2-20-5374/63 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Piirmets, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler

Määruse tegemise aeg ja koht

27.01.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-5374

Kohtuasi

Salva Kindlustuse AS-i avaldus T.Q vastu kahju

hüvitamiseks ja lisanduva viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 13.07.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

T.Q 31.07.2023 määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Salva Kindlustuse AS (registrikood 10284984),

lepinguline esindaja Katrin Leppik

Puudutatud isik T.Q (isikukood XXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Hannes Toodu

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 13.07.2023 määrus osas, milles mõisteti T.Q-lt Salva

Kindlustuse AS-i kasuks välja kahjuhüvitis 1049,74 eurot ületavas osas ja sellelt

arvestatud viivis, samuti menetluskulude jaotuse osas. Muus osas jääb maakohtu

määrus muutmata.

2. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

3. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

3.1. Rahuldada Salva Kindlustuse AS-i avaldus T.Q vastu osaliselt.

3.2. Välja mõista T.Q-lt Salva Kindlustuse AS-i kasuks kahjuhüvitis 1049,74 eurot.

3.3. Välja mõista T.Q-lt Salva Kindlustuse AS-i kasuks sissenõutavaks muutunud

viivis arvestatuna võla põhiosalt (1049,74 eurot) alates 09.04.2020 kuni

27.01.2025 summas 485,94 eurot.

3.4. Välja mõista T.Q-lt Salva Kindlustuse AS-i kasuks viivis arvestatuna võla

põhiosalt (1049,74 eurot) alates 28.01.2025 kuni põhivõla täitmiseni VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3.5. Jätta rahuldamata Salva Kindlustuse AS-i nõue T.Q vastu 10 860 euro

saamiseks.

3.6. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 91% ulatuses Salva

Kindlustuse AS-i kanda ja 9% ulatuses T.Q kanda.

2-20-5374

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Salva Kindlustuse AS (avaldaja) esitas 09.04.2020 hagi X (kostja, ik XXXXXXXXXXX,

surnud XX.XX.XXXX) vastu Pärnu Maakohtule 11 909,74 euro ja viivise väljamõistmiseks,

alternatiivselt 1213,60 euro ja viivise väljamõistmiseks. Maakohus võttis esitatud hagi

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 järgi hagita menetlusse. Maakohus

peatas 30.09.2020 määrusega TsMS § 353 lg-te 1 ja 2 alusel menetluse ning 13.01.2023

määrusega uuendas menetluse ja asendas kostja üldõigusjärglase T.Q-ga (puudutatud isik).

2. Avalduse kohaselt põhjustas puudutatud isik avaldaja poolt kindlustatud korteriomandile

aadressiga XXX (korter 8), XXX-i, veekahju, mis sai alguse puudutatud isikule kuuluvast

korterist nr 10 (korter 10). Korter 8 omanik C (kindlustusvõtja) teatas kahjujuhtumist

11.04.2017. Avaldaja teostas kahjustada saanud korteris vaatluse 21.04.2017. Korteris 8 said

kahjustada lagi, seinad, põrand, mööbel, vaibad, ahi ning elektroonika. Kindlustusvõtja esitas

avaldajale 17.05.2017 kahjuavalduse, millest nähtub, et kindlustusvõtja vestles puudutatud

isikuga, kes kinnitas, et veeleke toimus korterist 10.

2.1. Korter 8 taastusremondi teostas ehitusettevõte Baum OÜ, kes esitas avaldajale

23.05.2017 hinnapakkumise 10 242,22 eurot. Avaldaja ei nõustunud pakkumisele märgitud

hallituse tõrjetöö kuluga. Tööde käigus selgus, et põrand oli saanud oluliselt kahjustada kogu

korteri ulatuses, v.a WC ja vannituba, mistõttu nõustus avaldaja lisatööde teostamisega.

