2-24-7218/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 27.jaanuaril 2025

tsiviilkantseleis Lubja 4 Tallinnas ja avalikus e-toimikus

Tsiviilasja number

2-24-7218

Tsiviilasi, hageja nõue

AS Ühisteenused hagi X vastu leppetrahvi väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

105,50 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490,

asukoht Endla tn 15 10122 Tallinn), volitatud esindaja Ahto

Järvela (e-post: jurist@julianus.ee)

Kostja: X (isikukood XXX, elukoht xxx) lepinguline

esindaja Andrus Reidi

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada AS ÜHISTEENUSED hagi X vastu võla ja viivise väljamõistmiseks.

2. Välja mõista Xlt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks põhivõlg 40 eurot, perioodi 20.05.2023-

08.05.2024 eest sissenõutavaks muutunud viivis 4,67 eurot ja viivis tasumata põhivõlalt

(40 eurot) alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast 09.05.2024 kuni põhinõude

täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3. Lõpetada menetlus AS ÜHISTEENUSED hagis X vastu 40 euro põhinõude, perioodil

29.07.2021-08.05.2024 sissenõutavaks muutunud viivise 10,83 euro ja põhivõlalt (40

eurot) edasiulatuva viivise hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast 09.05.2024 kuni

kohustuse täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras väljamõistmiseks.

Menetluskulude jaotus

Hagimenetluse kulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud

alustel.

Menetluse käik

1. AS ÜHISTEENUSED (edaspidi hageja) palus kohtule X (edaspidi kostja) vastu esitatud hagis

välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlg 80 eurot, viivis 15,50 eurot, viivis tasumata

põhivõlalt alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni VÕS

§-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ja sissenõudmiskulu 60 eurot. Kohus võttis

28.06.2024 kohtumääruses menetlusse hagiavalduse põhivõla 80 euro, viivise 15,50 euro ja

viivis tasumata põhivõlalt alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude

täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kostjalt väljamõistmiseks ja

keeldus menetlusse võtmast hagi kostjalt sissenõudmiskulu 60 euro väljamõistmiseks.

28.06.2024 kohtumäärus on jõustunud. Kostja vastuväidetest nähtuvalt oli leppetrahv nr

1010008782 tasutud enne hagi kohtusse esitamist. Hageja esitas kohtule 08.10.2024 avalduse,

milles loobus osaliselt kostja vastu leppetrahvi nr 1010008782 alusel esitatud hagist põhivõla

40 euro, viivise 10,83 euro väljamõistmisest.

Hageja nõue ja hagiavalduse asjaolude kokkuvõte

2. Kostja parkis sõidukit registreerimismärgiga XXXXXX 05.05.2023 hageja poolt

opereeritavas parklas, mis asub Paekaare tn 18, Tallinn, parkimiskorralduse nõudeid rikkudes.

Hageja nõudis kostjalt leppetrahvi nr 0204059901 eest 40 eurot tasumist. Hageja korraldab

parkimist ja teostab kontrolli parkimise üle antud territooriumil maa omanikuga sõlmitud

lepingute alusel. Parkimisala on tähistatud nii, et kinnistutel tohib parkida vaid valdaja loal.

Kostja ei täitnud parklas parkimistingimusi (esiklaasil/armatuurlaual puudusid parkimisõigust

tõendavad dokumendid. Hageja teeb sõidukite omanike/vastustavate kasutajate välja

selgitamiseks päringud Transpordiametile. Transpordiameti andmetel oli hageja sõiduki

omanikuks parkimistrahvide koostamise ajal. Päring Transpordiametile sõiduki

omaniku/vastutava kasutaja välja selgitamiseks tehakse läbi Xtee. Päringut tehes läbi Xtee,

edastab hageja Transpordiametile sõiduki numbri ja rikkumise aja so leppetrahvi koostamise

aja. Vastuseks päringule saab hageja Transpordiametilt registri/või isikukoodi, kes leppetrahvi

koostamise ajal oli antud registreerimisnumbriga sõiduki omanik. Kostja oli sõiduki

omanik/vastustav kasutaja. Riigikohus on oma lahendi punktis 2-17-117146 p 12 leidnud, et

parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele

saab pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Selle sätte mõtte

kohaselt tuleb tahteavaldus lugeda kättesaaduks juhul, kui selle edastamiseks on kasutatud

mõistlikku viisi, arvestades tavaliste asjaoludega. Leppetrahvi esitatud piltidelt on näha, et

leppetrahv on paigutatud esiklaasile kojamehe vahele, seega on leppetrahv kostja poolt kätte

saadud. Kostja ei ole vaiet hagejale leppetrahvi nõude saamise järgselt esitanud. AS

