2-23-142113/14 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Anneli Alekand, Andra Pärsimägi

Määruse tegemise koht ja aeg

27. jaanuar 2025, Tartu,

Tsiviilasja number

2-23-142113

Tsiviilasi

NAV CAPITAL OÜ hagi Dana Patricia Ennoki vastu

võla väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 9. septembri 2024. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

NAV CAPITAL OÜ määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (hageja): NAV CAPITAL OÜ

(registrikood 14068935), lepinguline esindaja Priit Janu

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 9. septembri 2024. a määrus ja saata tsiviilasi maakohtule

hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Rahuldada NAV CAPITAL OÜ määruskaebus ja taotlus määruskaebuse esitamisel

tasutud riigilõivu tagastamiseks.

3. Tagastada NAV CAPITAL OÜ-le määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 70 eurot

MENETLUSTEENUSED UÜ arvelduskontole nr EE171010220298934224 selgitusega

„Tsiviilasi nr 2-23-142113, riigilõivu tagastamine“.

4. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus asjas

tehtavas lõpplahendis.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. NAV Capital OÜ (hageja) esitas 15. oktoobril 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse Dana Patricia Ennoki ja Reilika Orumaa vastu 2450 euro saamiseks.

Pärnu Maakohus tegi võlgnikele makseettepaneku, millele Dana Patricia Ennok (kostja) esitas

vastuväite. Kohtunikuabi tegi Reilika Orumaa suhtes maksekäsu. Dana Patricia Ennoki suhtes

lõpetas kohtunikuabi maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude tema vastu üle Tartu

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 13. veebruaril 2024 hagiavalduse, milles palus välja mõista kostjalt hageja

kasuks hüvitise 2500 eurot ja jätta menetluskulud kostja kanda. Lisaks esitas hageja taotluse

kaasata Reilika Orumaa menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel.

Hagiavalduse kohaselt on Reilika Orumaa (kolmas isik) hageja juhatuse liikmena teinud

hageja pangakontodelt väljamakseid kostjale: 1) ajavahemikul 7. augustist 2020 kuni 2.

detsembrini 2020 kokku 2050 eurot, millelt hageja arvestab viivist määraga 8% aastas; 2)

ajavahemikul 2. oktoobrist 2020 kuni 14. oktoobrini 2020 kokku 1975 eurot, millelt hageja

arvestab viivist määraga 8% aastas. Hagejale tekkis eeltoodust tulenevalt kahju, hageja nõuab

kostjalt 2500 euro hüvitamist.

Hagejale ei ole teada, millisel õiguslikul alusel kolmas isik hageja pangakontodelt kostjale

väljamakseid tegi.

3. Tartu Maakohus keeldus 4. aprilli 2024. a määrusega hagi menetlusse võtmast. Maakohus

jättis rahuldamata hageja taotluse kaasata Reilika Orumaa menetlusse kolmanda isikuna.

Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ning märkis, et hüvitatavad menetluskulud

puuduvad.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagiavalduse

menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi

kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja

taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Maakohus oli seisukohal, et hagejal ei ole sellist huvi ega eesmärki, millele riik peaks andma

õiguskaitset. Hageja ei ole kohtule selgitanud, mille eest ta kostjalt hüvitist nõuab ning

kohtule ei nähtu, mille alusel saaks hageja kostjalt hüvitist nõuda. Maakohus ei lugenud

piisavaks lihtsalt hüvitise saamise soovi.

4. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus määruse tühistada ja

saata asi tagasi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Hageja palus

tagastada määruskaebuselt tasutud riigilõivu 70 eurot.

Hageja ei nõustu, et hagejal ei ole sellist huvi ega eesmärki, millele riik peaks andma

õiguskaitset. Hageja on hagiavalduses selgitanud, et hagejale ei ole hetkel teada, millisel

konkreetsel õiguslikul alusel kolmas isik hageja pangakontodelt kostjale väljamakseid tegi.

