2-24-15326/13 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Mari Schihalejev

Määruse tegemise aeg ja koht

27. jaanuar 2025, Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-15326

Tsiviilasi

G.I (G.I) maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlgnik): G.I (isikukood XXX)

Usaldusisik: Svetlana Pilden

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada võlgniku G.I maksejõuetusavaldus.

2. Kuulutada välja G.I pankrot 27. jaanuaril 2025 kell 15.00 ning algatada G.I

kohustustest vabastamise menetlus.

3. Nimetada G.I pankrotihalduriks Svetlana Pilden (Business Law Firm OÜ, J. Poska

28-4 10150 Tallinn, tel 52 80 212, e-post: XXX). Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab

usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur.

4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 20. veebruar 2025 kell 10.00

(asukohas Tartu Maakohus, Võru kohtumaja, Vabaduse 13, Võru, saal 2).

5. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseseks üldkoosolekuks

pankrotivara nimekiri.

6. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu

suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on

kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded

ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti

väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest

ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada pankrotihaldurile

kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus).

Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu

võtta üksnes pankrotihaldur. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või

kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet

pankrotihaldurile.

7. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima;

viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte

varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet

oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (füüsilise isiku

maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 47 lg-d 1 ja 2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

sealhulgas need, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet

võlgniku varale. Võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti

väljakuulutamist, ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata

sissenõuet usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele.

8. Aruanded kohustustest vabastamise menetluse kohta esitada iga aasta

pärast pankrotimenetluse lõppemist.

9. Jätta menetluskulud G.I kanda.

10. Määrata usaldusisiku Svetlana Pilden tasuks 1040 eurot, millele lisandub

käibemaks 228 eurot 80 senti, s.o kokku 1268 eurot 80 senti.

11. Anda G.I-le menetlusabi usaldusisiku tasu 820 euro ja sellele lisanduva 180 euro

40 sendi suuruse käibemaksu hüvitamiseks ning hüvitada see menetlusabi korras Eesti

Vabariigi vahendite arvel ilma hüvitamiskohustuseta.

12. Ülejäänud usaldusisiku tasu 268 eurot 40 senti (koos käibemaksuga) mõista välja

G.I pankrotivarast.

13. Määruse resolutsiooni p-des 12 ja 13 märgitud usaldusisiku tasu kanda Business

Law Firm OÜ kontole EE481010220061434016 (AS SEB Pank), mille kaudu usaldusisik

tegutseb.

14. Avaldada pankrotiteade pankrotiseaduse § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega

pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

15. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.

16. Toimetada määrus kätte võlgnikule ja usaldusisikule ning resolutsiooni p 11

täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada

määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu Võru

kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule (füüsilise isiku maksejõuetuse (FIMS) § 18 lg 10).

Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale

võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule

(FIMS § 54 lg 11).

Menetlusabi andmise määruse peale võib määruskaebuse esitada menetlusabi taotleja või

saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri

määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu (tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 191 lg 1).

ASJAOLUD

1. G.I

(avaldaja, võlgnik) esitas 9. oktoobril 2024 Tartu Maakohtule

maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse

algatamiseks, mida täiendas 17. oktoobril 2024.

Avalduse kohaselt võlgnikul vara puudub, tema igakuine sissetulek on 1066 eurot ja

väljaminekud 1030 eurot. Kohustusi on tal kokku 16 479,85 eurot. Võlgnikul tekkisid võlad

seoses endiste elukaasaste nõudel võetud laenudega. Võlgnik ei suutnud võetud kohustusi

täita ja võttis uusi laene, et maksta vanu. Laste isad lastele ülalpidamist ei maksa. Ka võttis

võlgnik laenu pere ülalpidamiseks. Praeguseks on kujunenud olukord, kus võlgnik ei ole

suuteline kohustusi täitma ja on muutunud maksejõuetuks.