Hinnapakkumise parandusest jäid välja hallituse tõrje, põranda puittalade osaline vahetus,

aurutõkke paigaldus ja soojustuse vahetus ning lisanud põranda puittalade ja laudise täielik

vahetus summas 1739,64 eurot (ilma käibemaksuta). Avaldaja hüvitas kindlustusvõtjale

korteri taastusremondi eest kokku 10 227,74 eurot. Kahjustatud koduse vara eest hüvitas

avaldaja kindlustusvõtjale 1682 eurot võttes aluseks kindlustusvõtja poolt esitatud nimekirja.

Avaldaja arvas hüvitisest maha lepingujärgse omavastutuse 100 eurot.

2.2. Avaldaja pöördus veekahju täpse põhjuse välja selgitamiseks puudutatud isiku poole,

kelle väitel võis kahju põhjuseks olla seinas purunenud toru, kuid puudutatud isik ei osanud

selgitada, millise seina ja toruga tegemist oli. Puudutatud isik lubas asjaolusid täpsustada,

kuid sõltumata meeldetuletusest rohkem avaldajale informatsiooni ei antud. Avaldaja

informeeris seejärel 25.05.2017 kostjat võimalikust tagasinõudest. Teatele vastas kostja

esindaja, kelle selgitusel sai veekahju alguse korteriomanike kaasomandisse kuuluvast

veetorustikust, mistõttu võis kostja vastutada tekkinud kahju eest vaid oma reaalosa suhtega

kaasomandisse. Avaldaja väite kinnituseks tõendeid ei esitanud. Avaldaja esitas kostjale

07.06.2018 tagasinõude, millele kostja ei reageerinud. Avaldaja otsustas 29.10.2019 esitada

2-20-5374

tagasinõuded kõikidele XXX 4, Kabli korteriomanikele, sh ka kostjale, jagades kahjunõude

korteriomanike vahel vastavalt korteriomanike kaasomandi mõtteliste osade suurusele. Kuigi

kostja ei nõustunud endiselt tagasinõude tasumisega, reageerisid avaldaja nõudele teised

korteriomanikud. Teised korteriomanikud selgitasid, et kahju sai tegelikkuses alguse kostja

korteri vannitoas kraanikausi all paiknenud survevooliku purunemisest.

2.3. Avaldajale teadaolevalt paigaldas puudutatud isik enne 2017. a aprillis toimunud

kahjujuhtumist korteri 10 tarbeks eraldi veetorustiku elamusse sisenevast jaotuspunktist.

Korterit 10 veega varustav torustik oli vajalik üksnes puudutatud isiku korteri tarbeks,

mistõttu ei olnud tegemist korteriomandiseaduse (KOS) § 2 lg 1 tähenduses korteriomanike

kaasomandisse kuuluva ühiseks kasutamiseks vajaliku seadmega. Alternatiivselt, kui kohus

asub seisukohale, et kahju sai alguse korteriomanike kaasomandisse kuuluvast veetorustikust,

esitas avaldaja puudutatud isiku vastu nõude KOS § 11 lg 1 p 1, asjaõigusseaduse (AÕS) § 72

lg 5 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 alusel summas 1213,60 eurot.

2.4. Avaldaja oli seisukohal, et korteri üldine seisukord enne veekahju toimumist ei omanud

asjas puutumist ning puuduvad tõendid, et korter oleks enne veekahju olnud kehtivas

seisukorras. Avaldaja palus jätta MK hinnangu tähelepanuta, kuna puuduvad tõendid isiku

erialaste teadmiste kohta. Korteri 8 omanik ei teinud kahjuhüvitise arvelt liigseid remonttöid.

Avaldaja vaidles vastu ka Sonmark Group OÜ hinnapakkumisele. Esiteks ei ole veekahjusid

võimalik taastada selliselt, et värvitakse ainult veekahjustusi saanud osad üle või vahetatakse

osaliselt tapeeti, kuna sellisel juhul jäävad pindadel erinevused. Teiseks jäid arusaamatuks

välja toodud väiksemad mahuühikud. Kumbki hinnapakkumine ei ole kooskõlas

turuhindadega ega reaalne. Need ei kajasta kõiki vajalikke töid, välja on jäetud utiliseerimine,

mis on tasuline teenus ja põranda taastustööd.

