3-24-3469/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-3469

Määruse kuupäev

27.01.2025

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Andres Nirgi kaebus Vinni Vallavolikogu 26.09.2024. a

otsuse nr 20 „Detailplaneeringu koostamise ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine, TU3“

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Andres Nirgi

Vastustaja – Vinni vald

RESOLUTSIOON

1. Võtta praeguse asja materjalide juurde haldusasja

nr 3-24-3508 materjalide hulgast Vinni Vallavolikogu

26.09.2024. a otsus nr 20 „Detailplaneeringu koostamise

ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine,

TU3“ ning haldusasja nr 3-24-3496 materjalide hulgast

Vinni Vallavolikogu 28.11.2024. a otsus nr 26 „Vinni

Vallavolikogu 26.09.2024. a otsuse nr 20

„Detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamine, TU3“ vaideotsus“.

2. Tagastada Andres Nirgi kaebus.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD

1. Vinni Vallavolikogu võttis 26.09.2024 vastu otsuse nr 20 „Detailplaneeringu koostamise ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine, TU3“. Otsusega otsustas Vinni

Vallavolikogu algatada elektrituulikutest koosneva tuulepargi rajamise eesmärgil

detailplaneeringu koostamise Vinni valla üldplaneeringuga määratud tuuleenergia tootmiseks

põhimõtteliselt sobival, TU3, alal. Samuti otsustati algatada detailplaneeringuga kavandatud

tegevuse elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegiline hindamine koos vajalike

uuringute teostamisega.

2. Andres Nirgi esitas Vinni Vallavalitsusele 26.10.2024 vaide Vinni Vallavolikogu

26.09.2024. a otsuse nr 20 kehtetuks tunnistamiseks.

3-24-3469

3. Vinni Vallavolikogu 28.11.2024. a vaideotsusega nr 26 tagastati A. Nirgi vaie

haldusmenetluse seaduse § 79 lg 1 p 1 ja § 86 lg 3 alusel. Vinni Vallavolikogu leidis, et antud

juhul ei ole tegemist ühegi sellise olukorraga, mis võimaldaks menetlustoimingut vaidlustada

ja seega puuduvad alused vaidlustada detailplaneeringu algatamist kui menetlustoimingut.

4. A. Nirgi esitas 25.12.2024 Tartu Halduskohtule tühistamiskaebuse Vinni Vallavolikogu

26.09.2024. a otsuse peale. Kaebaja põhjendab, et ta on kogukonna ühe esindajana vastu

tuuleenergia tööstusalade rajamisele enda ja ka teiste inimeste põlvkondade vanuste kodude ja

talude lähedusse. Planeeritavad tuuletööstuse alad kujundaksid radikaalselt ümber senise

harjumuspärase turvalise kodukoha. Riiklikult kehtestatud piirnormid ei ole piisavad, et

tagada tervisele ohutu elukeskkond, kui arvestada elanike seisundi halvenemise kohta

massiliselt tehtud kaebuseid, kogutud tagasisidet küsitluste näol ja negatiivsete mõjude kohta

tehtud omaalgatuslikke jt laialdasi erinevaid uuringuid üle maailma. Toimub isikute õiguste

riive, kuna kogukonna arvamusega ei arvestata valla juhtkonna ja arendajate poolt.

Üldplaneeringuga ei toimunud kogukondades piisavalt teavitus- ja kaasamistööd ning ei

toimunud ka mõjualasse jäävate kodude ja kinnistute otsest informeerimist. Kaebajat ei ole

teavitatud tema jaoks tundlikust infost. Üheks peamiseks kaebeteguriks on kaebaja jt suhtes

kahjuliku ja väära uuringutulemuse ennetav kujundamine eesootava keskkonnamõju

strateegilise hindamise näol. Üldplaneeringus määratud tuuletööstuse aladel, mis jäävad

suures osas Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) metsadesse, on tehtud juba praeguseks

massiliselt kogu ala ulatuses lageraieid, harvendusraieid jm plaanilise raide nime all. Sellega

on ennetavalt ära rikutud ausate uuringu- ja seiretulemuste saamine. Kaebaja arvates tuleks

hakata taastama endist looduslikku elukeskkonda TU3 alal, kus on rohevõrgustiku ala ja

rohekoridorid, mis on ühtlasi vahetus läheduses ja ühenduses Natura 2000 alaga. Rikutakse

Euroopa Parlamendi 13.09.2022. a resolutsiooni EL-i uue metsastrateegia kohta aastani 2030

– Euroopa metsade kestlik majandamine (2022/2016(INI)) enamikke punkte, sh punkte A, C,

E, H, M, R, 3, 4, 5, 7 (reostus tuulikulabade kulumisest erituvate keemiliste peenosakeste

kujul, reostus müra, infra- ja ultraheli kujul jne). Rikutakse PEFC standardi nõudeid säästva

metsamajandamise kohta. Laialdaste raiete ja tööstusalade rajamise plaaniga kahjustatakse ja

rikutakse ka Virumaa põlisrahvaste huve. Tuulealade rajamisega rikutakse või süvendatakse

Vinni valla arengukava p 4.5 (loodus ja elukeskkond) erinevaid alapunkte. Suurendatakse

probleeme valla esteetilisest pildist, rikutakse punkti, mille kohaselt Vinni vald on turvalise

elukeskkonnaga vald. Rikutakse võetud kohustust, kus kohalik looduskeskkond on

väärtustatud ja hoitud ning ettevõtlus säästab Vinni valla looduskeskkonda. Rikutakse antud

valdkonna üldeesmärki, milles vald peaks olema ühtehoidev vald, kuid juba praeguseks on

kogukondades tuuletööstusalade rajamise plaanidega tekitatud suuri konflikte ja usaldamatust

üksteise vahel ja juhtkonna suunal. Räägitakse elukoha hülgamisest, kinnisvara väärtuse

langemisest ja isegi väärtusetuks muutumisest jne. Ettevaatusprintsiip näeb ette, et kui on

olemas põhjendatud kahtlus, et teatud tegevus või tehnoloogia võib põhjustada kahju inimeste

tervisele või keskkonnale, tuleks astuda samme võimaliku kahju vältimiseks isegi siis, kui

põhjuslikku seost pole täielikult tõestatud. Kaebaja õiguseid riivab ja turvatunnet oma kodus

viibida kahjustab tugevalt tuuleenergiatööstusest tulenev erinevat tüüpi reostus ja tegurid nagu

näiteks infraheli kahjulik mõju tervisele, visuaalne reostus radikaalselt ümberkujundatud

loodusliku keskkonna näol tööstusmaaks, katkematud tööstuse tulede vilkumised ja

valgusepeegeldused, mis põhjustavad igapäevaseid ohtlikke olukordi, kõrvaga kuuldav

ööpäev läbi kestev mürareostus, kaebaja ja kogukonnaliikmete kinnisvara hindade suur langus

või väärtusetuks muutumine, eelnevalt rikutud ausate uuringutulemuste saamine, ehituse ja

tööstuse töötamisega kaasnevad negatiivsed mõjud kogu ümbritsevale keskkonnale ja puhtale

joogiveele. Seega planeeringu elluviimisega kaasneks ebaproportsionaalne kolmandate isikute

õiguste riive.

3-24-3469

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus võtab esmalt praeguse asja materjalide juurde Kohtute Infosüsteemi vahendusel

haldusasjade nr 3-24-3508 ja nr 3-24-3496 materjalide hulgas kohtule kättesaadavad Vinni

Vallavolikogu 26.09.2024. a otsuse nr 20 ja 28.11.2024. vaideotsuse nr 26.

6. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine

alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus

võib kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt

kaebeõigus.

7. Kaebaja vaidlustab detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamise otsust. Kohtupraktika kohaselt on planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamine menetlustoimingud, mida üldjuhul saab vaidlustada vaid koos lõpliku

haldusaktiga (Riigikohtu 18.02.2002. a otsuse nr 3-3-1-8-02 p 4 jj; 13.10.2005. a otsuse nr 3-

3-1-44-05 p 11; 23.04.2008. a määruse nr 3-3-1-12-08 p 15; 17.11.2011. a määruse nr 3-3-1-

64-11 p 8 jj; 17.11.2011. a määruse nr 3-3-1-58-11 p 7).

8. Kuna vaidlusalune otsus kujutab endast menetlustoimingut, mitte haldusakti, oleks

käesolevas asjas tühistamisnõude asemel kohaseks nõudeks kohustamisnõue detailplaneeringu

menetluse lõpetamiseks või selle algatamise üle uuesti otsustamiseks (HKMS § 37 lg 2 p 2).

Selline nõue hõlmaks ka vaidlustatud otsuse õigusvastasuse tuvastamise. Kohtu hinnangul ei

ole aga praegusel juhul põhjendatud tõlgendada kaebuses esitatud nõuet ja suunata kaebajat

kohase nõude esitamise juurde, sest kaebajal puudub kaebeõigus Vinni Vallavolikogu

26.09.2024. a otsuse nr 20 vaidlustamiseks.

9. HKMS § 45 lg 3 järgi võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu

vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata

haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks

vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise.

Seejuures peab menetlusviga olema sedavõrd oluline ja ilmne, et tingib vältimatult antava

haldusakti sisulise õigusvastasuse või muudab haldusakti sisulise õiguspärasuse suhtes

hinnangu andmise tagantjärele võimatuks. Enne haldusakti andmist saab kaebuse esitada ka

juhul, kui menetlustoiming rikub menetlusosalise subjektiivseid õigusi sõltumata menetluse

lõpptulemusest (vt Riigikohtu 18.06.2003. a otsus nr 3-3-1-53-03, p 18; 28.02.2007. a otsus nr

3-3-1-86-06, p 21). Muudel juhtudel tuleb puudutatud isikul enne kohtusse pöördumist oodata

ära menetluse lõpptulemus.

10. Seega oleks praegune kaebus lubatav üksnes juhul, kui on täidetud vähemalt üks HKMS §

45 lg-s 3 sätestatud eeldustest – otsus rikub kaebaja õigusi iseseisvalt (sõltumata lõplikust

haldusaktist) või toob vältimatult kaasa tema õigusi rikkuva haldusakti andmise.

11. Kohtule ei nähtu, et detailplaneeringu algatamise otsus rikuks iseseisvalt kaebaja õigusi.

Kaebusest võib järeldada, et kaebaja hinnangul toob detailplaneeringu algatamise otsuse

väidetav õigusvastasus praegusel juhul vältimatult kaasa õigusvastase detailplaneeringu

kehtestamise. Kohus sellega ei nõustu. Kohtule ei nähtu asjaoludest ja kaebuse põhjendustest,

et vaidlusaluse planeeringumenetluse algatamisega oleks vastustaja teinud sedavõrd olulise ja

ilmse vea, mille tõttu võiks käesoleva menetluse käigus jõuda järeldusele, et lõplik haldusakt

ei saa olla materiaalses mõttes õiguspärane.

12. Kohus selgitab, et planeeringu algatamine on esimene staadium planeerimismenetlusest,

milles ei muudeta ega lõpetata veel õigussuhteid ega otsustata, kas ja milline planeering

kehtestatakse. Planeerimismenetluse käigus hakatakse alles lõplikku planeeringulahendust

3-24-3469

välja töötama ning see selgub avaliku arutelu käigus (planeerimisseaduse (PlanS) § 9 lg 1, §

137 lg 1). Igal isikul on õigus avaldada detailplaneeringu kohta arvamust (PlanS § 135 lg 2)

ning detailplaneeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada,

ja isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud (PlanS § 127 lg 2). PlanS § 126 lg-s 1 on

sätestatud ülesanded, mis tuleb lahendada planeeringu menetlemise käigus. Muu hulgas tuleb

planeeringus seada nõuded müra, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimuste ning

muude keskkonnatingimuste tagamiseks (PlanS § 126 lg 1 p 12). Seega ei ole praegusel hetkel

selge, milliseks lõplik planeeringulahendus kujuneb ning kas ja mil määral see kaebaja

subjektiivseid õigusi või avalikku huvi riivaks. Detailplaneering võidakse jätta ka

kehtestamata. Tallinna Ringkonnakohus on 24.01.2022. a määruses asjas nr 3-21-2681 samuti

märkinud, et isik peab taluma, et pädev haldusorgan menetleb planeeringut, mis tema

olukorda võib mõjutada ning ta saab oma huve kaitsta selles menetluses osaledes, mitte seda

menetlust ära keelates. Seega, üldreegel on, et kui kaebaja soovib tegelikult õiguskaitset

menetluse eeldatava lõpptulemuse vastu, siis tuleb see lõpptulemus ära oodata.

13. Kaebeõiguse aluseks ei saa olla kaebaja subjektiivne hinnang riiklikult kehtestatud

piirnormide ebapiisavuse osas või see, et kaebaja arvates on planeeringumenetluses

läbiviidava keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemused tõenäoliselt ebaõiged, sh RMK

poolse väidetavalt metsamajandamise standardite ja strateegiatega vastuolus oleva tegevuse

tõttu. Kaebeõiguse jaatamiseks ei anna kohtu hinnangul alust ka kaebaja viited Vinni valla

üldplaneeringu kehtestamise menetluses toimunud väidetavatele minetustele. Kaebaja saanuks

nendele viidata üldplaneeringut vaidlustades. Samuti ei tingi kaebeõiguse olemasolu väidetav

vastuolu Vinni valla arengukavaga. Antud juhul saab kaebaja võimalikele rikkumistele ja

vastuoludele viidata lõplikku haldusakti, s.o detailplaneeringu kehtestamise otsust

vaidlustades.

14. Eelnevat arvestades leiab kohus, et praegusel juhul ei ole HKMS § 45 lg-s 3 sätestatud

tingimused menetlustoimingu eraldiseisvaks vaidlustamiseks täidetud, mistõttu tagastab

kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

15. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti

seadusega ettenähtud korras kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu

menetluses olnud.

16. Kaebuselt tasutud riigilõiv ei kuulu vastavalt HKMS § 104 lg 5 p-le 2 tagastamisele.

(allkirjastatud digitaalselt)