Legislator Case Law & Legislation
3-24-1999/6 AI generated

3-24-1999/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-24-1999/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tallinna Linnaplaneerimise Amet (edaspidi TLPA) peatas 09.02.2024 ettekirjutusega kõik mitte hiljem kui 09.02.2024. Samuti peatas TLPA Väike-Sõjamäe tn 1a ajutise angaari

Legislator headnote

AI generated

3-24-1999/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Samuti peatas TLPA Väike-Sõjamäe tn 1a ajutise angaari

Keywords

AI generated
asbestos exposure commercial general liability insurance construction defects licensed audit expert fraudulent insurance claim environmental audit
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ruth Prigoda

Määruse tegemise aeg ja koht

27. jaanuar 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1999

Haldusasi

OÜ Bettatop kaebus Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti kohustamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – OÜ Bettatop, seaduslik esindaja L. B.

Vastustaja – Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Amet, volitatud esindaja Maiga Liiv

RESOLUTSIOON

1. Tagastada OÜ Bettatop kaebus.

2. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

Toimetada määrus kätte kaebajale ning saata teadmiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Ametile.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnaplaneerimise Amet (edaspidi TLPA) peatas 09.02.2024 ettekirjutusega kõik

Lennujaama tee 4 // 6 // 10 // Sepise tn 2 // 2a // 4 // Tartu mnt 101 // 103 // Valukoja tn 32 //

Väike-Sõjamäe tn 1a // 2 // 12 // 12a // 18a // 22b kinnistul teostatavad Väike-Sõjamäe tn 1a

ajutise angaari püstitamisega seotud ehitustööd ettekirjutuse teatavaks saamise hetkest, kuid

mitte hiljem kui 09.02.2024. Samuti peatas TLPA Väike-Sõjamäe tn 1a ajutise angaari

kasutamise kasutusloa saamiseni. Ehitustööde tellijaks ja ajutise angaari kasutajaks oli

Magnetic MRO AS.

2. Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) tegi Magnetic MRO AS-ile

25.03.2024 ettekirjutuse nr 15-3/24-02158-006 (edaspidi

25.03.2024 ettekirjutus).

Ettekirjutusega tuvastati, et aadressil Väike-Sõjamäe tn 1a, Tallinn, 2022. ja 2023. aastatel

ehitatud ja 2023. aastal avatud angaaris paiknevale elektripaigaldisele (ehk seadmele) ei ole

tehtud enne selle kasutuselevõttu seadme ohutuse seaduses (edaspidi SeOS) sätestatud

kohustuslikku elektripaigaldise auditit ning kohustati viima audit läbi hiljemalt 15.04.2024.

3. Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve infosüsteemi kanti 15.04.2024 elektripaigaldise auditi

tegija AIA Elekter OÜ poolt 15.04.2024 ajutise PVC halli H10 elektripaigaldises, aadressil

Väike-Sõjamäe tn 10, Tallinn, 15.04.2024 tehtud kasutuselevõtule eelnev audit nr AIA-24-

00117 (edaspidi elektripaigaldise audit). Auditi otsusel vastab elektripaigaldis kehtestatud

ohutusnõuetele ja seda võib ettenähtud otstarbel kasutada.

4. TTJA 19.04.2024 kirjaga teavitati Magnetic MRO AS-i järelevalvemenetluse lõpetamisest,

kuna äriühing täitis 25.03.2024 ettekirjutuse.

5. OÜ Bettatop esitas TTJA-le 25.04.2024 ja 28.04.2024 avaldused, millele TTJA vastas

30.05.2024 kirjaga 15-3/24-05158-0191. TTJA selgitas, et AIA Elekter OÜ koostas angaari

elektripaigaldisele auditi nr AIA-24-00117 ning rikutud ei ole SeOS ja selle alusel kehtestatud

majandus- ja taristuministri määruse nr 86 „Auditi kohustusega elektripaigaldised ning

nõuded elektripaigaldise auditile ja auditi tulemuste esitamisele“ nõudeid. TTJA tehtud

25.03.2024 ettekirjutus on sellega täidetud ning alustatud järelevalvemenetlus lõpetatud.

6. OÜ Bettatop esitas seejärel 01.06.2024 TTJA-le uue taotluse2 tunnistada elektripaigaldise

audit kehtetuks, kuna elektripaigaldise ehitasid OÜ Bettatop ja Soome firma Aumaint Oy. OÜ

Bettatop ei andnud Eksofix OÜ-le ei suulist ega kirjalikku nõusolekut OÜ Bettatop tehtud

tööde tulemuste eest vastutuse võtmiseks ning Eksofix OÜ-l ei olnud õigust

vastavusdeklaratsiooni tellida. Lisaks esitas OÜ Bettatop 31.05.2024 TTJA-le taotluse

30.05.2024 kirjas viidatud elektritööde tegija poolt koostatud nõuetekohasuse deklaratsiooni

saamiseks.

