1-24-6118/20 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. jaanuar 2025, Tallinnas

Kriminaalasja number

1-24-6118 (kohtueelses menetluses 24230150343)

Kohtukoosseis

Kohtunik Grete Vahtra, rahvakohtunikud Aire Sirm ja

Marko Tali

Kohtuistungi sekretär

Elena Jõgis

Prokurör

Ringkonnaprokurör Liis Vainola ja abiprokurör Liset

Rohi

Kriminaalasi

Tiit Kaljumäe süüdistuses karistusseadustiku (KarS) §

184 lg 1 järgi üldmenetluses

Süüdistatav

Tiit Kaljumäe, isikukood 36305250324, Eesti Vabariigi

kodanik, xxxharidus, emakeel eesti keel, elukoht

vabanedes xxx, viibib vahi all XXX, töökoht xxx (xxx),

Eesti Vabariigis kehtivad kriminaalkaristused puuduvad,

2 kehtivat väärteokaristust

Tõkend

Tiit Kaljumäe peeti kahtlustatavana kinni 6. mai 2024.

Harju Maakohtu 7. mai 2024 kohtumäärusega kohaldatud

tõkendina vahistamist. Harju Maakohtu kohtumäärustega

pikendati vahi all pidamise tähtaega kuni 6. november

2024. Harju Maakohtu 28. oktoobri 2024

kohtumäärusega jäeti tõkend muutmata

Kaitsja

Vandeadvokaat Sven Sillar

RESOLUTSIOON

1-24-6118

Juhindudes KrMS §-dest 306, 309 lg 3, 311 ja 312 kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada Tiit Kaljumäe KarS § 184 lg 1 järgi ning mõista

karistuseks vangistus 4 aastat 6 kuud.

2. KarS § 74 lg 1, 2 ja 3 alusel pöörata mõistetud vangistuslik

karistus täitmisele osaliselt. Koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 8 kuud

21 päeva vangistust. Ülejäänud vangistusliku karistuse osa, s.o 3 aastat 9 kuud 9 päeva

vangistust, jätta täitmisele pööramata tingimusel, et Tiit Kaljumäe ei pane 5 aasta pikkuse

katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p 1-6 ette nähtud

kontrollnõudeid ja kohustusi kohustudes:

-

elama aadressil xxx;

-

ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

-

alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

-

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;

-

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

-

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

3. KarS § 75 lg 2 p 2, 21 ja 7 alusel on Tiit Kaljumäe kohustatud

käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi, omama või tarvitama narkootilisi või

psühhotroopseid aineid ning mitte suhtlema narkootilisi või psühhotroopseid aineid

käitlevate ja selliste ainete käitlemise eest süüdi mõistetud isikutega (va lähisugulased).

4. KarS § 75 lg 2 p 4 alusel on Tiit Kaljumäe kohustatud otsima

endale osaliselt täitmisele pööratud karistuse kandmiselt vabanemisel 2 kuu jooksul

töökoha.

5. KarS § 78 lg 1 alusel lugeda katseaja kulgemist otsuse

kuulutamisest. KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid kohaldatakse alates kohtuotsuse

jõustumisest.

6. Tiit Kaljumäe määrata Tallinna vangla kriminaalhooldusosakonna

kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

7. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 6. mai

2024 kuni 27. jaanuar 2025, so 8 kuud 21 päeva, karistusaja hulka ning lugeda

ärakandmata karistuseks 3 aastat 9 kuud 9 päeva vangistust.

8. Tiit Kaljumäe suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada.

Tiit Kaljumäe vabastada kinnipidamiselt kohtusaalis.

9. Tiit Kaljumäelt välja mõista riigituludesse KrMS § 180 lg 1

kohaselt menetluskuluna KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest

1337,36 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel narkootilise aine ekspertiisi (akt nr 24E-

AN00734-01) teostamise kulu 1474 eurot ja DNA-ekspertiisi (akt nr 24E-GE00476-01)

2 / 14

1-24-6118

teostamise kulu 2520 eurot ning KrMS §-de 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 1 alusel sundraha

2215 eurot.

10. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb Tiit Kaljumäel tasuda menetluskulud

kokku 7546,36 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud

tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-

is, EE522200221013264447 Swedbank AS-is, EE957700771001523585 LHV Pank AS-is

või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel märkida selgitusena

„Tiit Kaljumäe

menetluskulud kriminaalasjas nr 1-24-6118“ ja viitenumber

99925700000085. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahalised nõuded ei ole

täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks

kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda

ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

11. KarS §-de 832 lg 1 ja 184 lg 5 p 2 alusel konfiskeerida Tiit

Kaljumäe sularaha 3 220 eurot, mis on kantud Rahandusministeeriumi kontole nr

EE932299221923778606.

12. Narkootilise aine käitlemisvahendid ehk 2 kilepakendit (pakend

xxx 1), 2 soonkinnisega kilekotti (pakend xxx 2), 5 kilepakendit (pakend xxx 3) ja 1

soonkinnisega kilekott (pakend xxx 5), mis on antud asitõendi üleandmise-vastuvõtmise

aktiga nr 24ATH31338 Põhja prefektuuri asitõendite hoidlasse hoiule, tuleb KarS § 83 lg

1 alusel konfiskeerida ning hävitada kohtuotsuse jõustumisel. 8 kilepakendi (pakend xxx

4) osas võetakse otsus vastu kriminaalasja nr 24230150653 raames.

13. Tiit Kaljumäelt ära veotud telefon Redmi A1 (IMEI-koodiga

xxxxxxxx ja xxxxxxxx) koos SIM-kaardi ja 32GB mälukaardiga, tuleb tagastada Tiit

Kaljumäele.

14. Tiit Kaljumäe telefonide myPhone 3330 ja Nokia 105 (TA-1378)

(IMEI-koodiga xxxxxxxx ja xxxxxxxx), Nokia 105 (TA1378) (IMEI-koodiga xxxxxxxx

ja xxxxxxxx) ning Xiaomi Redmi A1 koopiafailid ja jäädvustatud fotod, mis asuvad

Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei andmehoidlas, tuleb hävitada

kustutamise teel.

15. Tiit Kaljumäe korterist leitud narkootiline aine kokaiin, mis on

hoiul Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis, tuleb konfiskeerida KarS § 191 alusel ja NPALS

§ 7 lg 3 alusel jätta ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks. Narkootilise aine edaspidise

toimingute osas võetakse otsus vastu kriminaalasja nr 24230150653 raames.

