1-24-4199/37 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. jaanuar 2025.a Tallinn

Kriminaalasja nr

1-24-4199 (24230150149)

Kohtukoosseis

kohtunik Karin Olentšenko

rahvakohtunikud Kristiina Visse ja Anu Tullino

Kohtuistungi sekretär

Maris Karna

Tõlk

Katrin-Jana Aavingu, Ingrid Oja

Kriminaalasi

Jevgeni Nurtdinov süüdistuses KarS § 113 lg 1, § 404

lg 1, § 263 lg 1 p 1 ja § 199 lg 2 p 9 järgi üldmenetluses

Prokurör

Lauri Jõgi

Süüdistatav

Jevgeni Nurtdinov - ik 38405162729, emakeeleks xxx

keel, xxx, xxx, elukoht: xxx, xxx, varem karistatud

08.10.2018 Harju Maakohtu otsusega 1-18-4582 KarS §§

199 lg 2 p 7,8,9; 120 lg 1 ja 203 lg 1 järgi liitkaristusena

KarS § 65 lg 1,2 alusel eelmise otsusega 1-17-6545

vangistusega 4 aastat 2 kuud 21 päeva alates 14.03.2018;

tõkend – vahistamine: kinnipeetud 03.02.2024 ja viibib

vahi all Tallinna vanglas

Kaitsja

määratud korras vandeadvokaat Karine Nersesjan

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-dest 175, 179, 180, 315, 318, 319 kohus

otsustas:

Süüdi tunnistada Jevgeni Nurtdinov KarS § 113 lg 1 järgi ja mõista karistuseks

vangistus 11 aastat.

Süüdi tunnistada Jevgeni Nurtdinov KarS § 404 lg 1 järgi ja mõista karistuseks

vangistus 2 aastat ja 6 kuud.

Süüdi tunnistada Jevgeni Nurtdinov KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ja mõista karistuseks

vangistus 2 aastat.

Süüdi tunnistada Jevgeni Nurtdinov KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista karistuseks

vangistus 8 kuud.

KarS § 64 lg 1 alusel kuritegude kogumi eest mõista Jevgeni Nurtdinovile karistuseks

vangistus 13 (kolmteist) aastat.

Tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, arvates KarS § 68

lg 1 alusel eelvangistus karistusaja hulka, on vangistuse kandmise alguseks 03.02.2024.a.

Tsiviilhagi

KrMS § 310 lg 1 ning VÕS § 1043 ja 1045 alusel rahuldada kannatanu xxx AS tsiviilhagi

ning välja mõista Jevgeni Nurtdinovilt õigusvastaselt tekitatud varalise kahju katteks

kannatanu xxx AS kasuks 20,70 eurot, mis kanda xxx AS arveldusarvele XXX Luminor Bank

AS.

Menetluskulud

KrMS § 175 lg 1 p 3,4,9 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista Jevgeni Nurtdinovilt riigieelarve

tuludesse menetluskulud: ekspertiisitasud kogusummas 13024 eurot, määratud kaitsjale

makstud tasu 4882,44 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 2215 eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda ekspertiisitasud: 24E-GE00156-01 – 3150 eurot; 24E-

SS00018-01 – 302 eurot ja 24E-SS00027-01 – 302 eurot, s.o kokku 3754 eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses

menetluses 2110, 60 eurot.

Menetluskulud kogusummas 20121,44 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB PANK EE351010052031000004,

SWEDBANK EE522200221013264447, LUMINOR BANK EE401700017002872300, LHV

PANK EE957700771001523585.

Maksekorraldusele on kohustuslik märkida viitenumber 99925700002397.

Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole

täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Asitõendid ja muud kriminaalmenetluses ära võetud objektid pärast kohtuotsuse jõustumist:

- 02.02.2024.a aadressil xxx teostatud sündmuskoha vaatluse käigus leitud ja ära võetud

asitõendid ning puuteproovi, mis asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil

Rahumäe tee 6, Tallinn - hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väheväärtuslikud asjad.

- 3 pitsi kööginurga kraanikausilt, musta-halli kirju jope „house“ esikust, pleed elutoa

diivanilt ning Jevgeni Nurtdinovilt kahtlustatavana kinnipidamise käigus ära võetud

relvalaadne ese „Walther“, mis asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil

Rahumäe tee 6, Tallinn – tagastada Q Qi emale W Wle KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel.

- Jevgeni Nurtdinovi kinnipidamise käigus ära võetud kirves valge sideme sees (pakend nr

KP1), mis asub Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

konfiskeerida kui kuriteo toimepanemise vahend KarS § 83 lg 1 alusel ja hävitada KrMS §

126 lg 3 p 4 alusel.

- Jevgeni Nurtdinovi kinnipidamise käigus ära võetud aluspüksid, nuga tupes, lahtised esemed

isiku taskutest ja musta värvi tulemasin, mis asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas

aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn – tagastada Jevgeni Nurtdinovile KrMS § 126 lg 3 p 2

alusel.

- 03.02.2024.a kahtlustatava Jevgeni Nurtdinovi läbivaatuse käigus ära võetud esemed ja

proovid: küünealused kaapeproovid 10tk, laiba vaatluse käigus pakendatud põlemise

kahjustustega sinist ja rohelist tooni dressipluus ja 14.03.2024 asitõendi vaatluse käigus

võetud puuteproovid, mis asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee

6, Tallinn – hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väheväärtuslikud asjad.

- xxx teostatud sündmuskoha vaatluse käigus pakendatud elutoa akna parempoolne ja

vasakpoolne kardin, mis asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee

6, Tallinn – tagastada E Ele KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel.

- CD plaadid, DVD-plaadid ja Blu-Ray plaat, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures -

jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.

- Jevgeni Nurtdinovi telefonist Samsung Galaxy A04 (SM-xxx) tehtud koopiafail, raportfail,

andmestik, millised asuvad Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei andmehoidlas –

kustutada.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni, teatades Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse

kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades Tallinna

Ringkonnakohtule apellatsiooni 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel

on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega ning vahistatud süüdistataval või tema kaitsjal

kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast 30 päeva jooksul.

SÜÜDISTUS

1. Jevgeni Nurtdinovit süüdistatakse selles, et tema viibis 28.01.2024.a xxx asuvas korteris

koos E E, P Pe ja Q Qiga. Jevgeni Nurtdinov täpselt tuvastamata kellaajal, kuid mitte varem

kui kell 19.26, tõukas Q Qi ja lõi teda tahtlikult vähemalt ühe korra käega näo piirkonda, mille

tagajärjel tekkis Q Qil verejooks. Pärast seda, kui Jevgeni Nurtdinovi tegevusse sekkus E E,

kes tõmbas füüsilist jõudu kasutades Jevgeni Nurtdinovi Q Qi juurest eemale, suundusid Q Q,

Jevgeni Nurtdinov ja P P xxx asuvasse Q Qi elukohta. Seal lõi Jevgeni Nurtdinov

28.01.2024.a täpselt tuvastamata kellaajal, kuid peale kella 21.00 Q Qit tahtlikult tapmise

eesmärgil esmalt kätega pea piirkonda, peale seda käte ja jalgadega Q Qit pea, rindkere, kõhu,

kaela, reite ja õlgade piirkonda. Samuti lõi Jevgeni Nurtdinov Q Qit tahtlikult kaasasolnud

kirve eri osadega rindkere paremale poole, kõhu paremale poole ja selja piirkonda.

Eelkirjeldatud tegevusega tekitas Jevgeni Nurtdinov Q Qile tahtlikult järgmised vigastused:

- pea kinnise tömbi trauma, mis väljendus väikeses pehmekelmealuses verevalumis paremal

pool peaaju otsmiku- ja oimusagara pinnal, veres aju külgvatsakestes, verevalumis

kõõlustanul paremal pool otsmiku-kiiru-oimupiirkonnas, nahaalustes verevalumites paremal

pool otsmikukiiruoimu piirkonnas, paremal kõrvalestal, parema silma alalaul, vasaku silma

ülalaul ja kulmul, ninal ja mõlemal põsel, limaskesta rebendites alahuulel ja alalõualuu

kaksikmurrus;

- kaela kinnise tömbi trauma, mis väljendus kilpkõhre murrus, keeleluu parempoolse suure

sarve murrus ning verevalumites kaela organkompleksi paremal pool;

- kehatüve kinnise tömbi trauma, mis väljendus vasaku abaluu murrus, lülisamba I nimmelüli

parempoolse ja II–III nimmelüli mõlema ristijätke murrus, rinnaku murrus, hulgalistes

mõlemapoolsetes roidemurdudes, vasaku kopsu vigastuses, vasakpoolses õhkrinnas,

parempoolses veririnnas, põrna rebendis, maksa rebendites ja lömastuses, parema neeru

põrutuses, verikõhus, laiades nahaalustes verevalumites paremal pool rindkere ja kõhu ees-

ning külgpinnal, põrutus-rebimishaavas rindkere külgpinnal paremal pool, nahamarrastuses

rindkere külgpinal paremal pool, kahes nelinurkse kujuga ja kahes poolümarjas

nahamarrastuses kõhu külgpinnal paremal pool, lineaarses nahamarrastuses kõhu külgpinnal

paremal pool, laiades nahaalustes verevalumites rindkere ja kõhu ees-külgpinnal ning ülaseljal

vasakul pool, nahamarrastuses kõhu külgpinnal vasakul pool ja nahaalustes verevalumites

alaseljal;

- jäsemete kinnise tömbi trauma, mis seisnes nahaalustes verevalumites mõlemal õlal,

nahamarrastuses paremal küünarvarrel ja nahaalustes verevalumites mõlemal reiel.

Q Q suri talle tekitatud kehatüve kinnise tömbi trauma ja siseorganite vigastuste tagajärjel

sündmuskohal.

Seega pani Jevgeni Nurtdinov toime teise isiku tahtliku tapmise s.o KarS § 113 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti Jevgeni Nurtdinovit süüdistatakse selles, et tema läks 02.02.2024.a kella 07.50 paiku

aadressil xxxx asuvasse korterisse, kus ta oli eelnevalt tapnud Q Qi. Jevgeni Nurtdinov valas

tahtlikult tulekahju tekitamise eesmärgil voodi peal oleva Q Qi surnukeha jalgadele,

tekstiilmaterjalile ja põrandale vähemalt kaks pudelitäit põlevvedelikku HOT süütegeel, mille

ta oli eelnevalt 30.01.2024.a varastanud xxx teenindusjaamast. Jevgeni Nurtdinov süütas

põlevvedeliku, mille tagajärjel tekkis korteris tulekahju ning misjärel lahkus Jevgeni

Nurtdinov kella 07.55 paiku korterist. Jevgeni Nurtdinov oli teadlik, et kortermajas viibivad

varahommikul teised elanikud ning oma tegevusega põhjustas Jevgeni Nurtdinov ohu teiste

selles kortermajas elavate inimeste elule ja

tervisele. Tulekahju ulatus nõudis kustutamiseks vältimatult Päästeameti päästjate sekkumist

ning kustutusmeetmete- ja vahendite kasutamist.

Seega pani Jevgeni Nurtdinov toime võõra asja süütamise, millega ta põhjustas ohu inimeste

elule ja tervisele s.o KarS § 404 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Jevgeni Nurtdinovit süüdistatakse selles, et tema pani toime varguse, olles isikuks, keda

karistati 24.03.2023.a toime pandud KarS § 199 lg 1 - § 25 lg 2 ja § 218 lg 1 järgi

kvalifitseeritava väärteo eest 24.03.2023.a otsusega väärteomenetluses nr 231523002138.

Peale seda Jevgeni Nurtdinov jätkas varguste toimepanemist ning 30.01.2024.a ajavahemikul

kell 23.24 kuni 23.32 Tallinnas xxx asuvas xxx teenindusjaamas võttis ebaseadusliku

omastamise eesmärgil müügiletilt ühe salati Lõhekauss maksumusega 5,95 eurot, mille peitis

temal seljas olnud jope põue. Samuti võttis Jevgeni Nurtdinov ebaseadusliku omastamise

eesmärgil teenindusjaamast pressmahla tegemiseks ja ostmiseks ettenähtud apelsinide hulgast

ühe apelsini, mille väärtus ei ole määratav. Jevgeni Nurtdinov väljus seejärel

teenindusjaamast ja liikus koos temaga kaasas olnud P Pega teenindusjaama välisukse juures

oleva kaubakapi juurde. Jevgeni Nurtdinov võttis kapist kolm süütegeelipudelit HOT

maksumusega 3,49 eurot/tk ning peitis pudelid kaasas olnud kotti. Seejärel lahkus Jevgeni

Nurtdinov koos P Pega teenindusjaama territooriumilt, jättes tahtlikult võetud kauba eest

tasumata ja tekitades xxx AS-le varalist kahju kokku summas 16,42 eurot.

Samuti Jevgeni Nurtdinov 02.02.2024.a ajavahemikul kell 06.20 kuni 06.23 võttis Tallinnas

xxx asuva xxx teenindusjaamast ebaseadusliku omastamise eesmärgil müügiletilt kaks Puls

Bite proteiinibatooni maksumusega 1,29 eurot/tk ja ühe Monster energiajoogi maksumusega

1,70 eurot. Jevgeni Nurtdinov suundus kassasse, kust ta ostis pangakaarti kasutades Super

kõnekaardile kõneaega 3 euro eest, kuid jättis tahtlikult võetud toiduainete eest tasumata.

Seejärel lahkus ta teenindusjaamast koos varastatud kaubaga, jättes tahtlikult Puls Bite

proteiinibatoonide ja Monster energiajoogi eest tasumata ning tekitades seeläbi xxx AS-le

varalist kahju kokku summas 4,28 eurot.

Seega pani Jevgeni Nurtdinov toime süstemaatiliselt võõra vallasasja äravõtmise selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil s.o KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti Jevgeni Nurtdinovit süüdistatakse selles, et tema ründas 03.02.2024 vahemikus kell

02.53 kuni kell 03.02 Tallinnas aadressil xxx, asuva maja juures ehk avalikus kohas R Rit (R).

Jevgeni Nurtdinov lõi R Rit vähemalt korra tahtlikult rusikaga pea piirkonda, mille tagajärjel

kannatanu kukkus maha. Peale seda lõi

Jevgeni Nurtdinov R Rit jalaga tahtlikult vähemalt kaks korda rindkere piirkonda paremale

poole. Sellise tegevusega põhjustas Jevgeni Nurtdinov kannatanule R Rile füüsilist valu ja

tervisekahjustused: silmaümbruse hematoomi, silma aluse marrastuse, nina paistetuse ja

ninaluude olulise nihketa murru.

Sellise käitumisega rikkus Jevgeni Nurtdinov KorS § 55 lg 1 p-s 1 sätestatud avalikus kohas

käitumise üldnõudeid, häirides kõrvalise asjasse mitte puutuva isiku I Ii rahu ja turvatunnet.

Selline tegevus on vastuolus ühiselu aluste, üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja

kommetega ning näitab üleolevat suhtumist avalikku korda.

Seega pani Jevgeni Nurtdinov toime vägivallaga avalikus kohas käitumise nõuete rikkumise

s.o

KarS

§

lg

p

järgi

kvalifitseeritava

kuriteo

Kohtumenetlus

2. Kohtuistungil tunnistas Jevgeni Nurtdinov ennast süüdi osaliselt, ei pannud tapmist toime

tahtlikult ning ei ole nõus ka vargustega.

3. Kaitsja hinnangul puudus Jevgeni Nurtdinovil tahtlus teo tagajärje suhtes, s.o puudub

tapmise subjektiivne koosseis, Jegveni Nurtdinovi tegevus vastab KarS § 118 lg 1 p 7

koosseisule. Varguste episoodides ei esine süstemaatilisust ning palub Jevgeni Nurtdinov

vargustes õigeks mõista.

4. KrMS § 2911 alusel jättis kohus tunnistajad E E, A Ai, J J, D Di, N N, P V-Vi, W Pe, P Pe,

T T, A Pe, I Ii ja N N ning kannatanud W W ja R Ri küsitlemata ning võttis tõendina vastu

nende kohtueelses menetluses antud ütlused. Avaldati ka asjatundja A A ütlused.

5. Kohus uuris samuti kirjalikke tõendeid, mida analüüsib kohtuotsuse põhjenduses

süüdistatava käitumisele karistusõiguslikku hinnangut andes.

Kohtuotsuse põhjendused

6. KrMS § 60 lg 1 kohaselt tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mis ta on

tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. KrMS § 61 lg 1, 2 järgi ei ole ühelgi tõendil ette

kindlaksmääratud jõudu ning kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse

kohaselt.

7. Kohtu hinnangul ei ole tõendite kogumise korda antud menetluse raames rikutud ning kõik

kohtule esitatud tõendid saab lugeda lubatavaks.

8. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et sideettevõtjalt andmete pärimise taotlused

04.02.2024 ja 07.02.2024 koos sideettevõtjalt saadud andmete ja nende kohta koostatud

protokolliga ei ole lubatavad tõendid.

9. Andmete nõudmine sideettevõtjalt on reguleeritud KrMS § 901 ning tõendi kogumine

vastab nimetatud paragrahvis sätestatule. Nii on loa taotlustes muuhulgas osundatud

võimalikele rasketele kuritegudele (tuvastada isiku surmaga – võimalik tapmine - seotud

asjaolud ning korteri süütamise põhjused), mis on KrMS § 1262 lg 2 toodud loetelus ning

prokuratuur on sideandmete küsimise vältimatut vajalikkust korrektselt põhjendanud. Samuti

on prokurör 04.02.2024 tehtud loa taotluses piisavalt põhjendanud sideettevõtjalt andmete

kogumise kiireloomulisust, s.o edasilükkamatut vajadust teha päring prokuratuuri loal. Pärast

seda on eeluurimiskohtunik tunnistanud 04.02.2024 antud loa lubatavaks. 07.02.2024 tegi

prokurör kohtule täiendava loa saamise taotluse ning 07.02.2024 on eeluurimiskohtunik

andnud loa vastavalt KrMS § 901 lg 2, 3 ja 5. Lähtudes Jevgeni Nurtdinovile ette heidetud

kuritegude raskusest on andmete nõudmine olnud kohtu hinnangul ka proportsionaalne ning

rääkida loa andmisega ülemääraselt Jevgeni Nurtdinovi eraellu sekkumisest puudub alus.