7. TTJA vastas OÜ Bettatop taotlusele 01.07.2024 kirjaga nr 15-3/24-02158-022, kus selgitas,

et TTJA-l puudub pädevus sekkuda osapoolte vahelistesse lepingulistesse ja rahalistesse

vaidlustesse. Praegusel juhul kohaldub SeOS, mitte toote nõuetele vastavuse seadus (edaspidi

TNVS). Samuti ei kohaldu majandus- ja taristuministri 14.07.2025 määrus nr 91

„Elektriseadmele esitatavad ohutuse nõuded ning elektriseadmele ja elektripaigaldisele

esitatavad elektromagnetilisele ühilduvuse nõuded ja vastavushindamise kord“.

8. OÜ Bettatop esitas 08.07.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse. Kaebaja leiab, et kuna

tema ja Aumaint OY on angaari elektripaigaldise ehitajad, siis ei saanud Eskofix OÜ

deklaratsiooni alusel AIA Elekter OÜ elektriauditit teha. Deklaratsiooni koostamise ja selle

tellijale üle andmise õigus oli kaebajal. Kaebaja taotleb, et kohus kohustaks TTJA-d tegema

Eksofix OÜ koostatud deklaratsiooni, mis on AIA Elekter OÜ poolt 15.04.2024 tehtud auditi

nr AIA-24-00117 üheks alusdokumendiks ja kus Eksofix OÜ nimetab ennast elektripaigaldise

ehitajaks, tühistamise ettekirjutuse. Kaebaja hinnangul on tal õigus olla kutsutud

elektripaigaldise tootjaks ja seda õigust on rikutud. Kaebajal on õigus nautida ka kõiki

mittevaralisi hüvesid, mis ta teenis angaari elektripaigaldise ehitamise tulemusena.

9. Halduskohus küsis TTJA-lt 26.08.2024 kohtunõudega haldusmenetluse materjale ning

andis võimaluse esitada seisukoha kaebuse lubatavuse osas. TTJA vastas kohtunõudele

02.09.2024.

1 Dtl 3738

2 Dtl 5051

10. Pärast TTJA seisukohaga ning sellele lisatud haldusmenetluse dokumentidega tutvumist

jättis kohus kaebuse 01.11.2024 määrusega käiguta ning palus kaebajal: 1) täpsustada millal

ta sai teada TTJA 19.04.2024 nr 15-3/24-02158-017 otsusest; 2) selgitada kaebuse eesmärki,

et kohus saaks välja selgitada, kas ja milliseid nõudeid saaks kaebaja kohtule esitada; 3)

täpsusta kaebuse faktilist alust ehk milles seisnes vastustaja tegevuse õigusvastasus.

11. Kaebaja vastas halduskohtu 01.01.2024 määrusele 07.11.2024. Vastuseks halduskohtu

esitatud küsimustele märkis kaebaja, et sai TTJA 19.04.2024 otsusest teada 22.04.2024

avalikust dokumendiregistrist, misjärel võeti 22.04.2024, 28.04.2024 ja 31.05.2024 ja

06.01.20243 ühendust TTJA-ga, kes vastas päringutele 01.07.2024. Kohtusse pöörduti

07.08.2024. Kaebuse eesmärgiks on elektripaigaldise auditis kaebaja märkimine ehitajana.

12. Lisaks esitas kaebaja kohtule täiendavaid avaldusi 10.11.2024, 15.11.2024, 07.12.2024,

19.12.2024 ja 06.01.2025.

KOHTU PÕHJENDUSED

13. Kaebuse eesmärgiks on kohustada vastustajat jätkama Magnetic MRO AS-i suhtes

alustatud TTJA järelevalvemenetlust, kuna 25.03.2024 ettekirjutus loeti 19.04.2024 otsusega

täidetuks õigusvastaselt. Kaebaja taotles TTJA-lt 19.04.2024 otsuse tühistamist ning

järelevalvemenetluse jätkamist oma 24.04.2024 ja 28.04.2024 avaldustes4. TTJA vastas

kaebaja eelviidatud avaldustele 30.05.2024 kirjaga nr 15-3/24-02158-019. Eelviidatud kirja

sai kaebaja kätte 30.05.20245, misjärel esitas kaebaja TTJA-le 31.05.2024 ja 01.06.2024 uued

avaldused6, mille TTJA reageeris 01.07.2024 kirjaga 15-3/24-02158-0227.

14. Kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 punkti 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu tagastada.

