1-24-4424/33 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-24-4424

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. jaanuar 2025, Tallinn

Kriminaalasja number

1-24-4424

Kohtukoosseis

Kohtunik Aulike Salo, rahvakohtunikud Aleksandra

Keller ja Rein Frolov

Sekretär

Hanne-Liia Toomeoja

Tõlk

Svetlana Hamaza

Kriminaalasi

Dmitri Drušljaki süüdistuses KarS § 422 lg 2 p 1 järgi

üldmenetluses

Süüdistatav

Dmitri Drušljak

–

isikukood

38807220245;

kodakondsus xxxx; emakeel: xxxx; xxxx; elukoht: xxxx;

töökoht xxxx; varem kriminaalkorras karistatud, tõkend

vahistamine

Kaitsja

vandeadvokaat Madis Mahlapuu (määratud korras)

Prokurör

Ilona Litvinova

Kannatanud

N. T. S. ja A. T.

Kannatanute esindaja

vandeadvokaat Indrek Sirk

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 306, § 309 lg-st 3, §-dest 311-313 kohus otsustas:

1. Tunnistada Dmitri Drušljak süüdi KarS § 422 lg 2 p 1 järgi ja mõista talle

karistuseks vangistus 8 aastat.

2. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg ja lugeda

karistuse kandmist alates isiku

kahtlustavana kinnipidamisest

18. aprillil 2024.

3. KarS § 422 lg 3 p 2 ja § 50 lg 3 alusel võtta Dmitri Drušljakilt lisakaristusena ära

mootorsõiduki juhtimise õigus 2 aastaks ja 6 kuuks.

4. KarS § 55 lg 1 järgi laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks

kohtuotsusega määratud tähtajale.

5. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on Dmitri Drušljak kohustatud 5 tööpäeva jooksul

kohtuotsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

6. Dmitri Drušljaki suhtes kohaldatud tõkend, vahistamine, jätta kuni kohtuotsuse

jõustumiseni muutmata. Kohtuotsuse jõustumisel tõkend tühistada.

7. KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9, § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Dmitri

Drušljakilt riigituludesse menetluskuluna esimese astme kuriteos süüdimõistmisega

kaasnev sundraha 2215 eurot, joobe tuvastamisega tekkinud kulu 124 eurot, surnu

kohtuarstliku ekspertiisi kulu 978,49 eurot, liiklustehnilise ekspertiisi kulu 731 eurot

ja kaitsja tasu osutatud õigusabi eest 1675,06 eurot, s.o kokku 5723,55 eurot.

8. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul

otsuse jõustumisest arvates ositi igakuiste maksetena summas 476,96 eurot.

Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele

EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank,

EE401700017002872300 Luminor Pank, EE957700771001523585 LHV Pank ning

makse tegemisel märkida viitenumber 99925700002368.

9. Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui menetluskulud

jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse

seadustiku järgses täitemenetluses.

10. KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel mõista Dmitri Drušljakilt kannatanute N. T. S. ja A. T.

kasuks välja nende poolt kantud õigusabikulud summas 4154,10 eurot.

11. DVD- ja CD-plaadid – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide

juurde.

12. Mootorsõiduk Volkswagen Passat, reg.märk xxxx (asub Politsei- ja Piirivalveameti

parklas, aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn) – tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel

kohtuotsuse jõustumisel A. D. või tema poolt volitatud isikule.

13. Dmitri Drušljaki üleriided ja jalatsid, valge mõranenud esiklaasi ja tagakorpusega

mobiiltelefon iPhone ning must mõranenud esiklaasi ja tagakorpusega mobiiltelefon

iPhone (asuvad hoiul Politsei- ja Piirivalveameti asitõendite laos) – tagastada KrMS

§ 126 lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel Dmitri Drušljakile, hoiustades need

kinnipidamisasutuses tema isiklike asjade hulgas.

14. Laagna tee 80 Tallinn sündmuskoha 18.04.2024 vaatlusprotokollis märgitud esemed

ja sõiduki Volkswagen Passat, reg.märk xxxx, salongist kokku korjatud objektid –

hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel.

15. Kohtuotsus anda kohtumenetluse pooltele ja edastada Tallinna Vanglale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 30 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kättesaadavaks tegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada

apellatsiooni 30 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisest.

SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK

1. Dmitri Drušljakki süüdistatakse alljärgneva kuriteo toimepanemises.

18.04.2024 kella 04:54-04:55 ajal juhtis Dmitri Drušljak Harjumaal Tallinna linnas Laagna

teel mootorsõidukit Volkswagen Passat, reg.märk xxxx, liikudes sellega Mahtra tn 29 asuva

Circle K teenindusjaama (tankla) poolt Rahu tee suunas. Seejuures Dmitri Drušljak: pidi

olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohu ja kahju

tekitamist; pidi olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma

kõigest, mis võis takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda; pidi

olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liikleja suhtes ning

vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist; ei tohtinud olla joobeseisundis; pidi

järgima suurimat lubatud sõidukiirust; pidi andma teed ülekäigurada ületavale jalakäijale ega

tohtinud teda oma tegevusega ohustada.

Dmitri Drušljak jättis need liiklusseadusest (edaspidi ka LS) tulenevad kohustused tahtlikult

täitmata.

2.1. Ööl vastu 18.04.2024, viibides Tallinna linnas, tarvitas Dmitri Drušljak alkoholi. Peale

selle, kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal ja kohas, kuid hiljemalt 18.04.2024

tarvitas tema narkootilisi aineid kokaiin ja MDMA, samuti manustas uinutavat toimeainet

zopikloon sisaldavat ravimit. Seega oli Dmitri Drušljak teadlik, et tema on joobeseisundis,

mistõttu on tal mootorsõiduki juhtimine seadusega keelatud. Ent tema soovis eirata seaduse

nõudeid ning tahtis juhtida sõidukit joobeseisundis. Nii istus Dmitri Drušljak 18.04.2024

teadlikult mootorsõidukisse Volkswagen Passat, reg.märk xxxx, käivitas mootori ning

hiljemalt kell 04:54 alustas sõitu Tallinnas, Mahtra tn 29 asuva Circle K teenindusjaama

(tankla) juurest, liikudes mööda Laagna tee välimist (parempoolset) sõidurada Raadiku silla

suunas ülespoole ning seejärel sillalt maha Rahu tee poole kuni Laagna tee 80 kinnistuni.

Korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 sätestab, et joobeseisund on alkoholi, narkootilise või

psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis

avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides

ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 ja 2 kohaselt on joobeseisundi liikideks alkoholijoove

ning narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove.

Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi

ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on

alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. 18.04.2024 ajavahemikul 05:41-05:47

kasutatud tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110, seeria nr ARAF-0008, tuvastati, et

Dmitri Drušljaki väljahingatavas õhus on alkoholi 0,81 milligrammi ühe liitri kohta (lugem

0,90 mg/l, laiendmääramatus ± 0,09 mg/l, mõõtetulemus 0,81 mg/l).

Peale selle, Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt läbiviidud uuringuga tuvastati, et Dmitri

Drušljakil esineb narkootilise, psühhotroopse või muude joovastavate ainete, milledeks on

kokaiin, MDMA ja zopikloon, tarvitamisest põhjustatud joove (joobeseisundi tuvastamise

saatekiri nr 24T-TXT01864, 24T-AOT00270, selle lisa – hinnang isiku joobeseisundi kohta ja

DVD-plaat).