10. Kohus annab kogutud tõenditele hinnangu vastava kuriteoepisoodi juures. Kuna aga

kogutud tõendid on osaliselt KarS § 113 lg 1 ja § 404 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude

osas kattuvad, analüüsib kohus nimetatud episoodides osasid tõendeid ühiselt, kuid annab

karistusõigusliku hinnangu eraldi.

KarS § 113 lg 1 ja § 404 lg 1 järgi esitatud süüdistused

11. KarS § 113 lg 1 järgi esitatud süüdistuses on Jevgeni Nurtdinov andnud ütlusi, mille

kohaselt ööbis ta 28.01.2024 Q Qi juures, korteris oli elekter välja lülitatud. xxx elab E E, kes

on joomakaaslane. 28.01. käis ta koos Qga E E juures, ei läinud sinna üheaegselt. Jõid Q

juures, Q võttis alustatud pudeli kaasa ja läks esimesena E juurde. Pärast tuli Q alla ja kutsus

ta üles. P (P) tuli koos temaga. E korteris olid E, Q, tema ja P. Hakkasid kõik alkoholi

tarvitama. E E korteris oli neil konflikt. Üks hetk vaatas, et Ql on relv käes ja viimane sihtis

püstoliga Ple vastu pead nii, et P ei näinud seda. Ta lükkas relva eest ära ja lükkas Qd vastu

nägu ja parema käega lõi talle vastu nina. Q kukkus koheselt pikali ja kohe tekkis vereloik.

Koristas vere ära, Q ka koristas. Siis oli El paha tuju, Q ka ütles, et lähme tema juurde ja

läksid sealt ära. Q hakkas seal õiendama ja ütles, et temal on õigus. Siis Q võttis tal kraest

kinni ja tahtis ta välja visata. Korteris oli hämar, Q hakkas teda raputama ja kägistama. Võttis

ka Qst kinni, tekkis rüselus, alguses ta ei pannud tähele, aga selle peale jooksis P sealt ära. Ei

teadnud, kuhu P jooksis, kas E juurde või õue. Tahtis Q juurest ära saada ja lõi Qd vastu õlga,

vastu kätt. Lõi Qd rusikatega vastu käsi ja vastu õlgu. Q hoidis teda ikka kinni ning ta proovis

ka jalgadega lüüa, aga Q oli liiga lähedal, lõpuks sai parema jalaga eemale lükatud. Lõi

pimedas Qle kuskile vastu keha. Oli rüselus nagu joodikute vahel. Tal ei olnud mingit

eesmärki tekitada Qle viga. Tahtis lihtsalt, et Q ta lahti laseks. Ei tahtnud Qd lüüa nii, et

viimane teadvuse kaotaks. Selles korteris kirvest ei olnud, ta ei löönud Qd kirvega. Läks E

juurde, et Ple helistada, jõid Ega viinapudeli lõpuni. Ed ei huvitanud, kus Q on. Peale E

korterist lahkumist läks tagasi Q korterisse. Koridor oli pime, Q oligi nagu pikali, mõtles, et

Q jäi magama. Lähenes Qle ja isegi selle väga halva valgustuse juures tema suu kõrval maas

oli näha suurt vereloiku. Üritas Qd äratada ja pööras teda. Mõtles, et äkki on Ql verejooks

kopsudes. Võttis pesumasina vooliku ja üritas Q suud lahti teha, käis mingi krõks, ta suu ei

läinud kuidagi lahti, oli vist kangestunud juba. Mingi hetk tal hakkas halb ja hakkas aru

saama, mis toimub. Tal läks silme ees mustaks. Enne seda kui Q kukkus pikali, võis Q

kukkuda vastu kappi, võib-olla vastu tööriistakasti. Q lamas vaiba peal ja teise vaiba külje

pani Qle peale. Üritas Qd püsti tõsta, tahtis teda teise tuppa viia. Aga Q kukkus tal käest maha

vastu seda tööriistakasti. Tal oli hirmus Qga ühes toas olla ja viis ta teise tuppa. Tal on väga

kahju, et nii juhtus ja rohkem ta alkoholiga mingit pistmist ei tee. Qil võis abaluu, neeru ja

kopsu vigastus olla tekkinud siis, kui üritas teda tõsta ja nad kukkusid koos maha vastu

tööriistakasti. Q oli vaiba sees, Q võis vastu kasti lennata abaluuga. Kahtlustab, et

peavigastused on ülespaisutatud. Qil ei saanud olla mingeid selliseid raskeid peatraumasid või

siis ta sai need varem. Rüseluse käigus ta ei oleks saanud selliseid. Võib-olla on see põlemise

pärast või ta ei oska öelda kuidas see on. Vigastused kaela piirkonnas võisid tekkida rüseluse

ajal.

12. Seega puudub vaidlus selles, et 28.01.2024 õhtusel ajal viibis Jevgeni Nurtdinov koos P

Pe ja Q Qiga E E juures, kus Jevgeni Nurtdinovi ja Q Qi vahel tekkis konflikt ning Jevgeni

Nurtdinov tõukas ja lõi Q Qit ühe korra näo piirkonda, mille tagajärjel tekkis Q Qil verejooks.

13. Lisaks süüdistatava ütlustele toetavad nimetatut ka tunnistaja E E ütlused, samuti

sündmuskoha vaatlusprotokoll ja ekspertiisiakt, mille kohaselt leiti E E korterist Q Qi verd.

Tunnistaja E E 29.02.2024 antud ütluste kohaselt nägi Q Qit elusana umbes nädal enne

tulekahju, see oli kindlasti nädalavahetus 26.01.-28.01.2024. Olid tema juures – tema, Q,

tatarlane (nimetas nii Jevgeni Nurtdinovit) ja P, jõid alkoholi, olid kõik joobes. Q ja tatarlane

rääkisid omavahel, üks hetk tõukas tatarlane Qd pikali, tõukas vist kuidagi keha või õlaga. Q

kukkus radiaatori juurde maha. Tatarlane läks kohe tema juurde ja lõi teda käega näkku, ei

tea, kas rusika või lahtise käega. Kohe kui seda nägi, tõusis diivanilt püsti ja astus nende

juurde. Võimalik, et üks löök oli veel, aga ei ole kindel. Nägi, et Ql jooksis ninast verd, mis

voolas sinna radiaatori ette maha. Q vastu ei löönud. P istus terve selle aja diivani vastas

tumba peal. Tatarlane, Q ja P võtsidki oma asjad ja läksid alla Q korterisse, kell võis olla 19-

21. Sündmuskohta, s.o E E elukohta aadressil xxx, on vaadeldud 29.02.2024 sündmuskoha

vaatlusprotokollis. Protokolli kohaselt asub korter xxx neljandal korrusel. Elutoa põranda

visuaalsel vaatlusel veresarnase aine määrdumisi ei tuvastatud. Veresarnase aine pritsmeid oli

näha elutoa akna ees oleva parempoolse kardina alumisel nurgal (proovid pakendati, pakendid

1.1, 1.2,1.3 ja 1.4) ja vasakpoolse kardina alumisel serval (pakend 2.1).

09.04.2024 põhistamata DNA-ekspertiisiaktis nr 24E-GE00295-01 antud eksperdiarvamuse

kohaselt saadi Q Qi DNA-d verepritsmetest elutoa parempoolse kardina alumisel nurgal

(pakendid 1.1, 1.2, 1.3 ja 1.4) ning E E DNA-d veremäärdumisest elutoa vasakpoolse kardina

alumisel serval (pakend 2.1).

14. Vaidlus puudub ka selles, et konflikti järgselt suundusid Q Q, Jevgeni Nurtdinov ja P P

xxx asuvasse Q Qi elukohta ning Jevgeni Nurtdinov jätkas seal Q Qi löömist, pärast mida

saabus Q Qi surm.

15. Vaidlus on tõusetunud Q Nurtdinovi poolt tarvitatud vägivalla intensiivsuses, kirve

kasutamises ning selles, kas tal oli tahtlus teo tagajärje suhtes. Sellele küsimusele saab kohus

anda hinnangu pärast tõendite analüüsi kogumis. Nagu kohus juba eespool märkis, kattuvad

aga kogutud tõendid osaliselt KarS § 113 lg 1 ja § 404 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude

osas. Korduste vältimiseks toob kohus kõigepealt välja tõendid, mis koguti seoses

informatsiooniga aset leidnud tulekahju kohta, sealhulgas tulekahju tekkepõhjustel, samuti

tõenditel surnukeha leidmisel, isiku tuvastamisel ja surnukehal tuvastatud vigastuste kohta.

Seejärel Pb kohus hinnangu Jevgeni Nurtdinovi käitumisele KarS § 113 lg 1 ja § 404 lg 1

järgi kvalifitseeritavate kuritegude koosseisude täitmisel.

16. 02.02.2024 kell 07:57 ja kell 07:58 helistasid Häirekeskusele vene keelt kõnelevad

meesterahvad, kes teatasid, et aadressil xxx põleb kolmandal korrusel korter.

17. Tunnistaja A Ai (Päästeameti Põhja päästekeskuse Lasnamäe päästekomando päästja)

14.02.2024 antud ütluste kohaselt said 02.02.2024 kell 07.58 väljakutse aadressile xxx.

Sisenesid korterisse, kus oli palju suitsu, kui jõudsid järgmisesse tuppa, nägid toas voodit.

Tegi CAFS-i lahti, hakkas sellega kustutama, lasid toas kõik seinad ja voodi veega üle. Pärast

vee kasutamist pani alles tähele, et voodil on surnukeha.

18. Ohutuse infosüsteemi väljatrükist nähtub, et 02.02.2024 kell 7.58 tuvastati tulekahju

aadressil xxx. Sündmuse kirjeldusena on märgitud, et tulekahju oli ühetoalise korteri

magamistoas, sama magamistoa voodi peal oli hukkunu. Lisainfona on välja toodud, et

koldekoht joonistus välja magamistoa aknaaluses osas põranda pinnalt suunaga akna poole

vahetult voodi jalutsi juurest. Voodis kõhuli asendis olnud hukkunu jalalabad sääremarjadeni

põlenud. EKEI kohtuekspertiisi arsti kohapealsel esmasel hinnangul isik surnud mitmeid

päevi enne tulekahju sündmust. Välistatud elektrist ning suitsetamisest põhjustatud tulekahju.

Välistatud ei ole lahtise tule allikast (süütamine) alguse saanud tulekahju.

19. Kuriteojäljed on kajastatud 02.02.2024 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollis ja

sellele lisatud fototabelis. Nimetatud protokollist ja fotodelt nähtuvad ka surnukeha asukoht

ning visuaalselt nähtavad vigastused. Protokolli kohaselt oli sündmuskohaks xxx kolmandal

korrusel asuv korter xxx. Tahmajälgi on näha korteri välisukse siseküljel, korteri

põrandapinnal, laes, seintel, riietel, ustel, esemetel. Päästeametniku hinnangul ei ole korteris

elektrit. Magamistoal on terves ulatuses põlemiskahjustused, on näha söestunud esemeid

(jalatsid, kapid, jalgratas jms), diivan on osaliselt söestunud ja sellel on näha surnukeha. Kell

10:30 saabub sündmuskohale EKEI kohtuarst ning alustatakse surnukeha vaatlust. Surnukeha

on kõhuli asendis, asetseb diivanil diagonaalselt, surnukeha nägu on vastu patja, surnukeha

peal ja ümbruses on näha põlemisräbu. Kohtuarsti hinnangu kohaselt on surnukehal

roiskumise tunnused, näha on traumatunnused – alalõualuumurd, turse nahaaluste

verevalumitega vasakul silmalaul ja vasakul näopoolel. Surm on orienteeruvalt saabunud

mitte vähem kui neli või viis päeva enne surnukeha vaatlust.

20. Asjatundja A Ai (Päästeameti Põhja päästekeskuse peainspektor, tegeleb tulekahjude

menetlemisega) 12.02.2024 antud ütluste kohaselt reageeris 02.02.2024 umbes kella 10 ajal

xxx olevale tulekahjule. Suuremalt jaolt olid suitsu- ja tahmakahjustused magamistoa osas.

Nende hinnangul jäi koldekoht akna ja voodijalutsi vahelisele põrandapinnale. Koldekoht oli

vahetult voodi jalutsi juures ning joonistus välja magamistoa aknaaluses osas põranda pinnalt

suunaga akna poole üles. Surnukeha puhul oli näha, et jalad olid saanud kõige suuremaid

põlemiskahjustusi. Hukkunu voodist leiti ka elektrooniline sigaret, kuid sellel ei olnud

põlemiskahjustusi ja seega nende hinnangul ei saanud tulekahju sellest tekkida. Välistasid ka

elektri, politsei jagas nendega naabritelt saadud infot, et korteris nr xxx oli elekter välja

lülitatud. Nägid ka ise, et elektrikilpi sissetuleval kaablil oli elekter sees, aga korterisse edasi

minevatel kaablitel elektrit sees ei olnud. Samuti ei olnud rakendunud elektrivoolu rikkelüliti.

Isesüttimist hindas tekkepõhjusena vähetõenäoliseks, ei tuvastanud sündmuskohal isesüttivaid

materjale või aineid, mis omavahel reageeriksid. Praeguse hinnangu kohaselt võis tulekahju

tekkepõhjus olla tuvastamata lahtise tule allikas.

21. Seda, et korteris ei olnud elektrit, toetab ka Elektrilevi 12.02.2024 vastus päringule, mille

kohasel oli tarbimiskohas xxx vool suletud võla tõttu 11.05.2023.a.

22. 05.02.2024 koostatud laiba vaatlusprotokolli kohaselt oli vaadeldavaks objektiks

tundmatu meesterahva surnukeha, mis toodi 02.02.2024 aadressilt xxx. Surnukehal on seljas

põlemise kahjustustega sinist ja rohelist tooni dressipluus (pakend 1). Teisi riideesemeid ja

asju surnukeha juures ei tuvastatud. Surnukeha on roiskumise tunnustega.

22.04.2024 koostatud jäljeekspertiisi akti nr 24E-TR00003-01 kohaselt tuvastati surnukehalt

võetult sinist ja rohelist tooni dressipluusilt verejälgi.

23. Vastavalt 12.02.2024 ekspertiisiaktis nr 24E-GE00138-01 antud eksperdiarvamusele saadi

tundmatult isikult võetud proovist ühelt meesisikult pärinev DNA-profiil. Tundmatu isiku ja

W W DNA-profiilide võrdlemise tulemusena saab järeldada, et tundmatu meesisik saab olla

W W bioloogiline laps.

24. Seda, et tundmatu surnukeha saab olla W W poeg, s.o Q Q, toetavad ka W W kannatanuna

02.02.2024 antud ütlused. Tema ütluste kohaselt on Q Q tema ainuke poeg, kes elas aadressil

xxx juba neli aastat. Suhtlesid Qga telefoni teel tihti, peaaegu iga päev, samuti sõnumite

kaudu igapäevaselt Viberi rakenduse vahendusel. Viimati vahetasid sõnumeid 28.01.2024, Q

kirjutas, et kas ta on kodus, vastas, et on tööl, pärast seda Q talle rohkem ei vastanud, tema

telefon oli välja lülitatud. Alguses ta ei muretsenud, 31.01.2024 oli juba mures ja läksid koos

abikaasaga Q ukse taha, kuid koputamisele keegi ei vastanud. Käisid ka korteri nr xxx naabri

juures, kuid naaber vastas, et nägi Qd kolm päeva tagasi, s.o 28.jaanuaril. 30.01.2024

hakkasid talle helistama ka Q mingi sõbrad, esimesena helistas S nimeline mees. 02.02.24

hommikul tahtis pöörduda politseisse, kui talle helistas kolmas S ja ütles, et ta vaataks Delfi

uudiseid, et seal vist Q korter. Siis ta nägi ja tundis Q korteri kohe ära. Sõitis kohe sinna, talle

öeldi, et Q oli leitud korterist surnuna ja oli ära viidud, uurija ei saanud talle 100% väita, et

tegemist oli Q surnukehaga. Ei kujuta ette, millest võis Q juures korteris tulekahju alguse

saada, kui tema korteris ei olnud juba pool aastat elektrit olnud.

25. Kannatanu ütlusi, et Q Qiga ei saanud mitu päeva ühendust, toetab ka L Mi 31.01.2024

kell 16:55 Häirekeskusele tehtud kõne, milles andis ta teada sõbra Q Qi kadumisest. L M

teatas, et ei ole sõbraga kaks päeva ühendust saanud, sõbra telefon on välja lülitatud ning

sõbra aadress on xxx.

26. Ka tunnistaja J J 13.03.2024 antud ütlustest nähtub mure Q Qi pärast. Tunnistaja ütluste

kohaselt nägi ta Qd viimati 2023 jõuludel, 24.12. öösel vastu 25.12.23.a. 02.02.2024 toimus Q

korteris tulekahju, sellest andis talle teada E. Umbes kolm päeva enne tulekahju toimumist

helistas talle Q sõber L, kes ei saanud Qd kätte ja oli Q pärast mures. Helistas korduvalt Qle,

aga tal telefon oli välja lülitatud ja Messengeris ei olnud ta samuti sees.

27. Vastavalt 28.03.2024 koostatud ekspertiisiaktis nr 24E-TU00006-01 antud

eksperdiarvamusele asus tulekahjukolle (süttimiskoht) korteri nr 10 magamistoas voodi

vasakpoolses radiaatoripoolses piirkonnas, kas põrandal ja/või voodil olnud

tekstiilimaterjalidel. Tulekahju tehniliseks tekkepõhjuseks oli lahtise tule allika termiline

toime. Kahjustuste iseloomu ja esimese päästemeeskonna poolt sündmuskohalt edastatud info

põhjal võis leegiline põlemine tekkida 5-15 min jooksul enne tulekahjuteate saabumist

Häirekeskusele, seega hinnanguliselt ajavahemikul kell 07.43-07.53.

28. Seega nähtub eelnevalt toodud tõenditest veenvalt, et süüdistuses näidatud ajal ja kohas

toimus tulekahju, korterist leiti Q Qi traumatunnustega surnukeha ning tulekahju

tekkepõhjuseks oli süütamine.