15. Esmalt märgib kohus, et ei ole pädev lahendama kaebaja ja angaari ehitamise tellinud

Magnetic MRO AS vahelisi tsiviilõiguslikke vaidlusi. Kohtu hinnangul tuleb

tsiviilõiguslikuks vaidluseks lugeda seda, kas kaebaja nimetamata jätmine elektripaigaldise

ehitajana elektripaigaldise auditis võiks kuidagi rikkuda kaebaja mainet või milline on kaebaja

ja angaari ehitamise tellinud Magnetic MRO OÜ vaheline garantiikohustus. Mis puudutab aga

TTJA 19.04.2024 otsust, et 25.03.2024 ettekirjutus täideti 15.04.2024, kui AIA Elekter OÜ

kandis tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve infosüsteemi ajutise PVC halli H10

elektripaigaldises tehtud kasutuselevõtule eelnev audit nr AIA-24-00117, ehkki

elektripaigaldise auditis märgitud elektripaigaldise ehitaja nimi ei ole kaebaja ärinimi, siis see

ei saa rikkuda kaebaja subjektiivseid avalikke õigusi. TTJA järelevalvemenetluse esemeks on

tagada, et seadmed oleksid igal ajahetkel ohutud, mitte sisuline kontrollimine, kas reaalselt

ehitustöid tegi isik, kes auditis märgitud on.

16. Kohus nõustub TTJA-ga, et praegusel juhul kohaldub SeOS, mitte kaebaja viidatud

TNVS. TNVS reguleerib toodete ohutust ja nõuetele vastavust ning kaupade vaba liikumist.

Ehitatud elektripaigaldis ei ole toode. Tegemist on elektriseadmega, millele kohaldub SeOS

(vt SeOS § 3 lg 4; § 4 lg 1; § 5 lg 1 punkt 3). SeOS § 4 lg 1 kohaselt tuleb elektriseadme (-

paigaldise) kasutamisel tagada inimese elu ja tervise, asja ja keskkonna ohutus. SeOS § 5 lg 1

p 3 kohaselt võib seadme (elektripaigaldise) kasutusele võtta, kui ettenähtud juhul on tehtud

3 Eelduslikult on kaebaja mõelnud 01.06.2024 avaldust.

4 Vastavalt dtl 87106 (taotlus dtl 88) ja 107135 (taotlus dtl 108109).

5 Dtl 137.

6 Vastavalt dtl 136143 (taotlus dtl 137) ja dtl 553 (taotlus dtl 5051).

7 Dtl 5455.

audit, mille järeldusotsuse kohaselt on seade (elektripaigaldis) tehniliselt korras ja seadme

(elektripaigaldise) ettenähtud otstarbel ja viisil kasutamine on ohutu. SeOS § 5 lg 2 sätestab,

et seade (elektripaigaldis) on kasutusele võetud hetkest, kui seda hakatakse ettenähtud

otstarbel ja viisil kasutama. SeOS § 9 lg 1 kohaselt tuleb audit teha elektripaigaldise

kasutusele võtmisel ja kasutamisel teatud ajaperioodi möödumisel ning muudel õigusaktis

ettenähtud juhtudel. TTJA tuvastas, et Magnetic MRO AS-le kuuluva elektripaigaldise kohta

ei ole kantud andmekogusse auditi andmeid, sh auditi järeldusotsust, ning tegi seejärel

25.03.2024 ettekirjutuse auditi tegemiseks.

17. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt puudub isikul subjektiivne õigus nõuda riikliku

järelevalve menetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes,

kui järelevalvet sätestavad õigusnormid näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii

järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks. Isik, kelle õigusi

võib kolmanda isiku õigusvastane tegevus rikkuda, saab nõuda, et järelevalveorgan otsustaks

järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme rakendamise üle kaalutlusvigadeta,

kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve. Sellest tulenevalt on isikul

õigus järelevalvemenetluses tehtud otsuse kohtulikule kontrollile, kui järelevalvemenetluse

aluseks olevad õigusnormid kaitsevad mh kaebaja subjektiivseid õigusi (nt Riigikohtu

14.03.2022 otsus nr 3-19-509, punkt 20; 01.04.2021 otsus nr 3-18-1442, punkt 16; 23.03.2016

otsus nr 3-3-1-85-15, punktid 13–16; 22.10.2014 otsus nr 3-3-1-42-14, punktid 12–15;

23.10.2013 määrus nr 3-3-1-29-13, punkt 17; 13.10.2010 otsus nr 3-3-1-44-10, punkt 15;

Tallinna Ringkonnakohtu 24.10.2023 määrus nr 3-23-1855, punkt 11). SeOS § 4 lg 1 on

mõeldud kaitsma muu hulgas selle isiku elu ja tervist, kes elektripaigaldist kasutab. Kaebaja

selleks isikuks ei ole. Samuti ei ole TTJA ülesandeks kontrollida, kas elektripaigaldise auditis

märgitud elektripaigaldise ehitaja on ikka tegelik ehitaja, kui elektripaigaldise on auditeerinud

vastavat õigust omav isik ning kinnitanud, et elektripaigaldis vastab nõuetele. Olukorras, kus

ehitustööd, sh elektripaigaldise ehitustööd, on toimunud ebaseaduslikult, ei ole TTJA hinnata,

kas ebaseadusliku ehitustegevuse eest vastutuse võtnud isik ka tegelikult ehitustööd teostas.

Kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumisena ei saa käsitada seda, et kaebaja arvates tuleks teda

kajastada ebaseaduslike ehitustööde teostajana, mis võimaldaks tal sellele oma äritegevuses n-

ö referentsina tugineda. Tegemist on tsiviilõigusliku vaidlusega, millesse halduskohus ja

TTJA ei sekku.

18. Kaebaja viidatud määrus nr 91 ja TTJA viidatud määrus nr 86 ei kaitse kaebaja

subjektiivseid õigusi ning nendest ei võrsu kaebajale subjektiivset kohtus kaitstavat õigust.

19. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et TTJA tegevus Magnetic MRO AS-le 25.03.2024

tehtud ettekirjutuse 19.04.2024 täidetuks lugemisel ei riku kaebaja subjektiivseid avalikke

õigusi. OÜ Bettatop ja Magnetic MRO AS-i võimalikest omavahelistest lepingulistest

suhetest tulenevad õigused ja kohustused ei sõltu sellest, kas elektripaigaldise auditis on

elektripaigaldise ehitajaks märgitud Eksofix OÜ või kaebaja (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu

20.11.2024 määrus nr 3-24-2066).

20. Kaebus tuleb tagastada.

21. Ent isegi kui kaebus ei kuuluks HKMS § 121 lg 1 punkti 1 ja lg 2 punkti 1 alusel

tagastamisele, siis tuleks menetlus lõpetada põhjusel, et kaebaja pöördus kohtusse pärast

kaebetähtaega.

22. Kohustamiskaebusega saab isik pöörduda kohtusse 30 päeva jooksul alates ajast, mil isik

sai teada toimingu tegemisest keeldumisest. Praegusel juhul keeldus TTJA

järelevalvemenetluse taastamisest 30.05.2024 kirjas, mis toimetati kaebajale kätte 30.05.2024

ning mille kättesaamist 30.05.2024 kinnitab kaebaja 31.05.2024 avalduses. Seega möödus 30-

päevane kohtusse pöördumise tähtaeg 01.07.2024. Asjaolu, et kaebaja pöördus TTJA

30.05.2024 kirja järgselt veelkord TTJA poole ei mõjuta kuidagi kaebetähtaja kulgema

hakkamist.

23. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud

menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline

ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama

objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise

subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida.

Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku

küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest.

Mõjuva põhjusena HKMS § 71 lg 1 tähenduses võib olla käsitatav kogenematusest tingitud

eksimus, mille tõttu isik ei saanud aru näiteks kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja

arvestamisest (Riigikohtu 16.01.2009 määrus nr 3-3-1-75-08, punktid 1617; 21.06.2013

määrus nr 3-3-1-30-13, punkt 12; 11.05.2016 määrus nr 3-3-1-18-16, punkt 13).

24. Kuna kaebus tuleb nii kui nii tagastada, siis ei pea kohus vajalikuks anda kaebajale

võimalust kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks, kuivõrd haldusmenetluse materjalide

alusel ei saa käesoleval juhul esineda mõjuvat põhjust kaebetähtaja ennistamiseks. Sellisel

juhul ei ole otstarbekas teha kaebajale ettepanekut kaebetähtaja ennistamise taotlemiseks

(Tartu Ringkonnakohtu 01.04.2024 määrus nr 3-24-188, punktid 67; Tallinna

Ringkonnakohtu 23. veebruari 2022. a määrus asjas nr 3-21-2053, punkt 12). Kaebajal ei

olnud alust eeldada, et pärast seda, kui TTJA talle vastas ja keeldus taotletud toimingu

tegemisest, et sellisel juhul võib ta kaebusega halduskohtusse pöörduda suvalisel ajal. Kaebaja

ei ole olnud ise piisavalt hoolikas tähtaja järgmisel ning tal ei esinenud tegelikke takistusi

kaebuse õigeaegseks esitamiseks. Seda kinnitab kasvõi asjaolu, et pärast TTJA 30.05.2024

vastuse saamist esitas kaebaja uue taotluse, mitte aga ei pöördunud kohtusse.

(allkirjastatud digitaalselt)