Puudutatud isikute seisukohad

3. Puudutatud isik vaidles avaldaja nõudele vastu, sest need ei ole põhjendatud ega tõendatud.

4. Puudutatud isik ei nõustunud avaldaja väitega, et veekahju sai alguse puudutatud isiku

korterist. Kortermaja torustik on korteriomanike kaasomandis olev osa ka osas, milles see

läbib reaalosa ning kaasomandiosa korrashoiu eest vastutavad kõik korteriomanikud ühiselt.

Kahjusumma kujunemine oli ebaselge, sest välja olid toomata konkreetsed kahjud, mis

veelekke tagajärjel tekkisid ning arusaamatuks jäi, miks just hinnapakkumise järgi

aktsepteeritud tööd ja materjalid olid vajalikud kahjujuhtumi eelse olukorra taastamiseks.

Korter 8 vajas kapitaalremonti juba enne veekahjustuste saamist, oli veneaegse sisustuse ja

seisukorraga. Korter 8 halb seisukord ei võimalda ka fotode järgi aru saada, milline oli

väidetav veekahju ja millised „kahjustused“ olid olemas enne veekahju tekkimist.

Materjalides nimetatud tööd ei taasta kahjujuhtumile eelnenud olukorda, vaid parendavad

oluliselt korteri seisukorda. Kahjustada saanud esemete kohta ei esitatud ühtegi kinnitavat

tõendit, ka vaatlusaktis ei nähtu viiteid enamikele nimekirjas toodud esemetele.

4.1. Puudutatud isik oli seisukohal, et avaldajal puudus kohustus maksta kindlustusvõtjale

välja hüvitis tasutud suuruses. Avaldaja oleks saanud kindlustusvõtjale esitada samad

vastuväited, millised on käesolevas menetluses esitanud avaldajale puudutatud isik. Avaldaja

kodukindlustuse tingimuste p-s 14 ja selle alapunktidest tuleneb, et kahju hüvitamise eesmärk

on taastada eelnenud olukord. Kindlustuse üldtingimuste p-de 16.5–16.8 sätestavad

kindlustusvõtjale kohustuse kahjujuhtumi korral anda avaldajale informatsiooni, tõendeid,

seletusi, võimaldada vara ülevaatust jne ning p-des 17 ja 18 on reguleeritud kahjujuhtumi

hüvitamine ja alused, millal saab kindlustusandja keelduda hüvitise maksmisest või seda

2-20-5374

vähendada. Kindlustuspoliisist nähtub, et kindlustusvõtja on puudutatud isiku arvates esitanud

avaldajale selgelt ebaõigeid andmeid selle kohta, et korteris alaliselt elatakse ja siseviimistlus

on täielikult uuendatud. Kui avaldaja maksab kindlustusvõtjale välja hüvitise enda poolt

kehtestatud reegleid eirates, siis võtab avaldaja endale teadvalt riski, et isikud, kellele avaldaja

esitab tagasinõuded, ei pea sellises suuruses nõudeid tasuma. Puudutatud isik esitas

kahjuhüvitise suuruse tõendamiseks Sonmark Group OÜ koostatud kaks hinnapakkumist,

millest esimene kajastas kahju suurust veekahjust põhjustatud olukorra taastamiseks suuruses

875,40 eurot ja teine terve korteri lagede värvimise, seinte tapeetimise ning

põrandakattematerjali vahetamise kulu 2876,40 eurot. Puudutatud isik ei nõustunud, et MG

ütlustega on tõendatud, et kahju sai alguse puudutatud isiku korteriomandi eseme reaalosast.