29. Selleks, et kindlaks teha süüdistatava tegelik käitumine sündmuskohal, hindabki kohus

süüdistatava ja tunnistajate ütluste usaldusväärsust, kõrvutab neid teiste sündmust kajastavate

ja seostavate tõenditega ning lõpuks annab hinnangu võimalikule põhjuslikule seosele

süüdistatava tegevuse ja kannatanu surma vahel. Seejärel analüüsib süüdistava käitumist

tulekahju tekitamisel süüdistuses näidatud viisil.

Tapmine (KarS § 113 lg 1)

30. Süüdistusaktis kajastatud Q Qil tuvastatud vigastused on välja toodud 27.05.2024

koostatud ekspertiisiaktis nr 24E-AOS00149-01TLN63, kohtuarstlik diagnoos oli järgmine:

- pea kinnine tömp trauma - väike pehmekelmealune verevalum paremal pool peaaju otsmiku-

ja oimusagara pinnal, veri aju külgvatsakestes, verevalum kõõlustanul paremal pool otsmiku-

kiiru-oimupiirkonnas, nahaalused verevalumid paremal pool otsmiku-kiiru-oimupiirkonnas,

paremal kõrvalestal, parema silma alalaul, vasaku silma ülalaul ja kulmul, ninal ja mõlemal

põsel, limaskesta rebendid alahuulel ja alalõualuu kaksikmurd;

- kaela kinnine tömp trauma - kilpkõhre murd, keeleluu parempoolse suure sarve murd ning

verevalumid kaela organkompleksis paremal pool;

- kehatüve kinnine tömp trauma - vasaku abaluu murd, lülisamba I nimmelüli parempoolse ja

II–III nimmelüli mõlema ristijätke murd, rinnaku murd, hulgalised mõlemapoolsed

roidemurrud, vasaku kopsu vigastus, vasakpoolne õhkrind, parempoolne verirind, põrna

rebend, maksa rebendid ja lömastus, parema neeru põrutus, verikõht, laiad nahaalused

verevalumid paremal pool rindkere ja kõhu ees-külgpinnal, põrutus-rebimishaav rindkere

külgpinnal paremal pool, nahamarrastus rindkere külgpinnal paremal pool, kaks nelinurkse

kujuga ja kaks poolümarjat nahamarrastust kõhu külgpinnal paremal pool, lineaarne

nahamarrastus kõhu külgpinnal paremal pool, laiad nahaalused verevalumid rindkere ja kõhu

ees-külgpinnal ning ülaseljal vasakul pool, nahamarrastus kõhu külgpinnal vasakul pool,

nahaalused verevalumid alaseljal;

- jäsemete kinnise tömp trauma - nahaalused verevalumid mõlemal õlal, nahamarrastus

paremal küünarvarrel, nahaalused verevalumid mõlemal reiel.

Eksperdiarvamuse p 1,2 kohaselt on Q Qil tuvastatud pea, kaela, kehatüve ja jäsemete kinnine

tömp trauma elupuhused tervisekahjustused, nendest eluohtlik tervisekahjustus on kehatüve

kinnine tömp trauma.

31. Sellised ulatuslikud tervisekahjustused osundavad selgelt vägivalla intensiivsusele ning ei

toeta süüdistatava ütlusi, justkui tema ja Q Qi vahel oleks toimunud vaid nö joodikute

rüselemine, kuna tema lõi Q Qit vaid rusikatega vastu käsi ja õlgu, samuti lõi pimedas Qle

kuskile vastu keha ja lükkas jalaga justkui eemale.

32. Kogutud tõenditega on ümber lükatud ka Jevgeni Nurtdinovi väited, nagu võis Q Q saada

abaluu, neeru ja kopsu vigastuse siis, kui üritas teda tõsta ja nad kukkusid koos maha vastu

tööriistakasti. Samuti ei toeta kogutud tõendid Jevgeni Nurtdinovi väiteid, et peavigastused on

ülepaisutatud või võis Q Q need saada varem, kuna rüseluse käigus ei oleks Q Q selliseid

saanud.

33. Esmalt osundab kohus juba eespool viidatud ekspertiisiaktile nr 24E-AOS00149-

01TLN63, kus eksperdiarvamuse p 3 kohaselt võis pea kinnine tömp trauma olla tekitatud

tömbi vägivalla toimel tugevatest löökidest kõvade tömpide piiratud pinnaga esemetega

(näiteks rusikate, kängitsetud jala või muude sarnaste esemetega). Kehatüve kinnine tömp

trauma on tekitatud tömbi vägivalla toimel:

Laiad nahaalused verevalumid rindkere ja kõhu ees-külgpinnal mõlemal pool, alaseljal ning

ülaseljal vasakul poolt võisid olla tekitatud korduvatest väga tugevatest löökidest kõvade

tömpide piiratud pinnaga esemetega (näiteks kängitsetud jalaga, rusikate ja muude sarnaste

esemetega). Nahamarrastus rindkere külgpinnal paremal pool (numbri 8-kujuline) võis olla

tekitatud löögist kõva tömbi esemega, mille löögipind koosneb kahest piiratud osast,

arvestades kuju ja mõõtmeid, ei ole välistatud, et ekspertiisiks esitatud kirvevarre otsaga.

Põrutus-rebimishaav rindkere külgpinnal paremal pool võis olla tekitatud löögist piklikut

serva omava esemega, arvestades ehituslikke iseärasusi, ei ole välistatud, et ekspertiisiks

esitatud kirve nina või kannaga. Kaks poolümarjat nahamarrastust kõhu külgpinnal paremal

pool võisid olla tekitatud löökidest piiratud ümara löögipinna omava esemega, arvestades

mõõtmeid, ei ole välistatud, et ekspertiisiks esitatud kirve põhjaga. Kaks nelinurkset

nahamarrastust kõhu külgpinnal paremal pool võisid olla tekitatud löökidest teravate nurkade

all piiratud pinnaga esemega laiusega kuni 6 cm, ei ole välistatud, et kirveteraga, selle

libisemisel mööda kehapinda. Lineaarne nahamarrastus kõhu külgpinnal paremal pool võis

olla tekitatud löögist piiratud piklikut serva omava esemega, ei ole välistatud, et löögist

kirvega. Nahamarrastus kõhu külgpinnal vasakul pool võis olla tekitatud löögist kõva tömbi

piiratud pinnaga esemega.

Kaela kinnine tömp trauma võis olla tekitatud tömbi vägivalla toimel väga tugevast löögist

piiratud pinnaga tömbi esemega (rusika või muu sarnase esemega) kaela parema poole

piirkonnale, samuti ei ole välistatud, et see vigastus võis olla tekitatud survest piiratud

pinnaga tömbi esemega (näiteks haaramisest labakäe sõrmedega).

Jäsemete kinnine tömp trauma on tekitatud tömbi vägivalla toimel:

Nahaalused verevalumid mõlemal reiel võisid olla tekitatud korduvatest löökidest kõvade

tömpide piiratud pinnaga esemetega (näiteks kängitsetud jalaga, rusikate ja muude sarnaste

esemetega. Nahaalused verevalumid mõlemal õlal võisid olla tekitatud löökidest kõvade

tömpide piiratud pinnaga esemetega (näiteks kängitsetud jalaga, rusikate ja muude sarnaste

esemetega). Nahamarrastus paremal küünarvarrel võis olla tekitatud löögist piiratud pinnaga

esemega või kukkumisest vastu samalaadset pinda.

34. Seega on eksperdi hinnangul tekkinud vigastused eelkõige korduvatest väga tugevatest

löökidest kõvade tömpide piiratud pinnaga esemetega (näiteks kängitsetud jalaga, rusikate ja

muude sarnaste esemetega) ning ei ole välistatud, et vigastuste tekitamisel kasutas Jevgeni

Nurtdinov ka kirvest. Üksnes nahamarrastus paremal küünarvarrel võis olla tekkinud

kukkumisest vastu samalaadset pinda. Kohtu hinnangul ei ole ka eluliselt usutav, et seistes

maapinnal võiks isik kukkumisel saada ekspertiisiaktis loetletud eluohtlikud

tervisekahjustused. Seda enam, et ka sündmuskoha vaatlusprotokollis ei ole nimetatud

selliseid kappe või tööriistakasti, millel oleks olnud nähtavad kahjustused või jäljed

võimalikust kukkumisest vastu kasti või kappi, tööriistad on riidest kastis. Samuti on prokurör

asjakohaselt märkinud, et vigastused ei saanud tekkida pärast kannatanu surma, kuna

postuumsete vigastuste puhul ei teki enam turset ja puudub ka vereringe. Eksperdiarvamuse

punkt 12 kohaselt on surmajärgselt tekkinud üksnes pärgamentjad laigud ja põletus-

leekkahjustused, järelikult on sisuliselt kõik surmani viinud traumad põhjustatud kannatanule

elusana.

35. Siinjuures arvestab kohus ka samas eelviidatud ekspertiisiaktis märgitud vigastuste

tekkepõhjusi.

Eksperdiarvamuse p 4 kohaselt vigastused Q Qi kehal on tekitatud mitte ühemomentselt, vaid

üksteisele järgnevatena. Arvestades morfoloogilisi iseärasusi, tõenäoliselt pea kinnine tömp

trauma oli tekitatud esimesena. Võimalik, et vigastused kaela piirkonnas, mõlemal õlal ja reiel

ning paremal pool rindkere ja kõhu külgpinnal olid tekitatud esimeste hulgas ning vigastused

vasakul pool rindkere ja kõhu külgpinnal ning seljal olid tekitatud viimaste vigastuste hulgas.

Eksperdiarvamuse p 5 kohaselt tüüpilisi enesekaitsele viitavaid vigastusi surnukehal ei

sedasta, aga ei saa välistada, et nahamarrastus paremal küünarvarrel võis olla tekitatud

enesekaitse käigus.

Eksperdiarvamuse p 6 kohaselt vigastuste tekitamise ajal kannatanu kehaasend suure

tõenäosusega oli muutuv – alguses näiteks püstises või istuvas asendis ning pärast lamavas

asendis; samuti on võimalik, et kannatanu kogu aeg oli lamavas (selili/kõhuli/küljeli

vahelduvas) asendis. Kuna pea piirkonnas prevaleeruvad vigastused näol, suure tõenäosusega

nende tekitamise ajal kannatanu ja ründaja asend võis olla vastamisi. Vigastused mõlemal

pool rindkere ja kõhu ees-külgpinnal, mõlemal reiel ning üla- ja alaseljal võisid olla tekitatud

kannatanule, kes paiknes lamavas asendis; sel hetkel ründaja oli kõige tõenäolisemalt

kannatanu peal ning sooritas kannatanule lööke külgedelt ning ülalt.

Eksperdiarvamuse p 9 kohaselt Q Qi surma põhjus on kehatüve kinnine tömp trauma

hulgaliste nahaaluste verevalumite, luumurdude (roiete, vasaku abaluu, rinnaku, nimmelülide)

ja siseorganite vigastustega (vasaku kopsu rebendi, maksa rebendite ja lömastuse, põrna

rebendi ja parema neeru põrutusega).

Eksperdiarvamuse p 10 kohaselt võis surm pärast tervisekahjustuste tekitamist saabuda

orienteeruvalt 1 tunni jooksul.

36. Eksperdiarvamuse p 6 märgitut, mille kohaselt alguses võis olla Q Q näiteks püstises või

istuvas asendis ning pärast lamavas asendis, toetavad tunnistaja D Di 02.02.2024 antud

ütlused. Tunnistaja ütluste kohaselt elab ta aadressil xxx, tema korteri kohal on korter xxx,

kus elab üks väga lärmakas meesterahvas nimega A. Viimati kostus Ai korterist lärmi 28.01.

Lärmi hakkas kostuma alates kella 21 õhtul ja lärm kestis hooti kella 23ni õhtul. Kuulda oli

selliseid hääli, nagu keegi kukuks põrandale, oli kuulda lööke vastu põrandat. Kõlas nagu

oleks üleval korrusel spordisaal. Vastavalt 02.02.2024 koostatud äratundmiseks esitamise

protokollile tundis D D fotol nr 3 oleva meesterahva ära kui Ai, kes elab korteris nr xxx, fotol

nr 3 on Q Q.

37. Lärmi kostumisele ja millegi kukkumisele 28.01.2024 kella 23 ajal aadressil xxx on

viidanud ka tunnistajana ütlusi andnud N N (D Di elukaaslane).

38. Kohtu hinnangul on ekspertiisiaktis toodud arvamustega Q Qil tuvastatud vigastuste

ulatuse ja tekkepõhjuste kohta ümber lükatud Jevgeni Nurtdinovi versioon juhtunust.

Tegemist ei olnud vastastikuse rüselemisega, Q Q oli täielikult Jevgeni Nurtdinovi

meelevallas ning Jevgeni Nurtdinov jätkas Q Qi suhtes vägivalla tarvitamist ka siis, kui Q Q

kukkus ja oli juba pikali maas. Ei ole kuidagi usutav, et Q Q suutis vastupanu osutada ning

enda suunas toimunud rünnet lõpetada.

39. Ebausutavad on Jevgeni Nurtdinovi väited selleski, et vigastused võisid Q Qil olla juba

varasemalt. Esmalt märgib kohus, et Jevgeni Nurtdinov ise ei rääkinud kohtuistungil enne Q

Qi suhtes vägivalla tarvitamist (juba E E korteris) võimalikest vigastustest Q Qil. Seejärel

peatub kohus 16.04.2024 koostatud asitõendi vaatlusprotokollil, kus vaadeldavaks objektiks

on aadressil xxx asuv xxx OÜ kaupluse videokaamera videosalvestised ajavahemikul

28.01.2024 kell 19:23 – 19:31. Salvestisel on näha Q Q ning videosalvestisel kajastatu ei jäta

kahtlust, et Q Qil puudusid välised nähtavad vigastused ning tema tervisliku seisundi saab

hinnata rahuldavaks.

40. Seda, et Q Qil puudusid 28.01.2024 enne kella 19:31 mistahes nähtavad vigastused,

toetavad ka tunnistajate ütlused. Tunnistaja N N poolt 06.03.2024 antud ütluste kohaselt

28.01.2024 kella 19.00 ja 20.00 vahelisel ajal kohtus tänaval S (nimetas nii Q Qit), tundus, et

S tuli poest. Mäletab, et S näol ei olnud ühtegi vigastust sellel õhtul, kui kortermaja juures

rääkisid. Ka E E tunnistajana antud ütluste kohaselt enne seda tema juures toimunud kaklust

ei olnud Ql näos ühtegi vigastust.

41. Kuna tunnistaja N N ütluste kohaselt oli Q Q tulnud poest, puudusid Q Qil järelikult ka

mistahes sellised silmale mittenähtavad ulatuslikud vigastused (nt kõhu piirkonna siseorganite

kahjustused), mis takistaksid tal liikuda ning põhjustaksid valu. Järelikult ei saanud ka

sisemised vigastused olla Q Qil varem. Prokurör on asjakohaselt osundanud kohtuarsti

arvamusele, mille kohaselt võis kannatanu surm saabuda pärast tervisekahjustuste tekitamist

orienteeruvalt 1 tunni jooksul (p 10) ning peale vigastuste saamist ei olnud kannatanu enam

võimeline iseseisvalt liikuma (punkt 8).

42. Küll aga haakuvad tõenditega Jevgeni Nurtdinovi ütlused, et pärast löömist lamas Q vaiba

peal ja teise vaiba külje pani Qle peale. Nimelt leiti sündmuskohalt elutoa põrandal olevatelt

vaipadelt verekahtlasi jälgi Q Qi DNA-ga, mida kinnitavad vaatlusprotokollid ja

ekspertiisiaktid.

Vastavalt 02.02.2024 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollile oli elutoa põrandal kaks

hallikat värvi tahmajälgedega vaipa, suurem vaip on elutoa põrandal keskel ja väiksem

radiaatori ees. Suuremal vaibal on näha ebakorrapärase kujuga tumedamaid jälgi, samuti on

näha verekahtlaseid jälgi erinevates kohtades. Vaibal olevad verekahtlased jäljed

markeeritakse, puuteproovid pakendatakse (pakendid 16, 17, 18). Elutoa põrandalt vaiba alt

saadud verejäljest võetud puuteproov pakendatakse (pakend 22), samuti markeeritakse vaiba

alt esile tulnud jalatsijäljed, jäljendid pakendatakse (pakendid 23, 24).

Vastavalt 13.03.2024 ekspertiisiaktis nr 24E-GE00201-01 antud eksperdiarvamusele saadi

vereproovidelt elutoapõrandal olevalt vaibalt Q Qi DNA-d (pakendid 16, 17, 18).

Täiendav sündmuskoha vaatlus aadressil xxx, toimus 15.03.2024. Protokolli kohaselt vaadeldi

korteri elutoas ja magamistoas olevaid seinu, põrandaid ja mööbliesemete pindu visuaalselt.

Korteri magamistoa seinal olevalt seinakattelt ja juhtmetelt, valget värvi kapilt ja radiaatorilt

võetud tumedat värvi pritsmetest võetud puuteproovid andsid vere olemasolule negatiivse

reaktsiooni. Vere olemasolule andsid positiivse reaktsiooni puuteproovid, mis võetud elutoa

põrandal olevalt väiksemalt vaibalt (pakend 1), diivani keskmiselt istmepadjalt (pakend 2) ja

valget värvi tooli eesmiselt vasakpoolselt toolijalalt (pakend 3). Samuti vaadeldi esiku nagis

rippuvaid riideesemeid, nagis oli näha musta-halli kirju jope, mille kapuutsiosa ja esikülje

üleosa on osaliselt värvunud pruunikat tooni, jope pakendatakse (pakend 4).

Vastavalt 15.04.2024 ekspertiisiaktis nr 24E-GE00347-01 antud eksperdiarvamusele saadi

proovilt elutoas olevalt väiksemalt vaibalt ja verekahtlasest jäljest valget värvi puidust tooli

eesmiselt vasakpoolselt toolijalalt (pakendid 1 ja 3) Q Qi DNA-d ja proovist verekahtlasest

jäljest elutoas olevalt diivani keskmiselt istmepadjalt (pakend 2) P Pe DNA-d.