2.2. Mootorsõiduki juht peab sõidu ajal järgima kiiruserežiimi. See tähendab, et ta ei tohi

ületada konkreetsel teelõigul kehtivat suurimat lubatud sõidukiirust. Dmitri Drušljak oli

mootorsõiduki juhina teadlik, et liikudes Tallinnas, Mahtra tn 29 asuva Circle K

teenindusjaama juurest mööda Laagna tee välimist (parempoolset) sõidurada Raadiku silla

suunas ülespoole ning seejärel sillalt maha Rahu tee poole kuni Laagna tee välimise sõiduraja

ja teiste sõiduradade ühinemiseni Ümera tn 2 kinnistu juures sõidab tema teelõigul, kus

suurim lubatud sõidukiirus on 50 kilomeetrit tunnis. Samuti teadis tema, et alates sõiduradade

ühinemise kohast Ümera tn 2 kinnistu juures kehtib Laagna teel, sealhulgas Laagna tee 80

kinnistu ees liikuvatele sõidukitele suurim lubatud sõidukiirus 70 kilomeetrit tunnis.

Sellele vaatamata, sõitis Dmitri Drušljak vähemalt alates sõiduradade ühinemise kohast

Ümera tn 2 kinnistu juures, sealhulgas Laagna tee 80 kinnistu ees kiirusega 130 kilomeetrit

tunnis, millega ületas tahtlikult suurimat lubatud sõidukiirust 60 kilomeetri tunnis võrra.

2.3. Lisaks eiras Dmitri Drušljak tahtlikult nõuet mitte ohustada oma tegevusega teel liikuvat

vähekaitstud liiklejat, kelleks on jalakäija, anda temale teed, kui ta ületab ülekäigurada, ning

olla tema suhtes tähelepanelik, samuti eiras ta juhi üldisi hoolsuskohustusi.

2.4. Ülalnimetatud liiklusnõuete tahtlikust rikkumisest, eelkõige joobeseisundist ja suurima

lubatud sõidukiiruse ületamisest, samuti juhi üldiste hoolsuskohustuste eiramisest tingituna ei

andnud Dmitri Drušljak 18.04.2024 kella 04:55 ajal Laagna tee 80 juures fooriga reguleeritud

ülekäigurajal foori keelava punase tule ajal juhi suhtes paremalt vasakule sõiduteed ületanud

jalakäijale A. T. (T., xxxx) teed ning sõitis temale otsa. Otsasõidu tagajärjel sai A. T. raskeid

kehavigastusi ning suri sündmuskohal.

Surnu kohtuarstliku ekspertiisiakti nr xxxx 14.06.2024 kohaselt on A. T. surma põhjuseks

kogu keha tömp trauma ulatuslike luude, pehmete kudede, lihaste ja siseorganite purustustega

ja osalise eemaldumisega kehast. Kehavigastused võisid olla tekitatud 18.04.2024

liiklusõnnetuse käigus tömbi vägivalla toimel. Surm saabus vahetult pärast liiklusõnnetuse

toimumist 18.04.2024.

2.5. Mootorsõiduki juhina, kes ülaltoodud asjaoludel teadlikult rikub liiklusseaduse sätteid,

pidas Dmitri Drušljak võimalikuks liiklusõnnetuse toimumist, millele järgnevad rasked

tagajärjed, sealhulgas surm, kuid kohusetundetuse tõttu lootis neid vältida.

2.6. Jalakäija A. T. surm saabus, kuna Dmitri Drušljak rikkus tahtlikult järgmisi liiklusseaduse

sätteid: a) LS § 14 lg 2, mille kohaselt peab iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik järgima

liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse

sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist; b) LS § 16 lg 1, mille kohaselt peab liikleja

olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib

takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda; c) LS § 17 lg 5 p 21,

mille kohaselt peab mitterööbassõiduki juht andma teed ülekäigurada ületavale jalakäijale; d)

LS § 33 lg 1, mille kohaselt peab juht olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva

vähekaitstud liikleja (jalakäija, jalgrattur ja muu selline) suhtes ning vältima tema ohustamist

ja talle kahju tekitamist; e) LS § 33 lg 11 p 2, mille kohaselt on juhil keelatud joobeseisundis

juhtida sõidukit; f) LS § 35 lg 1, mille kohaselt ei tohi juht oma tegevusega ohustada

jalakäijat, tasakaaluliikuri juhti ega jalgratturit. Eriti tähelepanelik peab juht olema lapse,

vanuri ning haigustunnustega, liikumispuudega ja pimeda inimese suhtes; g) LS § 50 lg 5 p 3,

mille kohaselt ei tohi juht sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest; h) LS §

69 lg 1, mille kohaselt ei tohi juht olla /…/ joobeseisundis.

Seega pani Dmitri Drušljak toime mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise

joobeseisundis, kui sellega on ettevaatamatusest põhjustatud inimese surm, s.o KarS §

422 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetlus maakohtus

1. Harju Maakohtu 12. augusti 2024. a määrusega anti D. Drušljak kohtu alla.

Kriminaalasja arutati üldmenetluses.

2. Süüdistatav D. Drušljak kinnitas, et süüdistus on talle arusaadav, tunnistab ennast süüdi ja

kahetseb juhtunut.

3. Prokurör palus tunnistada süüdistatav süüdi KarS § 422 lg 2 p 1 järgi ja mõista talle

karistuseks 8 aastat vangistust. Lisakaristusena palus võtta ära mootorsõiduki juhtimisõigus 2

aastaks ja 6 kuuks.

4. Kannatanud ja nende esindaja palusid karistada süüdistatavat vangistusega sanktsiooni

maksimummääras.

5. Kaitsja palus süüdistatavat karistada sanktsiooni alammäära piires. Kaitsja hinnangul on

alus kohaldada KarS § 73 või § 74.

KOHTU SEISUKOHT

6. Kohus tuvastab esmalt faktilised asjaolud ehk selgitab, kas D. Drušljak on talle

etteheidetud teo toime pannud. Seejuures hindab kohus ka kriminaalasjas kogutud tõendeid.

Järgmiseks annab kohus D. Drušljaki teole õigusliku hinnangu. Kohus põhjendab

süüdistatavale mõistetavat karistust ja käsitleb viimaks menetluskulusid ning asitõendeid.

Faktilised asjaolud

7. Kohtule esitatud tõendite alusel on tuvastatav, et D. Drušljak tarbis 17. aprilli 2024 õhtul

ja ööl vastu 18. aprilli 2024 alkoholi. Eelnevalt oli ta tarvitanud narkootilisi aineid kokaiin ja

MDMA, samuti manustanud uinutavat toimeainet zopiklooni sisaldavat ravimit. Ta oli

joobeseisundis. 18. aprilli 2024 öösel sõitis D. Drušljak vanaisale kuuluva mootorsõidukiga

Volkswagen Passat, reg.märk xxxx, Lasnamäele, kus kohtus J. M.. Kella 04.54 ajal alustati

ühiselt sõitu Tallinnas, Mahtra tn 29 asuva Circle K teenindusjaama (tankla) juurest, liikudes

mööda Laagna tee välimist (parempoolset) sõidurada Raadiku silla suunas ülespoole ning

seejärel sillalt maha Rahu tee poole kuni Laagna tee 80 kinnistuni. Ta ületas suurimat lubatud

kiirust 70 km/h ja sõitis kiirusega 130 km/h. Kella 04.55 ajal sõitis D. Drušljak otsa Laagna

tee 80 juures fooriga reguleeritud ülekäigurajal foori keelava punase tule ajal tema suhtes

paremalt vasakule sõiduteed ületanud jalakäijale A. T.. Otsasõidu tagajärjel sai A. T. raskeid

kehavigastusi, milleks oli kogu keha tömp trauma ulatuslike luude, pehmete kudede, lihaste ja

siseorganite purustustega ja osalise eemaldumisega kehast. Otsasõidu tagajärjel A. T. suri

sündmuskohal.