4.2. Puudutatud isik esitas avaldaja nõudele tasaarvestuse vastuväite, kuivõrd puudutatud

isikul oli tekkinud kulu 1700 eurot avaldaja kohtueelsetele kirjadele vastamiseks.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Pärnu Maakohus rahuldas 13.07.2023 määrusega avaldaja avalduse osaliselt, mõistis välja

puudutatud isikult avaldaja kasuks kahjuhüvitise 4498,85 eurot ning sissenõutavaks muutunud

viivise arvestatuna võla põhiosalt alates 09.04.2020 kuni määruse tegemiseni, s.o kuni

13.07.2023 suuruses 1235,85 eurot. Lisaks mõistis maakohus välja avaldaja kasuks viivise

arvestatuna võla põhiosalt alates 13.07.2023 kuni põhivõla täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras (s.o määruse tegemise seisuga 12% aastas). Maakohus jättis

rahuldamata avaldaja nõude puudutatud isiku vastu põhinõudes 7410,89 eurot. Menetluskulud

jäeti menetlusosaliste endi kanda.

6. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt vaidlesid menetlusosalised selle üle, kas veeleke

on ainult puudutatud isiku vastutusalas või vastutavad kahju eest kõik korteriomanikud.

Maakohtu hinnangul ei olnud pärast puudutatud isiku ärakuulamist vaidlust selles, et veeleke

algas korter 10 vannitoast ega ka selles, et lekkinud veetoru oli korter 10 ainukasutuses, mitte

ühiskommunikatsiooni osa. Seda, et keldris asuvast peatorust oli korteriomaniku poolt veetud

enda korterisse eraldi toru, kinnitasid ka tunnistajad MG ja MM. Puudutatud isik kinnitab oma

ütlustega, et puudutatud isik vastutab tekkinud kahju eest, kuivõrd soovis ise kahjustada

saanud korteris veekahjud kõrvaldada, millega kindlustusvõtja ei olnud nõus. Puudutatud isik

pakkus kindlustusvõtjale ka rahalist kompensatsiooni 3000 euro ulatuses, kuid ka sellega ei

olnud kindlustusvõtja nõus. Seetõttu luges kohus puudutatud isiku selgitustest tulenevalt, et

VÕS § 115 lg-s 1 ja KOS § 11 lg-s 3 sätestatud eeldused täidetuks.

7. Maakohus leidis, et puudutatud isik ei ole rikkumist vabandavaid asjaolusid esile toonud

ega tõendanud, mistõttu saab eeldada, et puudutatud isik rikkus oma korrashoiukohustust ja

see rikkumine ei olnud vabandatav. Puudutatud isik ei tõendanud menetluses vastupidist.

Puudutatud isiku käitumise ja kindlustatud korteri omanikul tekkinud kahju vahel oli VÕS §

127 lg-s 4 sätestatud põhjuslik seos. Kui toru ei oleks purunenud, siis ei oleks ka veekahju

tekkinud.

8. Maakohus tuvastas, et vaidlust ei olnud selles, et korteris 8 oli veekahju, vaidlus oli

tekitatud kahju suuruse ja ulatuse üle. Maakohus oli seisukohal, et käesoleval juhul oli

avaldaja esitatud tõenditega tõendatud kahju ulatus, suurus, tekkimine ja põhjuslik seos

tekkinud kahju ja kahju põhjustanud isiku tegevuse vahel osaliselt. Maakohus nõustus

puudutatud isiku seisukohaga, et kahju suuruse mõistes omas tähendust kahju tekkimisele

eelnenud korteri seisukord. Kohus nõustus ka asjatundjaga, et mädanenud põrandatalad ei

olnud käesoleva veejuhtumi tagajärg, vaid varasema kahjustuse ja liigniiskuse tulem.

2-20-5374

Kindlustusvõtja väitel ei ole põrandate remondiks vajadust olnud, kuigi samas on korter 8

varem veekahju saanud. Kuna põrandaid ei ole avatud/vahetatud, siis olid põrandad ehitatud

1985. a ning 2017. a kevadeks olid talad vähemalt 31 aastat vanad. 1985. a ei kasutatud

tänapäevaseid materjale, mis takistaksid niiskuse ligipääsu põranda konstruktsioonidesse ning

see asjaolu nähtub ka fotodelt. Eeltoodust tulenevalt sellises ulatuses põrandate vahetamisega

tekkinud kahju ei olnud põhjuslikus seoses 2017. a kevadel toimunud veekahjuga.