Ühisteenused volitas end esindama kohtulikus menetluses OÜ-d Julianus Inkasso. Kui

võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS)

§ 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral võlgnikult viivist. Hageja arvestab viiviseid alates leppetrahvi nr

0204059901 tasumise tähtajale järgnevast päevast 20.05.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni

08.05.2024 VÕS § 113 lg 1 teises lause sätestatud määras kokku 4,67 eurot. Hageja palub

kostjalt põhinõudelt 40 eurot viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

väljamõistmist TsMS § 367 alusel kuni põhinõude täitmiseni.

Kostja vastuväidete kokkuvõte

3. Kostja ei tunnista hagiavalduses esitatud nõudeid, palub hagi jätta rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda. Vastuväidete kohaselt on leppetrahvi nr 0204059901 sõiduki

registreerimismärgiga XXXXXX parkimine 05.05.2023 Paekaare tn 19 parklas kostjale

üllatuslik. Kostja esindaja on hagejaga esindajaga 2023. ja 2024. aastal pidanud kohtuväliselt

vaidlusi kuue erineva parkimistrahvi osas, mis olid kas aegunud või kostja hinnangul

põhjendamatud. Antud juhtumi kohta hageja ei ole kostjale kohtuväliselt nõuet esitanud või

need ei ole temani jõudnud. Kuigi kostja esindaja on olnud pidevas kontaktis hageja

esindajaga, ei ole hageja esindaja antud nõuet märkinud ja püüdnud seda kohtuväliselt

lahendada. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks talle väidetavalt esitatud nõude kätte

saanud. Leppetrahv 1010008782 kokku summas 72,27 eurot on tasutud 29.02.2024.

Kohtuotsuse põhjendused

4. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 8 lg 1 sätestab,

et leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub

või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt

sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil

vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on

saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või

mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 16

lg 1 sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt

määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse

andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus

(aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.

5. Kohus on seisukohal, et parkimislepingule saab kohaldada üürilepingu sätteid, kuna parkija

üürib omale parkimise ajaks parkimiskoha. VÕS § 271 kohaselt kohustub üks isik

(üürileandja) üürilepinguga andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik

kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 37 lg 1 sätestab, et

tüüptingimused on lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või

sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende

sisust teada saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist

tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust

teada saada.

6. Hagiavaldusest ja sellele lisatud tõenditest – parkimistrahvilt ja fotodelt nähtuvalt parkis

kostja talle kuuluvat sõidukit BMW registreerimismärgiga XXXXXX 05.05.2023 kell 17:58

hageja poolt opereeritavas parklas, mis asub Paekaare tn 18, Tallinnas parkimiskorralduse

nõudeid rikkudes, kuna sõiduki esiklaasil/armatuurlaual puudusid parkimisõigust tõendavad

dokumendid. Fotodega parkimisalast ja sellel asuvatest märkidest on tõendatud, et

parkimisala on tähistatud nii, et kinnistutel tohib parkida vaid valdaja loal. Selgitus selle kohta

ja info, et hageja korraldab parkimist ja teostab kontrolli parkimise üle antud territooriumil

maa omanikuga sõlmitud lepingute alusel, on märgitud ka parkimistrahvi kviitungile.

Trahvikviitungilt nähtuvalt määras hageja rikkumise eest kostjale leppetrahvi nr 0204059901

summas 40 eurot, mis tuli tasuda 14 päeva jooksul. Seega on kohtule esitatud tõenditega

kogumis tõendatud, et kostja rikkus parkimise eest tasumata jätmisega parkimiskorralduse

nõudeid. Vaidlus puudub, et trahv on tasumata. Transpordiameti andmetel oli hageja sõiduki

omanikuks parkimistrahvide koostamise ajal ning seda asjaolu ei ole kostja ka vaidlustanud.