8. Kohtule esitatud tõendid on asjakohased, lubatavad ja usaldusväärsed. Dokumentaalsed

tõendid riimuvad isikuliste tõenditega – tunnistajate ütlustega, samuti valdavas osas

süüdistatava ütlustega, mida kohus käsitleb põhjalikumalt edasiselt.

9. Teo toimepanemise aeg ja koht on tõendatud muu hulgas liiklusõnnetuse aktiga,

sündmuskoha vaatlusprotokolliga ja sellele lisatud fototabeliga. Nendest nähtub, et õnnetus

toimus 18. aprillil 2024 kella 04.55 ajal Tallinnas, Laagna tee 80 asuva Ümera keskuse kõrval

sõiduteel. Sõiduteel oli püsikate, sõidutee oli korras ja kuiv, tee oli sirge ja tasane. Tegemist

on asulasisese tänavaga, kus suurim lubatud sõidukiirus on 70 km/h. Teel erielemendid

puuduvad, rajatiseks on fooriga reguleeritud ülekäigurada. Ilm on pilvine, tänavavalgustus

põleb. Liiklusõnnetuses osales üks sõiduk, hukkus 1 inimene. Liiklusõnnetus seisnes selles, et

sõiduk Volkswagen Passat, reg.märk xxxx, põrkas kokku jalakäijaga. Liiklusõnnetuse

kirjelduse kohaselt sõitis alkoholijoobes juht otsa ülekäigurajal paremalt poolt teed ületavale

jalakäijale, kes hukkus. Sõidukit juhtis D. Drušljak. Hukkunud jalakäijaks oli A. T. (kd 2, tl

63-88). Sõiduki vaatlusprotokollist ja fototabelist nähtub, et sõiduautol on deformeerunud

kogu esiosa, samuti kapott ja katus. Stange on katki, puudub stange ees keskosas esivõre. Ees

osas esiklaas osaliselt puudub ja vasakpoolne esituli on katki (kd 2, tl 80-83, 88-90).

Sündmuskohal on fikseeritud kaks sõiduki pidurdusjälge, mis algavad ülekäiguraja juurest ja

lõpevad sõiduauto kohas, kus on peatunud sõiduk Volkswagen Passat. Mõlemad

pidurdusjäljed muudavad õrnalt suunda paremale. Vaadeldavas alas on maas sõidukidetaile,

surnukeha osi ja hukkunu isiklikke esemeid (kd 2, tl 63-69, 88).

10. Liiklusõnnetuse toimumise aeg ja asjaolud nähtuvad Tallinnas Laagna teel 80 (Ümera

Keskuse juures) asuva Omniva pakiautomaadi videokaamera 18.04.2024 salvestiselt, mille

kohaselt toimus otsasõit kannatanule kell 04.55 (kd 2, tl 136,137).

11. Liiklusõnnetuse toimumise asjaolud nähtuvad ka Tallinnas Laagna tee 80 asuva Ümera

keskuse videokaamera 18.04.2024 salvestiselt. Asitõendi protokolli kohaselt on salvestise

kellaaeg vale (kd 2, tl 130-134).

12. Kokkupõrget jäädvustanud salvestistelt on selgelt tuvastatav, et kannatanu kõndis esmalt

ülekäiguraja juurde, vaatas vasakule ja ootas, kuni temast möödus liinibuss. Pärast liinibussi

möödumist vaatas kannatanu uuesti vasakule ja seejärel asus kannatanu teed ületama.

13. Liiklusõnnetuse asjaolusid ja hiljem sündmuskohal toimunut tõendavad tunnistaja D. P.

ütlused, mille kohaselt ärkas ta 18. aprilli hommikul väljast kostuva tugeva vilistava heli

peale, mis meenutas sõjaväeraketi lendamise heli. Ta ehmatas ja mõtles, et algas sõda. Haaras

mobiiltelefoni ja vaatas kellaaega. Kell oli 4.55. Akna juurde jõudes nägi, et tegemist on

liiklusõnnetusega. Laagna teel seisis auto, mis oli ringi pööratud. Autost tuli välja kaks

inimest – üks juhipoolsest, teine kõrvalistuja poolsest uksest. Ta ei tea nende sugu, kuid

valjemalt rääkiv inimene oli mehe häälega. Nende inimeste liikumise kohta ei oska ütlusi

anda, kuna ei seisnud kogu aeg akna peal. Alguses mõtles, et sõideti otsa loomale, sest mingid

tükid olid tee peal, kuid hiljem Facebookis kirjutati, et sõideti otsa naisterahvale. Ta tegi

telefoniga foto ning edastas selle uurijale. Kohe peale kokkupõrget tuli sinna mingi sõiduk (kd

1, tl 32-34).

14. Tunnistaja J. K. saabus sündmuskohale esimesena. Kohtus antud ütluste kohaselt on ta

taksojuht ning tal oli sel ajal tellimus. 18. aprilli hommikul kella 5 ajal oli ilm hea, nähtavus

hea, asfalt kuiv, tänavavalgustus põles. Laagna teel peale Raasiku silda Ümera keskuse juures

oli toimunud liiklusõnnetus. Alates ülekäigurajast oli väga pikk pidurdustee, terve tee laiuses

olid laiali auto osad, punane universaalkerega auto oli ringi pööranud 180 kraadi ja see oli

paremal tee ääres. Ta peatus sõiduki läheduses ja helistas numbrile 112. Sündmuskohal

sõiduki juhiga suheldes tundis ta alkoholi lõhna. Juht osutas inimesele, kes lamas asfaldil, ja

kordas, et miks see inimene oli ülekäigurajal, kui fooris põles punane tuli (kd 1, tl 41 pöördel-

43).

15. Asitõendi vaatlusprotokollid 18. ja 23. aprillist 2024, mille vaadeldavaks objektiks on

audiofail, sisaldavad vene keelt rääkiva meesterahva poolt tehtud kõnet Häirekeskusesse.

Kõne tehakse 18. aprillil 2024 kella 4.57 ajal numbrilt 56050123. Vaatlusprotokolli kohaselt

teavitab helistaja Häirekeskust Ümera Maxima juures toimunud liiklusõnnetusest, kus on üks

hukkunu (kd 2, tl 124-129).

16. Kiirabikaart tõendab, et juhtunud liiklusõnnetusest teatati kell 4.59 ning sündmuskohale

jõudis kiirabi kell 5.06. Teataja telefoninumber on xxxx. Patsiendiks on märgitud D. Drušljak

(kd 2, tl 37).

17. Tunnistaja J. M., kes viibis sõidukis koos süüdistatavaga liiklusõnnetuse toimumise ajal,

selgitas kohtus, et aprillis, enne koolivaheaega, kohtus ta varahommikul D. Drušljakiga.