43. Kuigi Jevgeni Nurtdinovi ütluste kohaselt ta Q Qit lüües kirvest ei kasutanud ning

ekspertiisiakti nr 24E-GE00201-01 kohaselt kirvelt verd ei leitud (vere kindlakstegemiseks

võeti Tetrabase meetodil 13 proovi, kõik testitud lisaproovid andsid negatiivse tulemuse, mis

viitab vere puudumisele nendes lisaproovides), ei ole siiski välistatud ka kirve kasutamine

Jevgeni Nurtdinovi poolt.

44. Esiteks, lähtub kohus Jevgeni Nurtdinovi enda ütlustest, et ta kannab kirvest tihti kaasas.

Nimetatut toetab fakt, et kirves võeti Jevgeni Nurtdinovilt ära tema kahtlustatavana

kinnipidamisel 03.02.2024 (kirves pakendati paberkotti nr KP1).

Teiseks lähtub kohus eksperdiarvamusest, millest nähtuvalt ei olnud teatud vigastuste

(nahamarrastus rindkere külgpinnal paremal pool, põrutus-rebimishaav rindkere külgpinnal

paremal pool, kaks poolümarjat nahamarrastust kõhu külgpinnal paremal pool, kaks

nelinurkset nahamarrastust kõhu külgpinnal paremal pool ja lineaarne nahamarrastus kõhu

külgpinnal paremal pool) juures nimetatud tekkepõhjusena löömist nt kängitsetud jalaga,

rusikate ja muude sarnaste esemetega, vaid esemega, mis võis olla ekspertiisiks esitatud

kirves. Kuna vigastused sai Q Qile tekitada vaid Jevgeni Nurtdinov, kes oli harjunud kaasas

kandma just ekspertiisiks esitatud kirvest ning muid kirvele sarnaseid esemeid sündmuskohalt

ei leitud ning neid ei nimetanud ka Jevgeni Nurtdinov ise, siis on usutav, et kõik eelnimetatud

vigastused Q Qi paremale poole võisid olla tekitatud just Jevgeni Nurtdinovil kaasas olnud

kirve eri osadega.

Kohus nõustub prokuröri tähelepanekuga, mille kohaselt surnu kohtuarstliku ekspertiisi akti

lisaks olevast fototabelist ja Jevgeni Nurtdinovi kahtlustatava kinnipidamise protokollist

nähtuvad selle kirve välised eripärad ehk tera vastas otsas on ümmargune haamripea osa ning

kohtuarsti selgituste kohaselt sobituvad kaks poolümarjat nahamarrastust kõhu külgpinnal

selle kirve osaga. Jevgeni Nurtdinovil kaasas olnud kirve teraosaga sobituvad ka nelinurksed

nahamarrastused kõhu külgpinna mõlemal poolel.

Samuti toetab kirve kasutamist Q Qile vigastuste tekitamisel ka avaliku korra raske rikkumise

episoodi juurde lisatud 21.05.2024 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll, kus vaadeldi Jevgeni

Nurtdinovi ja selles episoodis kannatanu vahel aset leidnud intsidenti. Nimelt on salvestiselt

näha, kuidas konflikti sattunud Jevgeni Nurtdinov haarab ühte kätte kirve ning teise noa.

Kuna Jevgeni Nurtdinovi ütluste kohaselt eelnes ka tapmise episoodis tema ja Q Qi vahel

löömisele konflikt, on loogiline, et ärritunud ja agressiivne Jevgeni Nurtinov tegutses

harjumuspäraselt ehk et võttis ka tapmise episoodis enda jõu ja üleoleku demonstreerimiseks

ning kannatanu vastupanu mahasurumiseks kasutusele just kirve.

45. Vere puudumine kirvel ei tähenda automaatselt seda, et kirvest ei oleks vigastuste

tekitamisel kasutatud. Kuna Jevgeni Nurtdinov ei eitanud ka korteri süütamist just tapmise

varjamiseks, on usutav seegi, et enda osaluse varjamiseks tapmises võis ta kirve puhastada.

Samuti vahetas ta verejälgede mitteleidmiseks riideid, mida kinnitab 22.04.2024 koostatud

jäljeekspertiisi akt nr 24E-TR00003-01, mille kohaselt Jevgeni Nurtdinovil seljas olnud

jopelt, dressipluusilt, T-särgilt ning jalas olnud jalatsitelt, sokkidelt, dressipükstelt verejälgi ei

tuvastatud.

46. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Jevgeni Nurtdinovi ütlused ei kajasta sündmust

objektiivselt ning on antud üksnes soovist enda osalust ja vastutust Q Qi surmas vähendada,

mida ta kohtuistungil ka avaldas.

47. Tähelepanuta ei saa jätta ka süüdistatava ema N Nurtdinova 03.02.2024 tunnistajana antud

ütlusi, mille kohaselt tulenevad kõik Jevgeni probleemid alkoholist. Kui Jevgeni joob, siis ta

muutub agressiivseks, võib ka füüsiliselt kallale tungida. Jevgeni on talle rääkinud, et kui ta

joob, siis järgmine päev ei pruugi ta juhtunut enam mäletada.

Sellised ütlused toetavad versiooni, et Jevgeni Nurtdinov oli alkoholi tarvitanuna agressiivne

ning lahendaski temale ebameeldivaid või mittemeelepäraseid olukordi vägivallaga.

48. Jevgeni Nurtdinovi vägivaldsust on märganud ka P Pe ema W P, kelle 08.05.2024

tunnisajana antud ütluste kohaselt on ta näinud P jalgadel ja näos sinikaid, P on ise talle

samuti mõnel korral jutu sees maininud, et Jevgeni on teda löönud.

49. Hinnates Jevgeni Nurtdinovi käitumist tervikuna on kohtu hinnangul selgelt tuvastatav

Jevgeni Nurtdinovis tekkinud viha Q Qi suhtes, mida Jevgeni Nurtdinov ei osanud teisiti

väljendada ega lahendada kui Q Qi valimatu ja intensiivse peksmisega, tekitades süüdistuses

märgitud vigastused, mille tagajärjel Q Q sündmuskohal suri.

50. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Jevgeni Nurtdinovi tegevus süüdistuses

näidatud ajal ja kohas on õigesti kvalifitseeritud ning see vastab KarS § 113 lg 1 objektiivsele

koosseisule. Tegemist oli alkoholijoobes aset leidnud teoga ning on üldteada, et joove

mõjutab inimese käitumist, et ta võib muutuda agressiivsemaks ning ei mõtle

üldtagajärgedele.

51. Lähtudes Q Qil tuvastatud eluohtlike tervisekahjustuste ulatusest ning nende

tekkepõhjustest ei kahtle kohus, et Jevgeni Nurtdinovi pani tapmise toime tahtlikult. Kohus

nõustub prokuröriga, et tegemist on otsese tahtlusega. Lähtudes kohtus tuvastatust, et Jevgeni

Nurtdinov ja Q Q käisid mingil määral läbi ning Q Q pakkus Jevgeni Nurtdinovile ka öömaja,

puudub kohtul veendumus, et Q Qi surm oleks olnud Jevgeni Nurtdinovi eesmärk. Lüües aga

Q Qit käte ja jalgadega pea, rindkere, kõhu, kaela, reite ja õlgade piirkonda, samuti lüües Q

Qit kaasasolnud kirve eri osadega rindkere ja kõhu paremale poole, sai Jevgeni Nurtdinov

lähtuvalt enda elukogemusest ja arusaamisvõimest kindlasti aru, et Q Qi surm on tema teo

vältimatu tagajärg, st ta teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahtis või

vähemalt möönas seda. Puuduvad ka tõendid selle kohta, et Jevgeni Nurtdinov oleks lootnud

võimalikku tagajärge vältida. Jevgeni Nurtdinov ei kutsunud Q Qile abi ega väljendanud

pärast tapmist mingeid kahetsusele viitavaid emotsioone, proovides vaid surnukehast

vabaneda. Selline süüdistatava teojärgne käitumine ei osunda samuti sellele, et Jevgeni

Nurtdinov oleks lootnud tagajärje mittesaabumist. Isik, kes teab, et tema tegelik käitumine ei

ole põhjuslikus seoses kannatanu surmaga, teeb kõik selleks, et seda oleks võimalik ka

tõendada. Just tulekahju tekitamine surnukehast vabanemiseks kinnitab Jevgeni Nurtdinovi

teadmist enda osaluses just kannatanu surma põhjuses. Kuivõrd süüdistatavale oli teada

kannatanu surm juba hiljemalt 29.01.2024 hommikul, siis on ilmne, et Jevgeni Nurtdinovi

poolt E E 29.01.2024 kell 16:05 saadetud sõnum: „Tere, oled kuri mu peale? Andesta kui

valesti ütlesin. Koma on sinu juures?“, oli tehtud üksnes eesmärgiga juhtida kahtlustust

kannatanu tapmises endalt eemale. Samuti näitab süüdistatavat kui isikut, kes otsib võimalusi

tegeliku olukorra moonutamiseks ning enda vastutuse pisendamiseks. Seega puudub

igasugune alus kvalifitseerida süüdistatava käitumine KarS § 118 lg 1 p 7 järgi.

52. Kuna süüdistatava tegevuse ja kannatanu surma vahel on põhjuslik seos, on süüdistatava

käitumine õigesti kvalifitseeritud ning Jevgeni Nurtdinov tuleb süüdi tunnistada teise

inimese tapmises, s.o KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

53. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Hinnates kogutud

tõendite pinnalt sündmust kui tervikut on kohus veendunud, et süüdistuses näidatud ajal ja

kohas ei olnud Jevgeni Nurtdinov ka hädakaitse seisundis. Kohus arvestab E E ütlusi, mille

kohaselt oli Jevgeni Nurtdinov juba tema korteris agressiivne ning ründas kannatanut

esimesena, kannatanu vastupanu ei osutanud. Kohus ei kahtle, arvestades Q Qi vigastusi, et

Jevgeni Nurtdinov jätkas Q Qiga tülinorimist ka viimase korteris ning mingit sisulist

vastupanu kannatanu ei osutanud. Eksperdiarvamuse p 15 kohaselt tuvastati Q Qi verest 3,13

mg/g etanooli ja uriinist 3,77 mg/g ehk kannatanu oli tugevas joobes ning on üldteada, et

tugev joove pärsib isiku liikumist, jõuliste löökide tegemist vms. Juhul, kui Jevgeni Nurtdinov

oleks tõesti tundnud ennast ohustatuna, oleks üksnes kannatanu tõukamine viinud Q Qi

tõenäoliselt tasakaalu kaotamiseni ning väidetavat kannatanu poolset rünnet oleks saanud

lõpetada ka ilma talle rohkete kehavigastuste tekitamisteta. Kohus nõustub prokuröriga, et

edasine ulatuslik ja intensiivne vägivald sai kohtuarstlikust ekspertiisiaktist lähtuvalt olla

ühepoolne ja ilma vastupanuta ning puudub alus rääkida ka hädakaitse piiride ületamisest kui

kergendavast asjaolust.

54. Puuduvad ka tõendid, mis osundaksid Q Qile kui agressiivsele isikule. Kuigi Jevgeni

Nurtdinov ja tema kaitsja on osundanud varasemalt Q Qi korterist tihti kostuvale lärmile,

mida kinnitasid ka tunnistaja D Di ütlused, ei ole kohtule esitatud tõendeid Q Qi vägivaldsuse

kohta. Q Qi korterist allpool elav D Di ütlustest ei nähtu, et Q Q oleks olnud vägivaldne või

agressiivne. Q Qi pigem leplikku olemust toetab ka tunnistaja poolt märgitu, et kui palus Q

Qil vaiksemaks võtta, siis Q Q sellega ka arvestas. Ka asjaolu, et Jevgeni Nurtdinovi ütluste

kohaselt oli Q Qi magamistoa seinal veri, ei ole tõendamist leidnud. Juba eespool viidatud

täiendava sündmuskoha vaatlusel aadressil xxx, korteri magamistoa seinal olevalt seinakattelt

ja juhtmetelt, valget värvi kapilt ja radiaatorilt võetud tumedat värvi pritsmetest võetud

puuteproovid andsid vere olemasolule negatiivse reaktsiooni. Seega puuduvad tõendid, justkui

oleks Q Q ise agressiivne ning tema elukohas toimusid pidevalt kaklused, tülid vms.

55. Küll aga sattus ebameeldivatesse ja vägivaldsetesse olukordadesse Jevgeni Nurtdinov,

millele osundab esmalt antud asjas esitatud süüdistus avaliku korra raskes rikkumises

vägivallaga (seda kohus analüüsib edaspidi), samuti Jevgeni Nurtdinovi ütlused, mille

kohaselt sattus ta 24.01. politseijaoskonda kainestuskambrisse ning kuna tal oli seal külm, siis

peksis rusikatega vastu toidu etteandmise luuki. Jevgeni Nurtdinovi ütluste kohaselt löödi teda

24.01.2024 kasteediga põsesarna piirkonda, tal on alati sinikad jalgade peal, seega 03.02.2024

teostatud isiku läbivaatuse protokollis Jevgeni Nurtdinovil kajastatu on seotud varasema

sündmusega, mitte antud episoodiga.

56. Nimelt Jevgeni Nurtdinovi käte paistetus on kajastatud 03.02.2024 teostatud isiku

läbivaatuse protokollis, kus lisaks tuvastati Jevgeni Nurtdinovi visuaalse vaatluse käigus

parema ja vasaku silma ümber hematoomid ja turse. Parema silma ülalau piirkonnas marrastus

pikkusega umbes 1 cm, ninaselg paremale poole kõver. Alalõua paremal pool marrastus

pikkusega umbes 2 cm. Kiiru piirkonnas juuste all näha õrn punetus. Paremal käel kämbla

selg paistes ja on kaks marrastust – üks marrastus pikkusega umbes 1 cm ja teine pikkusega

umbes 5 cm. Vasaku käe nukil (põhilülil) koorikuga vigastus ning vasaku käe peopesa pool

pöidla piirkonnas haav pikkusega umbes 1 cm. Naha punetused on parema käe randme

piirkonnas, pikkusega umbes 4 cm. Parema käe küünarvarre alumisel kolmandikul naha

punetus/hematoom pikkusega 1,5 cm. Parema käe küünarvarre ülemisel kolmandikul on kaks

marrastust pikkustega umbes 3 cm. Vasakul käel naha punetus randme piirkonnas pikkusega 5

cm. Ringikujuline vigastus vasaku käe küünarvarre ülemisel kolmandikul läbimõõduga 1,5

cm. Vigastus/punetus isiku rinnaku keskosas pikkusega 6 cm. Nahapunetus isiku vasakpoolsel

roietealumiku piirkonnas läbimõõduga umbes 10 cm. Vasaku jala sääre alumisel kolmandikul

punetused ja hematoomid ning vasaku jala põlveliigese välisküljel naha punetus.

Süütamine (KarS § 404 lg 1)

57. Vaidlus puudub selles, et tulekahju põhjustas Jevgeni Nurtdinov. Nii andis Jevgeni

Nurtdinov ütlusi, mille kohaselt käis ta 02.02.2024 Q Qi korteris, võttis E käest võtme. Seal

oli kohutav vaatepilt. Q endiselt lamas seal oma voodi peal, jalad olid koledalt krõnksus vastu

seina ja käed olid nii nagu nad jäid temast sinna. Tal oli hirmus kanda selle eest karistust,

tahtis pääseda sellest karistusest ja süütas geeliga, mida kasutati seal küünalde põlema

panemiseks. Tal oli välgumihkel kaasas, aga millegipärast seda ei leitud. Lahkus korterist

koheselt, hirmus oli koos surnuga seal korteris koos olla.

Jevgeni Nurtdinovi liikumised on kajastatud ka sideettevõtjalt saadud andmete protokollis.

Muuhulgas on Jevgeni Nurtdinovi kasutuses olevad abonendid xxx ja xxx näiteks 02.02.2024

registreerunud xxx ja xxx tn piirkonnas, kell 06:20 xxx piirkonnas. Alates 02.02.2024 kell

06:52 kuni 02.02.2024 kell 07:54 on Jevgeni Nurtdinovi kasutuses olevad abonendid

registreerunud xxx Tallinn asuvate tugijaamade levialas.

Tallinnas xxx korterelamu videokaamera salvestas Nurtdinovi liikumist 02.02.2024 kella

7.58-8.00 ajal. Nimetatud korterelamu xxx asub vahetult xxx korterelamu läheduses.

58. Lähtudes Jevgeni Nurtdinovi ütlustest on tekkinud vaidlus selles, millega Jevgeni

Nurtdinov korteri süütas ja tulekahju tekitas. Kui süüdistuse kohaselt valas Jevgeni Nurtdinov

voodi peal oleva Q Qi surnukeha jalgadele, tekstiilmaterjalile ja põrandale vähemalt kaks

pudelitäit põlevvedelikku HOT süütegeeli, mille ta oli eelnevalt 30.01.2024.a varastanud xxx

teenindusjaamast ja süütas põlevvedeliku, siis Jevgeni Nurtdinovi ütluste kohaselt kasutas ta

süütamiseks geeli, mis oli Q Qi korteris küünalde põlema panemiseks.

59. Hindamaks süüdistatava ütluste usaldusväärsust süütamise asjaolude kohta peatub kohus

esmalt juba eespool osundatud 02.02.2024 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollil,

asitõendi vaatlusprotokollil ning seejärel sündmuskohalt võetud proovide alusel koostatud

ekspertiisiaktidel.

02.02.2024 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt võeti magamistoa diivanilt ära

järgmised esemed: plastikpudel, millel on osaliselt säilinud etikett, mis on punast ja kollast

värvi, etiketil on näha musta värvi täht T, mille kohal näha kirjed „PROD.Date, „16.01.2024“

ja „C24010683 (pakend 1); plastikust kork (pakend 2); tulemasin (pakend 3); porolooni tükk

(pakend 4); jope (pakend 5); mobiiltelefon ümbrisega (pakend LT8578905); spordipüksid

(pakend 7); teksapüksid (pakend 8); pusa G-Star (pakend 9); kampsun (pakend 10); padi

(pakend 11); pluus Dunavone (pakend 12) ja e-sigarett (pakend 13). Magamistoa riiulilt võeti

märkmik (pakend 14) ja radiaatori eest sulamiskahjustusega plastikust ese (pakend 15).