2. Maakohus nimetas 5. novembri 2024. a määrusega võlgniku usaldusisikuks Svetlana

Pildeni (usaldusisik), peatas võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise ja kohaldas

käsutuskeeldu.

3. Usaldusisiku arvates tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot ning algatada kohustustest

vabastamise menetlus.

Aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi vähemalt 19 576 eurot 93 senti. Kõik nõuded

põhinevad jõustunud kohtuotsustel ning on sundtäitmisel. Võlgnikul puudub realiseeritav

väärtuslik vara. Tema ainsaks sissetulekuks on sotsiaaltoetused (kokku ligikaudu 1060 eurot).

Võlgniku ülalpidamisel on kolm alaealist last.

Maksejõuetus ilmnes hiljemalt 2022. aastal, mil võlgniku suhtes algatati täitemenetlused.

Konto väljavõtted näitavad, et makseraskused on kestnud juba vähemalt viis aastat, mille

jooksul võlgniku sissetulek suundus peamiselt finantskohustuste katteks. Võlgniku

maksejõuetuse põhjused on seotud nii tema ebapiisava sissetulekuga kui finantsvõimekuse

ülehindamisega. Usaldusisik ei ole tuvastanud asjaolusid, mis viitaksid kuriteo tunnustega

tegudele, samuti puuduvad alused tagasivõitmise või tagasinõudmise meetmete

rakendamiseks.

Usaldusisik palub määrata enda tasuks 1268 eurot 80 senti (käibemaksuga).

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et välja tuleb kuulutada

võlgniku pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus.

5. FIMS § 18 lg 2 p 2 kohaselt vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kohus kuulutab välja

võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja

FIMS §-s 45 sätestatule. FIMS § 45 lg 1 kohaselt otsustatakse kohustustest vabastamise

menetluse algatamine pankroti väljakuulutamisel ning kohustustest vabastamise menetlus

algab samal ajal pankroti väljakuulutamisega.

6. FIMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja

pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas

seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei

suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti

välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud

võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldajate

sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. Võlgnikul puudub

sissenõutavaks muutunud kohustuste (19 576 eurot 93 senti) täitmiseks vara ja piisav

sissetulek. Võlgnik ei ole enam makseraskustes, vaid välja on kujunenud püsiv maksejõuetus.

Võlgnik on ka ise 27. jaanuari 2025. a ärakuulamisel nõustunud, et sobivam menetlus tema

makseraskuste ületamiseks on pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlus.

Kohus märgib, et kui võlgnik menetluse kestel oma kohustusi ei täida (vt täpsemalt määruse

põhjenduste p 12), võib kohus võib omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel

otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise

menetluse enne kolme aasta möödumist (FIMS § 49 lg 8).

Kohus peab maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses

(laenukohustuste täitmiseks ebapiisav sissetulek), kuivõrd tuvastatud ei ole kuriteo tunnustega

tegu või rasket juhtimisviga.

7. Kohus nimetab pankrotihalduriks Svetlana Pildeni, kes on andnud nõusoleku

pankrotihalduriks nimetamiseks. FIMS § 46 lg 1 ja 3 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni

täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest

vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui

pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur

jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata

usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.

8. Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 20. veebruar 2025

kell 10.00 (PankrS § 78 lg 1). Usaldusisikul on soovi korral võimalik osaleda virtuaalselt.

9. Kohus avaldab teate avalduse läbivaatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded

(FIMS § 18 lg 4 ja PankrS § 33).

10. Usaldusisik on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 1286 eurot 80 senti

(käibemaksuga).

10.1.

FIMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 kohaselt kuni

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud

kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete

kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise PankrS § 23

lõike 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 45 lõike 2 alusel ja

võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja

vajalike kulutuste hüvitise käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. FIMS

§ 54 lg 4 teise lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö mahtu, keerukust

ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.

10.2.

PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest

tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise

halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib

ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning

põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise

aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega

seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud).

PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele

viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest

alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11

sätestatust.

10.3.

Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 8 tundi tunnitasuga

130 eurot. Arvestades avaldaja maksejõuetusavalduse läbivaatamisel usaldusisiku läbi viidud

ülesannete mahtu (vara ja võlgade nimekirja koostamine koos päringute tegemise ning

hinnanguga, samuti põhjalikku võlgniku varasema tegevuse analüüsi) ja keerukust ning tema

kutseoskusi, kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on vajalik ja põhjendatud.

10.4.

PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste

tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse

käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane

käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub usaldusisik tasu välja maksta büroole

Business Law Firm OÜ (11308575), mille kaudu ta tegutseb. Äriühing on

käibemaksukohustuslane (EE101793410).

11. Usaldusisik on taotlenud osaliselt tasu hüvitamist riigi vahenditest (TsMS § 183 lg 2).

TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi,

mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja

kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel

kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja

arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate

toimingute katteks.

PankrS § 23 lg 5¹ sätestab, et sama paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava

ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest

vastutav minister määrusega. Justiitsministri 1. veebruari 2021. a määruse nr 2 „Ajutise

halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ näeb ette, et kui

tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestatakse tasu poole tunni täpsusega ning ümardatuna

järgmise täiseuroni (§ 1 lg 2), tasu on 33 eurot poole tunni kohta (§ 2 lg 1) ning nimetatud

tasumäära kohaldatakse üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses,

mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale (§ 2 lg 4).

Korra § 1 lg-t 2 tuleb mõista selliselt, et juhul, kui haldur on teinud tööd suuremas mahus kui

maksimaalselt hüvitatav summa, siis on võimalik määrata, et riigi arvel hüvitatakse tasu

piirmääras (s.o praegu 820 eurot), ja n-ö viimane hüvitatav pooltunnitasu ümardatakse

piirmäärani, ning ülejäänud tasu jääb võlgniku kanda (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 8. jaanuari

2024. a määrus tsiviilasjas nr 2-23-4222, p 7). See tõlgendus on soodsam nii võlgnikule kui

haldurile, sest halduril on võimalik saada riigi käest piirmääras tasu ning võlgniku kanda jääb

selle võrra väiksem summa.

Kuna võlgnikul puudub koheselt vara usaldusisiku tasu maksmiseks ning pankrotivara suurus

on ebaselge, annab kohus võlgnikule usaldusisiku tasu maksmiseks menetlusabi, mis ei ületa

TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra (820 eurot, lisandub käibemaks). Ülejäänud tasu

mõistab kohus välja võlgniku pankrotivara arvel.

12. Kohus selgitab võlgnikule, et otsustab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise ühe kuni kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise

menetluse algatamist (FIMS § 49 lg-d 1 ja 3). Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest

vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja

kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule

täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti.

Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli

aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9). Kohus võib asjaolusid arvestades vabastada

oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe

aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse

ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses

(FIMS § 49 lg-d 1–3).

Kohus rõhutab, et võlgnikul tuleb kohustustest vabastamise menetluse kestel täita seadusest

tulenevaid kohustusi (FIMS § 47 lg-d 1–6). Ennekõike on võlgnik kohustatud tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega (töötama) või seda aktiivselt otsima. Kohus märgib, et

kohustustest vabastamine ei ole iga võlgniku õigus ega menetluse lõppemise automaatne

tulemus. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest

ning võlausaldajate nõuete osalist rahuldamist, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise

ootamist. Võlgnikul tuleb panustada menetlusse maksimaalselt võlausaldajate nõuete

rahuldamiseks ja menetluskulude tasumiseks. Samuti tuleb võlgnikul teatada viivitamatult

kohtule ja usaldusisikule/pankrotihaldurile igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjata

saadud tulusid ning vara; anda kohtu või usaldusisiku/pankrotihalduri nõudel teavet oma

tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mari Schihalejev

kohtunik