Edasikaebe kord

Kui kohtumenetluse pool soovib esitada apellatsiooni, siis tuleb apellatsioon esitada Tallinna

Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest

eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb määruskaebus menetluskulude osas

esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus oli kohtumenetluse

pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

3 / 14

1-24-6118

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tiit Kaljumäed süüdistatakse selles, et tema ebaseaduslikult omandas kohtueelses

menetluses tuvastamata ajal, kohas ja isikult suures koguses (s.o vähemalt 10 inimesele

narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses) narkootilist ainet kokaiini. Osa eelnevalt

ebaseaduslikult omandatud narkootilisest ainest kokaiinist andis Tiit Kaljumäe alates 2022

teisest poolaastast kuni 2024 aprillini erinevatele kohtueelses menetluses tuvastamata ja

tuvastatud isikutele edasi. Nii on Tiit Kaljumäe andnud edasi mitte vähem kui 16 korral

tuvastamata kogustes narkootilist ainet kokaiini Xle, saades kokaiini eest Xlt vastu

tuvastamata summades sularaha. Samuti on Tiit Kaljumäe andnud edasi mitte vähem kui 4

korral tuvastamata kogustes narkootilist ainet kokaiini Yle, saades kokaiini eest Ylt vastu

tuvastamata summades sularaha.

2. Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilist ainet hoidis Tiit Kaljumäe enda

elukohas xxx asuvas korteris kuni 07. mai 2024 kell 14.28, mil nimetatud aadressil teostati

läbiotsimine, mille käigus andis Tiit Kaljumäe vabatahtlikult politseiametnikele välja köögist

keskmisest sahtlist valge karbi, milles kilepakend, milles omakorda kilepakend heledat värvi

pulber massiga 96,85 grammi, mis sisaldab 86% kokaiini, seega sisaldub pulbris 83,3 grammi

kokaiini. Samuti leiti ja võeti läbiotsimise käigus ära:

- köögist köögikapi ülemisest sahtlist, vasakult poolt kaks soonkinnisega kotti, milles heledat

värvi tükkis aine massiga 1,92 grammi, mis sisaldas 86% kokaiini, seega sisaldub pulbris 1,65

grammi kokaiini;

- köögist köögikapi ülemisest sahtlist viis kasutatud vaakumkilepakendit, milles heledat värvi

pulber kokku massiga 0,0087 grammi, mis sisaldab kokaiini;

- vannitoast ukse tagant pesukorvist kilekott, milles kolm kinnist vaakumpakendit, milles

heledat värvi pulber massiga kokku 298,2 grammi sisaldab vahemikus 86-87% kokaiini,

seega sisaldub pulbris 257,4 grammi kokaiini;

- köögist pliidi kohal olevast kapist kandik, millel lahtiselt heledat värvi tükkis aine massiga

1,12 grammi, mis sisaldab 86% kokaiini, seega sisaldub pulbris 0,96 grammi kokaiini.

3. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) §

2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete

omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine,

tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse-ja väljavedu,

tolliprotseduuri transiit rakendamine, tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule.

NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel

või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks,

avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise

eesmärgil. Kokaiin kuulub NPALS § 3¹ lg 1 ja § 4 lg 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri

18. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

nimekirjad ning nende ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemine“ lisa 1

narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja. Vastavalt NPALS § 3¹ lg 3 loetakse

narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele

inimesele. Kokaiini puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 0,65 grammist

narkootilisest ainest (puhtal kujul). Tiit Kaljumäe käitles narkootilisi aineid koguses, mis

tekitaks narkojoobe vähemalt 5281 inimesele. Seega pani Tiit Kaljumäe toime suures koguses

narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

4. Harju Maakohtu 28. oktoobri 2024 kohtumäärusega anti Tiit Kaljumäe kohtu alla

süüdistatavana KarS § 184 lg 1 järgi. Kriminaalasja arutati üldmenetluses 5. detsembril 2024

toimunud kohtuistungil.

4 / 14

1-24-6118

5. Kohtus andis ütlusi Tiit Kaljumäe, kes tunnistas ennast süüdi temale esitatud süüdistuses

ning kahetses tehtut.

6. Prokurör leidis kohtuvaidlustes, et kohtumenetluses avaldatud ja uuritud tõendite põhjal on

tõendatud Tiit Kaljumäe poolt süüdistuses esitatud teo toimepanemine. Prokurör taotles Tiit

Kaljumäe süüditunnistamist KarS § 184 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 5 aastat ja 10

kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse kandmise algusajaks 6. mai 2024.

Prokuröri hinnangul ei täida tingimuslik vangistus karistamise üldpreventiivseid eesmärke,

vaid saadab ühiskonnale ja potentsiaalsetele järgmistele kurjategijatele signaali, et sadades

grammides mõõdetavates kogustes kokaiini käitlemisele ei järgnegi tõsiseltvõetavat karistust.

See omakorda, arvestades kokaiini hinda, suurendab ohtu, et selle narkootilise aine

käitlemisega riski võtmine muutub narkokurjategijatele aina ahvatlevamaks, kuna selle

käitlemisest saadav tulu on suur, ent vahelejäämise korral teole järgnev karistus tuluga

võrreldes leebe. Ka 2023 prokuratuuri aastaraamatu kohaselt pakutakse üha rohkem mustal

turul kõrge puhta aine kontsentratsiooniga kokaiini. Arvestades kokaiini leviku hüppelist

kasvu ja ka selle aine ohtlikkust tarvitajate tervisele, on äärmiselt oluline, et selle aine suurtes

kogustes käitlemise ja levitamise eest mõistetavad karistused saadaks ühiskonnale väga selge

hoiatava ja ennetava signaali. Samuti taotles prokurör Tiit Kaljumäe valdusest leitud sularaha

konfiskeerimist.

7. Kaitsja rõhutas kohtuvaidlustes, et vaidlust ei ole selles, et Tiit Kaljumäe on toime pannud

kuriteo, milles teda süüdistatakse, Samas leidis, et prokuröri taotletud karistus on liiga range

ning Tiit Kaljumäed tuleks karistada leebema karistusega, mis tuleks jätta tingimuslikult

osaliselt täitmisele pööramata.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

8. Kohus käsitleb esmalt Tiit Kaljumäele esitatud süüdistust (I). Seejärel peatub kohus Tiit

Kaljumäele mõistetaval karistusel (II) ja tema vara konfiskeerimisel (III). Pärast seda

lahendab kohus muud kohtuotsuse tegemisel tõusetunud küsimused (IV).

I

9. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et Tiit Kaljumäe ebaseaduslikult omandas kohtueelses

menetluses tuvastamata ajal, kohas ja isikult suures koguses narkootilist ainet kokaiini. Osa

eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilisest ainest kokaiinist andis Tiit Kaljumäe

alates 2022 teisest poolaastast kuni 2024 aprillini erinevatele tuvastamata ja tuvastatud

isikutele edasi. Nii on Tiit Kaljumäe andnud edasi mitte vähem kui 16 korral tuvastamata

kogustes narkootilist ainet kokaiini Xle, saades kokaiini eest Xlt vastu tuvastamata summades

sularaha. Samuti on Tiit Kaljumäe andnud edasi mitte vähem kui 4 korral tuvastamata

kogustes narkootilist ainet kokaiini Yle, saades kokaiini eest Ylt vastu tuvastamata summades

sularaha. Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilist ainet hoidis Tiit Kaljumäe

enda elukohas xxx asuvas korteris kuni 07. mai 2024 kell 14.28-ni, mil läbiotsimise käigus

leiti ja võeti ära kokaiini sisaldavat pulbrit, milles oli kokku 343,31 grammi puhast kokaiini.