Pakendis nr 1 olevat plastikpudelit on vaadeldud 03.05.2024 asitõendi vaatlusprotokollis.

Vaatluse kohaselt pudeli sellel osal, millel on vähem põlemiskahjustusi, on näha etikett, mis

on osaliselt säilinud. Etikett on punast, kollast ja oranži värvi. Etiketil on musta värvi täht „T“,

mille ülemise osa piirjoon on valget värvi. Etiketi ülaosas on säilinud järgmine musta värvi

kirje: „PROD.DATE, „16.01.2024“ ja „C24010683“.

Põlevvedelikuekspertiisi akt nr 24E-AP00001-01 kohaselt leidub ekspertiisiobjektides (nt

sarnane pudeli jäänusele ja poroloontükile) etanoolipõhise koostisega põlevvedeliku jääki.

Põlevvedelikuekspertiisi akt nr 24E-AP00004-01 kohaselt on pakendis nr 1 esitatud

ekspertiisiobjekti leitud vedelikuproovidest kõige suurema kontsentratsiooni ja piigipindalaga

ühendiks etanool (s.o etüülalkohol), kusjuures piigipindala poolest on etanool palju suurem

kui teised süsinikuühendid. Ekspertiisiobjekt on struktuurilt geelitaoline ning

ekspertiisiobjektis leidub põlevvedelikku, mis väga suure tõenäosusega liigitub etanoolipõhise

koostisega põlevvedelike hulka.

60. Eelviidatud tõenditele tuginedes ei jäänud kohtul kahtlust, et süütamine toimus

süüdistuses märgitud vahendiga, s.o põlevvedeliku HOT süütegeeliga. Kohus arvestab ka Q

Qi ema W W kannatanuna antud ütlustega, mille kohaselt ei ole ta kunagi Q kodus näinud

süütevedelikku kas siis pudelis või kanistris, ei oska ette kujutada, milleks Q võiks

süütevedelikku kasutada.

61. Kannatanu ütlused on loogilised, arvestades süüdistuses märgitut, mille kohaselt oli

Jevgeni Nurtdinov põlevvedelikku HOT süütegeeli eelnevalt 30.01.2024.a varastanud xxx

teenindusjaamast. Kuna Jevgeni Nurtdinov vaidleb vargustele vastu ning hindamaks

süüdistuses toodud seisukoha tõelevastavust põlevvedeliku kaasa võtmise kohta, kontrollib

kohus etteruttavalt ära ka antud varguse episoodi tõendatust. Nimelt süüdistuse kohaselt võttis

Jevgeni Nurtdinov 30.01.2024.a ajavahemikul kell 23.24 kuni 23.32 Tallinnas xxx asuvas xxx

teenindusjaamas ebaseadusliku omastamise eesmärgil müügiletilt ühe salati Lõhekauss

maksumusega 5,95 eurot, mille peitis temal seljas olnud jope põue. Samuti võttis Jevgeni

Nurtdinov pressmahla tegemiseks ja ostmiseks ettenähtud apelsinide hulgast ühe apelsini ning

väljudes teenindusjaamast võttis välisukse juures olevast kaubakapist kolm süütegeelipudelit

HOT.

62. Jevgeni Nurtdinovile ette heidetud varguse episoodis on andnud tunnistajana ütlusi xxx

tanklaketi xxx tankla vahetuse vanem P V-V, kelle ütluste kohaselt vaatas ta 21.02.2024 läbi

nende tankla videokaamerate salvestised alates 25.01.2024. Avastas, et 30.01.2024 kell 23.24

sisenesid tanklasse kaks isikut, ühel oli musta värvi müts ja näo ees respiraatoriga mask. Kell

23.26 liikus musta värvi mütsiga isik külmkapi juurde, võttis sealt salati „Lõhekauss“ ja pani

selle jope põue. Kell 23.30 väljusid mõlemad isikud tanklast ja välikaamera salvestiselt oli

näha, kuidas nad mõlemad läksid kapi juurde, kus süütegeeli pudelid olid kapis ülemisel

riiulil. Need olid uued pudelid, mis tulid sisse 25.01.2024 xxx AS poolt ja need pandi välja

27.01.2024. Kell 23.31 liikusid isikud kapi juurest eemale ning pärast nende lahkumist oli

salvestiselt näha, et kapi ülemisel riiulil ei ole enam neid süütegeeli pudeleid, mis seal enne

olid. Isikud läksid ära ja jätsid kauba eest tasumata, vargusega tekitati tanklale varalist kahju

kokku 16.42 eurot.

63. Aadressil xxx asuva xx teenindusjaama videokaamerate salvestisi 30.01.2024

ajavahemikust kell 22:00-23:59 on vaadeldud 15.04.2024 koostatud asitõendi

vaatlusprotokollis ning protokolli kohaselt on salvestiselt näha, kuidas kell 23:24 ilmub

kaamera vaatevälja visuaalselt äratuntav P P, kellel on seljas tumeda-heleda kirju jope ning

kes siseneb teenindusjaama. Samal ajal liigub kaamera vaatevälja teine isik, kellel on seljas

tumedat värvi jope, peas tumedat värvi müts, jalas hallikat värvi püksid ja tumedat värvi

jalanõud, käes heledat värvi kott ning näo ees on heledat värvi mask. Protokolli kohaselt on

visuaalselt äratuntav Jevgeni Nurtdinov, kes siseneb teenindusjaama. Kell 23:26 liigub

Jevgeni Nurtdinov müügileti kõrval oleva külmiku juurde ning võtab külmikust toote ning

paneb toote jopepõue. Kell 23:30 on näha, kuidas P P ja Jevgeni Nurtdinov jäävad seisma

mahlapressi juures, mille peal on apelsinid. Jevgeni Nurtdinov võtab vasaku käega ühe

apelsini, misjärel on näha, kuidas tema vasak käsi liigub P Pe poole ning seejärel enda jope

vasakpoolse alumise osa juurde. P P ja Jevgeni Nurtdinov väljuvad teenindusjaamast ja

liiguvad teenindusjaama ees oleva kapi juurde, nende täpne tegevus ei ole tuvastatav, kuid

pärast seda, kui nad kell 23:31 kapi juurest eemale kõnnivad, on salvestiselt näha, et kapi

ülemise riiuli parempoolsel osal ei ole pudeleid, mis seal eelnevalt olid.

64. Kohus ei kahtle, et salvestisel olev meesterahvas on Jevgeni Nurtdinov: vaatamata Jevgeni

Nurtdinovi näo ees olevale maskile on ta tõepoolest visuaalselt äratuntav ning lisaks toetab

seda fakt, et temaga on kaasas P P. Jevgeni Nurtdinov on ise kinnitanud suhtlust ja

koosolemist P Pega ning nimetatu toetab samuti salvestisel oleva meesterahva isikut. Seda

enam, et P Pel on seljas jope, mis võeti pärast kaasa Q Qi korterist ning millelt leiti nii P Pe

kui ka Q Qi DNA-d. Nimelt vastavalt 02.04.2024 koostatud asitõendi vaatlusprotokollile oli

vaadeldavaks objektiks 15.03.2024 aadressilt xxx täiendava sündmuskoha vaatluse käigus

võetud musta-halli kirju jope (pakend 4). Jope siseküljelt on võetud proovid (pakendid 4.1 –

4.7). See jope on sarnane P Pel seljas olnud jopega ning nimetatu on kooskõlas

ekspertiisiaktiga 24E-GE00403-01.

65. 02.05.2024 koostatud DNA-ekspertiisiakti nr 24E-GE00403-01 antud eksperdiarvamuse

kohaselt pakendites 4.1 olev sündmuskohaproov (vasakpoolse varruka otsast siseküljelt)

sisaldas Q Qi ja P Pe bioloogilist materjali, pakendites 4.2 (parempoolse varruka otsast

siseküljelt), 4.3 (vasakpoolse hõlma krae siseküljelt), 4.5 sisekülje tagaosalt etiketi pealselt

osalt) ja 4.7 (parempoolse varruka kaenlaalusest piirkonnast) Q Qi bioloogilist materjali ja

pakendis 4.6 (vasakpoolse varruka kaenlaalusest piirkonnast) P Pe bioloogilist materjali.

66. Kuigi puuduvad täpsed andmed, kuidas sai 30.01.2024 P Pel seljas olev jope Q Qi

korterisse tagasi, on antud juhul oluline toetuda jopele kui tõendile, mis seostab salvestisel

oleva P Pega oleva meesterahva kui Jevgeni Nurtdinovi.

67. Õigustatult on prokurör juhtinud tähelepanu ka turvakaamera salvestisel näha olevale P Pe

seljas olevale pruuni värvi seljakotile, kuna pruunikat tooni Salomoni seljakott võeti

03.02.2024.a just Jevgeni Nurtdinovilt kahtlustatavana kinnipidamisel ära.

68. Ka äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt selgitas W P, et turvakaamera

salvestisel olev naisterahvas on väga sarnane tema tütrele P Pele. Kuigi jopet ei olnud W P

varem näinud, siis tema sõnul sarnanevad naisterahval jalas olevad tossud, jalgade kuju,

kõnnak, nina ja prillid P Pe omadega.

69. Lähtudes tõenditest kogumis on tuvastatud, et süüdistuses näidatud ajal ja kohas võttis

Jevgeni Nurtdinovi müügiletilt ühe salati Lõhekauss, ühe apelsini ning kolm süütegeelipudelit

HOT ehk pani toime varguse (KarS § 199). Antud varguse episoodis Pb kohus Jevgeni

Nurtdinovi käitumisele karistusõigusliku hinnangu edaspidi koos teise talle etteheidetava

02.02.2024 varguse episoodiga kogumis.

70. Tunnistaja P V-Vi ütlustest nähtuvalt varastas Jevgeni Nurtdinov süütegeelipudelid HOT,

mis tulid sisse 25.01.2024 Smarten Logistics AS poolt. Kuna sündmuskohalt leiti plastikpudel

etiketi kirjega: „PROD.DATE, „16.01.2024“ ja „C24010683“, on kohtule asjakohaselt

esitatud xxx ja AS xxx päringu vastused.

xxx vastusest päringule nähtub, et xxx AS on tootnud partiis 16.01.24 C24010683 pudeleid

980 tk. Toodet müüs xxx 17.01.24 xxx AD 60 tk, 22.01.24 xxx AS 480 tk, 07.02.24 xxx AS

120 tk, kokku müük 660 tk. Partii C24010683 jääk laos seisuga 13.02.24 on 320 tk.

AS xxx vastusest päringule nähtub, et xx AS on ostnud/omandanud/ hoiustanud firmalt xxx

alates 16.01.2024 HOT süütegeeli ning on antud toodet ostnud enda partneri xxx jaoks

17.01.2024 koguses 60 tk. Vastusest nähtuvalt on toodet 25.01.2024 ostetud muuhulgas ka

xxx jaoks.

71. Sündmuskohalt on leitud plastikpudel, mis vastavalt eelviidatud päringute vastustele oli

uue ja tervena müügil xxx-s, seega Jevgeni Nurtdinov süütas tulekahju põlevvedeliku HOT

süütegeeliga, mille ta oli eelnevalt 30.01.2024.a varastanud xxx teenindusjaamast. Kuna

vastavalt eespool viidatud ekspertiisiaktile nr 24E-TU00006-01 asus tulekahjukolle korteri nr

10 magamistoas voodi vasakpoolses radiaatoripoolses piirkonnas, kas põrandal ja/või voodil

olnud tekstiilimaterjalidel ning asjatundja A Ai ütluste kohaselt olid kõige suuremaid

põlemiskahjustusi saanud surnukeha jalad, on seega tõendamist leidnud, et Jevgeni Nurtdinov

valas põlevvedeliku voodi peal oleva Q Qi surnukeha jalgadele, tekstiilmaterjalile ja

põrandale.

72. KarS § 404 lg 1 näeb ette vastutuse võõra või oma asja süütamise eest, kui sellega on

põhjustatud oht inimese elule või tervisele.

73. Kuna Jevgeni Nurtdinov süütas kortermajas asuva Q Qi korteri, on ilmselge, et

süütamisega on põhjustatud oht ka kortermajas elavatele/asuvatele teiste inimeste elule ja

tervisele. Süütegu on lõpule viidud juba ohu loomisega ning ei eelda kaitstava õigushüve

kahjustamist. On üldteada, et tule levik võib olla kiire ning ka põlengu käigus tekkiva suitsu

sissehingamine võib kahjustada inimese tervist. Arvestades Jevgeni Nurtdinovi vanust,

haridust ja elukogemust ei kahtle kohus, et Jevgeni Nurtdinovile pidid olema selged ja

mõistatavad ka süütamise tagajärjed, s.o tulekahju tekkimine ning sellega kaasnevad ohud

lähedal elavate/asuvate inimestele. Seega teadis Jevgeni Nurtdinov, et korteris asuva

surnukeha ja esemete süütamisega seab ta ohtu inimeste elu ja tervise, ja tahtis või vähemalt

möönas seda, pannes kuriteo toime otsese tahtlusega.

74. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud

ning Jevgeni Nurtdinov tuleb süüdi tunnistada võõra asja süütamise eest, kui sellega on

põhjustatud oht inimese elule või tervisele, s.o KarS § 404 lg 1 järgi kvalifitseeritava

kuriteo toimepanemises. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus

tuvastanud.

Vargused (KarS § 199 lg 2 p 9)

75. Süüdistatava Jevgeni Nurtdinovi ütluste kohaselt ei saa ta xxx aru, neil on tonnide viisi

kütust ja ei ole näha, et keegi oleks midagi võtnud. Kuhu ta pani selle kütuse, kotti või

taskutesse? Varguse episoode ei tunnista põhimõtte pärast.

76. 30.01.2024.a episoodis luges kohus käesoleva otsuse p 61-69 tõendatuks, et just Jevgeni

Nurtdinov oli isikuks, kes 30.01.2024 ajavahemikul kell 23.24 kuni 23.32 Tallinnas xxx

asuvas xxx teenindusjaamas võttis müügiletilt ühe salati Lõhekauss maksumusega 5,95 eurot,

ühe apelsini ja kolm süütegeelipudelit HOT, jättes kauba eest maksmata ja tekitades xxx AS-

le varalist kahju kokku summas 16,42 eurot.

77. Järgnevalt hindab kohus Jevgeni Nurtdinovile etteheidetava varguse episoodi

02.02.2024.a ajavahemikul kell 06.20 kuni 06.23 Tallinnas xxx asuva xxx teenindusjaamast.

78. Selles episoodis on andnud 26.02.2024 tunnistajana ütlusi xxx tanklaketi xxx tankla

juhataja T T. Tunnistaja ütluste kohaselt käidi 15.02.2024 politseist küsimas nende tankla

videokaamerate salvestisi. Vaatas videokaamerate salvestisi ning nägi, et 02.02. kell 06:20

sisenes tanklasse meesterahvas, kellel oli seljas musta värvi jope, tumedat värvi teksapüksid ja

jalas musta värvi jalanõud valge tallaosaga. Meesterahvas liikus terviseriiuli juurde ja võttis

riiulilt kaks proteiinibatooni – täpsemalt Bite firma pähklivõi maitselised proteiinibatoonid,

tagasi ta neid ei pannud. Edasi kell 06:22 liikus meesterahvas Monster energiajookide juurde

ja võttis ühe energiajoogi purgi ja pani Prisma kilekotti. Kell 06:23 liikus meesterahvas kassa

juurde ja ostis kolme euro eest SUPER kõnekaardile kõneaega. Kõneaja eest maksis ta SEB

pangakaardiga. Kell 06:23 lahkus meesterahvas tanklast ja jättis tasumata kahe

proteiinibatooni ja ühe energiajoogi eest. Vargusega tekitati tanklale varalist kahju kokku 4,70

eurot.

79. 23.04.2024 koostatud asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud aadressil xxx, Tallinn

asuva xx teenindusjaama videokaamerate salvestist 02.02.2024 ajavahemikust kell 06:18-

06:25 ning salvestiselt on näha, kuidas kell 06:20 liigub kaamera vaatevälja isik, kellel on

seljas tumedat värvi jope, jalas tumedat värvi püksid ja tumedat värvi valge tallaosaga jalatsid,

isik siseneb teenindusjaama. Kell 06:21 on näha, kuidas isik kummardub müügileti kohale

ning võtab vasaku käega müügileti alumiselt riiulilt toote. Kell 06:22 on näha, kuidas isik on

teenindusleti vastas asuva müügileti juures ning võtab vasaku käega müügiletilt toote. Kell

06:22 paneb isik müügiletilt võetud toote kilekotti, isik seisab teenindusleti ees ning tema

vasakus käes on rohekat värvi kaart. Kell 06:23 paneb isik rohelist värvi kaardi

kaardimakseterminali ning pärast võtab kaardi terminalist ära, liigub istumisala juurde ja

seejärel väljub teenindusjaamast.

80. Kohus ei kahtle, et salvestisel olev meesterahvas on Jevgeni Nurtdinov, kes on visuaalselt

äratuntav. Lisaks toetavad Jevgeni Nurtdinovi isikut tema seljas olnud riided. Vastavalt

03.02.2024 teostatud isiku läbivaatuse protokollile oli Jevgeni Nurtdinovil seljas sarnane

musta värvi jope ning samad valge tallaosaga Nike jalatsid, mis on kajastatud salvestisel.

81. Järelikult oli Jevgeni Nurtdinov isikuks, kes 02.02.2024.a ajavahemikul kell 06.20 kuni

06.23 võttis Tallinnas xxx asuva xx teenindusjaamast kaks Puls Bite proteiinibatooni ja ühe

Monster energiajoogi, jättes kauba eest maksmata, tekitades xxx AS-le varalist kahju kokku

summas 4,28 eurot.

82. Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-87-08 kohaselt süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime

pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult

subsumeerida KarS § 199 (kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla.

83. Karistusregistri väljavõttest ja 24.03.2023 kiirmenetluse otsusest väärteoasjas

2315,23,002138 nähtub, et Jevgeni Nurtdinovit on karistatud KarS § 25 lg 2 - § 218 lg 1

alusel rahatrahviga 20 eurot selle eest, et ta 24.03.2023 kell 17:32 pani kaupluses Coop tasku

alkoholipudeli ning möödus kassarivist, jättes tahtlikult kauba eest tasumata, pannes sellega

toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu. Tegu jäi lõpule viimata temast

mitteolenevatel põhjustel. Karistusregistri andmetel jõustus otsus 11.04.2023.a.