Süüdistatav tuli punast värvi autoga, ta oli heas tujus, mingeid lõhnasid tema juures ei

tajunud. Tunnistaja nähes ei tarvitanud D. Drušljak ei ravimeid ega ka alkoholi. Kuna

tunnistajal said sigaretid otsa, siis sõideti koos Mustakivi Circle tanklasse. Pärast tanklas

käiku pidid mõlemad minema oma koju, kuid tanklast välja sõites pööras Dmitri teises suunas

ja hakkas sõitma mööda Laagna teed Maardu poole. Küsimusele, kuhu me sõidame, Dmitri ei

vastanud. Sõiduki liikumiskiirust ei oska hinnata, kuid see ei olnud väga kiire. Ümera

Maxima juures sõitsid nad otsa jalakäijale. Ta ei tea, kas oli naine või mees või kust poolt

jalakäija tuli, märkas vaid, et inimene on teel. Inimene oli sõiduteel, pigem vasakul, ehk juhi

pool. Kui ta hakkas karjuma, et inimene on ees, siis Dmitri pööras pea tema poole ja just sel

hetkel kõik toimus. Pärast otsasõitu peatus auto natuke kaugemal, ninaga kesklinna poole,

sest auto pööras ringi. Nad astusid mõlemad autost välja, Dmitri jooksis kesklinna suunas

asuva foori poole. Tunnistaja läks ära koju. Autost väljudes sai aru, et otsasõit toimus

inimesele, kui ta ei saanud aru, kas tegemist oli naisterahva või meesterahvaga (kd 1, tl 35-

41).

18. Tunnistaja J. M. ütlused on kooskõlas sa Circle K tankla 18. aprilli 2024 videokaamera

salvestisega. Salvestiselt nähtub, et tunnistaja ja süüdistatav olid ajavahemikul 04.52-04.55

Circle K Mustakivi tanklas (kd 2, tl 142-146).

19. Et liiklusõnnetuse toimumise kohal olev isik, kes sõidukit juhtis ja kes kinni peeti, oli just

D. Drušljak, nähtub kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (kd 2, tl 17-20).

20. Sündmused, mis toimusid enne liiklusõnnetust, on tuvastatavad süüdistatava ütlustega. D.

Drušljak tunnistab end talle etteheidetud kuriteo toimepanemises süüdi. Kahetseb ja vabandab

kannatanute ees. Kohtus antud ütluste kohaselt läks ta 17. aprilli õhtul peale kella üheksat

autosse, istus telefonis ja jõi ära ligi 2 liitrit džinn toonikuga. Sõitmise kavatsust tal ei olnud,

kuna sai aru, et ei tohi sõita. Kella 3 ajal öösel otsustas ta ikkagi autoga sõita, kuna J. M.

võttis temaga Messengeris ühendust. Sel ajal tundis süüdistatav ennast hästi, kõik oli nagu

korras, kuid ta sai aru, et mingisugused joobetunnused võivad tal olla. Pärast J. kohtumist

sõitsid nad koos Mustakivi teel asuvasse Circkle K tanklasse. Pärast seda ütles J., et lähme

nüüd igaüks oma koju. Süüdistatav tahtis J. koju viia, kuid mitte kohe, vaid väikese ringiga.

Ta keeras vasakule ja hakkasin liikuma Raadiku silla suunas teise käiguga, kiirus 60 km/h.

Viimase ristmikuni, kus on pööre Raadiku tänavale, hakkas kiirust juurde võtma. Maksimum

kiirus oli 80 km/h, siis oli juba kolmas käik ja siis vajutas gaasipedaalile. Järsku ilmus

veateade, et auto ABS süsteem ei tööta. Kiirus oli siis 100 km/h. Selleks ajaks ei olnud veel

Laagna teele jõudnud. Nad olid kiirendusrajal. Kiirus oli maksimaalselt 105 km/h, pluss

miinus 5 kilomeetrit. Sees oli juba neljas käik. Arvab, et 50 kuni 60 meetri kauguselt nägi, et

inimene hakkab ülekäigurajale astuma. Kuid ta ei saanud järsult pidurdada, kuna siis rattad

blokeeritakse ja seetõttu puudub tal kontroll auto üle. Sõidukitele põles fooris roheline tuli.

Kui sai aru, mis toimub, siis hakkas ridasid vahetama ja suundus äärmisesse ritta. Inimene teel

hakkas kiiremini liikuma, ta oli ülekäiguraja keskel. Ka J. ütles, et inimene. Süüdistatav

pööras järsult paremale ja ta nägi, et inimene peatus ja ta astus tagasi. Süüdistatav jõudis

vasakult poolt esimesele reale. Toimus kokkupõrge. Pärast kokkpõrget pidurdas järsult.

Rattad blokeeriti ja ta kaotas auto üle kontrolli. Auto pööras ringi 180 kraadi ja peatus.

Esiklaasis oli auk. Katus oli samuti vigastunud. Auto oli bioloogilisi jäätmeid täis. Ta tegi

ukse lahti ja nägi, et seal oli keha. Ta ei saanud kohe aru, et see oli naisterahvas. Ta läks foori

juurde ja veendus, et jalakäijate foor töötas. Tol hetkel astus J. autost välja ja läks koju. Mingi

auto sõitis mööda ja peatus nende lähedal. Autost väljus üks meesterahvas. Süüdistatav

tunnistab, et ületas kiirust ning et tal on alkoholisõltuvus. Ta ei märganud teed ületavat

inimest, sest seal on valgusfoori post ja silt, mis varjavad jalakäijat. Ridade vahetamisega

püüdis ta vältida otsasõitu. Kokaiini tarvitas pühapäeval vastu esmaspäeva, MDMA

leidumine tema organismis on üllatus. Tarvitas unerohtu Somnols, mis sisaldab raviainet

zopikloon (kd 1, tl 53-68).

21. Tõendusliku alkomeetri näidu väljatrüki kohaselt kasutati 18. aprillil 2024 süüdistatava

D. Drušljaki seisundi kindlaks tegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110

EST nr ARAF-0008. Kell 05.41 oli tõendusliku alkomeetri näit 0,90 mg alkoholi

väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatust +/-0,09 mg/l süüdistatava kasuks

arvestades oli lõpptulemus 0,81 mg/l. Tulemus on kooskõlas sündmuskohal viibinud

tunnistaja J. K. ütlustega, kelle sõnul oli süüdistatava juures tunda alkoholi lõhna. Lisaks

nähtub ka süüdistatava ütlustest, et ta oli enne sõiduki juhtimist tarbinud alkoholi. Seega on

kohtu hinnangul tõendatud, et süüdistatava väljahingatavas õhus oli mitte vähem kui 0,81 mg

alkoholi ühe liitri kohta (kd 2, tl 38).

22. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt läbiviidud uuringuga tuvastati, et D. Drušljakil

esineb narkootilise, psühhotroopse või muude joovastavate ainete, milledeks on kokaiin,

MDMA ja zopikloon, tarvitamisest põhjustatud joove (kd 2, tl 46).

23. Keelatud ainete tarbimisega seonduvalt on kohtu jaoks olulise tähtsusega tõendiks

terviseseisundi kirjeldamise akt. D. Drušljak viidi narkojoobe tuvastamiseks ITK EMO-sse.

