2-24-13173/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anastassia Stalmeister

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 27. jaanuar 2025

Tsiviilasja number

2-24-13173

Tsiviilasi

R.V. (R.V.) maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlgnik): R.V. (isikukood XXX; elukoht XXX;

e-post; tel: XXX)

Usaldusisik: Küllike Mitt (OÜ Õigusbüroo Faktootum,

Õpetaja 9a, Tartu; e-post XXX; tel: 7 420 583, 50 53 344)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada võlgniku R.V. maksejõuetusavaldus.

2. Kuulutada välja R.V. pankrot 27. jaanuaril 2025 kell 11.00 ning algatada R.V.

kohustustest vabastamise menetlus.

3. Nimetada R.V. pankrotihalduriks Küllike Mitt (OÜ Õigusbüroo Faktootum,

Õpetaja 9a, Tartu; e-post; tel: 7 420 583, 50 53 344). Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab

usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur.

4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 17. veebruar 2025 kell 10.00

(asukohas Tartu Maakohus, Tartu kohtumaja, J. Liivi tn 4, Tartu, saal 105).

5. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseseks üldkoosolekuks

pankrotivara nimekiri.

6. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu

suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on

kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded

ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti

väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest

ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded

rahuldatakse viimases järgus.

Nõudest teatamiseks tuleb esitada pankrotihaldurile kirjalik avaldus ja tõendid

avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Võlgnikule võlgnetavate

kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes

pankrotihaldur.

7. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi

kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.

8. Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes

pankrotihaldur.

9. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima;

viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte

varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet

oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (füüsilise isiku

maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 47 lg-d 1 ja 2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

sealhulgas need, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet

võlgniku varale. Võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti

väljakuulutamist, ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata

sissenõuet usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele.

10. Aruanded kohustustest vabastamise menetluse kohta esitada iga aasta 27.

jaanuariks (esimene aruanne esitada 27. jaanuaril 2026).

11. Jätta menetluskulud R.V. kanda.

12. Määrata usaldusisiku Küllike Mitt tasuks 594 eurot, millele lisandub käibemaks

130 eurot 68 senti, s.o kokku 724 eurot 68 senti.

13. Hüvitada Küllike Mitile usaldusisiku tasu 594 eurot (millele lisandub käibemaks,

koos käibemaksuga 724 eurot 68 senti) menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest

büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (OÜ Õigusbüroo Faktootum (registrikood

10609096), konto nr EE742200221013804535, AS Swedbank).

14. Avaldada pankrotiteade pankrotiseaduse § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega

pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

15. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.

16. Toimetada määrus kätte R.V.-le ja Küllike Mitile ja saata täitmiseks

resolutsiooni p 13 osas Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada

määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule (füüsilise isiku maksejõuetuse (FIMS) § 18 lg 10).

Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale

võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule (FIMS § 54 lg 11).

ASJAOLUD

1. R.V. (avaldaja, võlgnik) esitas 2. septembril 2024 Tartu Maakohtule maksejõuetusavalduse,

milles palus pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

Võlgnik täiendas avaldust 25. septembril 2024.

Avalduse kohaselt on võlgnikul kohustusi summas 34 000 eurot 3 senti. Võlgniku

sissetulekuks on igakuised sotsiaaltoetused riigilt või kohalikult omavalitsuselt 1712 eurot,

muud igakuised tulud on 288 eurot 47 senti (mõnel kuul saab müüa laste vanu asju). Võlgniku

väljaminekud on 1192–1497 eurot. Võlgniku selgituste kohaselt võttis ta laenu tervislikel

põhjustel. Võlgnikul on X last. Võlgniku abikaasa läks pere juurest.XXX a ning võlgnik

kasvatab lapsi üksinda.

2. Usaldusisiku arvates tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot ning algatada kohustustest

vabastamise menetlus. Asjas ei ole ilmnenud asjaolusid, mis põhjendaksid võlgniku suhtes

kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keeldumist.

Valdav osa võlgniku teadaolevatest võlakohustustest on muutunud sissenõutavaks, nende

kohta on tehtud jõustunud kohtulahendid ja need on võlausaldajate poolt antud

sundtäitmiseks. Võlgnikul puudub raha kõikide tema suhtes sissenõutavaks muutunud

võlakohustuste täitmiseks. Tema perekonna sissetulekud koosnevad käesoleval ajal tema

väheldasest töötasust (maksimaalselt 400 eurot) ja töövõimetoetusest (maksimaalselt 363

eurot 47 senti), millele lisandub laste kasuks Sotsiaalkindlustusameti poolt makstav peretoetus

(810 eurot) ja elatisabi (kokku 800 eurot). Kõik tema perekonna sissetulekud kuluvad

igapäevasteks olmekuludeks, võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ei jää midagi järele.