84. Lähtudes süüdistatava karistusandmetest leiab kohus, et Jevgeni Nurtdinovi poolt

varavastaste süütegude toimepanemine on kujunenud tema elatusallikaks, ta sooritab

süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt ning püüab üha uuesti leida ebaseaduslikke

lahendusi enda varalise seisundi parandamiseks. Kuna Jevgeni Nurtdinov on pannud ühe aasta

jooksul toime kolm vargust, viitab süüdistatava käitumine kohtu hinnangul sellele, et

varastamine on saanud tema elustiiliks, mistõttu peab kohus tema käitumist varguse

toimepanemisel süstemaatiliseks KarS § 199 lg 2 p 9 mõttes. On ka usutav, et isik, kes

järjepidevalt võtab kauplusest kaupa ning möödub kassadest kauba eest tasumata, paneb

varavastaseid süütegusid toime rahalise kasu saamise eesmärgil ehk tema käitumises on

tuvastatav võõra vallasasja omastamise eesmärk ning vargus on toime pandud kavatsetult.

Seda enam, et vargused on toime pandud maski kandes ehk nägu varjates ning on loogiline, et

nii toimib isik, kes ei tegutse hetke ajendil vaid kindlal eesmärgil, antud juhul tema jaoks

võõra kauba äravõtmise eesmärgil.

85. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud

ning Jevgeni Nurtdinov tuleb süüdi tunnistada võõra vallasasja äravõtmises selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on pandud toime süstemaatiliselt, s.o KarS §

199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Õigusvastasust ja süüd

välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

Avaliku korra raske rikkumine vägivallaga (KarS § 263 lg 1 p 1)

86. Süüdistatava Jevgeni Nurtdinovi ütluste kohaselt elavad xxxl P Pe vanemad. A P on P isa.

03.02.2024 viibis ta xxx pst-l. Tal oli Pst kahju, kuna P ema on P eestkostja ja saab P eest

invaliidsustoetust, aga ei P Ple kopikatki. Ema arvab, et P tarvitab narkootikume ja viskab aeg

ajalt teda kodust välja. Läks xxx pst-le selleks, et rääkida P isaga Pst, et P isa ei peksaks Pt. P

ise oli xxx, kuid ei läinud sinna vabatahtlikult. Läks P isaga konflikti. Tal on väga kahju, et

see R sattus sinna valel ajal. Video pealt on näha, et ta hoiab kirvest käes, aga tema ise sai seal

paar laksu. Tegi isale vastu pead, aga isa lõi teda konkreetselt niimoodi, et ta lendas pori sisse

ja samal ajal see R hoidis ka teda käest. Võttis kirve, mis on tal selleks, et avada uksi. Videolt

on näha, et R jookseb kaks kätt ees tema suunas. Läks närvi ja lõi Rit jalaga, millest R

kukkus. Kui R maandus, siis R ei liikunud, ehmatas ära, ei näinud, kas hingab või mitte.

Mõtles, et äkki R kukkus terava asja peale. Siis raputas Rit, nägi, et R hingas. Ei tea, miks R

ei tõusnud püsti, tegelikult löök ei olnud selline. Pärast, kui tuli kiirabi, nägi, et R teeskleb, tal

ei saanud mitte midagi kehas katki olla. Videolt on näha, et lõi Rit ainult üks kord. R lamas

maas nii kaua kuni ta askeldas ukse juures.

87. Seega ei vaidlusta süüdistatav kannatanu löömist, kuid sündmusest tervikliku pildi

saamiseks on oluline kõrvutada süüdistatava ütlusi kannatanu ütluste ning teiste asjas kogutud

tõenditega.

88. Kannatanu R Ri 13.02.2024 antud ütluste kohaselt käis 02.02.2024 sõbral külas, jõid

alkoholi. Kella ühe või kahe paiku öösel (02.02 öösel vastu 03.02) liikus koju tagasi. Kui

jõudis trepikoja juurde, nägi kortermaja trepikoja ees naabrit A Pt, töötavad koos. Ai kõrval

seisis veel üks meesterahvas, läks nende juurde. Tegi nendega suitsu ja läks üles oma

korterisse, et võtta sealt pudel konjakit ja kostitada neid oma sünnipäeva puhul. Jättis konjaki

nende juurde ja läks ise korraks xxx tanklasse ja ostis sealt kaks Coca-Colat. Sai sellel õhtul

teada, et meesterahvas oli P poiss-sõber või noormees. See meesterahvas tuli välja selgitama,

miks P haiglasse viidi. Seetõttu oligi jutuajamine kergelt pingeline, aga mitte agressiivne.

Järsku ühel hetkel muutus see meesterahvas agressiivseks, täiesti tühja koha pealt ja ilma

põhjuseta. Meesterahvas lõi teda rusikaga näkku, see oli tema jaoks väga ootamatu. Kukkus

kõhuli vasakule poole trepikoja kõrvale lume peale. Seejärel lõi see meesterahvas teda jalaga

paremale poole roiete piirkonda. Tundis vähemalt kahte lööki roiete piirkonda ja pärast seda

minestas. Järgmine hetk, mida mäletab, on see, et oli kiirabiautos. Sai teada, et tal on

ninaluumurd ja kolme roide murd. Roided valutavad tal siiani, nina ei valuta, kui seda mitte

puudutada. A oli absoluutselt kaine ja A nendega seal trepikoja juures konjakit ei joonud.

Seega A peaks juhtumist väga täpselt mäletama.

89. Tunnistaja A Pe 03.02.2024 antud ütluste kohaselt on Jevgeni hüüdnimi tatarlane (vene

keeles tatarin). Praegu on Jevgeni silmade all sinikad, kuna umbes nädal aega tagasi kukkus

ta kusagil portsu otsa ja sai kolakat (umbes 27.-28. jaanuaril). 02.02.2024 oli koos perega

kodus, kui kell 23.40 helises uksetelefon, kus kuulis Jevgeni häält, kes kutsus ta välja. Ta

väljus trepikojast ning nägi autode taga Jevgenit, kellel oli kaasas 0,5-liitrine pudel Agnest.

Jevgeni jõi oma alkoholi, tema Jevgeniga koos ei joonud. Jevgeni süüdistas teda sellest, et ta

kohtlevat enda tütart Pt jõhkralt ning et ta kirjutaks kogu oma vallas- ja kinnisvara tütre

nimele. Vestluse ajal näitas Jevgeni talle klassikalist ehitusnuga (tera pikkus umbes 7 cm),

noal oli musta värvi, sinise randiga käepide. Jevgeni ütles, et kui ta oma vara tütre nimele ei

kirjuta, siis ta raiub tema käed ära. Samuti demonstreeris Jevgeni jutuajamise käigus oma

haamerkirvest, mis meenutas matšeetet. Vestlesid Jevgeniga umbes pool tundi, liikusid

esimese trepikoja juurde, kuhu tuli R R. R ei tunne Jevgenit, R ja Jevgeni vestlesid vangla

teemal. Pärast vestlust läks R koju, tema jäi Jevgeniga trepikoja juurde seisma. Umbes poole

tunni pärast tuli R välja ning läks xxx bensiinijaama. Ümber maja kõndides kohtasid xxx

asuva maja juures Ri, läksid kolmekesi esimese trepikoja juurde ja hakkasid vestlema. Kui

seisid trepikoja juures, lõi Jevgeni Rile rusikaga näkku. See juhtus väga ootamatult ja sellele

ei eelnenud Ri poolt mingit agressiooni. Löögist R ei kukkunud, jäi jalule seisma, Jevgenit

vastu ei löönud. Kaitsmaks Ri ja iseennast võimaliku kallaletungi vastu, lõi ta Jevgenit ühel

korral parema käe rusikaga ja teisel korral vasaku käe rusikaga näo piirkonda. Kuna teadis, et

Jevgenil on kaasas nuga ja haamerkirves, ei oleks tal olnud mõtet püüda talle sõnadega midagi

selgitada. Tema antud hoobist vankus Jevgeni tahapoole, põrkas vastu seina, tuli trepikoja

ukseesisest trepist alla. Sai aru, et võtab kirve välja, suundus trepikoja sissepääsu poole ja

märkas Jevgeni paremas käes vutlaris olevat haamerkirvest. Hüppas trepikotta, Jevgenil ei

olnud verd näo peal, tema hoobid tabasid Jevgenit kulmu pihta. Nägi läbi ukseklaasi, et

Jevgeni tonksas Ri jalaga, R kukkus trepikoja sissepääsu esiselt platvormilt alla ning jäi selili

maapinnale lamama. Jevgeni hüppas trepikoja sissepääsu esiselt platvormilt alla Ri juurde,

kummardus Ri kohale ja lõi teda. Kui Jevgeni oli ära läinud, väljus ta trepikojast, nägi, kuidas

politseinikud pidasid Jevgeni kinni. Läks Ri juurde ja tõstis ta selja tagant püsti, nägi, et Ril

oli silma all nahk ära rebitud. R viidi haiglasse.

90. Kõrvutades süüdistatava ütlusi tunnistaja ja kannatanu ütlustega on selge, et sarnaselt

tapmise episoodiga on siingi Jevgeni Nurtdinovi ütlused pigem ennastõigustavad ja enda

osalust pisendavad. Kohtu hinnangul on kannatanu ja tunnistaja ütlused aga kooskõlas

21.05.2024 koostatud asitõendi vaatlusprotokolliga, kus vaadeldavaks objektiks on aadressil

Sõpruse pst 206, Tallinn asuva kortermaja videokaamerate salvestised 03.02.2024

ajavahemikust kell 00:00-04:30, salvestistel olev kellaaeg on reaalajast 45 minutit ees. Kell

00:12 seisab Jevgeni Nurtdinov trepikoja ees, vahepeal liigub kaamera vaateväljast eemale

ning kell 00:21 on ta taas trepikoja ees. Kell 00:32 liigub kaamera vaatevälja A P ning isikud

kohtuvad prügikonteinerite juures, suhtlevad, siis eemalduvad kaamera vaateväljast. Alates

01:18 liiguvad nad xxx trepikoja ette, nad suhtlevad, Nurtdinovi käes on pudel. Kell 01:29

tõukab Nurtdinov Pt kõhu piirkonda, misjärel astub P sammu tagasi. Kell 01:37 teeb

Nurtdinov parema käega löögiliigutuse Pe näo piirkonda, misjärel P tõukab oma vasaku käega

Nurtdinovi käe ära ning tõmbub eemale. Kell 01:37 võtab Nurtdinov oma jopepõuest pikliku

kujuga eseme. Kell 01:39 on näha, kuidas Nurdinov seisab näoga Pe poole ning teeb oma

paremas käes oleva pikliku kujuga esemega lööki imiteeriva liigutuse Pe suunas, misjärel

astub P sammu tagasi. Kell 01:40 paneb Nurtdinov pikliku kujuga eseme endale jopepõue

ning liigub Pe juurde, Nurtdinov žestikuleerib intensiivselt kätega, liigutab intensiivselt oma

keha ning imiteerib löögiliigutusi Pe suunas. Samal ajal P seisab ning hoiab käsi jopetaskus.

Kell 01:42 on Nurtdinovi paremas käes terariista meenutav ese. Kell 01:43 ei ole Nurtdinovi

käes enam terariista meenutavat eset, kell 01:47 teeb Nurtdinov parema rusikaga imiteeriva

liigutuse Pe suunas, kes tõmbub eemale. Kell 02:44 liigub nende juurde R R, kes vahepeal

siseneb trepikotta ning kell 02:59 tuleb uuesti välja ning liigub Nurtdinovi ja Pe juurde. Kell

03:05 liigub R teistest eemale, seejärel kell 03:13 on näha jälle kõiki kolme meesterahvast.

Kell 03:34 teeb Nurtdinov parema jalaga kaks löögiliigutust õhku, kell 03:38 hoiab mõned

sekundid Pe õlapiirkonnast kinni. Kell 03:49 teeb Nurtdinov parema käega löögiliigutuse Pe

pea piirkonna suunas, P tõmbab pea alla ning löök tabab tema kukalt, P eemaldub, teeb

viskeliigutuse, Nurtdinovi juurest lendab mööda mingi ese. Siis läheneb P intensiivselt

Nurtdinovile ning mõlemad meesterahvad haaravad üksteisest kinni, on füüsilises kontaktis.

Kell 03:50 tõukab P kätega Nurtdinovit seljast ning lükkab teda trepikoja esiselt eemale. P

siseneb trepikotta. Kell 03:50 liigub Nurtdinov taas trepikoja ette ja võtab midagi jopepõuest.

Seejärel on näha, kuidas Jevgeni teeb löögiliigutuse millegi/kellegi suunas. Nurtdinovi käes

on pikliku kujuga ese, millega teeb löögiliigutuse, kuid ei ole näha kelle või mille suunas.

Kell 03:50 hoiab Nurtdinov kellegi kätt ja teeb parema käega löögiliigutuse. Järgnevate

sekundite jooksul on jätkuvalt näha, kuidas Nurtdinov räägib kellegagi ning kuidas tõstab

korduvalt enda parema käe, kus ta hoiab pikliku kujuga eset üles. Kell 03:51 võtab Nurtdinov

hoogu ning teeb justkui löögiliigutuse jalaga, pärast seda liigub eemale ning tema tegevus ei

ole nähtav. Kell 03:52 võtab Nurtdinov hoogu ning teeb taas justkui löögiliigutuse jalaga,

samuti on näha kuidas ta enda paremas käes oleva pikliku kujuga esemega intensiivseid

liigutusi teeb. Kell 03:54 on Nurtdinovi vasakus käes terariista meenutav ese. Kell 03:55 on

Nurtdinovi paremas käes pikliku kujuga ese ning vasakus käes terariista meenutav ese. Kell

03:59 sõidab xxx kortermaja ette kiirreageerijate sõiduk, kell 04:00 sõidab veel üks

kiirreageerijate sõiduk ning kell 4:03 kiirabi sõiduk.

91. Seega on salvestiselt näha Jevgeni Nurtdinovi negatiivne meelestatus ning temapoolne

ründava käitumise alustamine A Pe suhtes, kes on korduvalt sunnitud Jevgeni Nurtdinovist

taganema. Jevgeni Nurtdinovi agressiivsust ilmestavad ka temal käes olevad nuga ja kirves.

Kirve olemasolu ei eitanud ka Jevgeni Nurtdinov ise. Kirve ja noa olemasolu toetab ka tõsiasi,

et Jevgeni Nurtdinovi kinnipidamisel võeti temalt ära kirves ja nuga.

92. Asitõendi vaatlusprotokollis kajastatu ning kannatanu ja tunnistaja ütlused kogumis

toetavad veenvalt süüdistuses märgitut, mille kohaselt lõi Jevgeni Nurtdinov 03.02.2024

Tallinnas aadressil xxx, asuva maja juures R Rit vähemalt korra tahtlikult rusikaga pea

piirkonda, mille tagajärjel kannatanu kukkus maha. Peale seda lõi Jevgeni Nurtdinov R Rit

jalaga tahtlikult vähemalt kaks korda rindkere piirkonda paremale poole. Asjaolu, et tunnistaja

ütluste kohaselt pärast esimest rusikalööki kannatanu ei kukkunud, ei tähenda mitte seda, et

kannatanu ei oleks Jevgeni Nurtdinovi tehtud löögist üldse kukkunud, vaid seda, et lööke võis

olla rohkem ning kõike tunnistaja ei näinud. Kohus arvestab nii tunnistaja ütlusi, et läks

vahepeal trepikotta kui ka seda, et kogu sündmus ei toimunud kaamerate vaateväljas.

93. Samas ei eitanud kannatanu löömist Jevgeni Nurtdinov ise ning kirjeldas, kuidas lõi

kannatanut vastu lõuga, kannatanu lendas ning kui R maandus, siis ei liikunud.

94. Selline süüdistatava käitumine on kooskõlas ka sündmust pealt näinud tunnistaja I Ii

ütlustega. Tunnistaja 04.03.2024 antud ütluste kohaselt valmistus veebruarikuu alguses ühel

reede öösel vastu laupäeva magama minekuks, kui umbes kella 01.00 paiku kuulis maja ees

lärmi. Oli mitme inimese karjumise hääl. Kui lärm oli umbes 15-20 minutit kestnud, sai aru,

et see tuleb kuskilt tema akna lähedalt, läks ribikardina vahelt vaatama. Kortermaja ees seisid

kolm meesterahvast, kes omavahel karjusid. Nägi, kuidas pikemat kasvu meesterahvas jooksis

trepikotta, lühemat kasvu ja keskmist kasvu meesterahvas karjusid edasi. Vahepeal läks akna

juurest ära, mõne minuti pärast läks uuesti akna peale vaatama ja nägi, kuidas keskmist kasvu

meesterahvas lõi käega lühemat kasvu meesterahvast näo piirkonda, tundus, et lööja käsi oli

rusikas. Selle peale lendas lühemat kasvu meesterahvas pikali. Pärast löögi nägemist läks

kohe akna pealt ära, sest mõtles, et äkki lööja vaatab ja näeb teda. Oli paar minutit akna pealt

ära, kuulis ainult karjumist. Kui uuesti akna peale vaatama läks, siis oli see lühemat kasvu

meesterahvas püsti ja tuikus edasi-tagasi. Tundus olevat päris purjus. Pani korraks ribikardina

ette. Kuulis kõva pauku, ei tea, kas see oli löögist või sellest, et keegi kukkus või lõi vastu

posti. Võttis ribikardina eest ära ja vaatas uuesti. Siis nägi, kuidas lühemat kasvu

meesterahvas oli uuesti pikali, umbes samas asendis kägaras nagu enne, siis ta enam ei

liigutanudki. Mõtles, et kutsub kiirabi, et äkki inimene on viga saanud ja on midagi tõsist,

helistas Häirekeskusesse.

95. Häirekeskusele tehtud kõned on kajastatud vaatlusprotokollides. 19.02.2024 asitõendi

vaatlusprotokollis on vaadeldud 03.02.2024 kell 03:08 tehtud kõnet Häirekeskusele, kus eesti

keelt kõnelev mees palub saata politsei, kuna tema akna taga on purjus inimesed, käib kaklus,

peksavad üksteist, tema tahaks magada. Helistaja annab teada, et üks saab hullult peksa, üks

juba mitu korda lendas, üks pani jalaga ja vastu nägu, sellised tugevad löögid käisid. Aadress

on xxx teine sektsioon.

96. 19.02.2024 asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud ka 03.02.2024 kell 03:11 tehtud

kõnet Häirekeskusele, kus sama eesti keelt kõnelev mees teatab, et helistas enne politseisse

ning tahab nüüd öelda, et üks inimene on täitsa pikali maas, ei liiguta ennast, sai mitu lööki ja

enam ei tõuse. Näeb aknast, tahab ise magama minna, aga tema öörahu rikutakse.

97. Kannatanu suhtes vägivalla tarvitamist süüdistuses kirjeldatud viisil ja ajal toetavad ka

kannatanu läbivaatus ja kannatanul tuvastatud vigastused. R Ri läbivaatus on toimunud

03.02.2024 kell 05:30 ning kuriteojälgede kirjeldusena on protokollis märgitud isiku näol

vasaku silma all marrastus, vasaku käe keskmisel sõrmel marrastus.

Vastavalt 03.02.2024 koostatud kiirabikaardile jõudis kiirabi sündmuskohale xxx, Tallinn kell

03:18, R R tervise kohta on kokkuvõtvalt märgitud trauma – vasakul pool sarna piirkonnas

turse, marrastused ja haav, lisaks marrastused nina piirkonnas ja vasaku labakäe seljal.

Ambulatoorses epikriisis on R Ri 03.02.2024 antud diagnoosina märgitud obj. nina paistetus,

kerge deformatsioon, vas. silmaümbruse hematoom, vas. silmaalune marrastus, ninaluude

murd, kompuutertomograafia leiuna märgitud ninaluude olulise nihketa murd.

98. Arvestades kannatanul tuvastatud tervisekahjustusi on usutav, et Jevgeni Nurtdinovi poolt

kannatanut tabanud löök oli tugev ning põhjustas R Rile füüsilist valu. Ei ole ka kuidagi

usutav, et isik, keda jõuliselt lüüakse ning kes saab löögist ninaluumurru, ei tunneks valu.

Kuna Jevgeni Nurtdinov tekitas kannatanule valu põhjustanud tervisekahjustuse, on

tuvastatud, et Jevgeni Nurtdinov pani kannatanu suhtes toime vägivallateo. Seejuures arvestab

kohus, et ka keskmise objektiivse kõrvaltvaataja (tunnistaja I Ii) seisukohast vaadatuna oli

kannatanule suunatud vägivald intensiivne.

99. Kuna süüdistatava poolt kannatanu suhtes vägivalla tarvitamine toimus kortermaja ees,

kus tavapäraselt elab palju inimesi ning mis ei ole vähekäidav või piiratud juurdepääsuga

koht, on tegu toime pandud avalikus kohas. Korrakaitseseaduse (KorS) § 55 lg 1 p 1 kohaselt

on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist

isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades

või käituda muul viisil vägivaldselt. Järelikult on Jevgeni Nurtdinovile süüdistuses õigesti ette

heidetud KorS § 55 lg 1 p 1 rikkumist.

100. Süüdistuse kohaselt häiris Jevgeni Nurtdinov kõrvalise asjasse mitte puutuva isiku I Ii

rahu ja turvatunnet.

Riigikohus on märkinud, et avaliku korra rikkumisena saab vaadelda vaid tegu, millega

rikutakse seda pealt nägevate kõrvaliste, asjasse mittepuutuvate isikute avalikku õigusrahu

piisavalt intensiivselt ning rikkumise intensiivsuse hindamisel tuleb silmas pidada avaliku

korra olemust. Kuivõrd avaliku korra sisustamine on väärtushinnanguline, tuleb avaliku korra

ja avaliku õigusrahu rikkumise kindlakstegemisel anda juhtunule hinnang kogu sündmustiku

konteksti silmas pidades (3-1-1-60-10 p-d 14 ja 15.3).

101. Kuigi tunnistajana üle kuulatud I I nägi toimunut eemalt, s.o koduaknast, ei tähenda see,

et tema õigusrahu rikkumine ei oleks olnud intensiivne. Vastupidi, just seetõttu, et ta oli

sündmusest tõsiselt häiritud, helistas ta korduvalt Häirekeskusele ning seda vaatamata sellele,

et oli ise sündmuse toimumise ajal turvaliselt toas. Kohtu hinnangul on igati loogiline, et isik,

keda olukord tegelikult ei häiri, ei võta tarvitusele ka abinõusid negatiivse sündmuse

lõpetamiseks. Antud juhul aga helistas tunnistaja Häirekeskusele nii enda öörahu tagamiseks

kui ka kannatanu kaitseks. Heilstamine Häirekeskusele kinnitab, et antud juhul sai I Ii avalik

õigusrahu rikutud piisavalt intensiivselt.

102. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et on täidetud KarS § 263 lg 1 p 1

süüteokoosseisu objektiivsed tunnused. Subjektiivsest küljest eeldab eelnimetatud paragrahvis

sätestatud tegu tahtlust ning kohtu hinnangul on süüdistatava käitumises tuvastatud vähemalt

kaudne tahtlus. Jevgeni Nurtdinov, lähenedes avalikus kohas, s.o kortermajade juures,

agressiivselt meelestatuna kannatanule, kasutades kannatanu suhtes ka vägivalda ning

vehkides nii noa kui ka kirvega, pidi võimalikuks pidama ka süüteokoosseisule vastava

asjaolu saabumist ja möönma seda. Kuigi I I nägi sündmust pealt enda koduaknast, millest

saab järeldada, et süüdistatav teda ei näinud, ei välista see süüdistatava käitumises tahtlust.

Siinjuures lähtub kohus juba eespoolviidatud teo toimepanemise kui igapäevaselt tihedalt

isikute poolt kasutatavast kohast ning mis Pb aluse uskuda, et Jevgeni Nurtdinov pidi

võimalikuks pidama ka asjasse mittepuutuvate isikute õigusrahu häirimist ja möönma seda.

Seda enam, et tunnistaja I I kuulis ka kõva karjumist ning just lärmi tõttu ei saanud ta magada.

Asjaolu, et süüdistatav ei pööranud võimalusele häirida enda karjumise ja vägivallaga

kõrvalistele isikutele tähelepanu, olles nö pimestatud iseenda vihast kannatanu suhtes, ei

välista ega vähenda süüdistatava vastutust avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest.

103. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud

ning Jevgeni Nurtdinov tuleb süüdi tunnistada avalikus kohas käitumise üldnõuete

rikkumise eest, kui see on toime pandud vägivallaga, s.o KarS § 263 lg 1 p 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

104. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Salvestiselt on

selgelt näha, et agressiivne pool algusest peale oli jällegi Jevgeni Nurdtinov, kes esimesena

ründas nii A Pt kui ka kannatanut. Asjaolu, et A P tõrjus Jevgeni Nurtdinovi lööke, ei tähenda

sündmust kui tervikut arvestades kuidagi seda, et Jevgeni Nurtdinov oleks järsku olnud

hädakaitses. Seda enam, et just Jevgeni Nurtdinov oli isikuks, kes läks A Pe elukohta, võttes

kaasa ka noa ja kirve. Sellega püüdis ta kindlustada enda üleolekut ja tõsiseltvõetavust ehk

kohus loeb usutavaks tunnistaja A Pe ütlused, mille kohaselt nõudis ta A Pelt viimasele

kuuluva vallas- ja kinnisvara kirjutamist tütre P Pe nimele. Kuivõrd Jevgeni Nurtdinov ei

eitanud P Pel esinevaid vaimseid probleeme, kuid sellekohast abi ta P Pele erinevalt P Pe

vanematest ei otsinud, on kohtu hinnangul ka usutav, et P Pe vanemad hoolisid tütrest. Seega

Jevgeni Nurtdinovi esitatud põhjustel (väidetav vanemate poolne hoolimatus ja vägivald P Pe

suhtes) sündmuskohta minemiseks ja P Pe vanematega kontakti otsimiseks puudus mistahes

tõsiseltvõetav vajadus.

Tsiviilhagi

105. KrMS § 310 lg 1 kohaselt juhul, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta

tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata.

VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda,

mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse

aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama sätte lõike 4 järgi peab isik peab kahju

hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega

sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju

tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS §-le 1045 lg

1 p 5 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule omandi või

sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.

Kuna käesoleva otsusega mõistab kohus süüdistatava kannatanule varalise kahju tekitamises

süüdi, on kahju kannatanule tekkinud järelikult süüdistatava õigusvastase tegevuse tagajärjel

ning süüdistatav vastutab tema poolt tekitatud kahju eest.

106. Antud asjas on esitatud kannatanu xxx AS Jevgeni Nurtdinov vastu tsiviilhagi VÕS §

1043 alusel õigusvastaselt tekitatud varalise kahju hüvitamiseks summas 20,70 eurot, s.o

varastatud kauba väärtuses.

Kohtu seisukoht

107. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata

jäänud tulu. Vastavalt sama sätte lõikele 3 hõlmab otsene varaline kahju eelkõige

kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise,

isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad

mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja

hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud

nõuete esitamiseks.

108. Käesolevas kriminaalasjas kattuvad toimepandud süüteo (varguse)

kohta käivad ja esitatud tsiviilhagi aluseks olevad faktilised asjaolud. Hagi

aluseks olev sündmus ja kannatanule tekitatud kahju on tõendatud

kriminaaltoimiku materjalidega, mille alusel kohus asub seisukohale, et

varalise kahju tekitamise eest vastutab vastavalt süüteo asjaoludele

süüdistatav. Samuti ei saanud süüdistatava ja tema kaitsja eest jääda

varjatuks need asjaolud, millele kannatanu tsiviilhagi oli rajatud. Antud

juhul on tegemist õiguslikult lihtsa nõudega, mille aluseks olevad faktilised

asjaolud on määravas osas hõlmatud süüdistuse alusfaktidest. Seetõttu oli

süüdistataval ja tema kaitsjal kohtueelse menetluse lõpuleviimisel saadud

andmete alusel mõistlik võimalus hinnata kannatanu tsiviilhagi

põhjendatust ning esitada soovi korral sellele omapoolseid tõendeid ja

vastuväiteid. Kuna süüdistatav ja tema kaitsja ei ole esitanud

teistsuguseid tõendeid varastatud kauba väärtuse kohta, lähtub kohus

esitatud tsiviilhagist ning rahuldab xxx AS tsiviilhagi täies ulatuses.

Karistus

109. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse

mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

110. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta

lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel

tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud,

mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb

KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada

süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid

(RKL 3-1-1-6-17 p 9).

111. Kohus luges tõendatuks, et Jevgeni Nurtdinov pani toime KarS § 113 lg 1, § 404 lg 1, §

263 lg 1 p 1 ja § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. Raskeim neist on tapmine

(KarS § 113 lg 1), mille järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on seadusandja

näinud ainsa karistusliigina ette vangistuse 6-15 aastat. Karistuse keskmiseks määraks on

seega 10 aastat ja 6 kuud.

112. Kohtu hinnangul Pvad süüdistatava teo olemus, s.o kannatanu suhtes tarvitatud vägivalla

intensiivsus (löökide rohkus) ning ulatuslikud tervisekahjustused piisava aluse mõista karistus

sanktsiooni keskmisest määrast kõrgemal. Seda enam, et kohtus tuvastatu kohaselt Q Q

vastupanu ei osutanud ning oli täielikult Jevgeni Nurtdinovi meelevallas. Kohus nõustub

prokuröriga, et sisuliselt jättis Jevgeni Nurtdinov Q Qi põrandale surema, tundmata muret

kannatanu tervisliku seisundi osas, minnes enda ütluste kohaselt elukaaslast otsima ja peale

seda viina jooma. Kuigi Jevgeni Nurtdinov on kohtus tehtut kahetsenud, s.o esineb karistust

kergendav asjaolu, nõustub kohus prokuröriga selleski, et kergendaval asjaolul ei saa olla

sedavõrd ulatuslikku mõju, et see tingiks Jevgeni Nurtdinovi sanktsiooni miinimummäära

juurde jääva karistusega. Siinjuures arvestab kohus Jevgeni Nurtdinovi ütlusi tervikuna, s.o

kahetsuse avaldamise juures ka tema ennastõigustavaid ja vastutust pisendavaid ütlusi, samuti

ütlusi, milles toob välja vangistuse negatiivse mõju talle endale (pikaajalise vangistuse korral

on ta vabanedes juba vana). Samuti avaldas Jevgeni Nurtdinov, et tegu on talle halvasti

mõjunud ning ta peab võtma antidepressante ja unerohtu, kuid sellekohaseid tõendeid ta

esitanud ei ole. Teatavasti ei ole eelnimetatud ravimid vabamüügis ning vastavate rohtude

väljakirjutamist peaks olema ka kerge tõendada. Seega ka tema seisundi pärast kuriteo

toimepanemist võib lugeda teatud määral ülepaisutatuks ning tema selgitused lähtuvad pigem

taaskord temast endast ehk siis lootusest saada võimalikult väike karistus. Eelnevat kokku

võttes leiab kohus, et prokuröri poolt taotletud karistus – 11 aastat vangistust - on põhjendatud

ja vastab Jevgeni Nurtdinovi süü suurusele.

113. KarS § 404 lg 1, § 199 lg 2 p 9 ja § 263 lg 1 p 1 sanktsiooniks on rahaline karistus või

kuni viieaastane vangistus.

114. Jevgeni Nurtdinov on isik, keda on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, tema

karistatuse andmed ei ole karistusregistrist kustunud. Viimati karistati Jevgeni Nurtdinovit

08.10.20218 otsusega vangistusega 4 aastat 2 kuud ja 21 päeva, mille kandmiselt ta vabanes

03.06.2022. Järelikult pani ta uue raske kuriteo toime juba ligikaudu aasta ja 7 kuu pärast.

Seega ilmselgelt ei ole rahaline karistus piisav selleks, et mõjutaks isiku käitumist

õiguskuulekuse suunas ning tagaks tema normikohase tegevuse. Samuti puudub kohtul

igasugune usk, et rahaline karistus oleks Jevgeni Nurtdinovi poolt täidetav. Kuivõrd viimase

kohtuotsusega karistati Jevgeni Nurtdinovit muuhulgas varavastase kuriteo toimepanemise

eest ning Jevgeni Nurtdinov jätkas varavastaste kuritegude toimepanemist, siis selline

käitumine viitab süüdlasel endal legaalsete sissetulekute ebapiisavusele, millest saab

järeldada, et isik ei ole oma majandusliku olukorra tõttu rahalise karistuse kandmiseks

piisavalt maksevõimeline. Samuti lasuvad süüdistataval rahalised kohustused temalt

väljamõistetavate kriminaalmenetluskulude ja tsiviilhagi näol. Olukorras, kus süüdistataval

puuduvad rahalised vahendid, ei ole ka objektiivselt võimalik rahalist karistust kohaldada.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava suhtes ei ole võimalik kohaldada

sanktsioonis ettenähtud kergemat karistuse liiki ning süüdistatavat tuleb ka KarS § 404 lg 1, §

199 lg 2 p 9 ja § 263 lg 1 p 1 järgi karistada vangistusega. Vangistuse keskmiseks määraks on

2 aastat ja 6 kuud vangistust.

115. KarS § 404 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel hindab kohus Jevgeni

Nurtdinovi süü keskmisest suuremaks. Kohus arvestab, et süütamise pani Jevgeni Nurtdinov

toime kortermajas, kus oht kahjustada paljude inimeste tervist ja vara on suur. Selline

teadmine aga Jevgeni Nurtdinovit ei heidutanud. Tema jaoks oli oluline vaid varjata

varasemat tema enda poolt sooritatud kuritegu (tapmist) ehk et esines ka karistust raskendav

asjaolu, s.o süüteo toimepanemine teise süüteo (tapmise) varjamiseks. Jevgeni Nurtdinov

lähtus vaid iseenda heaolust ja sellest, kuidas võimalikust eesootavast karistusest pääseda.

Süütamist toime pannes ei kahjustanud ta mitte üksnes Q Qi vara, vaid ka Q Qi surnukeha,

millega põhjustas täiendavaid kannatusi Q Qi lähedastele. Arvestades aga karistust

kergendavat asjaolu, s.o puhtsüdamlikku kahetsust, leiab kohus, et Jevgeni Nurtdinovi süü

suurusele vastab vangistus 2 aastat 6 kuud.

116. KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel hindab kohus Jevgeni

Nurtdinovi süü keskmisest väiksemaks. Kuigi kohtu hinnangul pani Jevgeni Nurtdinov teo

toime süstemaatiliselt, oli praegusel juhul tegemist kahe episoodiga, kus varastatu väärtus ei

olnud suur. Samas on prokurör õigustatult märkinud, et 30.01.2024.a episoodis on eesmärgiks

olnud lisaks ka teise kuriteo toimepanemiseks vajalike vahendite hankimine, mitte üksnes

sissetulekute puudumise tõttu söögi ja joogi varastamine. Arvestades aga ka karistust

kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist leiab kohus, et Jevgeni Nurtdinovi süü

suurusele vastab 8 kuud vangistust.

117. KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel hindab kohus Jevgeni

Nurtdinovi süü keskmiseks. Kannatanu suhtes tehtud löögid olid küll tugevad, kuid lööke ei

olnud palju ning puuduvad andmed, et kannatanu tervisekahjustused oleksid kannatanu

igapäevaelu oluliselt häirinud või takistanud. Samas on prokurör taaskord asjakohaselt välja

toonud, et Jevgeni Nurtdinov jättis teadvuseta kannatanu mitmekümneks minutiks talvisel ajal

hange lebama ning R R sai abi üksnes tänu sellele, et I I helistas Häirekeskusesse. Arvestades

aga ka karistust kergendavat asjaolu kahetsust ja raskendavate asjaolude puudumist, leiab

kohus, et Jevgeni Nurtdinovi süü suurusele vastab 2 aastat vangistust.