Akti punktis 15 on kirja pandud isiku ütlused narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise

kohta. Seal oleva kirje kohaselt on märgitud: 4 päeva tagasi kanepit tarvitanud (kd 2, tl 42-

44). Sellise kirje tegemiseks sai arst informatsiooni süüdistatavalt. Kuid EKEI uuringu

tulemusena tuvastati süüdistatava organismis kokaiini, MDMA-d ja zopiklooni, mitte kanepit.

Järelikult süüdistatav valetas arstile. Arvestades ka D. Drušljaki soovi pärast liiklusõnnetust

uriiniproovi andmisel sellega manipuleerida (kd 2, tl 47), siis selline käitumine viitab üheselt,

et ta oli teadlik tema organismis olevatest ainetest ja joobeseisundist ning mõistis, et nende

avastamine raskendab tema olukorda. Kohtu hinnangul oli D. Drušljaki eesmärgiks takistada

keelatud ainete avastamist, mis tähendab, et ka tema poolt antud ütlused keelatud ainete

tarvitamise kohta ei ole usaldusväärsed.

24. Ekspertiisiaktis nr 24E-LL00015 (liiklustehniline ekspertiis) esitatud eksperdiarvamuse

kohaselt toimus sõiduauto Volkswagen Passat, reg.märk xxxx, otsasõit jalakäijale

ülekäigurajal. Süüdistatava sõiduki VW Passat kiirus kontakti hetkel jalakäijaga oli ca 130

km/h; sõiduk oli jalakäija sõiduteele liikumise hetkel kontakti kohast jalakäijaga arvutuslikult

ca 219 meetri kaugusel; jalakäija sõiduteele astumine ei tekitanud antud juhul liiklusohtu. Kui

sõiduk oleks jalakäija sõiduteele astumise hetkel liikunud kiirusega 70 km/h, ei oleks

liiklusõnnetust toimunud. Jalakäija oleks jõudnud sõidutee ületada ja oleks sõiduki

ülekäigurajale jõudmise hetkeks asunud sõiduteest eemal 3,5 m kaugusel. Kui sõiduk oleks

liikunud lubatud liikumiskiirusega 70 km/h, ei oleks jalakäija sõidutee ületamine sõiduki

juhile liiklusohtu tekitanud (kd 2, tl 117-123).

25. Ekspertiisiaktis kajastatud uurimuse käik ja järeldusteni jõudmine on jälgitav. Kohtu

hinnangul on eksperdi arvamusega ümber lükatud süüdistatava ütlused sõiduki liikumiskiiruse

kohta. Kohus ei nõustu ka kaitsja etteheidetega ekspertiisiaktile sõiduki kiiruse ja asukoha

kohta. Eksperdiuuringute lähteandmed on võetud sündmuskoha vaatlusprotokollist,

liiklusõnnetuse aktist, skeemilt ja fotodelt. Ekspertiisiks esitatud materjalidega koos on

esitatud ka videosalvestised. Seega on ekspertiis läbi viidud vaid objektiivsete tõendite põhjal.

Puudub alus arvata, et eksperdil oleks olnud isiklik huvi tulemuse vastu ning eksperti oleks

mõjutatud konkreetse tulemuse saamiseks. Ekspertiisiaktis on detailselt välja toodud

arvutuskäigud, millele ekspert oma arvamuses tugineb. Kohtul ei ole põhjust tõendi

usaldusväärsuses kahelda. Küll on aga kohtu hinnangul süüdistatava ütlused sõiduki

liikumiskiiruse kohta antud eesmärgiga vähendada süüd ja seetõttu kohus nendega ei arvesta.

26. Ekspertiisiaktis nr xxxx esitatud eksperdiarvamusest tulenevalt on A. T. surma põhjus

kogu keha tömp trauma ulatuslike luude, pehmete kudede, lihaste ja siseorganite purustustega

ja osalise eemaldumisega kehast. Kõik vigastused võivad nende iseloomu ja paiknemist

arvesse võttes olla saadud ekspertiisi eelandmetes sätestatud viisil liiklusõnnetuse käigus (ehk

süüdistatava juhitud sõiduki otsasõidul ülekäigurada ületavale kannatanule) tömbi vägivalla

toimel. Kannatanu surm saabus vahetult pärast liiklusõnnetuse toimumist 18. aprillil 2024.

Toksikoloogiauuringul A. T. surnukehast võetud silma klaaskeha vedelikus etanooli ei leitud

(kd 2, tl 96-105).

27. D. Drušljaki poolt toime pandud liiklusseaduse rikkumised on põhjuslikus seoses A. T.

surmaga. Dokumentaalsete tõendite, samuti tunnistajate ja süüdistatava ütlustega on

tõendatud, et Tallinnas Laagna teel 80 juures sõitis D. Drušljak ülekäigurajal otsa teed

ületavale jalakäijale.

Õiguslik hinnang

28. KarS § 422 lg 1 sätestab kuriteona mootor-, õhu- või veesõiduki, maastikusõiduki või

trammi või raudteeveeremi juhi poolt liiklus- või käitusnõuete rikkumise, kui sellega on

ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus või põhjustatud inimese surm.

29. Seega seisneb süüteo objektiivne koosseis sõiduki juhtimise käigus liiklus- või

käitusnõuete rikkumises, millega põhjustatakse raske tagajärg. Kuna tegemist on blanketse

kuriteokoosseisuga, tuleb selle sisustamiseks pöörduda õigusaktide poole, mis kehtestatavad

sõidukite liiklus- ja käitusnõudeid.

30. Kohtu hinnangul on süüdistatav rikkunud süüdistusakti lõpposas loetletud liiklusnõudeid

(LS § 14 lg 2 ja § 16 lg 1 kohta vt otsuse p 36). Kohus tuvastas, et D. Drušljak, kelle

väljahingatavas õhus oli mitte vähem kui 0,81 mg alkoholi ühe liitri kohta, samuti ka

narkootilise, psühhotroopse või muude joovastavate ainete tarvitamisest tingitud joove, juhtis

18. aprillil 2024 mootorsõidukit, ületades suurimat lubatud sõidukiirust (lubatud 70 km/h

asemel 130 km/h). Fooriga reguleeritud ülekäigurajal sõitis otsa foori keeleva punase tulega

teed ületanud jalakäijale.

31. Viidatud tegevusega on D. Drušljak esmalt rikkunud LS § 69 lg-t 1, mis sätestab, et juht

ei tohi olla joobeseisundis ning LS § 33 lg 11 p 2, mis keelab juhil joobeseisundis juhtida

sõidukit.

32. Korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 sätestab, et joobeseisund on alkoholi, narkootilise

või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis

avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides

ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 ja 2 kohaselt on joobeseisundi liikideks alkoholijoove

ning narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove

33. LS § 69 § 2 lg 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui tema

väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Nagu

eelnevalt märgitud, tuvastati D. Drušljaki väljahingatavas õhus alkoholi mitte vähem kui 0,81

mg ühe liitri kohta, mistõttu juhtis ta sõidukit alkoholijoobeseisundis. Samuti on

ekspertiisiaktiga tuvastatud, et süüdistataval esines narkootilise, psühhotroopse või muude

joovastavate ainete, milledeks on kokaiin, MDMA ja zopikloon, tarvitamisest põhjustatud

joove.

34. Rikutud on ka LS § 50 lg 5 p 3, mille kohaselt ei tohi juht sõita kiiremini

liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. Laagna teel oli lubatud suurim sõidukiirus 70 km/

h, mida D. Drušljak, sõites kiirusega 130 km/h, ületas.

