2-24-117743/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-24-117743

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.01.2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-117743

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi L.S-i vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Hagihind

95,89 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital

(registrikood

11919806)

Hageja lepinguline esindaja: Carlo Kask

Kostja: L.S (isikukood XXX)

Kohtuistungi aeg

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi L.S-i vastu.

2. Mõista välja L.S-ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks 91,95 eurot, millest põhivõlg on

55,72 eurot, 27.01.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis on 16,23 eurot ja

sissenõudmiskulud on 20 eurot.

3. Mõista välja L.S-ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis põhivõlalt 55,72 eurolt

0,05% päevas alates 28.01.2025 kuni põhivõla tasumiseni.

4. Jätta poolte menetluskulud L.S-i kanda.

5. Mõista välja L.S-ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks menetluskulud summas 242

eurot, sh riigilõiv 100 eurot ja lepingulise esindaja kulu 142 eurot.

6. Mõista välja L.S-ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks menetluskuludelt 242 eurolt

viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni

7. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist istungil.

Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt

rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

2-24-117743

mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 10.05.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse L.S-i (kostja) vastu 118,71 euro saamiseks. Kohus tegi 13.05.2024

võlgnikule makseettepaneku, millele viimane esitas tähtaegselt vastuväite. Seoses võlgniku poolt

vastuväite esitamisega otsustas Pärnu Maakohus 05.06.2024 maksekäsu kiirmenetluse lõpetada ja

anda nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 17.06.2024 Tartu Maakohtule oma nõude kostja vastu hagiavalduse vormis.

Hageja taotleb hagiavalduses, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas

55,72 eurot, viivise põhivõlalt hagiavalduse esitamise seisuga summas 10 eurot ja edasiulatuvalt

0,05% põhivõlalt päevas alates 18.06.2024 kuni nõude täitmiseni ning sissenõudmiskulu summas

20 eurot.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Tele2 Eesti AS ja kostja 21.01.2023 liitumislepingu nr

854984071, mille alusel Tele2 kohustus pakkuma kostjale sideteenust numbrile XXX. Kostja

kohustus tasuma saadud sideteenuse eest vastavalt esitatud arvetele ning maksmisega viivitamise

korral tasuma viivist 0,05% iga viivitatud päeva eest. Kostjal jäid tasumata järgmised arved: arve

nr 15117090087, mille tasumise tähtaeg oli 18.05.2023 ja tasumisele kuuluv summa 35,36 eurot,

arve nr 15117090087, mille tasumise tähtaeg oli 18.06.2023 ja tasumisele kuuluv summa 35,36

eurot ning arve nr 15117544780, mille tasumise tähtaeg oli 18.07.2023 ning tasumisele kuuluv

summa 16 eurot. Seoses kostja rikkumisega piiras Tele2 Eesti AS alates 14.06.2023 kostja

teenuseid ja ütles kostjaga sõlmitud lepingu üles alates 15.07.2023 ning loovutas lepingust

tulenevad nõuded kostja vastu hagejale. Kostja tasus hagejale 31 eurot võlgnevuse katteks, aga

hagi esitamise seisuga on jätkuvalt tasumata võlgnevus summas 55,72 eurot. Hageja saatis

kostjale kaks tasulist meeldetuletuskirja 01.12.2023 ja 02.01.2024, aga kostja kohustust ei täitnud.

Hageja nõuab hagis kostjalt võla tasumist ja viivist summa tasumisega viivitamise eest lepingus

kokkulepitud määras alates nõude sissenõutavaks muutumisest kuni täitmiseni ning lisaks võla

sissenõudmiskulu 20 eurot.

3. Tartu Maakohus võttis hagi 08.07.2024 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile

kirjalikult vastama.

4. Kostja esitas 06.08.2024 kohtule vastuseks e-kirja, milles märgib järgmist: „ See arve oli

midagi 144€. Kas te tõesti arvate et ma maksan teile üle 400€? Unistage edasi. Juba eelmine

kord ütlesin teile, et see tsirkus lõpetage ära minu postkasti pommitamine sellise ajuvaba

kirjadega.„

5. Kohus andis 11.09.2024 kirjaga kostjale tähtaja hagivastuse täpsustamiseks ja põhjendamiseks.

Kostja kohtu määratud tähtaja jooksul ei vastanud ja oma vastust hagile ei täiendanud.

6. Kohus määras 06.12.2024 määrusega, et asi lahendatakse kirjalikus menetluses ning andis

pooltele tähtaja 21 päeva alates määruse kättetoimetamisest esitada kohtule täiendavaid avaldusi

ja dokumente, sh menetluskulude nimekiri. Pooled ei esitanud täiendavaid avaldusi, seisukohti

ega tõendeid.

KOHTU SEISUKOHT

7. Kohus leiab, et Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi L.S-i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks on

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.

8. TsMS § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid,

kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna

2-24-117743

põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et

kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes

õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus

menetleb asja lihtmenetluses, mistõttu piirdub kohus otsuse põhjendavas osas alljärgnevalt

õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele kohus rajas oma järeldused.

9. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Tele2 Eesti AS ja kostja 21.01.2023 liitumislepingu (dtl 25–

28), mille kohaselt pidi kostja tasuma temale esitatud arvete alusel temale osutatud sideteenuste

eest. Kostja jäi viivitusse arvete nr 15117090087, 15117317471 ja 15117544780 (dtl 40–45)

tasumisega, mistõttu ütles Tele2 Eesti AS kostjaga sõlmitud lepingu üles ning loovutas nõude

hagejale (dtl 46). Hageja teatel on kostjal talle esitatud arvete alusel tasumata 55,72 eurot. Kostja

ei ole hagile sisulisi vastuväiteid esitanud.

