2-23-122801/22 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viktor Bome

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. jaanuar 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-122801

Tsiviilasi

Eesti Energia AS-i hagi M. B. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

3 754,16 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Eesti Energia AS (registrikood 10421629,

asukoht Lelle tn 22 Tallinn, 11318 Harju maakond),

lepinguline esindaja A. T. (e-post XXX)

Kostja: M. B. (isikukood XXX, elu- ja viibimiskoht

kohtule teadmata)

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel.

2. Mõista kostjalt M. B. hageja Eesti Energia AS kasuks välja Elektrilevi OÜ ja M. B.

vahel 30.03.2021.a sõlmitud võrgulepingust nr 4240755827 tulenev võlgnevus 2288,06

eurot ning hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutnud viivis 911,89 eurot.

3. Mõista kostjalt M. B. hageja Eesti Energia AS kasuks välja sissenõutavaks muutunud

viivis perioodi 24.10.2023 – 27.01.2025.a eest 697.68 eurot.

4. Mõista kostjalt M. B. hageja Eesti Energia AS kasuks välja veel mitte sissenõutavaks

muutunud viivis põhinõudelt 2288,06 eurot alates 28.01.2025.a kuni põhinõude

täitmiseni lepingujärgses määras 0,066% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks

muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

5. Toimetada kostjale tagaseljaotsus kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise

kaudu.

6. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus ja kindlaks määramine

7. Jätta menetluskulud kostja kanda.

8. Mõista kostjalt M. B. hageja Eesti Energia AS kasuks välja menetluskulud summas

455 eurot s.o riigilõiv.

9. Mõista kostjalt M. B. hageja Eesti Energia AS kasuks välja viivis menetluskuludelt

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates tagaseljaotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude summa, s.o 455 euro tasumiseni (TsMS § 177 lg 4).

10. Tagastada hagejale Eesti Energia AS enamtasutud riigilõiv summas 105 eurot hageja

arvelduskontole nr EEXXX.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30

päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata

jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot

(RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või

nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise

korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitused

TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha

kirjeldava ja põhjendava osata.

TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus

on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks.

Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud väljaandes Ametlikud Teadaanded, kuivõrd

kohtule ei ole kostja tegelik elukoht teada ning täidetud olid TsMS § 317 lg 1 p 1 sätestatud

avaliku kättetoimetamise eeldused. Kostja ei ole tähtaegselt hagiavaldusele vastanud. Seega

esineb alus tagaseljaotsuse tegemiseks.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §

173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse

avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või

teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist.

Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 455 eurot.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 139 lg 1 kohaselt on

riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma.

Kohus leiab, et riigilõivu näol on tegemist põhjendatud kulutustega ja see tuleb kostjalt hageja

kasuks välja mõista summas 455 eurot.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

Hageja taotleb ka enamtasutud riigilõivu tagastamist summas 105 eurot. Nimelt tasus hageja

hagiavalduselt riigilõivu kokku 560 eurot, RLS lisa 1 kohaselt tuli riigilõivu käesolevas asjas

tasuda 455 eurot. Vastavalt TsMS § 150 lg 1 p-le 1 tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud

osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. TsMS § 150 lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab

kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes

riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle

pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et taotlus

hagiavalduselt enam tasutud riigilõivu 105 eurot tagastamiseks on põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele. Vastavalt taotlusele tuleb enamtasutud riigilõiv summas 105 eurot tagastada Eesti

Energia AS arvelduskontole nr EEXXX.

(allkirjastatud digitaalselt)

Viktor Bome

Kohtunik