4-24-3423/18 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. jaanuar 2025. a, Tallinn

Väärteoasja number

4-24-3423

Kohtukoosseis

Pavel Gontšarov, Janika Kallin, Orvi Koik

Apelleeritud kohtuotsus

Pärnu Maakohtu 8. novembri 2024. a otsus, millega

tunnistati Arvi Ööbik süüdi LS § 201 lg 2 ja § 224 lg 2

järgi ning mõisteti talle karistuseks arest 20 päeva

Apellatsiooni esitaja

Asja läbivaatamise viis

Menetlusalune isik Arvi Ööbik (ik 37207080320; e-post

xxx)

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Pärnu Maakohtu 8. novembri 2024. a otsus muutmata ja menetlusaluse isiku Arvi

Ööbiku esitatud apellatsioon rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30

päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on

menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist

esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna

patrulltalituse patrulligrupp II patrullpolitseinik koostas Arvi Ööbiku suhtes 25.09.2024

väärteoprotokolli nr 20240925168101 selles, et ta juhtis 25.09.2024 kell 21:39 Rapla

maakonnas, Kehtna vallas, Kehtna alevikus, XXX juures mootorsõidukit isikuna, kelle ühes

liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,55 mg ning omamata

vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ajal, kui juhtimisõigus oli ära võetud.

Rikkudes LS § 90 lg 1 p 1 ja LS § 69 lg 3 nõudeid, pani A. Ööbik toime väärteod, mis on

kvalifitseeritavad LS §-de 201 lg 2 ja 224 lg 2 järgi.

Menetlusalune isik tutvus väärteoprotokolliga 25.09.2024.

2. PPA Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna Rapla menetlusgrupi eriasjade

uurija 18.10.2024 määrusega saadeti väärteoasja materjalid VTMS § 48 ja § 71 alusel

menetlemiseks Pärnu Maakohtule, kuivõrd menetleja leidis, et karistusena tuleks kohaldada

aresti ja lisaks põhikaristusele konfiskeerida süüteo toimepanemise vahendina mootorsõiduk.

MAAKOHTU OTSUS

3. Pärnu Maakohus tunnistas 08.11.2024. a otsusega A. Ööbiku süüdi väärteo

toimepanemises LS §-de 201 lg 2 ja 224 lg 2 järgi ning mõistis KarS § 63 lg 1 alusel

karistuseks 20 päeva aresti. Maakohus kohustas A. Ööbikut asuma aresti kandma Politsei- ja

Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu arestimajas (A. H. Tammsaare pst 61, Pärnu) Pärnu

Maakohtu poolt edastatud teatises märgitud ajal.

4. Maakohus tuvastas, et sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt kõrvaldati A.

Ööbik 25.09.2024 alates kella 21.39 kuni aluse äralangemiseni mootorsõiduki Lexus RX 350

XXXXXX juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 2, 3 alusel, kuna kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus

selgus, et tema suust tuli alkoholi lõhna ja tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki

juhtimisõigus. A. Ööbik on otsuse omakäeliselt allkirjastanud koos märkega, ei ole sõitnud.

Liiklusregistri väljavõtte kohaselt on Lexuse RX 350 XXXXXX omanik A. Ööbik.

5. Tunnistaja Q kohtuistungil antud ütluste kohaselt läks ta 25.09.2024 Kehtnasse koos

kolleegiga A. Ööbikut kriminaalasjas kahtlustatavana kinni pidama. Nad parkisid XXX juurde

ja jäid ootama. Heledat värvi Lexus keeras XXX maja suunas, seda juhtis A. Ööbik, kes oli

sõidukis üksi. Olles maja kõrvale jõudnud nägid nad, kuidas A. Ööbik liikus sõiduki tagaukse

juurde. Andsid käskluse käed nähtavale ja pikali heita, aga isik ei allunud. Panid ta kõhuli ja

kolleeg pani käerauad, teostasid kontrolli. Tundsid tugevat alkoholilõhna. Oli teada, et A.