Olukorras, kus hageja nõue oli ebaselge või kohtule mitte jälgitav, oleks tulnud jätta.

hagiavaldus käiguta, tuua välja hagiavalduse puudused ning määrata tähtaeg hagiavalduse

puuduste kõrvaldamiseks (TsMS § 3401 lg 1).

5. Kohus küsis Dana Patricia Ennoki seisukohta. Kostja palus jätta määruskaebuse

rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Kostjale jääb tema vastu esitatud õiguslikult

põhistamata hüvitise nõue arusaamatuks. Samuti jääb kostjale ebaselgeks, millisel õiguslikul

alusel on hüvitise nõudelt arvestatud kuni 15. oktoobrini 2023 viivist 8% aastas.

6. Tartu Ringkonnakohus tühistas 27. mail 2024 maakohtu määruse ja saatis asja samale

maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks (TsMS § 657 lg 1 p 3 ja § 659).

Ringkonnakohus rahuldas määruskaebuse ja taotluse riigilõivu tagastamiseks.

Jättes hagi TsMS § 371 lg 2 p 1 või p 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud

põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning hagi menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes

juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi

materiaalõiguslikul alusel (vt nt RKTKm 08.03.2017, nr 3-2-1-177-16, p 10).

Hagi õigusliku perspektiivituse korral ei ole hagiavaldus puudusega, mistõttu kohus ei ole

iseenesest kohustatud sellisel juhul määrama hagejale TsMS § 3401 lg 1 järgi tähtaega selleks,

et viimane saaks oma hagiavaldust muuta õiguslikult perspektiivikaks.

Ringkonnakohus nõustus maakohtuga selles, et hageja ei ole toonud hagiavalduses esile

asjaolusid, millest nähtub, et hagejal võiks olla õigus nõuda kostjalt hüvitist, kuid tegemist on

kõrvaldatava puudusega. Maakohus ei saanud hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371

lg 2 p 2 alusel keelduda, määramata hagejale eelnevalt TsMS § 3401 lg 1 järgi tähtaega

selleks, et hageja saaks hagi aluseks olevaid asjaolusid täpsustada.

Hagiavaldusest ja määruskaebusest nähtuvalt ei ole hagejale teada, kas hageja pangakontodelt

kostjale tehtud maksete puhul on tegemist alusetute väljamaksetega ja kas hagejal üldse on

kostja vastu nõue. Ringkonnakohus selgitas, et hageja peab esitama hagiavalduses omapoolse

nägemuse faktilistest asjaoludest, mille õigsust eeldades võiks tema hagi rahuldamisele

kuuluda.

7. Maakohus määras 31. mail 2024 ja 15. augustl 2024 hagejale tähtaja hagis puuduste

kõrvaldamiseks.

8. Hageja teatas vastuseks puuduste kõrvaldamise määrusele, et hagejal puudus kostjaga

mistahes lepinguline suhe või täitmata kohustused kostja ees. Hageja hinnangul on kolmas

isik hageja esindajana teinud hageja pangakontolt ja hageja arvelt väljamaksed kostja kontole

alusetult, st hageja on kostjat alusetult rikastanud. Kostja ei ole hagejale alusetult saadud

rahalisi vahendeid tagasi andnud/kandnud. Samuti ei ole välistatud, et kohus lahendab ja

rahuldab hageja nõude kostja osas mistahes muul alusel.

MAAKOHTU SEISUKOHT

9. Tartu Maakohus keeldus 9. septembri 2024. a määrusega hagi menetlusse võtmast ja

märkis, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagiavalduse

menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi

kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja

taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Hagiavaldusest nähtub, et hageja ei tea, millisel õiguslikul alusel on hageja pangakontolt

tehtud väljamakseid kostjale. Hageja leiab, et tehtud väljamaksed koos viivisega tuleks

kostjalt välja nõuda. Maakohus märkis, et Reilika Orumaa, kes hageja pangakontolt

ülekandeid tegi, oli samal ajal hageja juhatuse liige. Maakohus oli seisukohal, et juhatuse

liikme poolt tehtav tehing on kehtiv. TsÜS § 31 lg 5 sätestab, et juriidilise isiku organi

tegevus loetakse juriidilise isiku tegevuseks. Riigikohus on märkinud, et selle sätte järgi on

juriidilise isiku teadmiseks tema juhtorgani liikmete teadmine (RKTKo, 23. veebruar 2022, 2-

19-3736, p 11). Seega ei ole jälgitav hageja väide, et talle ei ole teada, millisel õiguslikul

alusel on hageja juhtorgani liige pangakontodelt ülekandeid teinud.

Maakohus leidis, et hageja esitatud kujul ei ole hagis toodud asjaoludel hagejal sellist huvi

ega eesmärki, millele riik peaks andma õiguskaitset.

Hagejal tuleks enne hagi esitamist selgeks teha, millisel alusel on hageja eelmine juhatuse

liige kostjale raha kandnud.

MÄÄRUSKAEBUS

10. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus määruse tühistada ja

saata asi tagasi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Hageja palub

tagastada määruskaebuselt tasutud riigilõivu 70 eurot.

Maakohus on õigesti tuvastanud, et hagejal puudusid lepingulised või täitmata kohustused

kostja ees. Hageja arvelt kostjate tehtud väljamaksed olid tehtud ilma õigusliku aluseta.

Hageja on kostjat alusetult rikastanud. Asjasse ei puutu, et Reilika Orumaa (kolmas isik) on

hageja juhatuse liige alates 10. maist 2018 kuni käesoleva ajani. Hageja ei ole väitnud, et

kostjale tehtud sooritused olid tühised või kehtetud. Hageja väitis, et kostjale tehtud

sooritused olid alusetud. Hageja rikastas kostjat läbi soorituste, mitte aga tehingute, nagu

maakohus ekslikult leiab. Hagejal ei olnud soorituse tegemiseks õiguslikku alust. Hageja on

esitanud soorituse tagastamise nõude. Hageja hagi menetlusse võtmise otsustamist ei saa

mõjutada asjaolu, kas hageja juhatusele on hagi esitamise ajal teada või mitte, et millisel

alusel on hageja eelmine juhatuse liige kostjale raha kandnud.

11. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis

läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

12. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada ning asi tuleb saata samale

maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks (TsMS § 657 lg 1 p 3 ja § 659).

Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja taotluse riigilõivu tagastamiseks.

13. Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, leides et hagejal

ei ole sellist huvi ega eesmärki, millele riik peaks andma õiguskaitset.

Jättes hagi TsMS § 371 lg 2 p 1 või p 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud

põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning hagi menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes

juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi

materiaalõiguslikul alusel (vt nt RKTKm 08.03.2017, nr 3-2-1-177-16, p 10).

14. Ringkonnakohus märkis 27. mai 2024 määruses, et hageja ei ole toonud hagiavalduses

esile asjaolusid, millest nähtub, et hagejal võiks olla õigus nõuda kostjalt hüvitist, kuid

tegemist on kõrvaldatava puudusega.

Maakohus määras seejärel õigesti hagejale kahel korral puuduste kõrvaldamiseks tähtaja, kuid

ekslikult ei pidanud hageja täiendatud nõuet menetlusse võtmiseks piisavaks.

Ringkonnakohus leiab, et hageja kõrvaldas hagiavalduse puudused, mis takistasid selle

menetlusse võtmist.

Maakohtu nimetatud asjaolud võivad olla hagi rahuldamata jätmise aluseks, kuid ei takista

asja menetlusse võtmist.

15. Ringkonnakohus rahuldab TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel taotluse kaebuselt makstud

riigilõivu tagastamiseks. Määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 70 eurot tuleb tagastada

MENETLUSTEENUSED UÜ arvelduskontole nr EE171010220298934224.

16. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise

otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata. Samuti ei saa

vaidlustada riigilõivu tagastamist.

(allkirjastatud digitaalselt)