9. Maakohtu hinnangul eksitas kindlustusvõtja kindlustuslepingut sõlmides kindlustusandjat

korteri seisukorra osas (korteri siseviimistlus ei olnud täielikult uuendatud), lisaks rikkus

teavitamiskohustust ning ei teavitanud kindlustusandjat sellest, et korteris enam ei elata. Fakt

selle kohta, et korteris enam ei elata, on oluline asjaolu. Sellega kaasnes kaks olulist korteri

seisukorra kahjustumist, esiteks oli korter kütmata, mis suurendab korteris niiskuse protsenti

ja teiseks, ei reageerinud korteriomanik veekahjujuhtumile piisavalt kiiresti ega võtnud ka

hiljem vastu meetmeid, millega oleks saanud kahju ulatust vähendada. Seega esinesid

kahjujuhtumi puhul asjaolud, mis andsid kindlustusandjale õiguse rakendada kokkulepitud

õiguskaitsevahendit ning vähendada kahjuhüvitist kindlustuse üldtingimuste p 10.2 alusel.

Asjas on leidnud tõendamist fakt, et kindlustusvõtja ei võtnud tarvitusele ka selliseid

meetmeid, millega tekkinud liigniiskust eemaldada. Ka seda ei võtnud avaldaja

kindlustushüvitise väljamaksmisel arvesse. Puudutatud isik ei pea tasuma avaldajale regressi

korras suuremat kahju, kui ta oleks seda pidanud maksma kahju saajale otse.

9.1. Puudutatud isik vaidles vastu avaldaja kui kahjustatud isiku esitatud kalkulatsioonile ja

esitas enda kalkulatsiooni, mille kohaselt oli korteri kordategemiseks kahjujuhtumile eelnenud

seisukorras vajalikud kulutused väiksemad, kui avaldaja esitatud kalkulatsioonis. Selles osas

nõustus kohus avaldajaga, et kahjustuste likvideerimisel ei ole võimalik olukorda taastada

selliselt, et laes värvitakse otseselt kahjustada saanud koht või vahetatakse seinas tapeeti paari

paneeli ulatuses, sama põhimõte kehtib ka põrandate kohta, mistõttu ei arvestanud kohus

hinnapakkumisega 875,40 eurot. Hinnapakkumine 2876,40 eurot arvestas küll ruutmeetrite

kohaselt suurema pinnaga, samas ei nähtunud aga hinnapakkumisest materjali maksumust

ning hinnavahe oli tapeetimise ja põrandate osas arusaamatult suur võrreldes teiste

ehitusettevõtete hinnapakkumistega. Ebaselgeks jäi ka asjaolu, miks Sonmark Group OÜ

hinnapakkumises erinesid üldpinnad Baum OÜ ja Noved OÜ hinnapakkumises märgitud

pindadest. Selle tõttu võttis maakohus aluseks avaldaja esitatud teostatud tööde aktides

nähtuva maksumuse.

9.2. Maakohus jättis avaldaja kahjunõude kahjustada saanud esemete eest 1782 euro ulatuses

rahuldamata. Iseenesest oli eluliselt usutav, et veekahju võisid saada hagiavalduse lisas 14

loetletud esemed. Samas ei esitatud tõendeid selle kohta, et nimetatud esemed oleksid vajanud

asendamist, kuna neid ei oleks saanud enam üldse kasutada või, et nende väidetav halb

seisukord oli tekkinud just veekahjust, mitte niiskusest. Maakohus rõhutas, et kindlustusvõtja

ei võtnud peale akende avamise tarvitusele mitte ühtegi muud meedet, et korteris olevat liigset

niiskust eemaldada. Samuti oli tõendamata vastavate esemete väärtus.