10. Kohtu hinnangul on süüdistus leidnud tõendamist täiest ulatuses kohtus avaldatud ja

uuritud tõenditega.

11. Asjaolu, et Tiit Kaljumäe on narkootilist ainet kokaiini vallanud ehk hoidnud enda

elukohas, kinnitab tema elukohas xxx teostatud läbiotsimise kohta koostatud protokoll koos

5 / 14

1-24-6118

fototabeliga, millest nähtub, et Tiit Kaljumäe andis köögi keskmisest sahtlist välja valge

karbi, milles olevates kilepakendites oli heledat värvi aine kaaluga 120,1 grammi. Samuti leiti

ja võeti ära köögi sahtlitest 2 soonkinnisega kilekotti ning 5 tühja kasutatud vaakumpakendit,

milles heledat värvi aine määrdumine. Pliidi kohal olevast kapist leiti kandik, millel

digitaalkaal ja lahtiselt heledat värvi tükkis aine. Vannitoast leiti pesukorvist kilekott, milles 3

kinnist vaakumpakendit, milledes omakorda oli heledat värvi aine kaaluga 382 grammi.

Magamistoast leiti ja võeti ära veel 2 Nokia telefoni (II kd, lk 8-33). Lisaks nähtub isiku

kahtlustatavana kinnipidamise protokollist, et Tiit Kaljumäe peeti kahtlustatavana KarS § 184

lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos kinni 6. mail 2024 kell 13.55 Tallinnas xxx kortermaja

ees ehk vahetult enne läbiotsimise teostamist. Tema pusa taskust leiti ja võeti ära 2 000 eurot

ning kotist 1 050 eurot. Samuti võeti temalt ära võtme kimp ja telefonid Redmi A1 ning

MyPhone (II kd, lk 1-7).

12. DNA-ekspertiisi kohta koostatud ekspertiisiaktist nr 24E-GE00476-0 nähtub, et Tiit

Kaljumäe köögist leitud narkootilist ainet kokaiini sisaldavatelt kolmelt vaakumpakendilt

täisprofiil, mis on kokkulangev Tiit Kaljumäe DNA-profiiliga. Vannitoast leitud kilekoti ja

kolme vaakumpakendi analüüsil saadi ühelt vaakumpakendilt osaline DNA-profiil, mis on

seostatav Tiit Kaljumäega. Samuti tuvastati vaakumpakendilt ka DNA-profiil, mis on

kokkulangev Q DNA-profiiliga. Nagu märgitud ekspertiisiaktis, on 1016 tõenäolisem, et

saadud DNA kuulub Qle kui teisele isikule.

13. Narkootilise aine ekspertiisiakti nr 24E-AN00734-01 kohaselt oli köögist keskmisest

sahtlist välja antud valges karbis olevas kilepakendis pulber massiga 96,85 grammi, mis

sisaldas 86% kokaiini, pulber sisaldas 83,3 grammi kokaiini. Köögi sahtlitest leitud kahes

soonkinnisega kilekotis oli pulber massiga 1,92 grammi, mis sisaldas 86% kokaiini, seega

sisaldas pulber 1,65 grammi kokaiini. Köögikapi ülemisest sahtlist leitud viies kasutatud

vaakumkilepakendis oli ainetükk massiga 0,0087 grammi, mis sisaldab kokaiini. Vannitoast

pesukorvist leitud ühes vaakumpakendis oli pulber massiga 99,75 grammi, mis sisaldas 87%

kokaiini, seega sisaldas pulber 86,8 grammi kokaiini. Teises vaakumpakendis oli pulber

massiga 98,88 grammi, mis sisaldas 86% kokaiini, seega sisaldas pulber 85 grammi kokaiini.

Kolmandas vaakumpakendis oli pulber massiga 99,57 grammi, mis sisaldas 86% kokaiini,

seega sisaldas pulber 85,8 grammi kokaiini. Köögist pliidi kohal olevast kapist leitud kandikul

olev pulber oli massiga 1,12 grammi ning see sisaldas 86% kokaiini, seega sisaldus pulbris

0,96 grammi kokaiini.

14. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi vastuse kohaselt (II kd, tl 82-85) piisab 10 inimesele

narkootilise joobe tekitamiseks 0,65 grammist kokaiinist, mistõttu on tõendatud, et Tiit

Kaljumäe on hoidnud enda valduses narkootilist ainet kokaiini koguses, mis ületab suure

koguse piiri KarS § 184 lg 1 tähenduses.

15. Asjaolu, et Tiit Kaljumäe on narkootilist ainet ebaseaduslikult ka edasi andnud on

tõendamist leidnud tunnistajate X ja Y kohtueelses menetluses antud ütlustega, mis avaldati

kohtumenetluses KrMS § 2911 alusel. Samuti kinnitavad narkootilise aine ebaseaduslikku

edasiandmist jälitustoimingute teostamise käigus kogutud teave, kuid ka Tiit Kaljumäe

telefonist vaatluse käigus kogutud teave.

16. X on 6. juunil 2024 tunnistajana antud ütlustes (II kd, lk 47-48) selgitanud, et ta tunneb

Tiitu nägu- ja nimepidi umbes 2 aastat ning tutvus temaga 2022/2023 aastavahetusel kuskil

Tallinna klubis. Ta perekonnanimi lõpeb mäega aga perekonnanime esimest poolt ta ei

mäleta. Tookord oli enamjaolt muusikutest koosnev seltskond ning ta teab, et Tiit on

muusikat teinud ja kunagi ammu Venemaal käinud esinemas. Ta teab, et Tiit elas kunagi xxx

6 / 14

1-24-6118

tänaval Tallinnas, mille maja number võis olla 7. Viimasel ajal käis ta temal külas Tallinnas

xxx tänaval, mille numbrit ta ei oska öelda. X ütluste kohaselt on ta narkootikumide

pühapäevatarvitaja ning tarvitanud ainult kokaiini. Ühise tuttava kaudu sai ta teada, et Tiidu

käest on võimalik kokaiini saada. See info jõudis temani 2 aastat tagasi. Esimene kord võis

olla nii, et Tiit ütles, et tal on kokaiini aga konkreetselt müüki ei teinud ega pakkunud osta. Ta

on käinud Tiidu käest kokaiini ostmas 2 aasta jooksul kindlasti alla 10 korra. X ei soovinud

täpsustada kordade arvu, ostetud koguseid ega kokaiini eest makstud summasid. Samas

täpsustas, et kogused olid vaid endale üheks õhtuks tarvitamiseks. Viimane kord, kui ta Tiidu

käest kokaiini ostis võis olla 2024 aprillis aga täpset kuupäeva ta nimetada ei oska. Viimasel

korral käis ta Tiidu juures xxx Tallinnas. Kokaiin oli Tiidul pakendatud minigrip kilekotti.

