4-24-3173/17 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse kuupäev

27. jaanuar 2025

Kohtuasja number

4-24-3173

Kohtunik

Mario Truu

Kohtuasi

Väärteoasi Z.J-i etteheites liiklusseaduse § 201 lg 2 ja

§ 224 lg 2 järgi

Vaidlustatud kohtuotsus

Viru Maakohtu 5. novembri 2024. a otsus

Apellant

Menetlusaluse isiku Z.J-i kaitsja vandeadvokaat

Gregori Palm

Apellatsioonimenetluse pooled

Menetlusalune isik

-

Z.J , isikukood XXX, elukoht XXX,

töökoht Swordot OÜ

Kaitsja

-

vandeadvokaat Gregori Palm (valitud kaitsja)

Kohtuväline menetleja

-

Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Ida Prefektuuri Rakvere

politseijaoskonna eriasjade uurija Ave Uue

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 5. novembri 2024. a otsus osas, millega karistati Z.J-i

liiklusseaduse § 201 lg 2 ja § 224 lg 2 järgi 20-päevase arestiga.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Z.J-ile liiklusseaduse § 201 lg 2 ja

§ 224 lg 2 järgi karistuseks 10 (kümme) päeva aresti.

3. Muuta maakohtu otsuse põhiosa liiklusseaduse § 201 lg 2 ja § 224 lg 2 subjektiivse külje

tuvastamise osas käesolevas otsuses toodud põhjendustega.

4. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

5. Apellatsioon rahuldada osaliselt.

6. Võtta väärteoasja materjalide juurde apellatsioonis esitatud tõendid Z.J-i lapse

terviseseisundi ja tema nõusoleku kohta üldkasuliku töö kohaldamiseks.

Edasikaebamise kord

Ringkonnakohtu otsuse saab kassatsiooni korras vaidlustada kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja või menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja. Kassatsioon tuleb esitada

Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

2(7)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Väärteoprotokoll

1. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Ida prefektuur koostas 8. septembril 2024 väärteoprotokolli

väärteoasjas nr 2590,24,002477, sest Z.J juhtis samal päeval kell 10.59 Rakveres

mootorsõidukit Audi A6 ja tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus vähemalt 0,38 mg/l.

Lisaks polnud Z.J-il vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sellega rikkus ta

liiklusseaduse (LS) § 69 lg-s 3 ja § 90 lg 1 p-s 1 sätestatud nõudeid ning pani toime väärteo LS §

201 lg 2 ja 224 lg 2 järgi.

Maakohtu otsus

2. Viru Maakohus tunnistas Z.J-i LS § 201 lg 2 ja § 224 lg 2 järgi süüdi ning mõistis talle

karistuseks 20 päeva aresti. Maakohtu seisukohad olid lühidalt järgmised.

3. Väärteoprotokollis kirjeldatud tegu on tõendatud. Z.J tunnistas rikkumist, kuid väitis, et

ta ei teadnud, et tal pole juhtimisõigust. Karistusregistrist nähtub, et Z.J-il oli teo

toimepanemise ajal kaks kehtivat väärteokaristust. PPA karistas teda 16. juunil 2022 LS § 224 lg

1 järgi rahatrahviga 25 trahviühikut ehk 100 eurot, mis on tasumata. Samuti karistati Z.J-i

14. mail 2024 LS § 224 lg 2 järgi sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks

kuuks. Otsused jõustusid vastavalt 2. juulil 2022 ja 4. juulil 2024. Z.J pani menetletava

teo toime otsese tahtlusega karistusseadustiku (KarS) § 16 lg 3 järgi.