Hageja nõude eelduseks on, et Tele2 Eesti AS-i ja kostja vahel on sõlmitud kehtiv leping, kostja

on lepingut rikkunud, st jätnud tähtaegselt temale esitatud arved tasumata ning kohustus on

muutunud sissenõutavaks.

Kohus leiab, et Tele2 Eesti AS-i ja kostja vahel oli sõlmitud sideteenuste osutamise leping

elektroonilise side seaduse (ESS) § 91 kohaselt.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda

selle täitmist. VÕS § 164 lg 1 järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata

anda lepingu alusel tervikuna teisele isikule ning lõike 2 järgi astub nõude loovutamisega uus

võlausaldaja senise asemele.

Kostjal jäid Tele2 Eesti AS-ile tasumata arved kokku summas 86,72 eurot. Kohustused on

muutnud sissenõutavaks 19.05.2023, 19.06.2023 ja 19.07.2023. Tele2 Eesti AS loovutas nõude

kostja vastu hagejale. Kuna kostja tasus hagejale 31 eurot võlgnevuse katteks, on kostja jätkuvalt

viivituses võlgnevuse summas 55,72 eurot tasumisega. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud

kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 55,72 eurot.

10. Hageja nõuab kostjalt viivist arvete tasumise tähtaegadele järgnevatest päevadest kuni

võlgnevuse tasumiseni lepingujärgses määras 0,05% päevas.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa

protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

TsMS § 367 alusel võib viivisenõude põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise,

mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla

summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse

tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Arve nr 15117090087 alusel tekkinud võlgnevus summas 4,36 eurot (35,36-31) muutus

sissenõutavaks 19.05.2023, arve nr 15117317471 alusel tekkinud võlgnevus summas 35,35 eurot

muutus sissenõutavaks 19.06.2023 ning arve nr 15117544780 alusel tekkinud võlgnevus summas

16 eurot muutus sissenõutavaks 19.07.2023. Seega on kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks

muutunud viivis 16,23 eurot (4,36*620 päeva*0,05% + 35,36*589 päeva*0,05% + 16*559

päeva*0,05%). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 27.01.2025 seisuga sissenõutavaks

muutunud viivise 16,23 eurot.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise protsendina tasumata põhivõlalt lepingujärgse

2-24-117743

määraga 0,05% päevas alates 28.01.2025 kuni põhinõude täitmiseni.

11. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 20 eurot.

VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude

hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise

meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot,

kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.

Hageja on saatnud kostjale kaks tasulist meeldetuletuskirja: 01.12.2023 maksumusega 15 eurot

(dtl 47) ja 02.01.2024 maksumusega 5 eurot (dtl 48).

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulud kokku summas 20 eurot.

12. Eeltoodut arvesse võttes rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla

summas 55,72 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 16,23 eurot ja sissenõudmiskulud

summas 20 eurot. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlalt 55,72

eurolt määraga 0,05% päevas alates 28.01.2025 kuni põhivõla tasumiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

13. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle

kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagiavalduse, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja

kanda.

14. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude

suuruse.

Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud kokku summas 547 eurot, sh hagilt tasutud

riigilõiv summas 100 eurot, hageja lepingulise esindaja tasu hagimenetluses summas 427 eurot ja

maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot.

Kohus leiab, et hageja menetluskulud on taotletud ulatuses põhjendatud osaliselt.

14.1. Arvestades hagihinda kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele riigilõiv

100 eurot. Kohus kontrollis, et hageja on tasunud riigilõivu kokku summas 100 eurot, sh

maksekäsu kiirmenetluses 65 eurot ja hagi esitamisel täiendavalt 35 eurot. Sega on hagilt tasutud

riigilõivu seaduses ettenähtud määras ja riigilõivu summas 100 eurot saab lugeda hageja

põhjendatud menetluskuluks.

14.2. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hageja lepingulise esindaja kulud hagimenetluses on seoses dokumentide komplekteerimise ja

analüüsiga 1,5 tundi ja hagiavalduse koostamise ja esitamisega 2 tundi, kokku 3,5 tundi Hageja

esindaja taotleb tasu arvestusega 122 eurot ühe töötunni eest (koos käibemaksuga).

Kohus leiab, et 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise eest on põhjendatud

ja vajalik.

Arvestades menetluse asjaolusid ja asja keerukust ning mahukust, hindab kohus, et märgitud

toimingute eest esindaja ajakulu hagimenetluses kokku 3,5 tunni ulatuses on osaliselt

ülepaisutatud. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka nõudega, mille vormistamine eeldaks suurt

ajakulu ja mahukat tõendite kogumist. Hagiavalduse sisuline pikkus on kaks lehekülge. Kohus

arvestab ka sellega, et hageja esitab tüüphagisid. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks

2-24-117743

ajakuluks nõude vormistamisele saab lugeda 1 tundi.

Kohus leiab, et lepingulise esindaja tunnitasu 122 eurot (koos käibemaksuga) on põhjendatud ja

ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja lepinguline esindaja vastab

TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestatud lepingulise esindajale nõuetele. Hageja on TsMS § 174 lg 10

kohaselt kinnitanud, et on piiratud käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud

käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada.

Kohus loeb vajalikuks ja põhjendatuks hageja lepingulise esindata tasu hagimenetluses ühe

töötunni eest kokku 122 eurot (ilma käibemaksuta).

Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 242

eurot, sh riigilõiv 100 eurot ja lepingulise esindaja tasu kokku 142 eurot.

14.3. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise

menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask

Kohtunik