Enamuse laenudest võttis võlgnik 2016–2017 aastatel, mil tema abikaasa läks XXX ning kogu

perekonna maksekohustused jäid tema kanda. Samal ajal mitme järjestikuse terviserikke ja

õnnetuse tõttu ei olnud tal võimalik enam endises mahus töötada ning tema sissetulekud

järsult vähenesid. Perekonna toimetulekuks oli ta sunnitud võtma laene, mille

tagasimaksmiseks võttis ta üha uusi suuremates summades laene. Abikaasa XXX tagasituleku

hetkeks olid ka abikaasa täitmata võlakohustused kuhjunud ja ka nende täitmiseks võtsid

kumbki üha uusi laene. Sissetulekute vähesus ja suutmatus nõuetekohaselt krediidikohustusi

täita tõi kaasa krediidiandjate poolt võlgade sissenõudmiseks kohtu ja täiturite poole

pöördumise. 2022. aastal võlgniku abielu purunes, abikaasa lahkus perekonna juurest ja kõik

võlgniku nimele võetud laenud jäid tema enda kanda.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et võlgniku avaldus tuleb

rahuldada, välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot ning algatada kohustustest vabastamise

menetlus.

4. FIMS § 18 lg 2 p 2 kohaselt vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab kohus välja

võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja

FIMS §-s 45 sätestatule. FIMS § 45 lg 1 kohaselt otsustatakse kohustustest vabastamise

menetluse algatamine pankroti väljakuulutamisel ning kohustustest vabastamise menetlus

algab samal ajal pankroti väljakuulutamisega.

FIMS § 43 kohaselt toimub füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja

pankrotimenetluse läbiviimine pankrotiseaduses sätestatud korras, kui FIMS-is ei ole

sätestatud teisiti. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik

on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis

eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

5. Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldajate

sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. Usaldusisiku aruande

kohaselt on võlgnikul kohustusi 32 503 eurot 90 senti, millest enamus on muutunud

sissenõutavaks. Võlgnikul puudub kohustuste täitmiseks vara ja piisav sissetulek. Võlgniku

makseraskuste ületamiseks sobivaim menetlus on pankroti väljakuulutamine ja kohustustest

vabastamise menetluse algatamine. Võlgnik ei ole enam makseraskustes, vaid välja on

kujunenud püsiv maksejõuetus.

Avalduse esitamise ajal oli võlgnik töötu. Usaldusisiku aruande kohaselt töötab võlgnik alates

1. oktoobrist 2024 XXX osalise tööajaga (koormus 0,5 ametikohta, arvestuslikult 20 töötundi

nädalas) brutotöötasuga 5 eurot tunnis. Võlgnik kinnitas 22. jaanuari 2025. a ärakuulamisel, et

seoses alates 1. jaanuarist 2025 tõusnud töötasu alammääraga, tõsteti ka võlgniku tunnitasu

kuni 5 euro 31 sendini (bruto). Võimalik, et järgmisest aastast saab võlgnik sama tööandja

juures samas kohas täiskoormusega tööle. Võlgnikul on X ülalpeetavat, keda ta kasvatab

üksinda, laste X ei maksa lastele elatist.

Asja materjalidest ei nähtu FIMS § 45 lg-s 3 sätestatud välistavaid asjaolusid kohustustest

vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Kohus on võlgnikule ärakuulamisel selgitanud,

et võlgnikul tuleb menetluse kestel töötada ning võimalikult suures ulatuses nõudeid täita.

Samuti peab võlgnik avaldama ausalt kohtule ja pankrotihaldurile / usaldusisikule kogu info

oma vara, kohustuste, samuti ka elumuutuste kohta.

Kohus selgitab, et kui võlgnik menetluse kestel oma kohustusi ei täida, võib kohus omal

algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest

keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse enne kolme aasta möödumist

(FIMS § 49 lg 8).

Kohus peab maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses (tervise

halvenemine ja õnnetused ning oma maksevõimet ületavate laenude võtmine), kuivõrd

tuvastatud ei ole kuriteo tunnustega tegu või rasket juhtimisviga.

6. Kohus nimetab pankrotihalduriks Küllike Miti, kes on andnud nõusoleku pankrotihalduriks

nimetamiseks.

FIMS § 46 lg 1 ja 3 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses

võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise

järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes

või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul,

kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.

7. Tulenevalt PankrS § 36 lg-st 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada

halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.

PankrS § 35 lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti väljakuulutamisega võlgniku varast

pankrotivara. Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete

täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti (PankrS § 42).

Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse

eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2).

Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4). Füüsilisest isikust võlgnik,

sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud

kohustustest ei vabastata (FIMS § 44).

Pankrotimenetluses on võlgnik kohustatud andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale

teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega nii enne kui ka pärast pankroti

väljakuulutamist, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse

kohta. Võlgnik peab kohustuse täitma viivitamata pärast vastava nõude saamist. Võlgniku

vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule

kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes (PankrS § 85). Võlgnik peab

osutama pankrotihaldurile abi tema ülesannete täitmisel, samuti olema kohtu korraldusel

kättesaadav, et täita teabe andmise ja menetlusest osavõtu kohustust (PankrS § 87).

PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega

sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes

kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust (muuhulgas kui

võlgnik ei täida teabe andmise, menetlusest osavõtu või vande andmise kohustust või rikub

pankrotivara käsutamise keeldu).

8. Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 17. veebruar 2025. a

kell 10.00 (PankrS § 78 lg 1).