Ööbik võib sõita Lexusega, samuti oli teada, kuidas oodatav isik välja näeb, sest enne kinni

pidama minemist vaadati isiku pilti ja tausta. Sõber ei saanud roolis olla ja minema jalutada,

sest A. Ööbik oli kogu aeg nende vaateväljas.

6. Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt on A. Ööbikult juhtimisõigus ära

võetud 24.09.2024 kuni 23.03.2025. Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri 16.07.2024

otsusega karistati teda LS § 224 lg 1 ettenähtud väärteo eest rahatrahviga 120 eurot, LS § 224

lg 3 p 2 alusel määrati lisakaristus, juhtimisõiguse äravõtmine 12 kuuks. Pärnu Maakohtu

13.09.2024 otsusega tühistati osaliselt Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri

16.07.2024 otsus lisakaristuse osas ja määrati lisakaristuseks juhtimisõiguse äravõtmine 6

kuuks, alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsus on jõustunud 24.09.2024. Kohtute

infosüsteemi kohaselt saadeti otsus A. Ööbiku e-posti aadressile 13.09.2024 ja ka

kättetoimetamise portaali kohaselt on A. Ööbikule kohtuotsus 16.09.2024 kätte toimetatud.

7. A. Ööbik väitis kohtuistungil, et tema väljus sõiduki tagumisest paremast uksest, pani

õllepudeli ära ja suitsu ette. Teda toodi sellel päeval koju Keavast, tõi Y, kelle elukoht on

kuskil Peetri külas, Y ehmatas ära ja jooksis maja nurga taha. Samuti selgitas A. Ööbik

kohtuistungil, et tema arvates oli otsuse edasikaebamise tähtaeg 30 päeva, ta vaatas eelmisel

päeval, 24-ndal, siis oli temal juhtimisõigus alles. A. Ööbik on täisealine ja süüvõimeline isik

ning ta pidi saama kohtuotsust lugedes aru selle vaidlustamise korrast, see tähendab, et

kassatsiooni esitamise soovist tuli teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse

lõpposa kuulutamisest. Ta ei teavitanud kohut kassatsiooni esitamise soovist ja otsus jõustus.

A. Ööbik sai otsuse kätte ja tal puudus soov otsust vaidlustada ning maakohtu hinnangul on

tema selgitused ajendatud üksnes soovist õigustada oma käitumist seoses mootorsõiduki

juhtimisega juhtimisõigust omamata.

8. Maakohus märkis, et puudub vähimgi alus kahelda politseiametnik Q ütlustes, et just

Arvi Ööbik juhtis 25.09.2024 mootorsõidukit Lexus, mis oli politseiametnike vaateväljas

alates XXX maja juurde jõudmisest ning sõidukis rohkem inimesi polnud. Q ütlustega on

ümber lükatud A. Ööbiku kaitseversioon, mille kohaselt tõi tema koju Y, kes jooksis maja

nurga taha. A. Ööbiku ütlused eelnimetatud isiku kohta on välja mõeldud ajendatuna soovist

vabaneda vastutusest toimepandu eest. A. Ööbik teadis, et Pärnu Maakohtu otsus on

jõustunud, seega pani ta temale süüksarvatud väärteo LS § 201 lg 2 järgi toime tahtlikult.

Tema teo õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid maakohus ei tuvastatud.

9. Eeltooduga on maakohtu hinnangul tõendamist leidnud, et A. Ööbik rikkus LS § 90 lg

1 p 1 keeldu ja pani toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise

vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kellelt on mootorsõiduki

juhtimisõigus ära võetud.

10.

25.09.2024 kell 22:03 kuni 22:11 kasutati A. Ööbiku seisundi kindlakstegemiseks

tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 EST nr ARDF-0057. Tõendusliku alkomeetri

lõplik lugem oli 0,60 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatust

+/- 0,05 mg/l arvestades oli lõplikuks mõõtetulemuseks 0,55 mg alkoholi ühe liitri

väljahingatava õhu kohta. Väljatrükk on allkirjastatud menetlusaluse isiku ja mõõtja poolt.