Riigikohus on 06.12.2017 lahendis 2-15-3430 p 18 leidnud, et leppetrahvinõude tõendamiseks

piisab üldjuhul sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot

äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha, seejärel oleks parkijal võimalik

tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud, ning lahendis 2-17-

117146 p 12 leidnud, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki

esiklaasile kojamehe vahele saab pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS §

70 mõttes. Selle sätte mõtte kohaselt tuleb tahteavaldus lugeda kättesaaduks juhul, kui selle

edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades tavaliste asjaoludega. Leppetrahvi

kohta esitatud fotodelt on näha, et leppetrahvide kviitungid on paigutatud esiklaasile

kojamehe vahele niiskuse kaitseks kilekottidesse pakendatult, seega saab asuda seisukohale,

et kostja on leppetrahvid kätte saanud nende tegemise kuupäevadel. Järelikult on kostjat

teavitatud leppetrahvidest viivitamatult. Kostja vastuväited, et hageja ei ole kostjale

kohtuväliselt nõuet esitanud või need ei ole temani jõudnud, ei välista hagi rahuldamist, kuna

leppetrahvide kättesaamine nende tegemise kuupäevadel on tõendatud ja täiendav teavitamine

trahvist või kohtuväline menetlus ei ole hagejale kohustuslikud.

7. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 ja § 82 lg 1

kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval,

VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine ja VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab

võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse

täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise

kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus

ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele

lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse

leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele

lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Leppetrahv nr 0204059901 muutus vastavalt

kviitungil märgitule sissenõutavaks 14 päeva pärast selle määramist s.o 19.05.2023. Kui

võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6

nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist.

Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär. Seega võib hageja leppetrahvinõude olemasolul nõuda kostjalt selle

tasumisega viivitamisel ka viivist, mida toetab Riigikohtu 15.10.2008.a lahend tsiviilasjas 3-

2-1-69-08 p 24. Hageja on arvestanud viiviseid leppetrahvinõudelt nr 0204059901 kooskõlas

seadusega alates leppetrahvi tasumise tähtajale järgnevast päevast 20.05.2023 kuni

hagiavalduse esitamiseni 08.05.2024 VÕS § 113 lg 1 teises lause sätestatud määras kokku

4,67 eurot. Kostjalt tuleb välja mõista ka viivised vastavalt TsMS § 367 alates hagiavalduse

esitamisele järgnevast päevast 09.05.2024 kuni põhinõude (40 eurot) tasumiseni VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi VÕS § 108 lg 1 alusel

rahuldada täies ulatuses ja kostjalt välja mõista hageja kasuks leppetrahvi võlgnevus

põhivõlana 40 eurot, viivised 4,67 eurot ja viivis tasumata põhivõlalt (40 eurot) alates

hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast 09.05.2024 kuni põhinõude täitmiseni VÕS §-s

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

8. Kohus lõpetab menetluse TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel hageja hagis kostja vastu 40 euro

põhinõude, perioodil 29.07.2021-08.05.2024 sissenõutavaks muutunud viivise 10,83 euro ja

põhivõlalt (40 eurot) edasiulatuva viivise hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast

09.05.2024 kuni kohustuse täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

väljamõistmiseks, kuna hageja on hagist loobunud ja hagist loobumisega ei rikuta avalikku

huvi.

Menetluskulude jaotus

9. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 168 lg 4 kui

hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud

juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi

esitamist rahuldanud. Kuna hageja loobus hagist pooles ulatuses ilma, et kostja oleks tema

nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, teise poole osas kohus aga hagi rahuldas ning

mõlemat menetlusosalist on esindanud lepingulised esindajad, siis asub kohus seisukohale, et

TsMS § 163 lg 1 ja TsMS § 168 lg 4 koostoimes tuleb jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Seega puudub vajadus määrata kindlaks TsMS § 174 lg 1 kohaselt poolte menetluskulude

rahalist suurust.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik