2-23-135751/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-23-135751

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

2-23-135751

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

27.01.2025

Tallinn, kohtukantselei kaudu

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Maarja-Liis Lall

Tsiviilasi

Primero Finance OÜ hagi M U vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

5143,78 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Primero Finance OÜ (registrikood 12401448),

lepinguline esindaja C M

Kostja: M U (isikukood xxx)

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta hageja, Primero Finance OÜ (registrikood 12401448) hagi kostja, M U

(isikukood xxx) vastu täies ulatuses rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Kostjal on võimalik esitada menetluskulude

nimekiri 7 päeva jooksul otsuse jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus

kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses

sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Tsiviilasi nr 2-23-135751

ASJAOLUD

1. Primero Finance OÜ (hageja) esitas 30.10.2023 Harju Maakohtule hagi M U (kostja)

vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 09.10.2017

laenulepingu nr xxx. Kostja on 18.10.2021 esitanud laenuandjale taotluse lepingu muutmiseks

ning pooled on leppinud kokku lepingu muutmises. Laenu summa tagastamata osa muudatuse

jõustumisel oli 4956,59 eurot. Lepinguga lepiti kokku aastases intressimääras 25,20% ning

krediidi kulukuse määras 26,92%. Kostja sai küll raha kätte, kuid maksegraafiku järgseid

kokkuleppelisi osamakseid kohaselt ei tasunud. Kostja ei ole nõuetekohaselt tasunud vähemalt

kolme üksteisele järgnevat laenulepingujärgset makset, mistõttu ütles hageja kostjaga lepingu

peale edutut täiendava tähtaja andmist 15.03.2023 üles. Hagiavalduse kohaselt on kostja

laenusumma katteks tasunud 815,18 eurot.

2. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 4141,41 eurot,

intressi 310,46 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 651,91 eurot ja sissenõudmiskulu 40

eurot.

3. Hageja selgitas, et kostja krediidivõimekus on hinnatud vastavalt kogutud andmetele.

Kostja esitas 27.09.2017 laenutaotluse, kus märkis enda sissetulekuks 2800 eurot. Oma

otsuses lähtus laenuandja Creditinfo andmetest, Rahvastikuregistri andmetest, Pensioniregistri

andmetest, Primero Finance OÜ süsteemi andmetest ja kliendi poolt antud selgitustest ning

samuti kontrolliti ka ametlikest teadaannetest antud klienti. Krediidivõimekuse hindamisel

arvestas laenuandja kliendi sissetulekuks 2800 eurot. Majapidamiskuludeks arvestas

laenuandja 483 eurot ning kohustusteks 0 eurot, Primero Finance OÜ osamakse on 261,27

eurot ning peale majapidamiskulude, kohustuste ja laenu kuumakse maha arvestamist jäi

kliendile kätte 2055,73 eurot, mistõttu sissetulekute ja kohustuste vahel mahtus sisse võetava

krediidi osamakse. Ametlikud Teadaanded puudusid, ülalpeetavaid oli kaks. Kliendil oli

Creditinfo andmetel kaks maksehäiret ning kliendi sõnul oli tal vaja veel tasuda 1000 eurot.

PÕHJENDUSED

4. Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole õiguslikult põhjendatud ja hagi ei kuulu

rahuldamisele, mistõttu jätab kohus hagi rahuldamata.

5. Käesoleval juhul on võimalik iseenesest tuvastada, et poolte vahel oli sõlmitud

tarbijakrediidileping (lisa 1 ja 2), kuid käesolev hagi tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd hageja ei

ole toonud välja asjaolusid ega ka tõendanud, et krediidiandja täitis vastutustundlikku

laenamise põhimõtet, mistõttu ei ole võimalik kohtul tuvastada, et intressi tasumise kokkulepe

oli kehtiv. Hageja ei ole esitanud kohtule ka ümberarvestust VÕS § 4034 lg 7 alusel. Selle

tulemusel ei ole võimalik kohtul tuvastada, mis on sissenõutavaks muutunud põhivõlg

(väljastatud krediit, millest lahutatud tarbija poolt tasutu võlasuhte raames; kas leping on

kehtivalt üles öeldud) ning kas ja mis summas on võimalik hagejal nõuda viivist ja hüvitist

sissenõudmiskulude eest (kas leping on kehtivalt üles öeldud). Seega ei ole võimalik kohtul

leida, et hagi kuuluks rahuldamisele ka osaliselt.

6. Eestis kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne

lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku

teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt

võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks

olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline

Tsiviilasi nr 2-23-135751

(VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab

krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust

varast. Krediidiandja peab kontrollima tarbija esitatud teavet vastavalt krediidiandjate ja -

vahendajate seaduse § 50 lõigetele 3 ja 4 (VÕS § 4034 lg 4). Vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).

7. Hageja on hagiavalduses välja toonud, et krediidiandja lähtus kostja

krediidivõimelisuse hindamisel kostja laenutaotluses esitatud andmetest ning sissetulekute

tuvastamiseks ja kontrolliks tehti päring Eesti penisonikeskusesse. Krediidivõimekuse

hindamisel arvestas laenuandja kliendi sissetulekuks 2800 eurot, majapidamiskuludeks 483

eurot ning kohustusteks 0 eurot. Samuti on hageja välja toonud, et kontrolliti Creditinfot,

Rahavastikuregistrit, Ametlike Teadaandeid.

8. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses

tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud

aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija

krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu

sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete

kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

9. Kohus selgitas juba 30.09.2024 kohtunõudes ning jääb ka käesolevalt selle juurde, et

hagiavaldusest nähtuvalt ei ole hageja toonud kohtu ette asjaolusid, et krediidiandja oleks

kontrollinud enne laenu väljastamist kindlaks tarbija muude kohustuste ja regulaarsete kulude

suurust. Eeltoodut pole võimalik kindlaks teha ilma pangakonto väljavõtet küsimata ja seda

analüüsimata. Üksnes kostja täidetud laenutaotluse andmetest ja Pensionikonto päringust

lähtumine pole piisav veendumaks kostja krediidivõimelisuses. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks on peetud kohtupraktikas minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt

tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt

hinnata tema krediidivõimet (TlnRnKo 08.11.2021, 2-20-106661, p 55). Samuti on hageja ise

välja toonud, et isikul oli laenu väljaandmise hetkel ka kaks maksehäiret.

10. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6

sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär,

kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

11. Kohus andis hagejale 30.09.2024 kohtunõudega võimaluse täpsustada haginõuet ja

esitada kohtule teave krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS

§ 4034 lg 7 sätestatuga hiljemalt 11.10.2024. Hageja haginõuet ei täpsustanud ega esitanud

kohtule teavet krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034

lg 7 sätestatuga. Hageja ei ole nõuet ümber arvestanud.

12. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgmiseks vajalike

kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole

tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Samuti ei

esitanud hageja ka VÕS § 4034 lg-ga 7 kooskõlas olevat tagasimaksete uuesti määramist,

mistõttu asub kohus seisukohale, et hageja nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud.

Tsiviilasi nr 2-23-135751

13. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasja nr 2-22-147995 p-s 12.2 selgitanud, et kui

krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei ole toonud esile, et

krediidiandja oleks VÕS § 403⁴ lg 7 kohaselt määranud uuesti tagasimaksed ja need kostjale

teatavaks teinud, ei saanud maakohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid arvestades

hagi osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus selgitas samuti, et ilma vastava ümberarvutuseta ei

ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile

ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed

maksed on muutunud sissenõutavaks. Kohus saab piisava teabe puudumisel jätta hagi täies

ulatuses rahuldamata. Kohtul ei ole võimalik ümberarvestust esitamata selgitada välja, mis on

põhjendatud põhivõlgnevuse summa ning kas ülesütlemine oli kehtiv (kas ülesütlemise ajaks

oldi võlgnevuses kolme järjestikuse maksega), arvestades väljastatud krediiti ja tarbija tehtud

kõiki tasumisi võlasuhte raames. Hageja ei ole selliseid asjaolusid välja toonud. Kohus ei saa

ise ümberarvestust koostada hageja eest. Kuivõrd kohtu ette on toomata ümberarvestus ja

selle kontrollimiseks vajalikud asjaolud, ei saa kohus jõuda ka järeldusele, et hageja nõuded

sissenõutavaks muutunud viivise ega sissenõudmiskulu osas on põhjendatud.

14. Kuivõrd hageja ei esitanud ei asjaolusid ega tõendeid, mille alusel saaks jõuda

järeldusele, et vastutustundlikku laenamise põhimõtet täideti ning hageja ei esitanud ka

ümberarvestust, jätab kohus hageja nõuded kostja vastu täies ulatuses rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

15. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS §

162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel

ja põhjusel, et kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.

16. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kostjal on võimalik esitada soovi korral

menetluskulude nimekiri resolutsioonis märgitud tähtajal.

17. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada

selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS

§ 178 lg 4).

Kohtu selgitused otsuse jõustumisest, jõustumise tagajärgedest ja täitmisest

Jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik. Otsuse jõustumist tõendava

jõustumismärke väljastab menetlusosalise avalduse alusel ja kohtutoimiku põhjal asja

lahendanud maakohtu kantselei.

Maakohtu otsus jõustub eelkõige, kui:

1) apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul

esitatud;

Tsiviilasi nr 2-23-135751

2) ringkonnakohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse või jätab kaebuse läbi

vaatamata või rahuldamata või kui lõpetatakse apellatsioonimenetlus ning ringkonnakohtu

lahendi peale kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja jooksul kassatsioonkaebust ei esitata;

3) apellatsioonkaebus jäetakse ringkonnakohtus menetlusse võtmata, läbi vaatamata või

rahuldamata või lõpetatakse apellatsioonimenetlus ja ringkonnakohtu lahendi peale

esitatud kassatsioonkaebust ei võeta menetlusse, see jäetakse läbi vaatamata või

rahuldamata või lõpetatakse kassatsioonimenetlus

Kohtuotsuse seaduslik vaidlustamine peatab kohtuotsuse jõustumise. Kohtuotsuse osalise

vaidlustamise korral jõustub kohtuotsus vaidlustamata osas. Kui kohtuotsus vaidlustatakse

muus osas kui menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine, ei jõustu kohtuotsus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas.

(allkirjastatud digitaalselt)

Maarja-Liis Lall

Kohtunik