Taolisest mõõtetulemusest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1

mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja Tiina Trofimova, kes on läbinud

mõõtja koolituse, kasutades taadeldud mõõtevahendit ning järgides seejuures

mõõtemetoodikat. Joobeseisundi tuvastamisele allutati korrakaitse seaduse alusel A. Ööbik,

kellele selgitati tema õigusi, toimingu põhjust ja eesmärki ning ta nõustus joobe tuvastamisega

tõendusliku alkomeetriga, ning andis selle kohta allkirja.

11. Tegemist ei ole alkoholi tarvitamise jääknähtudega, kus alkoholisisaldus

väljahingatavas õhus jääb 0,10-0,15 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi koheselt oma

seisundist aru saada. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra väljahingatavas õhus,

teadis menetlusalune isik juba üksnes elukogemusele tuginedes ja 2024. aastal juba viiendat

samaliigilist väärtegu toime pannes, et tal on sõiduki juhtimine keelatud, kuid sellegipoolest

võttis ta ette sõidu õhtusel ajal asulasisesel teel. Taoline asjaolu viitab üheselt sellele, et

menetlusalune isik asus mootorsõidukit juhile keelatud seisundis juhtima teadlikult ja süütegu

on toime pandud tahtlikult. Tema teo õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid maakohus

ei tuvastatud. Eeltooduga on maakohtu hinnangul tõendamist leidnud, et menetlusalune isik

rikkus LS § 69 lg 3 nõudeid ja pani toime LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo.

12. LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni

300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva. LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise

eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki

juhtimise äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. A. Ööbik pani temale süüksarvatud

väärteod toime ühe teoga, seega tuleb karistuse mõistmisel juhinduda KarS § 63 lg-st 1 ning

mõista temale üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Seega tuleb

karistus mõista LS § 224 lg 2 järgi.

13. Karistusregistri andmetest nähtub, et A. Ööbikul on neli kehtivat väärteokaristust LS §

224 järgi, teda on karistatud rahatrahvidega ja viimati ka lisakaristusega, sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmisega. Rahatrahvid ei ole menetlusalust isikut õiguskuulekusele

sundinud ning ta on jätkanud samaliigiliste väärtegude toimepanemist vaatamata

mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumisele. Seega on rahatrahv, kui tulemuseta jäänud

karistusliik, ennast ammendanud ning menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada raskemat

karistust, s.o aresti, mis mõjutaks teda loobuma uute süütegude toimepanemisest.

14. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid, millega saaks karistuse

mõistmisel arvestada, väärteomenetluses maakohus ei tuvastatud. Arvestades seda, et

menetlusalune isik pani toime ühe teoga kaks väärtegu, tuleb menetlusaluse isiku süüd lugeda

keskmisest suuremaks. Maakohus tunnistas A. Ööbiku süüdi LS §-de 201 lg 2 ja 224 lg 2

järgi ja mõistis temale karistuse 2/3 sanktsiooni määrast, s.o kakskümmend päeva aresti.

Kohtulikul arutamisel taotles kohtuväline menetleja A. Ööbikule kuuluva sõiduki Lexus

RX30, registreerimismärgiga XXXXXX konfiskeerimist. Maakohus jättis mootorsõiduki

konfiskeerimata, kuna karistus aresti näol on piisav mõjutamaks A. Ööbikut seaduskuulekalt

käituma.

APELLATSIOON

15.

15.11.2024 edastas A. Ööbik Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni, milles märkis,

et ei ole otsusega nõus, kuna tema autot ei juhtinud ning märkis, et politseiautol oli kaamera

peal ja selle salvestused tuleks üle vaadata.

VAHEPEALNE MENETLUS

16. Maakohtu motiveeritud otsus tehti menetlusosalistele kättesaadavaks 22.11.2024.

17.