35. LS § 17 lg 5 p 21 sätestab, et mitterööbassõiduki juht peab andma teed ülekäigurada

ületavale jalakäijale. LS § 33 lg 1 kohustab juhti olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva

või liikuva vähekaitstud liikleja (jalakäija, jalgrattur ja muu selline) suhtes ning vältima tema

ohustamist ja talle kahju tekitamist. LS § 35 lg 1 kohaselt ei tohi juht oma tegevusega

ohustada jalakäijat, tasakaaluliikuri juhti ega jalgratturit. Eriti tähelepanelik peab juht olema

lapse, vanuri ning haigustunnustega, liikumispuudega ja pimeda inimese suhtes. Kohtu poolt

tuvastatu kohaselt ei andnud süüdistatav teed sõiduteed reguleeritud ülekäiguraja kaudu

ületavale jalakäijale ja sõitis talle otsa, mis tähendab, et on rikutud eelpool nimetatud norme.

36. Süüdistuses on ette heidetud ka LS § 14 lg 2 ja § 16 lg 1 rikkumist. LS § 14 lg 2 sätestab,

et iga liikleja peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja

ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekkimist. LS § 16 lg-st 1

tulenevalt ei tohi juht ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Kohus märgib, et

viidatud sätetest tuleneb üldine kohustus järgida liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olla

hoolikas ja teisi mitte ohustada ega tekitada kahju. Juhul, kui LS § 14 lg 2 ja § 16 lg 1

rikkumine seisneb spetsiifilisemate liiklusnõuete rikkumises (nagu näiteks LS § 69 lg 1, § 50

lg 5 p 3, LS § 17 lg 5 p 21, LS § 33 lg 1 ja LS § 35 lg 1), mida isikule samuti ette heidetakse,

taanduvad LS § 14 lg 2 ja § 16 lg 1 üldnormidena erinormide ees (vt ka Tallinna

Ringkonnakohtu 17. märtsi 2020. a otsus asjas 1-20-1414). Kuigi praeguses asjas heidetakse

D. Drušljakile ette ka kannatanu ohustamist ja kahjustamist, seisneb tema ohustamine ja

seeläbi ka kahjustamine ikkagi eelnimetatud spetsiifiliste liiklusseaduse normide rikkumises.

Seega ei ole kohtu hinnangul selles asjas LS § 14 lg-le 2 ja § 16 lg-le 1 eraldiseisvalt

viitamine põhjendatud.

37. Teo kvalifitseerimiseks KarS § 422 lg 1 järgi tuleb tuvastada, et liiklusnõuete

rikkumisega põhjustati tagajärjena inimesele raske tervisekahjustus või surm.

38. Kohtu hinnangul on süüdistatava rikkumised põhjuslikus seoses saabunud tagajärjega –

A. T. surmaga. Süüdistataval tuvastatud joobe tõttu ei olnud ta võimeline sõidukit liikluses

ohutuks liiklemiseks vajalikul määral suunama ja liiklusolukordadele piisavalt kiiresti ja

õigesti reageerima, mistõttu ei tulnud ta toime sõiduki valitsemisega. Samuti mõjutas tema

võimet autot juhtida lubatud sõidukiiruse ületamine. Selle tagajärjel sõitis otsa jalakäijale. A.

T. sai ekspertiisiaktis loetletud vigastusi ja suri.

39. Kaitsja on viidanud A. T. poolsele võimalikule eneseohustamisele: kannatanu asetas

punase tulega sõidutee ületamisega enda elu ise ohtu. Veelgi enam: A. T. liikumine punase

tulega sõiduteel oli liiklusseaduse vastane. Nimelt ilmneb LS § 25 lg-st 3, et reguleeritaval

ristmikul või ülekäigurajal peab jalakäija sõidutee ületamisel juhinduma foorituledest,

reguleerija olemasolul aga tema märguannetest.

40. Isiku eneseohustamine võib välistada tagajärje omistamise selle põhjustajale. Kohus

leiab, et kannatanu eneseohustamine saab olla oluline vaid siis, kui see on teadlik (RKKKo 3-

1-1-102-16, p 11). Oma elu ohtu seadmise teadlikkusega ei saa kindlasti samastada ohvri

passiivset arusaama sellest, et tema mingi teo tagajärjel võib halbade asjaolude

kokkusattumise korral saabuda tema surm. Sellist teadlikkust ei saa tuletada ka sellest, et

ohver rikub mingit (lõppastmes tema kaitseks sätestatud) (liiklus)eeskirja. Kui ka A. T. oleks

mõistnud, et sõiduteed punase tulega ületades asetab ta enda elu täiendavasse ohtu (ehk

mõnevõrra suureneb üliväike tõenäosus, et ta saab liikluses surma), ei oleks sellest võimalik

tuletada teadlikku enese elu ohtu asetamist.

41. Kohtu veendumust eelpool väljendatud seisukohas kinnitab ka Tallinnas Laagna teel 80

(Ümera keskuse juures) asuvate videokaamerate 18. aprilli 2024 salvestistelt nähtu. Nimelt

A. T. veendus, et sõidutee ületamine on ohutu. Salvestistelt nähtub, et ta peatub ülekäiguraja

ees, laseb läbi bussi, seisatab, vaatab veelkord vasakule ja alles seejärel astub sõiduteele.

Kohtu hinnangul on kogu tegevuse eesmärgiks veenduda sõidutee ületamise ohutuses,

mistõttu on välistatud kannatanu teadlik ja vabatahtlik enesekahjustamine.

42. Niisiis ei väära A. T. surma D. Drušljakile omistamist see, et A. T. ületas (liiklusseaduse

nõudeid rikkudes) teed keelava punase fooritulega. Eelöeldu tähendab, et D. Drušljak täitis

KarS § 422 lg 1 objektiivse koosseisu.

43. Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 422 lg 1 tahtlust sõiduki liiklusnõuete rikkumise

suhtes ja ettevaatamatust tagajärje, s.o inimese surma suhtes.

44. KarS § 16 lg 1 sätestab, et tahtlus on kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus. Liiklusnõuete

rikkumine oli D. Drušljakil tahtlik – teadvalt joobes autorooli istumine, sõidukiiruse valik ja

sõitmine ülekäigurajale ajal, mil seal liikus jalakäija, ei jäta selles kahtlust.

45. Kohus leiab, et D. Drušljaki tegevus - juhtides sõidukit, olles tarbitud keelatud ainete ja

alkoholi tõttu võimetu rakendama sõiduki ohutuks edasiviimiseks vajalikke juhtimisvõtteid

nõutava kiiruse ja täpsusega, valides eelnevale lisanduvana ka lubatust ja tavapärasest

oluliselt suurema sõidukiiruse ja liikumise konkreetsel viisil kohas, kus peab olema eriti

tähelepanelik, oli äärmiselt ohtlik. Kohus tuvastas, et D. Drušljaki juhitud sõiduki kiirus oli

jalakäijale otsasõidu hetkel 130 km/h. Sõidukiirus on kahtlemata juhi teadlik valik. Kiiruse

suurenes suureneb ka liikuva sõiduki kineetiline energia ja purustusjõud. Kohtu arvates on

igal autojuhil teadmine, et kiiruse suurenedes muutub ka auto pidurdusmaa pikemaks ja auto

liikumissuuna muutmine ohtlikumaks.