9.3. Maakohus asus seisukohale, et tõendamata oli ka korteris oleva mööbli riknemine

veekahjust tingituna, mille tõttu ei olnud põhjendatud kahjuhüvitise suuruse

kindlakstegemisel arvestada lammutustöödest riknenud mööbli korterist eemaldamise ja

utiliseerimisega 396,20 eurot, millele lisandus käibemaks 79,24 eurot. Põhjendamatuks kuluks

loeti ka määruse p-s 12 toodud põhjendustel puittalade ja laudise vahetamise 1739,64 eurot,

millele lisandus käibemaks 347,93 eurot. Seega teostatud tööde aktidest nähtuvalt oli

veekahjust tingituna aktsepteeritavad tööd 6387,29 eurot, millele lisandub käibemaks 1277,46

eurot, kokku 7664,74 eurot. Kohus arvestas tulenevalt avaldaja kindlustuse üldtingimuste p

2-20-5374

10.2 ja kodukindlustuste tingimuste p 14.3.4 veekahju tagajärjel tehtud töödest maha kulumi

40%, s.o 3065,89 eurot. Seega rahuldas kohus avaldaja nõude 4498,85 euro ulatuses.

Puudutatud isik ei ole oma kohustust täitnud ega kahju hüvitanud, mistõttu tuli puudutatud

isikult välja mõista viivis perioodi eest 09.04.2020 kuni 13.07.2023 suuruses 1235,85 eurot

ning viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 13.07.2020 kuni

põhinõude täieliku tasumiseni.

10. Maakohtu hinnangul oli käesolevas asjas õiglane jätta menetluskulud menetlusosaliste

endi kanda. Kohus rahuldas avaldaja nõude osaliselt (4498,85 eurot) ja koos viivisega

(1235,85 eurot) sellesarnases ulatuses, nagu pakkus kohtumenetluses kompromissina kohus

(5954,87 eurot), millega puudutatud isik ei nõustunud. Sellest tulenevalt ei hinnanud

maakohus menetluskulude vajalikkust ega põhjendatust ning puudus vajadus nende

kindlaksmääramiseks.

Määruskaebus

11. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas,

milles otsustati välja mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks kahjuhüvitis 4498,85 eurot ja

jäeti menetluskulud poolte endi kanda ning jätta avaldaja nõue puudutatud isiku vastu

rahuldamata ja kõik menetluskulud avaldaja kanda. Alternatiivselt jätta avaldaja nõue

puudutatud isiku vastu rahuldamata 875,40 eurot ületavas osas või jätta avaldaja nõue

puudutatud isiku vastu rahuldamata 1190,97 eurot ületavas osas ning jätta avaldaja nõue

puudutatud isiku vastu rahuldamata 2876,40 eurot ületavas osas. Ka alternatiivsetel juhtudel

jätta kõik menetluskulud avaldaja kanda.

12. Puudutatud isik leidis, et maakohus on ebaõigesti käsitlenud puudutatud isiku ütlusi ja

seeläbi leidnud, et veekahju ei saanud algust kaasomandisse kuuluvast veesüsteemist.

Maakohus on ebaõigesti käsitlenud ka asjaolu, et kahjustada saanud korteri seisukord oli

selline, et see vajas kapitaalremonti juba enne väidetava veekahjustuse saamist. Asjatundja

arvamuse ja ütluste kohaselt oli korteri kulumiks enne renoveerimist 85-90% ning

elementaarne remondivajadus ammu saabunud. Kohus on küll viidanud, et korter oli kulunud,

kuid on eksinud kulumi protsendi määramisel. Lähtudes VÕS § 132 lg 1 tuleks igal juhul

avaldaja nõudest maha arvata kulum kuni 90%. Arusaamatul põhjusel on kohus lähtunud

minimaalsest kulumist lepingutingimustes arvestades selleks 40%. 90% kulumi arvestamisel

avaldaja nõudest oleks kahjuhüvitiseks 1190,97 eurot ning 85% puhul 1786,46 eurot. Samuti

on maakohus ebaõigesti jätnud arvestamata Sonmak Group OÜ hinnapakkumised ja jaganud

ebaõigesti menetluskulud. Avaldus jäeti ca 70% ulatuses rahuldamata ja avaldaja ei

nõustunud puudutatud isiku pakutud kompromissilahendustega, mis on samas suurusjärgus

avalduse rahuldamisega. Selle tõttu on menetluskulude jaotus ilmselgelt ebaõiglane.