4. Z.J-i tuleb KarS § 63 lg 1 alusel karistada 20-päevase arestiga. Tema karistust

kergendab süü tunnistamine, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Tal on kaks kehtivat

väärteokaristust. Z.J pole tasunud talle varem määratud rahatrahvi, mis näitab, et ta pole

varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud. Seetõttu ei saa põhjendatuks pidada aresti

asendamist üldkasuliku tööga ega võimaldada talle aresti kandmist nädalavahetuseti. Karistus

järgib õiguskorra kaitsmise huve, andes ühiskonnale signaali, et riik karistab juhtimisõiguseta

mootorsõidukit juhtinud ja samal ajal ka teisi liiklussüütegusid toime pannud isikut arestiga.

APELLATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Apellatsioon

5. Maakohtu otsuse vaidlustas kaitsja, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist Z.J-i

karistamises 20-päevase arestiga. Kaitsja taotleb karistuse vähendamist ja selle üldkasuliku

tööga asendamist või ositi kandmise võimaldamist. Apellandi väited on lühidalt järgmised.

6. Ehkki kohus arvestas karistust kergendava asjaoluna süü tunnistamist ega tuvastanud karistust

raskendavaid asjaolusid, mõistis ta ikka keskmist karistusmäära ületava karistuse. Kohus seda ei

põhjendanud. LS § 224 lg 2 järgi karistatakse sellist mootorsõidukit juhtinud inimest, kelle ühes

liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 mg. Kuna Z.J-i väljahingatavas

õhus oli alkoholisisaldus 0,38 mg/l, on tema süü pigem väike. Kohus põhjendas karistust

õiguskorra kaitsmise huvide vajadusega, kuid seadusandja ongi LS §-s 224 ette näinud

karistusvahemiku, mis kaitseb õiguskorda. Kohus pidas kaalukaks Z.J-i varasemaid

liiklusrikkumisi, kuid põhjendas sellega karistusliigi, mitte -määra valikut. Varem on teda

karistatud miinimumilähedaste karistustega: rahatrahviga 25 trahviühikut ja juhtimisõiguse

äravõtmisega 3 kuuks, mis näitavad, et rikkumised polnud olulised.

3(7)

7. Z.J teenib oma perele ainsat sissetulekut. Ta kasvatab 7-aastast erivajadustega last, kellel

on diagnoositud XXX. Kaitsja lisatud tõendid näitavad, et lapsel on tuvastatud keskmine puue ja

ta vajab pidevat järelevalvet. Neid tõendeid ei esitatud maakohtus seetõttu, et Z.J osales

seal ilma kaitsjata ega osanud sellistele asjaoludele tähelepanu pöörata.

8. Z.J osutab Swordot OÜ vahendusel alltöövõtuna ehitusteenust teistele äriühingutele ja

on lepingute tõttu seotud kindlate tähtaegadega, mille rikkumine tooks kaasa leppetrahvi ja

lepingute lõpetamise. Karistuse kandmine ei pea olema isiku jaoks mugav, kuid tema pere jääks

aresti tõttu ilma sisuliselt kuu sissetulekust, mis mõjutab pereliikmeid negatiivselt. Ta pole

varem vanglas viibinud, mistõttu võib talle ka oluliselt lühem arest avaldada ehmatavat mõju.

Lühem arest tagaks sellegi, et pere majanduslik olukord ei kannataks nii palju. Samuti vastaks

see süüle.

9. Kohus põhjendas aresti kohaldamist sellega, et varem pole Z.J-i arestiga karistatud.

Samuti pole ta pidanud varem üldkasulikku tööd tegema. Z.J on juba praegu saanud

selge signaali, et tema tegudel on rasked tagajärjed. Üldkasulik töö oleks piisav, et saavutada

karistuse üld- ja eripreventiivsed eesmärkide täitmine. Kui kohus ei pea võimalikuks aresti

asendamist üldkasuliku tööga, võiks kohus võimaldada KarS § 66 lg 1 järgi aresti ositi kandmist

kahe päeva kaupa nädalavahetustel. Sellisel juhul saaks Z.J täita töökohustust ja see ei

kahjustaks ülemäära tema perekonna toimetulekut.