118. Kohus asub seisukohale, et Jevgeni Nurtdinovi käitumine ei ole ühiskonnas

aktsepteeritav ning enda kuritegelike hoiakute muutmiseks ja ühiskonnas turvatunde

tagamiseks on tema ühiskonnast pikemaks ajaks eemaldamine vajalik. Vangistuses viibides

on Jevgeni Nurtdinovil võimalik enda käitumist analüüsida ning tal on aega mõelda, milliseid

samme tuleks edaspidise elu õiguskuulekaks muutmiseks astuda. Arvestades, et Jevgeni

Nurtdinovil on ka kaks kehtivat kriminaalkaristust, on Jevgeni Nurtdinovi käitumine kohtu

hinnangul kuritegelik ning antud juhul vastab Jevgeni Nurtdinovile mõistetav liitkaristus isiku

süü suurusele, arvestab õiguskorra kaitsmise huve ning on kooskõlas karistuse üld- ja

eripreventiivsete eesmärkidega. On oluline, et Jevgeni Nurtdinov mõistaks oma käitumise

ohtlikkust ja tagajärgi ning kannaks ka tehtu eest vastutust. Mõistetud karistus Pb ühiskonnale

selge signaali, et inimelu tuleb väärtustada ning alkoholi kuritarvitamine ei vähenda

toimepandud teo tagajärgi või vastutuse ulatust, igale kuriteole järgneb sellele vastav karistus.

119. KarS § 68 lg 1 kohaselt eelvangistus, kaasa arvatud väljaandmis- ja loovutamisvahistuses

viibitud aeg, arvatakse karistusaja hulka.

Vastavalt isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollile peeti Jevgeni Nurtdinov kinni

03.02.2024 ning vahistati Harju Maakohtu 05.02.2024 kohtumääruse alusel.

Seega tuleb Jevgeni Nurtdinovi suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata kuni

kohtuotsuse jõustumiseni ning arvates eelvangistuse karistusaja hulka, tuleb ärakandmisele

kuuluva vangistuse kandmise alguseks lugeda 03.02.2024.a.

Menetluskulud

120. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 3,4,9

kohaselt ekspertiisitasud, määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetlus ja kohtus ning

süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest.

121. Kohus toob välja kohtule esitatud ekspertiisid koos maksumusega:

24E-GE00138-01 – 210 eurot.

24E-GE00201-01 – 1330 eurot (proove 6, ühe ühiku hind 210 eurot ja varem analüüsitud

DNA profiilide võrdlemise ekspertiis 70 eurot).

24E-GE00347-01 – 630 eurot ( proove 3, ühiku hind 210 eurot).

24E-AOS00149-01TLN63 – 1150,50 eurot.

24E-TU00006-01 – 688 eurot.

24E-AP00001-01 – 4635 eurot.

24E-AP00004-01 – 309 eurot.

24E-GE00295-01 – 1050 eurot (5 ühikut, ühiku hind 210 eurot).

24E-TR00003-01 – 502 eurot.

24E-GE00285-01 – 840 eurot (4 ühikut, ühiku hind 210 eurot).

24E-GE00403-01 – 1470 eurot (7 ühikut, ühiku hind 210 eurot).

24E-GE00516-01 – 210 eurot (3 ühikut, ühiku hind 70 eurot)

24E-GE00156-01 – 3150 eurot.

24E-SS00018-01 – 302 eurot.

24E-SS00027-01 – 302 eurot.

122. Loetletud ekspertiisitasudest palus prokurör jätta riigi kanda järgmised ekspertiisitasud:

24E-GE00156-01 – 3150 eurot; 24E-SS00018-01 – 302 eurot ja 24E-SS00027-01 – 302

eurot. Ekspertiisitasudest palus prokurör välja mõista 13024 eurot.

Prokurör põhjendas rohkete ekspertiiside vajadust sellega, et sündmuskoht oli süüdatud ja

seda ilmselgelt eesmärgiga hävitada seal asunud tõendusteave. Sellisel juhul on vaja ühest

küljest asuda tõendama nii süütamist kui ka koguma ekspertiisimaterjali sealt, kus see on

süütamisest ja kustutustöödest hoolimata säilinud. Jevgeni Nurtdinov rääkis alles kohtus

ristküsitlusel esimest korda oma seostest Q Qi surma ja tema korteri süütamisega. Seega ajal,

kus nimetatud ekspertiisid määrati, esines põhjendatud vajadus koguda tõendeid süüdistatava

seose kohta kuriteo toimepanemisega.

123. Kohus nõustub täielikult prokuröri seisukohaga ning prokuröri poolt nimetatud

asjaoludest tulenevalt leiab samuti, et ekspertiisid olid vajalikud ja põhjendatud ning

ekspertiisitasud tuleb süüdistatavalt välja mõista, jättes riigi kanda prokuröri poolt näidatud

ekspertiisitasud.

124. Jevgeni Nurtdinovi määratud kaitsja vandeadvokaat Karine Nersesjani tasu kohtueelses

menetluses osalemise eest on kokku summas 2110,60 eurot (322,08; 246,44; 203,74; 131,76;

61; 91.50; 1054,08), mille prokurör palus jätta riigi kanda.

Kohtumenetluses on kaitsja tasu kokku summas 4882,44 euro ulatuses, mis tuleb välja mõista

Jevgeni Nurtdinovilt riigituludesse.

125. Samuti tuleb KrMS § 175 lg 1 p alusel Jevgeni Nurtdinovilt välja mõista süüdimõistva

kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 1 esimese astme

kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära, s.o 2215 eurot.

126. Selleks, et kohtuotsus oleks täidetav ning et mitte asetada Jevgeni Nurtdinovit raskesse

majanduslikku olukorda, võimaldab kohus Jevgeni Nurtdinovil tasuda menetluskulud 12 kuu

jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p 7, 12). Kohtu

määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue

suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras.

Asitõendid

127. KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus kohtuotsuse tegemisel lahendama küsimuse,

kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele

kuuluvate muude objektidega.

Vastavalt kohtule esitatud süüdistusaktile on kriminaalasja materjalide juures järgmised

asitõendid:

- 02.02.2024.a aadressil xxx teostatud sündmuskoha vaatluse käigus leitud ja ära võetud

asitõendid ning puuteproovid: sulamiskahjustustega plastikust pudel voodi pealt (pakend nr

1_SKV), pudelikork voodi pealt (pakend nr 2_SKV), tulemasin põlenud porolooni ribade

vahelt (pakend nr 3), porolooni tükk madratsist (pakend nr 4_SKV), põlenud jope diivani

pealt (pakend nr 5), mobiiltelefon ümbrises põlenud diivani pealt (pakend nr LT8578905),

põlenud spordipüksid põlenud diivani pealt (pakend nr 7), teksapüksid põlenud diivani pealt

(pakend nr 8), pusa G-STAR (pakend nr 9), kampsun põlenud diivani pealt (pakend nr 10),

padi põlenud diivani pealt (pakend nr 11), pusa „Dunavone“ (pakend nr 12), e-sigarett

põlenud diivani pealt (pakend nr 13), sulamiskahjustustega plastikust ese (pakend nr

15_SKV), 3 pitsi kööginurga kraanikausilt (pakend nr 19, pakend nr 20, pakend nr 21), 2

jalatsi jälje tõmmist želatiinkilel põrandalt vaiba alt elutoas (pakend nr 23, pakend nr 24),

puuteproov seinalt korteriukse ülemise ukseluku kohalt (pakend nr 25), puuteproov

ukseraamilt korteriukse ülemise ukseluku kohalt (pakend nr 26), puuteproov korteriukse

ülemise ukseluku lukukeelelt (pakend nr 27) ja pleed elutoa diivanilt (pakend nr 28) asuvad

Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn /VI kd tl 229/.

- 03.02.2024.a kahtlustatava Jevgeni Nurtdinovi kinnipidamise käigus ära võetud esemed

kirves valge sideme sees (pakend nr KP1), relvalaadne ese „Walther“ (pakend nr KP2),

aluspüksid; (pakend nr KP3) ja nuga tupes (pakend nr KP4) asuvad Põhja prefektuuri

asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn /VI kd tl 228/.

- 03.02.2024.a kahtlustatava Jevgeni Nurtdinovi läbivaatuse käigus ära võetud esemed ja

proovid: küünealused kaapeproovid 10tk (pakend nr ILV 2), lahtised esemed isiku taskutest

(pakend nr ILV 3), musta värvi tulemasin kirjaga CRICKET (pakend nr ILV 12) asuvad Põhja

prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn /VI kd tl 228/.

- 05.02.2024.a laiba vaatluse käigus pakendatud põlemise kahjustustega sinist ja rohelist tooni

dressipluus (pakend nr 1) asub Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6,

Tallinn /VI kd tl 228/.

- 29.02.2024.a aadressil xxx teostatud sündmuskoha vaatluse käigus pakendatud

verepritsmetega elutoa parempoolne akna kardin (pakend nr 1) ja veremäärdumisega elutoa

akna vasakpoolne kardin (pakend nr 2) asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil

Rahumäe tee 6, Tallinn /VI kd tl 227/.

- 14.03.2024.a asitõendi vaatluse käigus võetud puuteproovid: verekahtlasest jäljest

spordipükste vasakpoolse sääre esikülje ülemisel osal (pakend nr 7.1), verekahtlasest jäljest

spordipükste vasakpoolse sääre vasakpoolsel küljel, keskosal, valget värvi triibul (pakend nr

7.2), verekahtlasest jäljest spordipükste vasakpoolse sääre esikülje keskosal (pakend nr 7.3),

verekahtlasest jäljest pusa sisemise krae välisküljel, tõmblukust vasakul pool (pakend nr 9.1),

5 / 16 verekahtlasest jäljest pusa sisemise krae siseküljel, tõmblukust vasakul pool, krae serval

(pakend nr 9.2), verekahtlasest jäljest pusa tagakülje ülemisel parempoolsel osal (pakend nr

9.3), verekahtlasest jäljest kampsuni esikülje ülemisel parempoolsel osal (pakend nr 10.1),

verekahtlasest jäljest padjal (pakend nr 11.1) ja verekahtlasest jäljest pusa esikülje alumisel

parempoolsel osal (pakend nr 12.1) asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil

Rahumäe tee 6, Tallinn /VI kd tl 227/.

- 15.03.2024.a aadressil xxx teostatud sündmuskoha vaatluse käigus pakendatud musta-halli

kirju jope „house“ esikust (pakend nr 4) asub Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil

Rahumäe tee 6, Tallinn /VI kd tl 227/. - Võrdlusmaterjal süütegeeli HOT pudel on hävitatud /

VI kd tl 241-242/.

- 03.02.2024.a kahtlustatava Jevgeni Nurtdinovi kinnipidamise käigus ära võetud

mobiiltelefon Samsung (pakend nr KT7912135), vasaku jala musta värvi jalats Nike (pakend

nr ILV 8) ja parema jala musta värvi jalats Nike (pakend nr ILV 9) on saadetud Tallinna

Vanglasse Jevgeni Nurtdinovi isiklike asjade juurde /VI kd tl 248/.

- 02.02.2024.a aadressil xxx teostatud sündmuskohavaatluse käigus leitud ja ära võetud

märkmik (pakend nr 14) on tagastatud Q Qi emale W Wle /II kd tl 179-181/.

- 03.02.2024.a kahtlustatava Jevgeni Nurtdinovi läbivaatuse käigus ära võetud lahtistest

esemetest süüdistatava taskutest (pakend nr ILV 3) on SEB pangakaart, Rimi toidukaart, 1

võti ja sularaha summas 8,67 eurot tagastatud Jevgeni Nurtdinovi emale N N /V kd tl 71-73,

74-75/.

- 03.02.2024.a kahtlustatava Jevgeni Nurtdinovi läbivaatuse käigus ära võetud esemed ja

proovid: musta värvi kindad (pakend nr ILV 1), halli värvi kootud müts O’NEILL (pakend nr

ILV 4), tõmblukuga musta värvi jope CRAFTLAND (pakend nr ILV 5), tõmblukuga

kapuutsiga musta värvi dressipluus (pakend nr ILV 6), musta värvi t-särk BATMAN (pakend

nr ILV 7), vasakust jalast musta värvi sokk kirjaga SPORT (pakend nr ILV 10), paremast

jalast musta värvi sokk kirjaga SPORT (pakend nr ILV 11) ja halli värvi dressipüksid (pakend

nr ILV 13) on saadetud Tallinna Vanglasse Jevgeni Nurtdinovi isiklike asjade juurde /VI kd tl

249- 250/.

- CD plaadid, DVD-plaadid ja Blu-Ray plaat, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures -

jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.

- Jevgeni Nurtdinovi telefonist Samsung Galaxy A04 (SM-xxx) tehtud koopiafail, raportfail,

andmestik ja jäädvustatud fotod asuvad Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei

andmehoidlas /VI kd tl 238-240/.

128. Prokuröri hinnangul tuleb eelloetletud esemetega toimida järgnevalt:

02.02.2024.a aadressil xxx teostatud sündmuskoha vaatluse käigus leitud ja ära võetud

asitõendid sulamiskahjustustega plastikust pudel voodi pealt, pudelikork voodi pealt,

tulemasin põlenud porolooni ribade vahelt, porolooni tükk madratsist, põlenud jope,

mobiiltelefon ümbrises, põlenud spordipüksid, teksapüksid, pusa G-STAR, kampsun, padi,

pusa „Dunavone“, e-sigarett, sulamiskahjustustega plastikust ese, samuti 2 jalatsi jälje

tõmmist želatiinkilel ning sündmuskohalt võetud ja asitõendite lattu saadetud puuteproovid

tuleb hävitada KrMS § 126 lg 2 p 4 alusel kui väheväärtuslikud asjad;

Sündmuskoha vaatluste käigus leitud ja ära võetud 3 pitsi kööginurga kraanikausilt, pleed

elutoa diivanilt, musta-halli kirju jope „house“ ja Jevgeni Nurtdinovilt kahtlustatavana

kinnipidamise käigus ära võetud relvalaadne ese „Walther“ tuleb tagastada Q Qi emale W

Wle KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel peale kohtuotsuse jõustumist;

Jevgeni Nurtdinovi kahtlustatavana kinnipidamise käigus ära võetud kirves valge sideme sees

tuleb konfiskeerida kui kuriteo toimepanemise vahend KarS § 83 lg 1 alusel ja hävitada KrMS

§ 126 lg 3 p 4 alusel peale kohtuotsuse jõustumist;

Jevgeni Nurtdinovi kahtlustatavana kinnipidamisel leitud ja ära võetud aluspüksid, nuga

tupes, lahtised esemed isiku taskutest ja musta värvi tulemasin tuleb tagastada Jevgeni

Nurtdinovile KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel peale kohtuotsuse jõustumist;

03.02.2024.a kahtlustatava Jevgeni Nurtdinovi läbivaatuse käigus ära võetud esemed ja

proovid: küünealused kaapeproovid 10tk ja laiba vaatluse käigus pakendatud põlemise

kahjustustega sinist ja rohelist tooni dressipluus ja 14.03.2024.a asitõendi vaatluse käigus

võetud puuteproovid tuleb hävitada KrMS § 126 lg 2 p 4 alusel kui väheväärtuslikud asjad.

Punane tn 15-14, Tallinn teostatud sündmuskoha vaatluse käigus pakendatud elutoa akna

parempoolne ja vasakpoolne kardin tuleb tagastada tunnistaja E Ele KrMS § 126 lg 3 p 2

alusel.

Jevgeni Nurtdinovi telefonist Samsung Galaxy A04 (SM-xxx) tehtud koopiafail, raportfail,

andmestik, millised asuvad Keskkriminaalpolitsei andmehoidlas, tuleb määrata kustutamisele

pärast kohtuotsuse jõustumist ja salvestised (11 DVD-R plaati, 6 CD-R plaati, 1 BD-R plaat)

– jätta kriminaalasja materjalide juurde.

129. Kuna prokuröri taotlusele vastuväiteid ei esitatud, leiab kohus, et asitõendite osas saab

võtta seisukoha prokuröri poolt taotletud viisil ning seda ka relvalaadse eseme osas. Nimelt on

Jevgeni Nurtdinovi kinnipidamisel temalt ära võetud relvalaadset eset Walther vaadeldud

07.03.2024 asitõendi vaatlusprotokollis. Kuna protokolli kohaselt on tegemist airsoftrelva

taolise esemega ning relvaseadus selleliigilist relva ei nimeta ning seega käitlemist ei

reguleeri, leiab kohus, et relva saab tagastada prokuröri poolt näidatud isikule, s.o Q Qi emale.

Jevgeni Nurtdinovi ütluste kohaselt ta ise andis relva kunagi Q Qile.

130. Kohus arvestab, et alltoodud asitõendite osas on seisukoht võetud juba kohtueelses

menetluses:

Võrdlusmaterjal süütegeeli HOT pudel on hävitatud.

Jevgeni Nurtdinovi kinnipidamise käigus ära võetud mobiiltelefon Samsung (pakend nr

KT7912135), vasaku jala musta värvi jalats Nike (pakend nr ILV 8) ja parema jala musta

värvi jalats Nike (pakend nr ILV 9) on saadetud Tallinna Vanglasse Jevgeni Nurtdinovi

isiklike asjade juurde.

02.02.2024.a aadressil xxx teostatud sündmuskohavaatluse käigus leitud ja ära võetud

märkmik (pakend nr 14) on tagastatud Q Qi emale W Wle.

03.02.2024.a kahtlustatava Jevgeni Nurtdinovi läbivaatuse käigus ära võetud esemed ja

proovid: musta värvi kindad (pakend nr ILV 1), halli värvi kootud müts O’NEILL (pakend nr

ILV 4), tõmblukuga musta värvi jope CRAFTLAND (pakend nr ILV 5), tõmblukuga

kapuutsiga musta värvi dressipluus (pakend nr ILV 6), musta värvi t-särk BATMAN (pakend

nr ILV 7), vasakust jalast musta värvi sokk kirjaga SPORT (pakend nr ILV 10), paremast

jalast musta värvi sokk kirjaga SPORT (pakend nr ILV 11) ja halli värvi dressipüksid (pakend

nr ILV 13) on saadetud Tallinna Vanglasse Jevgeni Nurtdinovi isiklike asjade juurde.

Kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)

Rahvakohtunikud