Menetlusosaliste seisukohad

13. Avaldaja vaidleb määruskaebusele täies ulatuses vastu, palub jätta selle rahuldamata ning

menetluskulud puudutatud isiku kanda.

14. Avaldaja on jätkuvalt seisukohal, et MK arvamust ei saa arvesse võtta, kuna puuduvad

tõendid, et ta oleks pädev korteri seisukorra kohta hinnangut andma. Lisaks ei ole

kindlustusvõtjal objektiivselt võimalik kasu saamist kahju hüvitamise käigus vältida (nn

pealesunnitud rikastumine), st kahjustatud korteri omanik ei saa ära hoida korteri taastamise

käigus uute materjalide paigaldamist ja uue siseviimistluse teostamist. Vastasel korral poleks

2-20-5374

kindlustusandjal üldse võimalik asja parandada, mis muudaks saavutamatuks VÕS § 132

eesmärgi, milleks on tagada kahjustatud isiku vara säilimine.

Menetluse edasine käik

15. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

16. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 659 alusel tuleb maakohtu määrus

tühistada osaliselt, milles mõisteti välja puudutatud isikult avaldaja kasuks kahjuhüvitis

1049,74 eurot ületavas osas, viivis kahjuhüvitiselt 1049,74 eurot ületavas osas ning

menetluskulude jaotuse osas. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus

rahuldatakse osaliselt. TsMS § 667 lg 3 kohaselt lahendab ringkonnakohus määruskaebuse

kirjalikus menetluses, kuivõrd ei pea vajalikuks käesolevas asjas kohtuistungit korraldada.

17. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651

lg 1 ja § 659 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määrust ei vaidlustatud osas,

milles avaldus jäi rahuldamata (vaidlustatud määruse resolutsiooni p 5), mistõttu on maakohtu

määrus selles osas TsMS § 456 lg 4 ls 2 ja § 659 alusel edasi kaebamata jõustunud.

18. Maakohus on lähtudes VÕS §-st 132, kindlustuse üldtingimuste p-st 10.2 ja

kodukindlustuse tingimuste p-st 14.3.4 arvestanud veekahju tagajärjel tehtud töödest maha

kulumi 40%, s.o 3065,89 eurot. Puudutatud isik leiab, et maakohtul tuli VÕS § 132 lg 1 alusel

igal juhul avaldaja nõudest maha arvata kulum kuni 90% lähtudes asjatundja MK arvamusest.

Maakohus on kuulanud vande all üle asjatundja MK, kelle selgitustest nähtub, et korteri

kulum võis olla 85–90% ning korterit oleks pidanud juba remontima (dtl 431). Maakohus on

asjatundja arvamust arvesse võtnud mädanenud põrandatalade seose osas veekahjujuhtumiga,

kuid ei ole arvestanud asjatundja arvamust tehtud töödest kulumi maha arvestamisel.

Maakohus ei ole ka põhjendanud, miks asjatundja arvamust selles osas ei arvestatud ning

lähtuti kodukindlustuse tingimuste p-s 14.3.4 märgitud minimaalsest kulumi protsendist.

Ringkonnakohtu hinnangul tuleb asjatundja MK arvamust arvesse võtta ning arvestada

veekahju tagajärjel aktsepteeritavatest töödest maha kulum 85%, s.o 6515 eurot. Maakohus

tuvastas õigesti fotode (dtl 25, 35) ja tunnistaja Imre Viini ütluste (dtl 242–243) alusel

asjaolud, et veekahju saanud korteris ei ole tehtud pikaajaliselt remonti ning selle seisukord ei

vastanud kindlustusvõtja poolt poliisis avaldatud teostatud renoveerimistööde ulatusele.

