2-23-126160/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. jaanuar 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-126160

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi U K vastu võla nõudes

2275,79 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse liik

Hageja:

Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806)

Hageja lepinguline esindaja: M Š (PlusPlus Legal OÜ; e-

post xxx)

Kostja: U K (isikukood xxx; elukoht xxx)

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista U Kult Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks põhivõlgnevus 1662,39

eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 199,08 eurot ja alates 03.10.2023 viivis

arvestatuna põhivõlgnevuselt (1662,39 eurolt) 11,9% aastas kuni põhivõlgnevuste

tasumiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui

põhinõude ulatuses.

3. Aktsiaseltsi PlusPlus Capital menetluskulud jätta 90% ulatuses U Ku kanda ning

U Ku menetluskulud 10% ulatuses Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kanda.

4. Välja mõista U Kult Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks menetluskuluna 549

eurot, millest riigilõiv moodustab 315 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 18

eurot ja põhjendatud õigusabikulud 216 eurot.

5. Välja mõista U Kult Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis väljamõistetud

menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

6. Jätta U Ku kasuks hüvitatavad menetluskulud rahaliselt kindlaksmääramata

nende puudumise tõttu.

7. Toimetada otsus U Kule kätte avaliku teavitamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse

edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale

esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab

ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja

viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 27.06.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse U Kult 2056,92 euro saamiseks. Kohus tegi 30.06.2023

võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada.

22.09.2023 kohtumäärusega lõpetas kohtunikuabi maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja

üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 22.09.2023

kohtumäärusega kohustas Harju Maakohus avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama

seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendava riigilõivu 14 päeva jooksul

alates kohtumääruse kättetoimetamisest. 03.10.2023 esitas Aktsiaselts PlusPlus Capital

(hageja) hagi U Ku (kostja) vastu võla nõudes.

2. 03.10.2023 esitatud hagiavalduse ja 24.01.2024 seisukoha kohaselt sõlmisid kostja, xxx

(müüja) ja xxx AS (faktoor, edaspidi krediidiandja) 30.03.2022 järelmaksulepingu nr

xxx, milles lepiti kokku intressimäär 11,90% aastas, lepingu krediidi kulukuse määr

26,01% aastas ja igakuine haldustasu 2,90 eurot ning mille alusel sai kostja kauba

järelmaksuga summas 1662,39 eurot.

3. Järelmaksulepingu alusel kohustus kostja kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud

maksegraafiku alusel. Kostjalt ei ole lepingu katteks laekumisi toimunud. Kostjal on

maksegraafikujärgsete maksete võlgnevus alates 1. osamaksest. Kostja võlgneb hagejale

järelmaksulepingu alusel põhiosa 1662,39 eurot.

4. Kostja ei täitnud järelmaksulepingu nr xxx maksegraafikust tulenevaid kohustusi

tähtaegselt ning 30.06.2022 teavitas krediidiandja kostjat lepingu ennetähtaegsest

lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 14.07.2022.

Kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud, ütles krediidiandja lepingu üles

15.07.2022. Krediidiandja loovutas talle kuuluvad nõuded kostja vastu hagejale

20.09.2022, mille kohta saatis hageja kostjale teate. Hageja nõuab järelmaksulepingu nr

xxx tuleneva põhivõla tasumist summas 1662,39 eurot, intressi 127,25 eurot, lepingu

haldustasu 11,60 eurot, sissenõudmiskulusid 35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist

241,73 eurot ning viivist alates 04.10.2023 kuni põhivõla täitmiseni 11,9% põhivõlalt

aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude

ulatuses.

5. Hageja on seisukohal, et krediidiandja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet

rikkunud. Krediidiandja hindas kostja varalist seisundit, regulaarset sissetulekut ja teiste

varaliste kohustuste suurust laenutaotluses esitatud andmete alusel. Samuti kasutas

krediidiandja kostja krediidivõimelisuse analüüsimisel nii sisemisi kui ka krediidiandjale

kättesaadavaid avalikke andmebaase (sh Creditinfo Eesti AS maksehäireregistrit ja

taust.ee). Krediidiandja kontrollis kostja sissetulekut, olemasolevaid kohustusi,

olemasolevat krediidiajalugu, kostja vanust krediidi taotlemisel ja soovitud laenuperioodi

lõpus, residentsust, isikut tõendava dokumendi kehtivust, teostas Creditinfo Eesti AS-i

maksehäireregistri päringu, kontrollis ametlikke teadaandeid ja karistusregistrit. Kostjal

puudusid varasemad ja kehtivad maksehäired, ametlikud teadaanded ja karistused.

Krediidiandja on arvestanud kostja poolt deklareeritud sissetulekuga summas 2000 eurot,

kliendi finantskohustustega 200 eurot kuus ja krediidiandja minimaalse

majapidamiskulude määraga 1000 eurot kuus. Kogutud andmeid analüüsides ei tekkinud

krediidiandjal kahtlust saadud andmete õigsuses ja krediidiandja jõudis järelduseni, et

kostja koondreiting on hea, kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma oma

igakuisest sissetulekust kuumakseid 47,19 eurot.

Kostja vastuväited

6. Kohus toimetas hagi ja hagi täpsustuse kostjale avalikult kätte. Kostja hagile vastuväiteid

ei esitanud.

Kohtu põhjendused

7. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 405 määras kohus asja

lahendamise lihtsustatud korras 13.11.2024 määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase

äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus

sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning

hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos

kõrvalnõuetega 7000 eurole. Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis ja

pooled ei ole taotlenud ärakuulamist.

8. Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja §

444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS

§ 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse

põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud

kohtu järeldused, märkimisega.

9. Kohus, analüüsinud hagiavaldust ja esitatud tõendeid, leiab, et hagiavaldus kuulub

rahuldamisele osaliselt.

10. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool

määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2

järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab

selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise

asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole

muudest avaldustest.

11. Kohus juhindub antud asja lahendamisel VÕS § 396 lg-st 1, mis sätestab, et

laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja)

rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama

rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76

lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi

kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane

täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik

on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub

raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

12. Hagiavalduses on hageja palunud kostjalt välja mõista järelmaksulepingust nr xxx

tuleneva põhivõla 1662,39 eurot, intressi 127,25 eurot, lepingu haldustasu 11,60 eurot,

sissenõudmiskulud 35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 241,73 eurot ning viivise

alates 04.10.2023 kuni põhivõla täitmiseni 11,9% põhivõlalt aastas, kuid kokku koos

sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

13. Hagiavaldusest nähtub, et U K, xxx ja xxx sõlmisid 30.03.2022 järelmaksulepingu nr

xxx, mille alusel sai kostja laenu 1662,39 eurot (dtl 22-29). Kostja ei ole laenu saamisele

vastuväiteid esitanud. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses,

kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust. Krediidiandja on

menetluses vaidlustamata asjaoludel täitnud lepingujärgse põhikohustuse ning laenu välja

maksnud. Vastavalt järelmaksulepingu teenusetingimuste punktile V.1 oli kostjal

kohustus laen vastavalt graafikule (dtl 24-25) tagasi maksta. Tsiviilasja materjalidest

tulenevalt ei ole kostja tagasimakseid teinud.

14. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 30.11.2021 krediidiasutuste poolt eraisikutele

antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,95%. VÕS § 4062

lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 16,95%

= 50,85%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli 26,01% aastas (dtl 22), mis ei

ületanud laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.

15. Krediidiandja ütles järelmaksulepingu nr xxx üles 15.07.2022 (dtl 41-43). Krediidiandja

loovutas nõuded hagejale 20.09.2022 (dtl 44). Kostja ülesütlemistele ega nõuete

loovutamistele vastuväiteid esitanud ei ole.

16. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023, nr 2-21-13098, p-d 13 ja

17).

17. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. VÕS § 4034 lg 1

järgi on krediidiandja enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama. VÕS § 4034 lg 6

kohaselt võib vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt tarbijakrediidilepingu

sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja peab

enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast

sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13). VÕS §

4035 lg 1 kohaselt on krediidiandja või krediidivahendaja enne tarbijakrediidilepingu

sõlmimist kohustatud andma tarbijale piisavaid selgitusi, et tarbija saaks hinnata, kas

pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale.

18. Kohus selgitas 17.01.2024 hagejale, et hagejal tuleb esitada detailsed andmed selle kohta,

et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud ning

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ka tõendada (dtl 61-62).

19. Hagiavaldusest, hagi täpsustamise avaldustest ja nendele lisatud tõenditest ilmneb, et

laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.

Hageja selgituse kohaselt täitis kostja laenutaotluse, mille kohaselt oli kostja igakuine

sissetulek 2000 eurot (dtl 53) ja igakuised finantskohustused 200 eurot. Samas on

tõendamata, et kostjalt oleks laenutaotlusel küsitud igakuiste finantskohustuste suurust.

Hageja selgituse kohaselt kontrollis krediidiandja ka maksehäireregistrit ning lepingu

sõlmimise kuupäeval ei olnud kostjal ühtegi maksehäiret (dtl 66-67). Krediidiandja

arvestas kostja minimaalseks majapidamiskulude määraks 1000 eurot kuus. Hageja

selgituse kohaselt kontrollis krediidiandja ka kostja sissetulekut, olemasolevaid

kohustusi, olemasolevat krediidiajalugu, kostja vanust krediidi taotlemisel ja soovitud

laenuperioodi lõpus, residentsust, isikut tõendava dokumendi kehtivust, ametlikke

teadaandeid ja karistusregistrit, kuid ühtegi tõendit nimetatu kohta ei ole kohtule esitatud.