Kohtuvälise menetleja vastus apellatsioonile

10. Kohtuväline menetleja jäi maakohtus öeldu juurde.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

(a) Sissejuhatus

11. Apellatsioonis on seatud vaidluse alla üksnes maakohtu mõistetud karistus. Ringkonnakohus

leiab, et vaidlustatud otsus tuleb karistust puudutavas osas tühistada, sest maakohus tegi

karistust mõistes olulisi kaalutlusvigu, mis tingisid Z.J-i süüle ja isikule selgelt

mittevastava karistuse. Samas ei pea ringkonnakohus võimalikuks aresti asendamist üldkasuliku

tööga ega aresti kandmist ositi. Väljaspool apellatsiooni piire muudab ringkonnakohus maakohtu

otsuse põhiosa Z.J-ile etteheidetava teo subjektiivse külje tuvastamise osas.

Ringkonnakohus väljub kõigepealt apellatsiooni piirest

ja käsitleb seejärel

(b)

apellatsiooniväiteid karistuse mõistmise kohta

Lõpetuseks võtab kohus kokku

(c).

apellatsioonimenetluse tulemuse

.

(d)

12. Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonis esitatud taotluse tõendite vastuvõtmiseks ning lisab

väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 139 lg 2 p-le 3 tuginedes väärteoasja materjalide juurde

Z.J-i lapse terviseseisundit puudutavad tõendid ja tema allkirjastatud nõusoleku

üldkasuliku töö kohaldamiseks. Apellatsioonis on uute tõendite esitamist selgitatud sellega, et Z.J-il

polnud maakohtus kaitsjat ega ka teadmist, millised tõendid on olulised karistuse

mõistmisel (vt nt apellatsiooni lk 2, p 8). Ringkonnakohus peab seda praegu piisavaks.

(b) Väljaspool apellatsiooni piire: subjektiivne külg

13. Kuigi kaitsja ei tee maakohtule etteheiteid subjektiivse külje tuvastamisel, väärivad maakohtu

seisukohad tähelepanu. Kohus eksis osalt Z.J-ile etteheidetava teo subjektiivset külge

4(7)

kindlaks tehes ega põhjendanud seda piisavalt.

14. Vaidlustatud otsuses on esiteks kirjas järgnev: „KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime

otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt

möönab seda. Menetlusalune isik, kes oli teadlik, et ta pani 14.04.2024 toime sarnase süüteo ja

oli selle Tartu Maakohtus vaidlustanud, pidi teadma, et tal puudub mootorsõiduki juhtimise

õigus, vaatamata sellele, ta asus mootorsõidukit juhtima. Seega Z.J teadis, et ta teostab

süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis või vähemalt möönis seda.“ (vt maakohtu otsuse lk 5,

p 18). Otsesest tahtlusest saab rääkida juhul, kui toimepanijal on süüteokoosseisu asjaolu suhtes

kindel teadmine ja ta vähemalt möönab seda. Määrav on just kindel teadmine (vt RKKK

24.05.2013, 3-1-1-50-13, p 13.4). Maakohtu kasutatud sõnastus „pidi teadma“ ei näita kindlat

teadmist, vaid seda võib mõista nii, et Z.J võis teada, aga ka ei pruukinud teada

mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumisest. Ringkonnakohus loeb selle siiski pelgalt

ebaõnnestunud sõnakasutuseks, sest maakohtu otsusest nähtub, et kohus pidas silmas ikkagi Z.J-i

kindlat teadmist, et tal pole juhtimisõigust. Väärteoasja materjalide põhjal on sellise

teadmise olemasolu ka tuvastatud.