46. Arvestades seda, kui suur oli kiiruseületamine, oli D. Drušljakil kohtu hinnangul selle

rikkumise osas vähemalt kaudne tahtlus KarS § 16 lg 4 mõttes. Sellisel viisil kihutades oleks

D. Drušljak pidanud ette nägema, et ta võib kaotada sõiduki üle kontrolli ja põhjustada nii

kellegi teise surma.

47. Tuvastatud on, et D. Drušljak oli eelnevalt tarvitanud narkootilisi aineid ja tarbinud

alkoholi. Tema alkoholijoove oli võrdlemisi suur ja samuti esines joove keelatud ainete

tarvitamisest. D. Drušljaki ütlustest nähtub, et ta sai aru, et ei peaks joobe tõttu sõidukit

juhtima. Kuna ta sai aru, et autot ei tohiks ta juhtida, siis pidi ta olema teadlik ka sellest, et

alkoholi mõjul on tema koordinatsioon ja reaktsioonikiirus häirunud ja seetõttu ei suuda ta

sõidukit teel ohutuks liiklemiseks nõutava kindlusega juhtida ja ohuolukorras adekvaatselt

reageerida. Seega pidas süüdistatav vähemalt võimalikuks ja möönis, et ta on alkoholijoobes

ja seetõttu võimetu sõidukit juhtima.

48. Arvestades seda, kui pikalt ja palju ning lühikest aega enne sõitma minemist D. Drušljak

alkoholi pruukis, oli tal kaudne tahtlus nii selle osas, et ta on joobes, kui ka selle osas, et see

joove pärsib tema sõiduki juhtimise oskusi.

49. Samuti oli tal tahtlus LS § 17 lg 5 p 21, LS § 33 lg 1 ja LS § 35 lg 1 rikkumise osas, sest

D. Drušljak ei järginud tahtlikult liiklusalaste õigusaktide nõudeid, ei olnud tähelepanelik ja ei

arvestanud jalakäijaga ega hoidunud kõigest, mis võib teda ohustada või kahjustada.

50. A. T. surma suhtus D. Drušljak hooletult KarS § 18 lg 3 mõttes: ta oleks pidanud ette

nägema, et juhtimisvõimetuna autoga sõitma minnes ja lubatud kiirust ületades võib ta

tekitada avarii ja selle avarii tõttu võib keegi oma elu kaotada.

51. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Süüd välistavad asjaolud

puuduvad.

52. Kuna tegu on toime pandud alkoholi- ja narkootilise, psühhotroopse või muude

joovastavate ainete, tarvitamisest põhjustatud joobes, esineb KarS § 422 lg 2 p-s 1 sätestatud

kvalifitseeriv tunnus. Tahtluse joobes mootorsõiduki juhtimise (ja samuti n-ö

juhtimisvõimetuse) osas on kohus eelnevalt tuvastanud. Seega on süüdistatava tegu

kvalifitseeritav KarS § 422 lg 2 p 1 järgi.

Karistus

53. KarS § 422 lg 2 p 1 näeb karistusena ette kolme- kuni kaheteistaastase vangistuse.

54. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 alusel isiku süü suurusest ja võtab

arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast

edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 422 lg

2 p-s 1 sätestatud sanktsiooni keskmine määr on 7 aastat 6 kuud vangistust.

55. Süüdistatava süü suuruse hindamisel võtab kohus arvesse, et D. Drušljak on rikkunud

mitmeid liiklusseaduse nõudeid, mis viitab suuremale süüle. Süüdistatav juhtis sõidukit

joobeseisundis. Seejuures tuleb arvestada süüdistatava alkoholijoobe suurust – tema

väljahingatavas õhus oli alkoholi üle LS § 69 lg 2 p-s 1 sätestatud alammäära (0,81 mg/l,

alammäär 0,75 mg/l). Alkoholijoove 0,81 mg/l on küll KarS § 424 mõttes miinimumi

lähedane, kuid lisaks alkoholijoobel on tuvastatud joove narkootilise, psühhotroopse või

muude joovastavate ainete tarvitamisest. Ka lubatud sõidukiirust ületas ta oluliselt (lubatud 70

km/h asemel 130 km/h). Samas ei saa siiski jätta tähelepanuta, et sõiduki juhtimine

joobeseisundis, mis on süüdistatavale etteheidetavatest liiklusseaduse rikkumistest raskeim,

sisaldub KarS § 422 lg 2 p 1 kvalifitseeriva tunnusena süüteokoosseisus ja selle ebaõigus

kajastub juba sanktsioonis. Kõik liiklusseaduse rikkumised on ta toime pannud kaudse

tahtlusega.

56. Tegu on toime pandud varahommikul, kui liiklus on üldjuhul rahulikum ja seega

võimalik oht kaasliiklejatele väiksem. Samas sõideti Laagna teel, mis on iseenesest väga

tiheda liiklusega põhitee, kus liiklus on ka öisel ajal tihedam kui mõnel kõrvalteel. Seega ei

ole tegemist asjaoludega, mis mõistetava karistuse määra oluliselt ühele või teisele poole

kallutaks.

57. Süüdistatav on põhjustanud KarS § 422 lg-s 1 sätestatud tagajärgedest raskema ehk

inimese surma. See on oluline fakt, mis viitab, et süüdistatava süü on keskmisest suurem.

58. Arvestades eiratud teisi eelpool märgitud liiklusnõuete rikkumisi ning rikkumiste rohkust

ja ohtlikkust, leiab kohus, et süüdistatava süü on hinnatav suurena.

59. Karistuse mõistmisel arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude

olemasolu. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kahetsust avaldas süüdistatav

kohtuistungil. Kahetsuse siirust näitas süüdistatava pöördumine kannatanute poole ja nende

ees vabandamine, mistõttu saab lugeda karistust kergendavaks asjaoluks puhtsüdamliku

kahetsuse KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes.

60. Järgnevalt arvestab kohus võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seega tuleb arvestada süüdlase

isikuandmetest tulenevaid asjaolusid, st süüdlase varasemat õiguskuulekust või selle

puudumist ning üldpreventiivseid eesmärke. Vastavalt karistusregistri väljavõttele (kd 2, tl

176-183) on süüdistataval kaks kehtivat kriminaalkaristust ja viis kehtivat väärteokaristust.

Eripreventsiooni kontekstis on asjakohane viidata sellele, et nende hulgas on ka kehtivad

karistused liiklussüütegude toimepanemise eest.

61. Lisaks tuleb arvestada, et sedavõrd raskete tagajärgede põhjustamisega ohustas

süüdistatav ulatuslikult KarS § 422 kaitstavat õigushüve, milleks on inimeste elu ja tervis.

Lubatud sõidukiiruse oluline ületamine ning alkoholist ja narkootilistest ainetest põhjustatud

joove suurendab liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust ja võib liiklusõnnetuse korral

põhjustada väga raskeid tagajärgi. Sellistele rikkumistele peab riik reageerima rangelt.

62. Kokkuvõtvalt arvestades süüdistatava D. Drušljaki suurt süüd, karistust raskendavate

asjaolude puudumist ning karistust kergendavat asjaolu, süüdistatava isikut iseloomustavaid

andmeid ja karistuse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke ning asjaolu, et kaitstavat õigushüve ja

õiguskorda on kahjustatud oluliselt, siis see õigustab karistuse mõistmist üle sanktsiooni

keskmise määra. Seega tuleb karistada Dmitri Drušljakki vangistusega 8 aastat.

63. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata karistuse hulka eelvangistuses

viibitud aeg ja lugeda karistuse kandmist alates isiku kahtlustavana

kinnipidamisest 18. aprillil 2024.

64. Dmitri Drušljaki suhtes kohaldatud tõkend, vahistamine, jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni

muutmata. Kohtuotsuse jõustumisel tõkend tühistada.

65. KarS § 50 lg 1 kohaselt käesoleva seadustiku eriosas sätestatud juhtudel kohaldab kohus

kuriteo korral juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kolme aastani.

66. KarS § 422 lg 3 p 2 näeb ette, et KarS § 422 lg 2 p 1 sätestatud kuriteo korral

kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Tulenevalt Kars § 422 lg 3 p 2 on

lisakaristuse kohaldamine obligatoorne, mistõttu võtab kohus seisukoha lisakaristuse määras,

arvestades, et see vastaks karistuse eesmärkidele ja süü suurusele

67. Kohtupraktika kohaselt täidab lisakaristus nii süüd heastavat kui ühiskonna turvalisust

tagavat ülesannet. Kohus peab vajalikuks veel kord viidata sellele, et süüdistatav ületas

lubatud sõidukiirust märkimisväärses ulatuses ning juhtis mootorsõidukit joobeseisundis.

Selline käitumine näitab süüdistatava eriti hoolimatut suhtumist oma teosse ja võimalikesse

tagajärgedesse, samuti liikluskorda ja -ohutusse. D. Drušljakil on kehtiv kriminaalkaristus

joobes juhtimise eest ja temalt võeti ära mootorsõiduki juhtimisõigus 12. märtsil 2020. Kuid

ta eiras määratud karistust ja 12. aprillil 2021 karistati teda KarS § 329 järgi (kd 2, tl 184-

189).

68. Lisakaristuse määra kaalumisel tuleb lisaks eelmärgitule lähtuda ka õiguskorra kaitsmise

huvidest. Arvestades süüdistatava poolt toimepandud teo iseloomu, mis viitab üheselt

süüdistatava ohtlikkusele liikluses, mille tulemusena inimene hukkus, siis seda tuleb arvestada

ka juhtimisõiguse äravõtmisel. Ka tuleb lisakaristuse puhul arvestada kergendava asjaolu

olemasolu. Seega arvestades süü suurust ning põhi- ja lisakaristust kogumis, tuleb lisakaristus

mõista üle sanktsiooni keskmise määra ehk 2 aastat ja 6 kuud.

69. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on D. Drušljak kohustatud viie tööpäeva jooksul

kohtuotsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

Kriminaalmenetluse kulud

70. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks mh riiklikul ekspertiisiasutusel seoses

ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu. Kriminaalasjas joobe tuvastamisega tekkinud kulu on

124 eurot (kd 2, tl 45), surnu kohtuarstliku ekspertiisi (ekspertiisiakt nr xxxx) kulu on 978,49

eurot (kd 2, tl 113) ning liiklustehnilise ekspertiisi tegemisega (ekspertiisiakt nr 24ELL00015)

tekkinud kulu on 731 eurot (kd 2, tl 121).

71. Samuti kaasneb süüdimõistva kohtuotsusega sundraha väljamõistmine. KrMS § 179 lg 1

p 1 kohaselt on esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha 2,5 kuupalga

alammäära. Seega on sundraha 2215 eurot.

72. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on menetluskuluks riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu

osutatud õigusabi eest. Kohtueelses menetluses on kaitsjale määratud tasu 1002,84 eurot,

kohtumenetluses 672,22 eurot.

73. Järelikult tuleb D. Drušljakil tasuda riigi tuludesse kriminaalmenetluse kuludena kokku

5723,55 eurot. Võttes arvesse menetluskulude suurust ja tõsiasja, et isikule mõistetakse

pikaajaline vanglakaristus, peab kohus võimalikuks menetluskulude tasumist ositi. KrMS §

180 lg 3 alusel määrata, et menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest

arvates igakuiste maksetena 476,96 eurot.

74. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks mh valitud kaitsjale või esindajale

makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud

seoses kriminaalmenetlusega.

75. Kannatanute esindaja on esitanud taotluse jätta kannatanute menetluskulud süüdistatava

kanda. Taotlusele lisatud õigusteenuse osutamise lepingu kuluarvestuse kohaselt on

kannatanute esindajal kulunud kannatanutele kriminaalasjaga seonduvalt õigusabi osutamisele

22,70 tundi. Kohtu hinnangul saab seda käsitada õigusabikulu tasumise kohustuse tekkimist

või kandmist kajastava dokumendina (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. juuni 2020. a

otsus asjas nr 1-19-31, p 27). Vandeadvokaadi tunnitasu on 150 eurot, millele lisandub

käibemaks. Kohus peab õigusabi tunnihinda mõistlikuks. Kannatanute menetluskulud

kriminaalasjas osutatud õigusabiteenuse koondtasuna kokku on 4154,10 eurot (sh käibemaks).

Kohtu hinnangul on võimalik seda pidada täies ulatuses mõistlikuks KrMS § 175 lg 1 p 1

tähenduses.

76. Kuluarvestusest nähtub, milliseid õigusabitoiminguid on tehtud ja kui palju aega on

toiminguteks kulunud. Kokkuvõtvalt on esindajal kulunud aega seoses kannatanute

konsulteerimisega ja ülekuulamisega politseis, kannatanuga arutelule, kriminaaltoimiku

analüüsile ja kannatanutele tutvustamisele, prokuröriga arutelule, kokku 10,1 tundi.

Kohtumenetluses eelistungil osalemisele, kohtuistungiteks ettevalmistamisele ja kannatanute

esindamisele asja kohtulikul arutamisel on esindajal kulunud 12,6 tundi. Kohtu hinnangul on

tehtud toimingud kriminaalasjas vajalikud ja nendele kulunud aeg mõistlik.

77. Riigikohus on selgitanud, et menetluskulu, mis on kannatanul tekkinud valitud esindajale

tasu makstes, mõistetakse KrMS § 180 lg 1 esimese lause kohaselt välja süüdimõistetult

vahetult kannatanule (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. juuni 2013. a otsus asjas nr 3-1-

1-67-13, p 11).

78. Asitõendid – DVD- ja CD-plaadid – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja

juurde. Mootorsõiduk Volkswagen Passat, reg.märk xxxx (asub politseiparklas aadressil

Rahumäe tee 6/1, Tallinn) – tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel A.

D. või tema poolt volitatud isikule. Dmitri Drušljaki üleriided ja jalatsid, valge mõranenud

esiklaasi ja tagakorpusega mobiiltelefon iPhone ning must mõranenud esiklaasi ja

tagakorpusega mobiiltelefon iPhone (asuvad hoiul Politsei- ja Piirivalveameti asitõendite laos)

– tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel Dmitri Drušljakile, hoiustades

need kinnipidamisasutuses tema isiklike asjade hulgas. Laagna tee 80 Tallinn sündmuskoha

18.04.2024 vaatlusprotokollis märgitud esemed ja sõiduki Volkswagen Passat, reg.märk xxxx,

salongist kokku korjatud objektid – hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse

jõustumisel.

Aulike Salo

Aleksandra Keller

Rein Frolov

Kohtunik

Rahvakohtunik

Rahvakohtunik