3-24-3124/13 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Määruse tegemise aeg ja koht

27.01.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-3124

Haldusasi

X kaebus Tallinna Vangla tegevusele seoses ravimite

andmise aegadega

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada X kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, §

204 lg 1).

ASJAOLUD JA SENINE MENETLUS

1. Tallinna Halduskohtusse saabus 15.11.2024 X kaebus Tallinna Vangla tegevusele seoses

ravimite andmise aegadega. Kaebaja soovis saada ravimeid teistsugustel aegadel kui seni on

pakutud, s.o kella 9:30-10:00, 15:00-16:00 ja 21:00- 22:00 asemel kell 6:30- 7:30, 12:30-

14:00 ja 18:30-20:00.

2. Kohus edastas 09.12.2024 Tallinna Vanglale kohtunõude, milles palus selgitada, kas

kaebaja on ravimite andmise aegadega seonduvalt vangla poole pöördunud ja esitada

võimalikud asjaga seonduvad menetlusdokumendid.

3. Tallinna Vangla 16.12.2024 vastus kohtunõudele saabus kohtusse 17.12.2024. Vastuses

toodud selgituste kohaselt on kaebaja vangla poole kaebuses toodud küsimuses 09.11.2024 ja

12.11.2024 pöördunud ning vastavalt 03.12.2024 ja 29.11.2024 oma pöördumistele

käsikirjaliselt ja allkirjastatult märkinud, et võtab need tagasi.

4. Kohus edastas 03.01.2025 Aktsiaseltsile Lääne-Tallinna Keskhaigla kohtunõude, milles

palus muuhulgas selgitada, kuidas on kaebajale määratud ravimite andmise ajad ja kas

kaebaja on pöördunud sellega seonduvalt tervishoiuteenuse osutaja poole.

5. Lääne-Tallinna Keskhaigla vastas kohtunõudele 22.01.2025, selgitades, et kaebajale

väljastatakse ravimeid vastavalt Tallinna Vangla direktori 22.11.2018 käskkirjaga nr 1-

1/18/88 „Tallinna Vangla kodukord“ üksuse päevakavale, st kell 06:00-08:45, 12:30-13:30 ja

3-24-3124

19:00-20:30. Kaebaja ei ole ravimite jagamisega seonduvalt tervishoiuteenuse osutaja poole

pöördunud. Täpseid kellaaegasid ei ole kaebajale ravimite manustamiseks määratud. Juhul,

kui arst on määranud kindla kellaaja, millal tuleb ravimit manustada, siis tehakse

ravimipinalile vastav märge ning vanglaametniku poolt väljastatakse isikule ravim ettenähtud

kellaajal.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohtu hinnangul kuulub kaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, mille kohaselt

tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude

kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

7. HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette

kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib

kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks

ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt

rahuldatud.

8. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 5 tuleneb kinnipeetavale õigus esitada vangla

haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule HKMS-is sätestatud alustel ja korras

tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile

ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud,

rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.

Riigikohus on märkinud, et kohustamisnõude puhul näeb VangS § 11 lg 5 koosmõjus

haldusmenetluse seaduse § 72 lg 1 p-ga 3 ette kohustusliku kohtueelse menetluse.1

Kaebaja kaebusest nähtuvalt on kaebaja soovinud vangla kohustamist ravimite andmiseks

kaebajale soovitud ajal. Selle eesmärgi saavutamiseks on kaebaja Tallinna Vangla poole küll

kahel korral (09.11.2024 ja 12.11.2024) pöördunud, kuid võtnud pöördumised omakäelise

märkega ja allkirjastatuna tagasi kuupäevadel 03.12.2024 ja 29.11.20242. Seega ei ole kaebaja

läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust.

9. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Vastavalt

HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse

tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

10. Kohus selgitab täiendavalt, et vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.12.2003 määruse nr 330

„"Vangistusseaduse" alusel osutatavate tervishoiuteenuste ning nende osutamiseks vajalike

ravimite ja meditsiiniliste abivahendite soetamise riigieelarvest rahastamise maht, tingimused

ja kord“ § 3 lg-le 2 otsustab tervishoiuteenuse, ravimi ja meditsiinilise abivahendi vajalikkuse

vangla või arestimaja volitatud tervishoiutöötaja. Tervishoiutöötaja valib tervishoiuteenuse

ning selle osutamise aja, koha ja viisi ning ravimi ja meditsiinilise abivahendi, lähtudes isiku

vajadustest ja raha otstarbeka kasutamise põhimõttest.

Seega, ravimid ja nende manustamise ajad määrab tervishoiuteenuse osutaja. Juhul, kui

ravimi manustamiseks ei ole täpset kellaaega arsti poolt määratud, siis antakse ravimeid

vangla kodukorras ettenähtud päevakava alusel. Seega, kui vangla järgib ravimite andmisel

kodukorras ettenähtud aegasid, puudub alus arvata, et vangla tegevus oleks õigusega

vastuolus. Kui kodukorras ettenähtud aegasid ei järgita, on võimalik vangla tegevuse peale

esitada kaebus, järgides käesoleva määruse p-s 8 nimetatud VangS § 11 lg 5 sätestatud korda.

1 Riigikohtu halduskolleegiumi 16.10.2013 määrus nr 3-3-1-39-13, p 13

2 Tallinna Vangla vastus kohtunõudele, 16.12.2024, lisa 1-4

2(3)

3-24-3124

Kui kaebajal on põhjendatud vajadus saada ravimeid konkreetsetel kellaaegadel, saab ta selles

osas pöörduda tervishoiuteenuse osutaja poole. Riigikohus on selgitanud, et kehtivate

õigusaktide kohaselt ei ole kinnipeetaval subjektiivset õigust nõuda meditsiinilisi uuringuid

või ravi enda soovi järgi.3 Seega saab tervishoiuteenuse osutaja otsustada ravimi andmise

täpse aja määratlemise vajaduse üle vastavalt arstiteaduse reeglitele ning vajadusel tagada

koostöös vanglaga ravimi andmise konkreetsel kellaajal.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

kohtunik

3 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 22.03.2019 otsus nr 2-15-18182, p 10

3(3)