Ostutehinguks vahetasid nad omavahel tavalisi tekstisõnumeid. Tiit teadis, millist kogust ta

tavaliselt soovib ning neil ei olnud sõnumi sisus kuigi palju teksti. Sisu võis olla, kas ta on

kodus.

17. Y 4. septembril 2024 antud ütluste (II kd, lk 49-50) kohaselt teab ta Tiit Kaljumäed 2

aastat muusikute ringkonna kaudu. Tiit Kaljumäe on elanud Tallinnas xxx tänaval ning

viimati elas Tallinnas xxx keskuse juures. Võimalik, et ta korter asus xxx aga korteri numbrit

ta ei mäleta. Viimati suhtles temaga pool aastat tagasi, kuna tema kaudu oli võimalik

narkootilist ainet kokaiini saada. Ta suhtles temaga telefoni teel või sõnumitega. Tavaliselt ta

kirjutas Tiidule sõnumi, et sooviksin ühte lille või asja. Selle lille või asja all pidas ta silmas

kokaiini. Ta ei mäleta, mida Tiit talle tavaliselt vastas. Vahel ei vastanud midagi, vahel vastas,

et võib kohe järgi tulla. Üleandmine toimus Tiidu kodus. Kokaiini eest pidi ta mõnikord raha

maksma, mõnikord andis ta niisama. Y ei soovinud täpsustada palju kordi ta on ta Tiit

Kaljumäe käest kokaiini ostnud ega seda, mis summade eest. Samas kinnitas ta seda, et on

Tiidu käest kokaiini ostnud/saanud 2022 poole pealt teatud korrad.

18. X ütlusi kinnitab jälitustoimingu protokoll (II kd, lk 50-62), mis kajastab nende vahelisi

vestlusi ja kohtumisi. Nimelt on 1. aprillil 2023 kell 12.29 X saatnud Tiit Kaljumäele sõnumi,

milles on kirjutanud: „Tuleks läbi nii umbes tunni jooksul, ok?“ Sellele sõnumile on Tiit

Kaljumäe vastanud vaid „ok“ (II kd, lk 52). Samuti on X saatnud Tiit Kaljumäele 26. aprillil

kell 16.35 sõnumi sisuga: „Servus. Tervis korras?“. Sellel sõnumile järgneb ka telefonikõne,

milles X uurib Tiit Kaljumäe tervise kohta ning uurib, kas ta võib mingi poole tunni jooksul

läbi tulla. Samuti on X öelnud Tiit Kaljumäele, et äkki ta saab teha kaheks, et poolitab ära.

Seejärel on varjatud jälgimise käigus fikseeritud 26. aprillil 2024 kell 17.11 Tallinnas xxx

trepikotta sisenemas X ning lahkumas kell 17.15 (II kd, lk 59-60). 29. aprillil 2024 kell 02.19

saatnud X Tiit Kaljumäele sõnumi, kas ta on üleval ja tervis korras. Tiit Kaljumäe vastas

sellele, et tervis ok ja vaatan telekat. Samuti on jälitustoimingu protokollist tuvastatavad ka

teised lühiajalised telefonivestlused tuvastamata ja tuvastatud inimestega, kus on Tiit

Kaljumäe käest uuritud, kas ta on kodus ja teatatud, et tullakse läbi. Kohtu hinnangul kinnitab

selline vestluste sisu seda, et jutt käib just nimelt narkootilise aine omandamisest ehk

ostmisest nende inimeste poolt, kes Tiit Kaljumäele helistavad. Seda põhjusel, et tuvastatav

on samasisuline vestlus ka X ja Yga.

19. Y ja X ütluseid kinnitab ka 11. juunil 2024 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll. Nimelt

võeti Tiit Kaljumäelt 6. mail 2024 kinnipidamise käigus ära telefon Xiaomi Redmi A1.

Telefoni Xiaomi Redmi A1 vaatluse kohta on koostatud 11. juunil 2024 asitõendi

vaatlusprotokoll (II kd, lk 68-80, lisaga CD-R plaadil), millest nähtub Xiaomi Redmi A1

raportfail (13. mai 2024 vaatlusprotokoll) ning asjaolu, et vaatlustarkvaraga Cellebrite Reader

abil on vaadatud telefonis sisalduva Whatsapp kasutaja xxx nimega xxx sõnumivahetusi

erinevate kontaktidega. Vaatlusest on tuvastatav, et ajavahemikul 11. detsember 2023 kuni 6.

aprill 2024 on rakenduse Whatsapp vahendusel kasutaja xxx nimega xxx suhelnud xxxga.

7 / 14

1-24-6118

Näiteks on 21. jaanuaril 2024 kasutaja nimega xxx kirjutanud xxxle, et kas ta on täna millalgi

kodune ja saaks ka 1 asja? xxx on vastanud, et kodune ja tule läbi. 1. veebruaril 2024 on xxx

kirjutanud, et homme tuleks ja võtaks mõned lilled. 7. veebruaril 2024 kell 12.07 ja 10.

veebruari 2024 kell 16.03 on xxsamuti kirjutanud, et ta võtaks endale ühe lille (II kd, lk 69-

72). Kohus märgib, et tunnistajana ülekuulamisel on Y andnud oma kontaktiks telefoni nr

xxxx (II kd, lk 49). Samuti nähtub vaatlusprotokollist suhtlus Tiit Kaljumäe ja X vahel

ajavahemikul 29. märts 2023 kuni 28. märts 2024. Sõnumivahetusest on tuvastatav, et nad on

saatnud lakoonilisi sõnumeid, mille sisuks on see, et X küsib, kas Tiit Kaljumäe on kodus või

kas tervis on korras ja teatab, et ta tuleb läbi. Samuti on X 11. august 2023 ja 25. august 2023

kirjutanud, et ta vend tuleb läbi (II kd, lk 75-80). Vaatlusprotokollist on tuvastatav 15 korral X

poolt ühenduse võtmine Tiit Kaljumäega kokkusaamise eesmärgil ning kokkuleppe

saavutamine Tiit Kaljumäe poole minemise osas. Lisaks on vaatlusprotokollist tuvastatav

vestlused erinevate tuvastamata isikute vahel ajavahemikul 22. september 2023 kuni 3. mai

2024, mille sisu on sarnane X poolt kirjeldatud suhtlemisele ehk Tiit Kaljumäele kirjutatakse

ja uuritakse, kas ta on kodus ja kas saab läbi tulla.