15. Kohtuvälise menetleja 14. mail 2024 tehtud otsusest nähtub, et Z.J-i karistati LS § 224

lg 2 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks. Selles otsuses on kirjas, et

„[j]uhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab otsuse jõustumise päevast [--]“ ning „[v]astavalt

Liiklusseaduse § 127 tuleb juhiluba 5 tööpäeva jooksul pärast mootorsõiduki juhtimisõiguse

äravõtmise otsuse jõustumist loovutada Transpordiameti liiklusregistri büroole“ (vt kõnealuse

kohtuvälise menetleja otsuse lk 3). Z.J-ile anti otsus üle, ta sai sellega tutvuda ja ta ka

vaidlustas selle, kuid Tartu Maakohtu 25. juuni 2024. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja

kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Otsused jõustusid 4. juulil 2024 (vt nt VäTo, tl 8) ja Z.J

pani menetletava teo toime 8. septembril 2024. Selleks hetkeks oli juba mõnda aega

möödas viiepäevane tähtaeg kohtuvälise menetleja otsuse jõustumisest, mil Z.J pidi

juhiloa loovutama. Tal polnud mingitki alust arvata, et ta võib juhiluba enda käes hoides veel

autoga sõita. Z.J teadis, et tema suhtes tehtud otsus juhtimisõiguse äravõtmiseks on

jõustunud ja temalt on seega juhtimisõigus ära võetud ning tal tuleb juhiluba loovutada, ent ta

jättis selle teadlikult tegemata. Need asjaolud osutavad kindlale teadmisele ja otsese tahtlusele

KarS § 16 lg 3 järgi.

16. Maakohtu otsuses on märgitud sedagi, et „[l]isaks teadis Z.J , et ta oli samal ajal ka

alkoholijoobes. Seega Z.J teadis, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja

tahtis või vähemalt möönis seda. Kohus leiab, et Z.J-i süüdistuses LS § 224 lg 2 järgi

on täidetud ka subjektiivne süüteokoosseis“ (vt maakohtu otsuse lk 5, p 18). Toodud osa on

nõuetekohaselt põhjendamata. Maakohus ei osutanud konkreetsele tõendusteabele selle kohta, et

Z.J-il oli kindel teadmine alkoholijoobest. Z.J-i sõnul jõi ta eelmisel õhtul saunas

6–8 pooleliitrist õlut ja eeldas järgmise päeva hommikupoolikul, et on saanud kaineks (vt VäTo,

tl 13A pd). Maakohus ei võtnud otsesõnu seisukohta Z.J-i ütluste usaldusväärsuse kohta,

aga tugines tema ütlustele (vt maakohtu otsuse lk 3, p 6). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa

piisava kindlusega rääkida sellest, et Z.J-il oli joobe olemasolust kindel teadmine, küll

aga saab öelda, et ta pidas seda võimalikuks (ehk nägi ette) ja möönis (kiitis sisimas heaks), mis

osutab kaudsele tahtlusele KarS § 16 lg 4 tähenduses. Tal tuvastati joove vähemalt 0,38 mg/l ja

ta tunnistas, et oli eelmisel õhtul väidetavalt kuni 8 õlut joonud, mida on arvestatavas koguses.

Pea samasuguses alkoholijoobes (vähemalt 0,37 mg/l) sõiduauto juhtimise eest oli teda alles

mõni kuu tagasi karistatud (vt kohtuvälise menetleja 14. mai 2024. a otsuse lk 1). Seega oli ta ka

varem niisuguses seisundis autoga sõitnud. Neid asjaolusid arvesse võttes pidas Z.J 8.

septembril 2024 kell 10.59 autoga sõites vähemalt võimalikuks ja möönis, et ta teeb seda taas

5(7)

alkoholijoobes.

(c) Karistus

17. Maakohus otsustas Z.J-i karistada arestiga eeskätt põhjusel, et teda on varem korduvalt

karistatud mootorsõiduki juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära ületades LS § 224 mõistes.

Ühe korra karistati teda rahatrahviga, mida ta pole siiani tasunud ja teine kord kolmeks kuuks

juhtimisõiguse äravõtmisega. Aresti talle veel mõistetud pole. Ringkonnakohtu hinnangul on

need kaalutlused asjakohased ja nõustumisväärsed. Lisaks varasemale karistatusele tingib aresti

mõistmise Z.J-i süü. Ta juhtis autot tahtlikult ilma juhtimisõiguseta ja alkoholijoobes.

Ehkki maakohus pidas karistust kergendavaks asjaoluks süü tunnistamist, ei nähtu väärteoasja

materjalidest, et Z.J kahetses tehtut.

18. Maakohus ei põhjendanud aga veenvalt, miks tuleb Z.J-ile mõista esimest korda arest

koguni üle keskmise (ehk 15-päevase) karistusmäära. Kohus osutas seda leides varasemale

rahatrahvile ja juhtimisõiguse äravõtmisele LS § 224 lg-te 1 ja 2 järgi, jättes arvestamata Z.J-i

süü suuruse ja tõiga, et teda varem arestiga karistatud pole. Seejuures ei tuvastanud

kohus raskendavaid asjaolusid, mis õigustanuks keskmisest kõrgemat karistusmäära (vt

maakohtu otsuse lk 5, p 23). Ringkonnakohus peab põhjendatuks 10-päevast aresti. 8. septembril

2024 kell 10.59 mõõdeti Z.J-i väljahingatavas õhus alkoholi 0,38 mg/l, mis jääb LS §

224 lg-s 2 sätestatud vahemiku 0,25–0,74 mg/l miinimummäära lähedale. Teisalt on selles

vahemikus ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisalduse korral sõiduauto juhtimine

enamohtlik väärteokoosseis, mille eest on võimalik erinevalt LS § 224 lg-s 1 sätestatust

karistada ka arestiga. Z.J otsustas varasematest karistustest hoolimata minna ilma

juhtimisõiguseta ja alkoholijoobes autot juhtima. Kuna ta pole aga varem aresti kandnud, võib

praegu piisata lühemast arestist, et ta käituks edaspidi õiguskuulekalt. Neid asjaolusid arvesse

võttes vastab tema süü suurusele ja võimalusele mõjutada teda edaspidi süütegudest hoiduma

10-päevane arest.

19. Vaidlustatud otsusest võib välja lugeda, et kohus pidas 20-päevase aresti mõistmisel kaalukaks

ka õiguskorra kaitsmise huve: „[õ]iguskorra kaitsmise huvides tuleb isikule määrata karistus,

mis peab andma hinnangu normikehtivusse ja avaldama õiglase karistuse mõju ühiskonnas [--]

[ü]heks vahendiks selle eesmärgi täitmisel on rikkujate mõjutamine läbi selliste karistuste

määramise, mis mõjutavad nende elukorraldust ja suunavad neid edaspidi rikkumisi mitte toime

panema [--] üldpreventiivselt peab andma signaali, et riik karistab juhtimisõiguseta ja ka samal

ajal muid liiklussüütegusid toime panevat isikut arestiga“ (vt maakohtu otsuse lk 5–6, p-d 24 ja

25). Ringkonnakohus leiab, et maakohus omistas sellise põhjendusega üldpreventsioonile liiga

suure kaalu. Märgitud kaalutlused on väga abstraktsed ega põhjenda vähemalt menetletavas

asjas maakohtu valitud karistusmäära.

20. Ringkonnakohus ei näe võimalust aresti asendamiseks üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg-st 1

tulenevalt on aresti üldkasuliku tööga asendamine kohtu kaalutlusotsus. Nii karistuse liigi kui ka

selle määra valik ning karistuse asendamine üldkasuliku tööga peab põhinema KarS § 56 lg 1

mõistes hinnangul menetlusaluse isiku süü suurusele, samuti võimalusel mõjutada teda edaspidi

süütegudest hoiduma (eripreventsioon) ja õiguskorra kaitsmise huvidel (üldpreventsioon) (vt

mutatis mutandis RKKK 13.12.2019, 1-18-7276/80, p 26). Z.J-i aresti asendamine

üldkasuliku tööga ei avaldaks talle ilmselt mõju ega täidaks enda eesmärki. Z.J-ile on

samasuguste liiklusrikkumiste eest juba määratud rahatrahv ja temalt on ära võetud ka

juhtimisõigus, kuid juhtimisõiguse puudumine ei heidutanud teda autoga sõitmast, liiati veel

alkoholijoobes. Korduva rikkuja puhul on tõenäolisem, et ta paneb uuesti toime samasuguse

süüteo. Arvestades Z.J-i süü suurust, varasemate karistuste tulemusetust ja vajadust

6(7)

panna teda edaspidi samasugusest väärteost hoiduma, tuleb tal kanda aresti.

21. Samuti ei pea ringkonnakohus võimalikuks Z.J-i aresti ositi kandmist. KarS § 66 lg 1 ls 1

näeb ette, et kohus võib süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades

määrata aresti kandmise ositi. See säte annab kohtule aresti ositi kandmise otsustamiseks

ulatusliku kaalutlusõiguse. Võttes arvesse Z.J-ile etteheidetava teo toimepanemise

asjaolusid (sõiduauto tahtlik juhtimine ilma juhtimisõiguseta ja alkoholijoobes) ning tema

varasemat karistatust, tuleb tal arest kanda järjest. Ringkonnakohus peab seda menetletavas asjas

oluliseks, et tagada aresti piisavalt heidutav mõju.

22. Kaitsja märgib apellatsioonis, et Z.J teenib ainsana peres sissetulekut ja tema

elukaaslane hoolitseb nende pidevat järelevalvet vajava lapse eest. Z.J-il on väidetavalt

ehitusega tegelev osaühing, millel on lepingud kindlate tähtaegade peale ning nende rikkumine

tooks kaasa leppetrahvi ja lepingute võimaliku lõpetamise, mis kahjustaks pere toimetulekut.

Ringkonnakohus on seisukohal, et need põhjused ei tingi 10-päevase aresti ositi kandmist.

Sellega, et Z.J-i elukaaslasel tuleb kanda pidevat hoolt abivajava lapse eest ja perekond

sõltub tema sissetulekust, oleks ta pidanud arvestama juba enne seda, kui pani toime menetletava

teo. Apellatsioonis on viidatud muu hulgas e-Äriregistrile, kust nähtub, et Z.J on

ehitusega tegeleva Swordot OÜ ainuosanik ja juhatuse liige. Kuigi apellatsioonis on räägitud

sellest, et osaühingul tuleb väidetavalt täita lepingud, mida Z.J-i aresti kandmine ei

võimaldaks, ei nähtu midagi sellist kaitsja lisatud viitest e-Äriregistrile ja millegi sellise kohta

pole apellatsioonis toodud ka muid tõendeid. 10-päevast aresti ei saa pidada kuigi pikaks ja on

väheusutav, et sellel oleks Z.J-i äriühingu tegevusele ja pere toimetulekule arvestatav

mõju.

(d) Apellatsioonimenetluse kokkuvõte

23. Eelneva põhjal ja juhindudes VTMS § 145 lg-st 1, § 147 lg 1 p-st 4, § 148 p-st 2 ning § 149 p -st

1, tühistab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 5. novembri 2024. a otsuse Z.J-i

karistamises 20 päeva pikkuse arestiga. Ringkonnakohus mõistab talle VTMS § 151 lg 1 p 4

alusel karistuseks 10 päeva aresti. Lisaks muudab ringkonnakohus VTMS § 147 lg 1 p 3 alusel

maakohtu otsuse põhiosa LS § 201 lg 2 ja § 224 lg 2 subjektiivse külje tuvastamist puudutavas

osas käesolevas otsuses toodud põhjendustega. Ülejäänud osas jääb maakohtu otsus muutmata.

Apellatsioon tuleb rahuldada osaliselt.

(allkirjastatud digitaalselt)

7(7)