § 179 lg 3 käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud nõude tasumisega

viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis.

Sellest tulenevalt tuleb kostjatel tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist väljamõistetud

summadelt eurot Eesti Vabariigi kasuks.

Ann Meriluht

Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/