Ringkonnakohtul pole põhjust kahelda MK pädevuses, kuivõrd MKl on kinnitanud oma

kvalifikatsiooni veelekete hindamiseks ning veelekete kaardistamiseks (dtl 428). MK vande

all antud ütluste näol on tegemist tõendiga TsMS § 229 lg 2 mõttes, mida ringkonnakohus

saab otsustuse tegemisel arvestada. Seega on kolleegium seisukohal, et avaldaja nõue tuleb

rahuldada summas 1049,74 eurot [7664,74 eurot (põhjendatud kahju) – 6515 eurot (kulum

85%) – 100 eurot (omavastutus)].

19. Kuna ringkonnakohus vähendas puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõistetud

kahjuhüvitise suurust, tuleb maakohtu määrust muuta ka väljamõistetud viivise osas ja

arvestada viivis 1049,74 euro suuruselt kahju hüvitiselt. Seega tuleb puudutatud isikult välja

mõista viivis perioodi eest 09.04.2020 kuni 27.01.2025 summas 485,94 eurot ning viivis

põhinõudelt (1049,74 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 28.01.2025

kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

2-20-5374

20. Vastuseks määruskaebuse väitele, et maakohus on ebaõigesti jätnud arvestamata Sonmak

Group OÜ hinnapakkumised märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus on õigesti leidnud,

et kahjustuste likvideerimisel ei ole võimalik olukorda taastada selliselt, et laes värvitakse

otseselt kahjustada saanud koht või vahetatakse seinas tapeeti paari paneeli ulatuses. Sama

põhimõte kehtib ka põrandate kohta, mistõttu ei arvestanud maakohus õigesti

hinnapakkumisega 875,40 eurot. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et Sonmark

Group OÜ hinnapakkumises 2876,40 eurot esineb arusaamatuid vastuolusid tapeetimise ning

üldpindade suuruse osas, mistõttu lähtus maakohus põhjendatult avaldaja esitatud teostatud

tööde aktides nähtuvast maksumusest (dtl 66–67). Seega jättis maakohus kolleegiumi

hinnangul Sonmak Group OÜ hinnapakkumised õigesti arvestamata.

21. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu määrus osaliselt tühistada ning määruskaebus

osaliselt rahuldada.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

22. Maakohtu määruse osalise tühistamise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 esimese lause järgi

muuta ka menetluskulude jaotust.

23. Ringkonnakohtu hinnangul on käesolevas asjas õiglane jaotada maakohtus tekkinud

menetluskulud võrdeliselt avalduse rahuldamise ulatusega TsMS § 172 lg 1 teise lause järgi.

Ringkonnakohus on rahuldanud avaldaja nõude osaliselt (1049,74 eurot) ja koos viivisega

(485,94 eurot). Avaldaja avaldus rahuldati ca 9% ulatuses. Sealhulgas on puudutatud isik

teinud esmase kompromissiettepaneku sellesarnases ulatuses (1000 eurot), nagu on praegusel

juhul kohus avalduse rahuldanud ja millega avaldaja ei nõustunud. Seega tuleb jätta maakohtu

menetluskuludest 91% avaldaja kanda ja 9% puudutatud isiku kanda. Määruskaebuse osalise

rahuldamise tõttu on kolleegiumi hinnangul põhjendatud jätta ringkonnakohtus tekkinud

menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause järgi samuti 91% ulatuses avaldaja kanda ja 9%

ulatuses puudutatud isiku kanda.

24. Menetlusulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus (TsMS § 177 lg 2).

25. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures

kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse ja märgib selles TsMS § 173 lg 1

teise lause järgi kõigi seniste menetluskulude jaotuse.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tühistatud osaliselt Riigikohtu 26.05.2025 määrusega

RIIGIKOHUS MÄÄRAB

2-20-5374

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2025. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-

5374 osas, milles ringkonnakohus jättis rahuldamata Salva Kindlustuse AS-i nõude

3449 euro 11 sendi ja sellelt arvutatud viivise väljamõistmiseks, samuti menetluskulude

jaotuse osas. Saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

2. Rahuldada määruskaebus osaliselt.