Kogutud andmeid analüüsides ei tekkinud krediidiandjal kahtlust saadud andmete

õigsuses ja krediidiandja jõudis järelduseni, et kostja on krediidivõimeline.

Kohus asub seisukohale, et hageja poolt viidatud tegevusi ei saa lugeda piisavaks

krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1

p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi

lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija

krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet. Enne tarbijale

laenu andmist tuleb välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku

suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed

majapidamiskulud, varasemate maksekohustuste täitmine ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, samuti ülalpeetavate arv

(VÕS § 4034 lg 2 koosmõjus krediidiandjate- ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-

dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud enne laenu

väljastamist kindlaks laenusaaja sissetulekute, väljaminekute, majapidamiskulutuste ega

finantskohustuste suurust ja ka ülalpeetavate arvu.

Samuti märgib kohus, et kostjalt ei küsitud pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4

kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida

võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud

teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Hageja hinnangul

krediidivõimelisuse hindamiseks oli piisav kehtivate maksehäirete puudumine.

Maksehäirete puudumine ega püsiva sissetuleku omamine ei näita tarbija väljaminekute

suurust. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda

laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et

adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel

täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei

anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest

nähtuv. Hageja ei ole toonud esile, mis oli „muu kogutud teave“ KAVS § 50 lg 4

tähenduses, mis võimaldas krediidiandjal teha objektiivseid järeldusi tarbija kohustuste

suuruse kohta. Kuigi hageja ei ole tõendanud, et kostjalt oleks üldse küsitud teavet tema

igakuiste finantskohustuste kohta, märgib kohus, et ka üksnes kostja märgitud hinnang

enda igakuiste kohustuste suuruse kohta ei ole piisav, kuivõrd kostja ei pruugi aru saada,

mida selle all mõeldud on. Ei nähtu, et oleks kontrollitud infot kostja sissetuleku, kõikide

kohustuste, sh finants- ja majapidamiskulude kohta. Samuti, et oleks küsitud infot

ülalpeetavate kohta. Seega pole võimalik järeldada, et tema varaline seisund ja

krediidivõime oleks kindlaks tehtud. Eelnimetatu ei sõltu igakuise tagasimakse suurusest

ega isiku sissetuleku suurusest. Ka suurema sissetulekuga isiku jaoks võib väiksem

kuumakse olla isiku maksevõimet ületav, kui isikul on kõik muud kohustused kokku

igakuiselt suuremad kui tema sissetulek. Seda aga välja selgitatud ega kontrollitud pole.

Kohus rõhutab, et käesoleval juhul ei saagi kindlaks teha, mis kostja maksevõime oli, sest

selle kohta andmeid ei kogutud ja kogutud andmeid ei kontrollitud.

Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet

nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub

nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises.

Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid,

kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke

jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018, nr

2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud.

20. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese

kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning

muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

21. Riigikohus on lahendis 2-21-13098 selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline

tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud

intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et

eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu

puhul on intressikokkulepe tühine ja poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel

seadusjärgse intressimääraga, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud intressimäär on

madalam.

22. Kostjale on tehtud järelmaksulepingu nr xxx alusel laenu väljamakse 1662,39 eurot.

Kostja laenu saamisele vastuväiteid esitanud ei ole. Kostja ühtegi tagasimakset teinud ei

ole ja hageja palub kostjalt välja mõista tagastamata põhiosa summa 1662,39 eurot.

Eelnev tähendab ühtlasi, et lepingu ülesütlemine krediidiandja poolt 15.07.2022

avaldusega toimus kehtivalt, kuna kostja oli sellel kuupäeval tagasimaksetega viivituses.

Kohus mõistab VÕS § 108 lg 1 alusel kostjalt välja kohtuotsuse tegemise seisuga

järelmaksulepingu nr xxx alusel sissenõutavaks muutunud laenu 1662,39 eurot.

23. Hageja nõuab kostjalt intressi tasumist järelmaksulepingu nr xxx alusel alates

1.osamaksest 15.04.2022 kuni ülesütlemiseni 15.07.2022 summas 127,25 eurot. Pooled

on lepingus kokku leppinud intressimääras 11,9% aastas.

Kuna kohus tuvastas eespool, et leping on kostjaga sõlmitud vastutustundliku laenamise

kohustust rikkudes, tuleb lepingule kohaldada VÕS § 403⁴ lg-st 7 tulenevalt VÕS §-s 94

sätestatud intressimäära, mis kuni 31.12.2022 oli 0% aastas. Seega tuleb hageja

intressinõue jätta rahuldamata.