20. Tiit Kaljumäe tunnistas kohtus kuriteo toimepanemist ning väga kahetses tehtut. Samas

kinnitas, et Whatsappi vestlustes märgitud tundmatud inimesed ei ole tegelikult tundmatud

ning need on tema väga kauaaegsed tuttavad. Need inimesed käisid tema juures külas ning ei

ole seotud narkootilise aine käitlemisega. Ta kinnitas, et saab xxxtoetust. Varasemalt müüs

maha oma kinnisvara ja võitis ka kasiinos 1,3 miljonit krooni. Ta selgitas, et narkootilisi

aineid ei ole ta kunagi proovinud, kuid tunnistas oma alkoholisõltuvust. Ta jõi liiter viina

päevas ning tema tervis oli väga halb. Samas ei osanud Tiit Kaljumäe kohtus vastust anda

küsimustele, kuidas narkootiline aine tema koju sai jms, sest ta ei mäleta asju hästi. Samuti

kinnitas ta, et ta ei teeninud ise narkootilise aine müügist.

21. Vaatamata sellele, et Tiit Kaljumäe ei osanud paljudele küsimustele kohtus vastata ning

kinnitas, et ei teeninud narkootilise aine müügiga tulu, leiab kohus, et Tiit Kaljumäe on

osaliselt andnud selliseid ütlusi eesmärgiga vähendada oma süüd. Tiit Kaljumäe

kinnipidamisel leiti tema valdusest 3 220 eurot sularaha. Arvestades asjaoluga, et Tiit

Kaljumäel puudus töökoht ja tema ainus sissetulek oli xxx toetus, ei ole usutav, et ta suutis

säästa nii suures ulatuses sularaha. Samuti ei näe kohus põhjust, miks peaks sellises ulatuses

sularaha endaga igapäevaselt kaasas kandma. Samas on üldteada, et narkootilisi aineid

omandavad inimesed kasutavad ostmiseks just sularaha, mida kinnitavad ka tunnistajate

ütlused. Seega on kohtu hinnangul tõendamist leidnud asjaolu, et Tiit Kaljumäe on

narkootilist ainet vahendanud tasu eest.

22. Kohtu hinnangul on Tiit Kaljumäe teo toime pannud kavatsusega (KarS § 16 lg 2), sest

Tiit Kaljumäe teadis, et ta valdas narkootilist ainet kokaiini ning vahendas seda pikema aja

jooksul ka edasi kolmandatele inimestele, seega seadis ta eesmärgiks narkootilist ainet

käidelda.

23. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolusid kohus ei tuvastanud.

24. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et on täielikult tõendatud Tiit Kaljumäe poolt KarS § 184

lg 1 järgi kuriteo toimepanemine ning Tiit Kaljumäe tuleb süüdi mõista KarS § 184 lg 1 järgi.

II

25. KarS § 184 lg 1 näeb karistusena ette 1 kuni 10 aasta pikkuse vangistuse. Karistuse

mõistmisel lähtub kohus inimese süüst ning arvestab kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid.

8 / 14

1-24-6118

Samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS §-s 184 sätestatud kuriteokoosseisuga kaitstavaks hüveks

on rahvatervis, seega mõjutab süü suurust ennekõike rahvatervise ohustamise määr.

Peaasjalikult sõltub see ohustatud inimeste arvust, tegutsemise ajast ja aine ohtlikkusest: mida

ohtlikum ja suurem on käideldud uimasti kogus, seda suurema hulga inimesteni võib see

eelduslikult jõuda ning seda suuremat kahju nende inimeste tervisele põhjustada.

Kohtumenetluse käigus on leidnud tõendamist, et Tiit Kaljumäe on vähemalt poolteist aastat

ebaseaduslikult käidelnud narkootilist ainet kokaiini ning vahendanud seda kolmandatele

inimestele. Tema valdusest leiti kokaiini sisaldavat pulbrit kokku 398,0987 grammi, milles oli

86-87 % puhast kokaiini ehk kokku 343,31 grammi. Tiit Kaljumäe valdusest leitud

narkootilisest ainest oleks narkojoobe saanud keskmiselt 5281 inimest. Seejuures tuleb silmas

pidada, et kokaiini saadakse kokapõõsastest ning lehtedest töödeldud kokapasta keskmine

kokaiinisisaldus on umbes 80% (vt narko.ee/ained/kokaiin ja edasiviide J. Harro, Uimastite

ajastu. Tartu Ülikooli kirjastus. 2006). Seega on 86-87% puhtusaste kokaiini puhul

tavapärane. Kuigi kokaiini ei saa pidada raskeks narkootiliseks aineks võrreldes nitaseenide ja

fentanüüliga, tuleb siiski arvestada sellega, et kokaiin on kergesti sõltuvust tekitav uimasti,

mille tarvitamise tagajärjel suureneb nii psühholoogiliste kui füsioloogiliste

terviseprobleemide oht (vt nt narko.ee/ained/kokaiin või tai.ee/et/uudised/tai-varsked-

uuringuandmed-naitavad-eestis-narkootikumide-tarvitamise-kogemusega-elanike?

keys=kokaiin). Kahtlemata on Tiit Kaljumäe valdusest leitud narkootilise aine kogus suur,

kuid tegemist ei ole kogusega, mis ulatuslikult ohustaks rahvatervist ehk KarS §-ga 184

kaitstavat õigushüve. Seega saab hinnata Tiit Kaljumäe süüd keskmiseks. Samas nähtub

kogutud tõenditest, et Tiit Kaljumäe valdusest leitud narkootilise aine ei olnud omandatud

enda tarbeks vaid edasiandmiseks kolmandatele inimestele, mis on karistust raskendav

asjaolu. Teisalt on Tiit Kaljumäe aga puhtsüdamlikult oma tegu kahetsenud, mis omakorda on

kergendavaks asjaoluks.

26. Kuigi prokuratuur on viidanud ka karistuse taotlemisel Tiit Kaljumäe varasemasele

karistatusele, siis kohus seda arvesse ei võta. Tõesti on kohtule esitatud karistusregistri

väljatrüki (II kd, lk 229-230) kohaselt Tiit Kaljumäed karistatud ka välisriigis

vabadusekaotusega 1 aasta (II kd, lk 89). Pirkanmaa rajoonikohtu 13. juuni 2016

kohtuotsusest nr 16/3063 nähtuvalt karistati Tiit Kaljumäed 2. septembril 2013 toime pandud

varguse eest 1 aasta pikkuse tingimisi vangistusega. Tiit Kaljumäe viibis eelvangistuses

ajavahemikul 15. märts 2016 kuni 13. juuni 2016 ning vabanes kohtuotsuse tegemisel.