13.12.2024 edastati Tallinna Ringkonnakohtule väärteoasja toimik.

18.

19.12.2024 määrusega jättis Tallinna Ringkonnakohus A. Ööbiku esitatud

apellatsioonkaebuse käiguta, kuivõrd see ei vastanud VTMS § 139 lg 3 p-s 1 sätestatud

nõuetele. Kohus andis puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kuni 30.12.2024.

19.

30.12.2024 laekus ringkonnakohtule A. Ööbiku poolt apellatsioon, kus ta märgib, et ta

peeti kinni seisva auto kõrval tagumise parempoolse ukse juures, kui tal oli õllepudel käes ja

suits suus. Autole ei antud peatumismärguannet, st politsei ei kasutanud vilkureid. Sõiduki

roolis olnud isik läks maja nurga taha ja kui kuulis politsei kisa, ehmus ning lahkus. Tema aga

peeti kinni ja viidi Tallinna arestimajja. Politsei otsis järgmisel päeval tema auto läbi ja leidis

autost tema pooliku õllepurgi. Kaebaja märgib, et kuna politseiautol on pardakaamera peal,

tuleks selle salvestus üle vaadata. Lisaks märkis apellant, et on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

20.

10.01.2025 määrusega määras ringkonnakohus apellatsiooni arutamise kirjalikus

menetluses ja jättis rahuldamata menetlusaluse isiku apellatsioonis esitatud taotluse täiendava

tõendi kogumiseks ja uurimiseks. Ringkonnakohus määras menetlusosalistele tähtaja

seisukohtade ja taotluste esitamiseks kuni 20.01.2025.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

21. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse ja selle peale esitatud apellatsiooniga,

leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning esitatud apellatsioon jääb

rahuldamata. Oma seisukohta põhjendab kohus järgmiselt.

22. Vastavalt VTMS § 146 lg-le 2 arutab ringkonnakohus väärteoasja esitatud kaebuse

piires. Seejuures selgitab ringkonnakohus, et Riigikohtu väljakujunenud praktika kohaselt ei

ole apellatsioonimenetlus pelgalt sama asja teistkordne käsitlemine teises kohtukoosseisus,

vaid eelkõige esimese astme kohtu tegevuse kontrollimine apellatsioonkaebuse piires (RKKK

nr 1-16-6115/67, p 28). Kohtupraktikas on korduvalt rõhutatud, et vältimaks vahetu ja suulise

kohtuliku arutamise tulemina maakohtu otsuses tõenditele antud hinnangu kergekäelist

muutmist peab ringkonnakohus, tehes süüküsimuse kohta sama tõendikogumi põhjal

maakohtuga võrreldes vastupidise otsuse, sellist otsustust eriti põhjalikult motiveerima.

Apellatsioonikohtul tuleb sellisel juhul lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näidata ära ka

esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis viisid kohtu järeldused

mittevastavusse faktiliste asjaoludega ning miks tuleb apellatsioonikohtu arvates

tõendikogumile anda sootuks teistsugune hinnang (RKKK nr 1-20-1301/35, p 14). Käesolevas

asjas ei tuvastanud ringkonnakohus vigu, mis annaks põhjust maakohtu järeldustest

kardinaalselt teistsugustele järeldustele jõuda.

23. Sisuliselt soovib kaebaja, et tema suhtes tehtaks õigeksmõistev otsus ning tema

keskseks väiteks on, et ei ole mootorsõidukit juhtinud, st talle etteheidetavat tegu toime

pannud. Apellatsioonis esitatud argumendid on samad, millele A. Ööbik tugines ka

maakohtus ning maakohus on neile oma seisukoha andnud. Kooskõlas VTMS §-ga 110 peab

kohtuotsuse põhiosast nähtuma nii tõendite analüüs kui see, millised asjaolud on kohus

lugenud tõendatuks ja millele ta on otsuse tegemisel tuginenud, st kohtuotsus peab olema