24. Muid tasusid kostja hagejale ei võlgne. See tähendab, et hagejal ei ole kostjalt õigust

nõuda haldustasusid summas 11,60 eurot ega sissenõudekulusid 35 eurot.

25. Hageja nõuab kostjalt järelmaksulepingu nr xxx alusel sissenõutavaks muutunud viivise

tasumist 241,73 eurot. Hageja märgib, et arvestab viivist lepingu ülesütlemise päevast

alates, s.o 15.07.2022, kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 03.10.2023

põhivõlgnevustelt lepingus kokku lepitud intressimääraga, s.o 11,9% aastas. Lisaks palub

hageja mõista kostjalt välja viivise alates 4.10.2023 kuni põhinõuete täitmiseni

lepingutejärgse intressimääraga võrdses määras 11,9% aastas, kuid kokku koos

sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

VÕS § 113 lg 1 esimeses lauses ja TsMS § 367 esimeses lauses sätestatust tulenevalt on

kohtu hinnangul põhjendatud sissenõutavaks muutunud viivist arvestada alates lepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o 16.07.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni, st kuni

02.10.2023 ja edasiulatuvat viivist vastavalt alates 03.10.2023.

Kuivõrd kohus tuvastas, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet,

tuleks viivist arvestada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, mis perioodil

16.07.2022-31.12.2022 oli 8% aastas, perioodil 1.01.2023 kuni 30.06.2023 oli 10,5%

aastas ja alates 1.07.2023 oli 12% aastas. Kuna seadusjärgne määr alates 1.07.2023 on

suurem järelmaksulepingutes kokku lepitud viivisemäärast 11,9% aastas, siis mõistab

kohus alates 01.07.2023 viivise välja lepingus kokku lepitud määraga 11,9% aastas.

Kohus mõistab kostjalt välja järelmaksulepingu nr xxx alusel põhivõlgnevuselt 1662,39

eurot sissenõutavaks muutunud viivise 199,08 eurot.

Seega kohus rahuldab hageja nõude sissenõutavaks muutunud viivise osas osaliselt ja

mõistab kostjalt välja sissenõutavaks muutunud viivise perioodil 16.07.2022-02.10.2023

summas 199,08 eurot.

26. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus ka hageja taotluse mõista kostjalt välja viivis alates

03.10.2023 kuni järelmaksulepingu nr xxx põhinõude 1662,39 eurot täitmiseni,

lepingujärgse määraga 11,9% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud

viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

27. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagiavaldus rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb

hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 1662,39 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivis 199,08 eurot ja alates 03.10.2023 viivis arvestatuna põhivõlgnevuselt 1662,39

eurolt 11,9% aastas kuni põhivõlgnevuste tasumiseni, kuid kokku koos

sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

Menetluskulud

28. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse

kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §163 lg-st 1 kannavad pooled hagi osalise

rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt

poolte endi kanda. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle

tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab

selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kohus rahuldas

hagi osaliselt põhivõlgnevuse, sissenõutavaks muutunud viivise ja edasiulatuva viivise

osas ning ülejäänud osas jättis kohus hagi rahuldamata. Seega jäävad hageja

menetluskulud kostja kanda 90% ulatuses ja kostja menetluskulud 10% ulatuses hageja

kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177

lg 1 järgi.

29. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. Hageja palub

menetluskulude nimekirja kohaselt kostjalt välja mõista riigilõivu summas 350 eurot,

õigusabikulud 420 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning viivise

menetluskuludelt.

Riigilõivu tasumine nähtub e-toimikust. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga ning

see kuulub kostjalt väljamõistmisele. Kuivõrd kohus jättis hageja menetluskulud kostja

kanda 90% ulatuses, tuleb kostjalt hagejale välja mõista menetluskuluna 315 eurot.

Kohtu hinnangul on õigusabikulud ülepaisutatud. Tegemist ei ole keerulise ega mahuka

tsiviilasjaga. Kohus arvestab ka, et kostja ei ole hagile tähtajaks vastanud. Eelnevat

arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esindajakulu 2 tunni eest 240 eurot. Lisaks

peab kostja hüvitama hagejale maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Kuivõrd kohus

jättis hageja menetluskulud kostja kanda 90% ulatuses, tuleb kostjalt hagejale välja

mõista esindajakulu 216 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 18 eurot.

Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.

30. Kuivõrd tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks menetluskulusid kandnud,

samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja, jätab kohus kostjale hüvitatavad

menetluskulud rahaliselt kindlaksmääramata nende puudumise tõttu.

31. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

32. Täiendavalt selgitab kohus, et TsMS § 317 lg 5 kohaselt dokument loetakse avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded

ilmumise päevast.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liisi Vernik

kohtunik