Temale määratud katseaeg lõppes 13. juuni 2018 (II kd, lk 124-131). Karistusregistriseaduse

(KarRS) § 27 kohaselt kustutatakse välisriigi kohtus süüdi mõistetud Eesti kodaniku või

Eestis elamisluba või elamisõigust omava välismaalase või Eestis registreeritud juriidilise

isiku karistusandmed karistusregistrist vastavalt KarRS § 24 lg 1 nimetatud tähtaegadele, kui

Euroopa Liidu õigusakti või välislepinguga ei sätestata teisiti. KarRS § 24 lg 1 p 6 kohaselt

kustutatakse karistusandmed registrist ja kantakse üle arhiivi, kui tähtajalisest vangistusest või

rahalisest karistusest tingimisi vabastamise korral määratud katseaja lõppemisest on

möödunud kolm aastat. Arvestades, et Tiit Kaljumäele määratud katseaeg lõppes 13. juuni

2018, tulnuks ka eelmärgitud karistus kanda arhiivi juba 13. juuni 2021.

27. KarRS § 5 lg 1 keelab registrist kustutatud karistusandmetele tugineda üksnes siis, kui

seadus omistab isiku karistatusele iseseisva õigusliku tähenduse, s.o kui isiku karistatus on

vältimatult nõutav tingimus normis ette nähtud õigusliku tagajärje kaasatoomiseks. Kustunud

karistused on osa isikut ja tema elukäiku iseloomustavatest andmetest, mis ei too iseenesest

kaasa õiguslikku tagajärge. Neid tuleb aga arvestada koos muude asjakohaste andmetega isiku

edasise käitumise, sh temast lähtuvate riskide prognoosimisel. Karistuse mõistmisel

karistatuse arvestamine eripreventiivse kaalutlusena ei ole samuti käsitatav karistusandmetele

9 / 14

1-24-6118

õigusliku tähenduse andmisena KarRS § 5 lg 1 mõttes. Karistatus ei too vältimatult kaasa

raskema karistuse mõistmist ega välista näiteks mõne karistusliigi kohaldamist.

28. Kohus möönab, et Tiit Kaljumäe varasem karistus viitab tema võimalikule

käitumismustrile ebaseaduslikul teel teenida tulu. Samas on kohus leidnud, et Tiit Kaljumäe

on toime pannud rahvatervise vastase kuriteo, mis oma olemuselt ei ole seostatav varavastase

kuriteoga. Arvestades veel asjaoluga, et Soome Vabariigis toime pandud kuriteost on

möödunud enam kui 10 aastat, siis on tema varasem karistatus kaotanud kohtuotsuse tegemise

ajaks tähtsuse. Ka Riigikohus on rõhutanud, et mida kaugemale minevikku varasemad

süüteod jäävad, seda väiksem on nende kaal uue süüteo eest karistuse mõistmisel. Samuti on

võimalik sedastada, et varasemad karistused on kas sellest möödunud pika aja tõttu või muul

põhjusel (nt süütegude vahel pole seost) oma tähtsuse minetanud (Riigikohtu lahendid asjades

nr 4-22-4139/41 ja nr 1-15-1446/76). Eeltoodust tulenevalt ei arvesta kohus välisriigi

kohtuotsuses märgitud karistusega.

29. Kohtule esitatud karistusregistri väljavõtte kohaselt on Tiit Kaljumäel üks kehtiv

väärteokaristus. Teda on karistatud liiklusseaduse rikkumiste eest rahatrahvidega 18. jaanuar

2021 (II kd, lk 229-230). Kohtumenetluse ajaks on need rahatrahvid tasutud. Kuigi kohus

peab siinkohal tähelepanu juhtima sellele, et KarS § 82 lg 4 kohaselt aegub täitmisele

pööratud rahatrahvi sissenõue, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul

väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest. Seega oli 10. mai 2018 otsusega väärteo eest

mõistetud rahatrahv enne selle tasumist juba aegunud.

30. Arvestades kõike eeltoodut ja asjaoluga, et Tiit Kaljumäel puuduvad kehtivad

kriminaalkaristused, peab kohus võimalikuks karistada Tiit Kaljumäed sanktsiooni keskmise

määra lähedale jääva karistusega, s.o vangistusega 4 aastat 6 kuud.

31. Kohus leiab, et antud juhul on võimalik kohaldada KarS § 74 lg 1 sätestatut ning jätta

vangistus osaliselt täitmisele pööramata. Tiit Kaljumäe on oma tegu kahetsenud. Lisaks leidis

Tiit Kaljumäe, et on isegi hea, et ta pandi vangi, sest tervis oli juba väga halb seoses oma

käitumisharjumustega (I kd, tlk 39 ). Nimetatu annab kohtule aluse uskuda, et Tiit Kaljumäe

on oma kahetsuses siiras ning ta on ka tegelikult aru saanud enda tegevuse keelatusest ning

sellega kaasnevatest tagajärgedest. Kohtu hinnangul saab karistuse eesmärgid lugeda

täidetuks, kui Tiit Kaljumäele kannab mõistetud vangistusest koheselt ära vaid 8 kuud ja 21

päeva ehk eelvangistuses viibitud aja kuni kohtuotsuse kuulutamiseni ning ülejäänud

vangistus tuleb jätta täitmisele pööramata, kui Tiit Kaljumäe ei pane järgneva 5 aasta pikkuse

katseaja jooksul toime uut kuritegu.

32. Samas peab kohus vältimatult vajalikuks allutada Tiit Kaljumäe katseajal

kriminaalhooldusele, mille kohaselt peab Tiit Kaljumäe järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 ette

nähtud kontrollnõudeid ja kohustusi kohustudes: elama aadressil xxx; ilmuma

kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa

elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti

territooriumi viibimiseks. Kuivõrd Tiit Kaljumäe on kohtus tunnistanud, et ta kuritarvitab

alkoholi ning osaliselt ka seetõttu pani ta toime kuriteo, siis kohtu hinnangul on vajalik

määrata temale KarS § 75 lg 2 p 2, 21 ja 7 alusel lisakohustused ning määrata, et Tiit

Kaljumäe ei tohi käitumiskontrolli ajal tarvitada alkoholi ja omada või tarvitada narkootilisi

10 / 14

1-24-6118

või psühhotroopseid aineid. Selleks, et ära hoida võimalikke kokkupuuteid narkootiliste

ainetega ei tohi Tiit Kaljumäe suhelda ka narkootilisi või psühhotroopseid aineid käitlevate ja

selliste ainete käitlemise eest süüdi mõistetud isikutega (va lähisugulased). Kuivõrd Tiit

Kaljumäe üheks eesmärgiks oli tulu teenimine, siis selleks, et ära hoida võimalikke

majanduslikke raskusi ja soovi hakata taaskord ebaseaduslikul teel tulu teenima, peab Tiit

Kaljumäe vabaduses asuma piisava tulu teenimiseks ametlikult tööle. Kuivõrd Tiit Kaljumäe

on kinnitanud, et temale on vabaduses garanteeritud töökoht XXX-s, siis tuleb kohtu

hinnangul KarS § 75 lg 2 p 4 alusel Tiit Kaljumäed kohustada otsima endale vabanemisel 2

kuu jooksul töökoha. Kohtu hinnangu on 5-aastane katseaja tähtaeg piisavalt pikk, et hinnata

Tiit Kaljumäe püüdlusi käituda vabaduses õiguskuulekalt ning hoiduda õigusvastasest

tegevusest. KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse

kuulutamisest. KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid kohaldatakse alates kohtuotsuse

jõustumisest.