9. Kohus avaldab teate avalduse läbivaatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded

(FIMS § 18 lg 4 ja PankrS § 33).

10. Kohus selgitab võlgnikule, et otsustab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise ühe kuni kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise

menetluse algatamist (FIMS § 49 lg-d 1 ja 3). Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest

vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja

kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule

täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti.

Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli

aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9). Kohus võib asjaolusid arvestades vabastada

oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe

aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse

ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses

(FIMS § 49 lg-d 1–3).

Kohus rõhutab, et võlgnikul tuleb kohustustest vabastamise menetluse kestel täita seadusest

tulenevaid kohustusi (FIMS § 47 lg-d 1–6). Ennekõike on võlgnik kohustatud tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega (töötama) või seda aktiivselt otsima. Kohus märgib, et

kohustustest vabastamine ei ole iga võlgniku õigus ega menetluse lõppemise automaatne

tulemus. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest

ning võlausaldajate nõuete osalist rahuldamist, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise

ootamist. Võlgnikul tuleb panustada menetlusse maksimaalselt võlausaldajate nõuete

rahuldamiseks ja menetluskulude tasumiseks. Samuti tuleb võlgnikul teatada viivitamatult

kohtule ja usaldusisikule/pankrotihaldurile igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjata

saadud tulusid ning vara; anda kohtu või usaldusisiku/pankrotihalduri nõudel teavet oma

tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

11. FIMS § 8 lg 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku

pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud

pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega

seotud kulud.

PankrS § 150 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri

või usaldusisiku kulud. PankrS § 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse või

maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus

lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast (s.t võlgniku

vara arvelt).

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg-te 1 ja 2 alusel jäävad võlgniku enda

menetluskulud (tasutud riigilõiv ja võimalikud õigusabikulud) tema enda kanda ja neid talle ei

hüvitata.

12. Usaldusisik on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 594 eurot, millele lisandub

käibemaks ning palunud anda võlgnikule menetlusabi ja hüvitada tasu riigi vahenditest või

lahendada tasu määramine ja maksmine muul kohtu poolt õigeks peetaval viisil.

FIMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 teise lause kohaselt kuni

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud

kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete

kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise PankrS § 23

lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja FIMS § 45 lg 2 alusel ja võlgniku varast ei

jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste

hüvitise

FIMS

§

lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel.

FIMS § 54 lg 4 teise lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö mahtu,

keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu

arvestuse.

PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri

ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise

halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning

põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise

aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega

seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud).

PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele

viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest

alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11

sätestatust.

13. Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 9 tundi tunnitasuga 66

eurot, millele lisandub käibemaks, tasu kokku koos käibemaksuga 724 eurot 68 senti. Kuna

käesoleval hetkel puuduvad menetluses vahendid usaldusisiku tasu maksmiseks ning

arvestades võlgnikul arestitava sissetuleku ja turuväärtust omava vara puudumist, taotles

usaldusisik hüvitamist riigi vahenditest.

Riigi vahenditest ei hüvitata usaldusisiku tasu ja kulutusi suuremas summas kui 820 eurot, sh

seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi

vahenditest hüvitatava usaldusisiku tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka

Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi

vahenditest hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 51). Määruse kohaselt saab usaldusisikule riigi

vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1).

Arvestades avaldaja maksejõuetusavalduse läbivaatamisel usaldusisiku läbi viidud ülesannete

mahtu (usaldusisiku hinnangu koostamine koos vara ja võlgade nimekirjaga), põhjalikkust ja

keerukust ning tema kutseoskusi, leiab kohus, et usaldusisiku ajakulu 9 tundi on vajalik ja

põhjendatud. Usaldusisik taotleb tasu ja kulu hüvitamist riigi vahenditest kooskõlas PankrS §

23 lg-ga 4 kehtestatud kuupalga alammäärast väiksemas määras, s.o 594 eurot. Kuivõrd

füüsilise isiku maksejõuetuse avalduse läbivaatamisel puudub võlgnikul vara usaldusisiku

tasuks vajalikeks väljamakseteks ning tulenevalt FIMS § 54 lg-st 2 tuleb antud

menetlusstaadiumis kohaldada ajutise halduri tasu sätteid, kohaldub ka PankrS § 23 lg 4.

TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi,

mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja

kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel

kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja

arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate

toimingute katteks.

Eelnevat arvesse võttes tuleb riigi vahenditest hüvitada usaldusisikule tasu 594 eurot, koos

käibemaksuga 724 eurot 68 senti.

14. Vastavalt usaldusisiku taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu

usaldusisik tegutseb (FIMS § 54 lg 9, PankrS § 23 lg 6). Halduri tasule lisatakse käibemaks

mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane

käibemaksuseaduse tähenduses. Usaldusisik palub maksta tasu välja büroole (OÜ Õigusbüroo

Faktootum (registrikood 10609096)), mille kaudu ta tegutseb. Registri andmetel on OÜ

Õigusbüroo Faktootum käibemaksukohustuslane (nr EE100583320). Seega lisandub tasule

käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 22% (KMS § 15 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Anastassia Stalmeister

kohtunik