põhistatud. Kohtu mõttekäik peab olema kohtuotsuse põhjal jälgitav ja järelduste tegemine

seostatud tuvastatud asjaoludega. Käesoleval juhul on maakohus tõendeid analüüsinud ning

selgitanud, millistele tõenditele on otsust tehes tuginenud, maakohtu mõttekäik on jälgitav ja

seostatav tuvastatud asjaoludega. Kolleegium viitab siinjuures Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi lahenditele nr 3-1-1-94-05 ja 3-1-1-85-07, milles on korduvalt

rõhutatud, et juhul kui isik otsustab end aktiivselt kaitsta, peab ta ka ise esitama tõendeid oma

väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende

väidete kontrollimiseks. Kui end aktiivselt kaitsev süüdistatav jätab esitamata oma väidete

õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust enda väidete kontrollimiseks, pole alust

rääkida kahtlusest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks.

24. Oma väite kinnitamiseks taotles kaebaja esmakordselt alles apellatsioonimenetluses

täiendava tõendi kogumist ja uurimist, kuid ringkonnakohus jättis 10.01.2025 määrusega

VtMS § 139 lg 2 p 3 alusel vastava taotluse rahuldamata. Apellant võib apellatsioonis

tugineda maakohtule esitamata tõenditele, kui põhjendatakse, et neid ei olnud võimalik varem

esitada. Menetlusalusele isikule oli kogu aeg teada, et politseiautos võis asuda tema

kinnipidamist jäädvustav videokaamera, kuid vastava salvestuse uurimist ei ole A. Ööbik

maakohtus taotlenud. Seega praegusel hetkel A. Ööbik eitab teo toimepanemist, kuid seda

väidet kinnitavaid tõendeid menetluses ei ole. Maakohus on seejuures analüüsinud, miks ei

saa pidada A. Ööbiku versiooni toimunust ja sellest, et tema sõidukit ei juhtinud, usutavaks.

Nimelt lükkavad selle ümber politseiametniku tunnistajana antud ütlused. Nende osas ei ole

kaebaja ka sisulisi vastuväiteid esitanud ega viidanud mõnele menetluslikule rikkumisele.

Seega saab pidada viidatud tõendit usaldusväärseks ja see koosmõjus teiste asjas kogutud

tõenditega, kinnitab A. Ööbikule etteheidetavaid rikkumisi.

25. Ringkonnakohus asub kokkuvõtvalt seisukohale, et maakohus on väärteoasja arutanud

täies ulatuses ning tõendamist on leidnud väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku poolt.

Maakohus on piisava põhjalikkusega kohtuotsuses märkinud, millele tuginedes on

süüküsimuses ja karistuse mõistmises seesugustele järeldustele jõudnud. Kaebuses ei esitata

sisuliselt uusi asjaolusid, mida maakohus ei oleks arvestanud ega analüüsinud. Samuti ei ole

esitatud muid vastuväiteid maakohtu põhjendustele, kui üksnes eelviidatu sellest, et pole tegu

toime pannud. Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatult ja seaduslikult jõudnud

järeldusele, et A. Ööbik on pannud toime LS § 201 lg-s 2 ja LS § 224 lg-s 2 sätestatud

väärteod. Kuivõrd apellatsioonis maakohtu poolt mõistetud karistust ei vaidlustata, ei pea

ringkonnakohus vajalikuks sellel täiendavalt peatuda, märkides vaid, et A. Ööbikule

mõistetud karistus on õiguspärane ja põhjendatud arvestades tema poolt varasemalt

toimepandud rikkumiste eest mõistetud karistusi ja käesolevat süütegu.

26. Eeltoodud asjaoludel ja juhindudes VTMS 147 lg 1 p-st 2 jätab ringkonnakohus

maakohtu otsuse muutmata ja A. Ööbiku esitatud apellatsiooni rahuldamata.

Allkirjastatud digitaalselt