33. Kohus peab vajalikuks eraldi märkida, et prokuröri viide Tiit Kaljumäe elukoha

puudumisele või sellele, et elukoha andmete esitamine kohtule, kui tõendi vastuvõtmise

keelatusele, ei ole asjakohane. Prokuröri hinnangul peaks kohus kohtlema Tiit Kaljumäed

rangemalt, kui teisi inimesi, kelle ankeetandmeid kohus peab fikseerima. Kohus sellega ei

nõustu. Nimelt ei saa kohtu hinnangul seada elukoha olemasolu tõendamisele kõrgeid

standardeid. Kohus leiab, et elukoha andmete tuvastamine toimub tavapäraselt ütluse põhjal,

kui see ei ole sätestatud seadustes teisiti.

34. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TSÜS) § 14 kohaselt on isiku elukoht koht, kus isik

alaliselt või peamiselt elab. Elukoht võib üheaegselt olla mitmes kohas ning elukoht loetakse

muutunuks, kui isik asub mujale elama viisil, millest võib järeldada isiku tahet oma elukohta

muuta. Õiguskirjanduses on leitud, et elukoha määramine või valik isiku poolt ei ole tehing,

kuna tahte väljendus ei ole suunatud mitte õiguslike tagajärgede tekkimisele, vaid elama

asumisele kohta, mille puhul saab rääkida eluasemest või -ruumist. Oluline ei ole eluruumi

omandiõiguslik kuuluvus ega see, kas on olemas kõik igapäevaeluks vajalikud mugavused

(söögitegemise võimalus jms). Elukoha määramisel on oluline kriteerium vastavasse kohta

elama asumise tahe, mida järeldatakse isiku käitumisest ja muudest tema elukorraldusega

seotud asjaoludest. Samuti võib tahe elukohta muuta avalduda vaid konkludentselt ehk isik

muretseb endale teises kohas eluaseme, viib sinna oma asjad jms. Seega on elukoha

muutumisel oluline faktiline situatsioon ehk isik asub elama alaliselt või peamiselt mujale

kohast, kus ta elas varem. Samas on tähtis ka tahe muuta elukohta. Samas võib juhtuda, et

inimesel ei olegi elukohta, ta ei ela kusagil alaliselt ega peamiselt (nt ta ei soovigi ennast

alaliselt ühegi kindla elukohaga siduda). Sellisel juhul loetakse tema elukohaks tema

igakordne viibimiskoht. Mõeldav on, et kui vangis olev isik on varasema elukohaga

igasugused sidemed kaotanud (tal ei ole seal vara, majanduslikke huve ega lähedasi inimesi)

või tal ei ole enne vanglasse sattumist olnudki kindlat kohta, kus ta elas (Tsiviilseadustiku

üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2023, § 14 kommenteerid 3.2. jj). Seega ei

saa kohus nõustuda sellega, et Tiit Kaljumäel puudub elukoht. Tiit Kaljumäe elukohaks oli

enne kinnipidamist xxx Tallinn aadressil asuv korter ning vabanedes saab tema elukohaks xxx

Tallinn asuv korter. Tiit Kaljumäe kinnitas kohtus, et tema varasemad elukohad on samuti

olnud seotud just sõpradele kuuluvate elamispindadega, kus temal on võimaldatud elada. Tiit

Kaljumäe on kohut teavitanud oma elukoha muutumisest nii ise kui ka kaitsja vahendusel.

Selliselt kohaldatakse ka KrMS § 128 alusel elukohast lahkumise keeldu aadressile, mille isik

on ise teatanud (vt Kriminaalmenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2012, §

128 kommentaar 1). Kahtlustatavalt ega süüdistatavalt ei nõuta tõendeid elukoha olemasolu

kinnitamiseks.

11 / 14

1-24-6118

III

35. KarS §-de 832 lg 1 ja § 184 lg 5 p 2 alusel otsustab kohus konfiskeerida Tiit Kaljumäele

kuuluv sularaha 3 220 eurot, mis on kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole. Kohtu

hinnangul on tuvastatud, et sularaha 3 220 eurot leiti Tiit Kaljumäe kinnipidamisel tema

valdusest, seega on tegemist temale kuuluva rahaga. Tiit Kaljumäe ei ole raha omandiõigust

ka vaidlustanud.

36. Kohus on tuvastanud, et Tiit Kaljumäe on toime pannud suures koguses narkootilise aine

kokaiini ebaseadusliku käitlemise. KarS § 184 lg 5 p 2 kohaselt võib kohus Tiit Kaljumäe

süüdimõistmisel kohaldada kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist KarS § 83²

alusel.

37. Kriminaalasjas kogutud tõendid viitavad sellele, et Tiit Kaljumäe käitles narkootilist ainet

kriminaaltulu teenimise eesmärgil. Sellele viitab nii tema valdusest leitud narkootilise aine

kogus, kuid ka sularaha 3 220 eurot. Nimelt nähtub Maksu- ja Tolliameti andmetest, et tal

puudub alates 2021 ametlik töökoht kui ka sissetulek (II kd, lk 148 – 150). Samas on Tiit

Kaljumäe kohtus kinnitanud, et temale on määratud xxx ning ta saab sellest tulenevalt toetust

umbes 400 eurot kuus. Kohtule sellekohaseid tõendeid esitatud ei ole. Samas nähtub 4. juunil

2024 koostatud vaatlusprotokollist, milles on vaadeldud Tiit Kaljumäe arvelduskontosid, et

Tiit Kaljumäe sissetulekust suurema osa moodustavad just riigilt saadud tulu (II kd, tlk 151-

154). Väiksema osa sissetulekutest moodustab eraisikute maksed. Vaatlusprotokollist on

tuvastatav, et 2022 oli tema riigilt saadud tulu 3196,78 eurot, 2023 oli 3623,16 eurot ja 2024

kokku 1625,19 eurot. See teeb aastas kuude lõikes keskmiselt 300 eurot kuus. Samas nähtub

kohtule esitatud narkootiliste- ja psühhotroopsete ainete jae- ning hulgimüügihindade tabelist

(II kd, lk 86-88), et kokaiin maksab 60-100 eurot/gramm ning hulgihind on 60 000 eurot/kilo.

