2-22-3851/40 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedJätta V N hagi D R vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes läbivaatamata. kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu
Legislator headnote
AI generated2-22-3851/40 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
2-22-3851
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohtuasja number
2-22-3851
Määruse tegemise aeg ja koht
27. jaanuar 2025, Tallinna kohtumaja
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Aarne Lõhmus
Kohtuasi
V N hagi D R vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes
Menetlustoiming
Läbivaatamata jätmine
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja:
V N (ik XXX)
Hageja esindaja:
Andrei Petrov (lepinguline esindaja)
Kostja:
D R (ik XXX)
Kostja esindaja:
Reet Vokk (lepinguline esindaja)
RESOLUTSIOON
1. Jätta V N hagi D R vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes läbivaatamata.
2. Jätta V N menetluskulud tema enda kanda.
3. Jätta D R menetluskulud tema kanda.
4. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu
kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu
möödumisel määruse tegemisest arvates.
Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud
tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi
taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses
esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus
sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud
taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista
menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
Harju Maakohtu menetluses on V N hagi D R vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes.
1(2)
2-22-3851
Kostja esitas 23. jaanuaril 2025 kohtule teate, mille kohaselt on kostja pankrot välja kuulutatud 04.
jaanuari 2024 määrusega tsiviilasjas nr 2-23-12470, määrus on jõustunud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta läbivaatamata.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 423 lg 3 alusel võib kohus jätta hagi läbi
vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 43 lg 2
kohaselt, kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku
vastu, mille kohta ei ole veel tehtud lahendit, jätab kohus nõude läbi vaatamata.
Hageja esitas 16. märtsil 2022 kohtule hagi kostja vastu 30 000 euro suuruse kahju hüvitamise ja
seadusest tuleneva viivise 118,80 euro nõudes. Kohus võttis hagi menetlusse 09. juuni 2022
määrusega. Käesoleval ajal menetlust ei ole veel lõpetatud.
Kohus tuvastas kohtute infosüsteemist, et Harju Maakohtu 04. jaanuari 2024 määrusega tsiviilasjas
nr 2-23-12470 kuulutati 04. jaanuaril 2024 kell 16.00 välja kostja pankrot. Pankrotimäärus on
jõustunud 26. jaanuaril 2024.
Kohus peab jätma hagi läbi vaatamata omal algatusel, kui ilmneb PankrS § 43 lg 2 kohaldamise
alus. Kuna käesolev kohtumenetlus on alanud enne pankroti väljakuulutamist, tegemist on varalise
nõudega võlgniku vastu ning nõude kohta ei ole veel tehtud kohtuotsust, esinevad seaduses
sätestatud alused hagi läbivaatamata jätmiseks.
Kohus jätab hagi läbivaatamata.
TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu
menetluses olnud.
Kohus selgitab, et PankrS § 43 lg 3 kohaselt taastab kohus hageja avalduse alusel tsiviilasja
menetluse, kui pankrotimenetlus on pärast pankroti väljakuulutamist lõppenud raugemise tõttu.
Menetluskulud
PankrS § 431 lg 3 kohaselt, kui kohus jätab nõude PankrS § 43 lõikes 2 sätestatud juhul läbi
vaatamata, jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohus jätab
hageja menetluskulud tema enda kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda.
Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
Menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes, arvestades, et kohus jättis poolte menetluskulud poolte
endi kanda, ei nõudnud kohus menetlusosalistelt menetluskulude nimekirja esitamist
menetluskulude kindlaksmääramiseks. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
Digitaalne allkiri
Aarne Lõhmus
Kohtunik
2(2)