Seega pidi Tiit Kaljumäel olema lisa sissetuleku allikas, et omandada sellises koguses

narkootilist ainet ja säästa veel 3 220 eurot sularaha, mis tema valdusest leiti. Kohtu

hinnangul saab seega järeldada, et Tiit Kaljumäe valdusest leitud sularaha on saadud

narkootilise aine müügist ning tegemist on kriminaaltuluga, mis tuleb KarS § 83² lg 1 alusel

konfiskeerida.

IV

Tõkend

38. Tiit Kaljumäe peeti kahtlustatavana kinni 06. mail 2024. Harju Maakohtu 07. mai 2024

kohtumäärusega kohaldati tema suhtes tõkendina vahistamist. Harju Maakohtu

kohtumäärustega pikendati vahi all pidamise tähtaega kuni 06. november 2024. Harju

Maakohtu 28. oktoobri 2024 kohtumäärusega jäeti tõkend muutmata. Kuivõrd kohus mõistis

Tiit Kaljumäele koheselt ärakandmisele kuuluvaks vangistuseks 8 kuud 21 päeva, siis tuleb

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda tema eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka. Tiit Kaljumäe

suhtes kohaldatud tõkend tuleb tühistada ja ta tuleb vabastada kohtuotsuse kuulutamisel.

Menetluskulud

39. KrMS § 173 lg 1 p 1 kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks menetluskulud. KrMS §

180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

40. Kriminaalasjas on menetluskuluks esmalt KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt määratud

kaitsjale määratud tasu. Kohtueelses menetluses on Tiit Kaljumäele määratud kaitsjale

12 / 14

1-24-6118

määratud õigusabi osutamise eest tasu 593,16 eurot (II kd, tlk 156-181) ning kohtumenetluses

744,20 eurot (I kd, tlk 25-26, 56-57). Seega on kriminaalasjas määratud kaitsjale tasu kokku

1337,36 eurot. Teiseks on KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskuluks ekspertiisi

teostamise kulu. Kriminaalmenetluses läbi viidud narkootilise aine ekspertiis (akt nr 24E-

AN00734-01) maksumusega 1474 eurot (II kd, lk 37) ja DNA-ekspertiis (akt nr 24E-

GE00476-01) maksumusega 2520 eurot. Kriminaalasja menetlemisel oli vajalik tuvastada,

kas Tiit Kaljumäe valdusest leitud aine oli narkootiline aine, mis ainega oli tegemist ja kui

palju oli leitud aines puhast ainet. Samuti tuli tuvastada, kas narkootilist ainet sisaldavatel

pakenditel leidub Tiit Kaljumäe bioloogilist materjali. Seega on kohtu hinnangul need

toimingud vajalikud ja põhjendatud ning need kulud tuleb Tiit Kaljumäel riigile hüvitada.

41. Kriminaalmenetluse kuluks on KrMS § 175 lg 1 p 9 mõttes ka süüdimõistva

kohtuotsusega kaasnev sundraha. KarS § 4 lg 3 kohaselt on KarS § 184 lg 1 järgi

kvalifitseeritav kuritegu esimese astme kuritegu. KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt on

süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus esimese astme kuriteos

süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. Sundraha väljamõistmisel lähtutakse

kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga alammäärast. Vabariigi Valitsuse 19. detsembri

2024 määruse nr 87 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates 1. jaanuarist

2025 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 886 eurot. Seega on sundraha

suuruseks 2215 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb Tiit Kaljumäel hüvitada menetluskulud

kokku 7546,36 eurot.

42. Võttes arvesse Tiit Kaljumäe vähest sissetulekut, võib tema jaoks menetluskulude

tasumine ühe kuu jooksul äärmiselt koormav ning sellega võib kaasneda oht, et Tiit Kaljumäe

ei ole võimalik täies ulatuses menetluskulusid hüvitada. Juhul, kui menetluskulud jäävad

määratud tähtaja jooksul tasumata, võivad kaasneda ka täitemenetluse kulud. Nimetatu ei

kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see Tiit Kaljumäe

majanduslikku olukorda. Seega otsustab kohus Tiit Kaljumäe suhtes menetluskulud ajatada

KrMS § 180 lg 3 alusel 12 kuu peale ning Tiit Kaljumäel tuleb alates kohtuotsuse

jõustumisest tasuda menetluskulusid igakuiselt selliselt, et 12-ndal kuul oleks menetluskulude

kogusumma tasutud.

43. Kohus selgitab, et süüdimõistetutel on mõjuvate põhjuste olemasolu korral kohtulahendi

täitmise staadiumis, s.o pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist, õigus

KrMS §-de 423 ja 424 alusel taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja

pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra.

Asitõendid

44. Tiit Kaljumäe elukohast leitud ja äravõetud narkootilise aine käitlemisvahendid ehk 2

kilepakendit (pakend xxx 1), 2 soonkinnisega kilekotti (pakend xxx 2), 5 kilepakendit (pakend

xxx 3) ja 1 soonkinnisega kilekott (pakend xxx 5), mis on asitõendi üleandmise-vastuvõtmise

aktiga nr 24ATH31338 Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas hoiul, tuleb KarS § 83 lg 1 alusel

konfiskeerida ning hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Tiit Kaljumäelt ära võetud telefon

Redmi A1 (IMEI-koodiga xxxxxxxx ja xxxxxxxx) koos SIM-kaardi ja 32GB mälukaardiga,

tuleb tagastada Tiit Kaljumäele. Tiit Kaljumäe telefonide myPhone 3330 ja Nokia 105 (TA-

1378) (IMEI-koodiga xxxxxxxx ja xxxxxxxx), Nokia 105 (TA1378) (IMEI-koodiga

xxxxxxxx ja xxxxxxxx) ning Xiaomi Redmi A1 koopiafailid ja jäädvustatud fotod, mis

asuvad Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei andmehoidlas tuleb hävitada

kustutamise teel.

13 / 14

1-24-6118

45. Tiit Kaljumäe korterist leitud narkootiline aine kokaiin, mis on hoiul Eesti

Kohtuekspertiisi Instituudis, tuleb konfiskeerida KarS § 191 alusel ja NPALS § 7 lg 3 alusel

jätta ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks. Vastavalt prokuröri taotlusele võetakse otsus

narkootilise aine edaspidiste toimingute osas vastu kriminaalasja nr 24230150653 raames.

Samuti võetakse 8 kilepakendi (pakend xxx 4) osas vastu otsus kriminaalasja nr 24230150653

raames.

(allkirjastatud digitaalselt)

14 / 14