2-23-1060/14 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. jaanuar 2025, Rakvere

Tsiviilasja number

2-23-1060

Tsiviilasi

Aktsiaselts Narva Soojusvõrk hagi Stefoniya Kinnisvara

OÜ vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

9450, 86 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamine

Hageja: Aktsiaselts Narva Soojusvõrk (rk 10549419)

Hageja esindaja: A. T., e-posti aadress xxxx

Kostja: Stefoniya Kinnisvara OÜ (rk 14468149)

Kostja esindaja: vandeadvokaat Margus Kiir, e-posti aadress:

margus.kiir@jewelex.ee

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista Stefoniya Kinnisvara OÜ-lt Aktsiaselts Narva Soojusvõrk kasuks

põhivõlgnevus 3 910,19 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 2 678,41 eurot.

3. Välja mõista Stefoniya Kinnisvara OÜ-lt Aktsiaselts Narva Soojusvõrk kasuks viivis alates

14.01.2023 põhinõudelt 3 910,19 eurolt lepingus sätestatud määras 0,2% päevas kuni

põhinõude täieliku täitmiseni, kuid koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte rohkem kui

põhinõudele vastav summa.

4. Jätta menetluskulud Stefoniya Kinnisvara OÜ kanda.

5. Välja mõista Stefoniya Kinnisvara OÜ-lt Aktsiaselts Narva Soojusvõrk kasuks menetluskulu

770 eurot (riigilõiv) ja viivis menetluskulult VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4).

6. Määrata, et kostjal tuleb võlgnetavad summad kanda AS Narva Soojusvõrk arvelduskontole

AS-s Xxxx nr xxxx, kasutades viitenumbrit 92922884752 (TsMS § 445 lg 1).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Menetlusabi taotlemise kord

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi

taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud, hageja nõue ja seisukohad

1. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid Stefoniya Kinnisvara OÜ (edaspidi kui kostja) ja AS

Narva Soojusvõrk (edaspidi kui hageja) 04.02.2021 tähtajatu soojusenergia müügilepingu nr xxxx

(edaspidi ka kui leping). Lepingu kohaselt hageja müüb ja kostja ostab soojusenergiat. Kostjal

tekkisid raskused lepingu täitmisega, millest tulenevalt tekkis tal hageja ees võlgnevus summa 3

910,19 eurot.

Hagiavalduse koostamise kuupäeva seisuga s.o 13.01.2023 on kostja põhivõlgnevuseks hageja ees 3

910,19€ ning sissenõutavaks muutnud viivis summas 2 678,41€. Võlgnevuse sissenõudmiseks on

hageja pöördunud inkassofirma poole, kuivõrd inkassomenetlus tulemust ei andnud, millest

tulenevalt ei näe hageja muud mõistlikku lahendust kui nõuda kostjalt võlgnevuse tasumist

kohtuotsuse alusel.

VÕS § 108 lg kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle

täitmist. VÕS § 113 lg 1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Lepingu puntki 4.9. kohaselt ostja kohustub tasuma arveid tarbitud soojusenergia eest 14

(neljateistkümne) kalendripäeva jooksul arve esitamise hetkest. Arve mittetähtaegsel tasumisel on

müüjal õigus nõuda viivise tasumist, mille suurus on 0,2% tähtajaks tasumata summast iga viivitatud

päeva eest, alates 15(viieteistkümnendast) kalendripäevast arvates arve esitamise kuupäevast, ning

ostjal on kohustus see tasuda müüja poolt osutatud tähtajaks. Lepingu punkti 4.6. kohaselt

võlgnevuse olemasolul ostja poolt makse laekumisel on soojusettevõtjal õigus esimeses järjekorras

lugeda tasutuks kõige vanema makse mittekohesest tasumisest tulenev viivisevõlgnevus, seejärel

kõige vanem maksevõlgnevus ning alles seejärel alles jäävate rahaliste vahendite arvelt hilisemate

võlgnevuste kustutamine. Lepingu raames tasumiseks esitatud arvete tasumata jätmisega kujunes

kostja võlgnevus alljärgnevalt: 2.5.1. Arve nr 929382990523 summas 2015,08€ muutus

sissenõutavaks 21.01.2022. Eelnimetatud arve katteks laekumis pole toimunud. Eelnevast tulenevalt

tekkis summalt 2015,08€ perioodil 21.01.2022 kuni hagivalduse koostamise kuupäeva seisuga s.o

13.01.2023 viivis päevamääraga 0,2% summas kokku 1 442,80 eurot. Arve nr 929941248238

summas 1 895,11€ muutus sissenõutavaks 22.02.2022. Eelnimetatud arve katteks laekumisi pole

toimunud. Eelnevast tulenevalt tekkis summalt 1 895,11€ perioodil 22.02.2022 kuni hagivalduse

koostamise kuupäeva seisuga s.o 13.01.2023 viivis päevamääraga 0,2% summas kokku 1235.61€.

Eeltoodu alusel taotleb hageja kostjalt välja mõista põhinõudena 3 910,19€, sissenõutavaks

muutunud viivis summas 2 678,41€, viivis põhinõudelt 3 910,19€ soojusenergia müügilepingus nr

xxxx sätestatud määras 0,2% päevas kindla summana alates 14.01.2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni,

viivis põhinõudelt 3 910,19€ soojusenergia müügilepingus nr xxxx sätestatud määras 0,2% päevas

alates kohtuotsuse tegemise järgnevast päevast kuni põhinõude täieliku täitmiseni, kuid koos

sissenõutavaks muutunud viivisega mitte rohkem kui põhinõudele vastav summa. Kasutades

viitenumbrit nr 92922884752 hageja palub kanda väljamõistetud summad alljärgnevale AS Narva

Soojusvõrk arvelduskontole: Xxxx : xxxx. Menetluskulud jätta kostja kanda ja kostjalt välja mõista

hageja menetluskulu ja viivis menetluskulult.

2. Enda vastuses hagiavaldusele kostja lepinguline esindaja kinnitab hagiavalduses esitatud arvete

mittetasumist. Arvete mittetasumist põhjendab kostja (a) pandeemiast tulenenud liikumispiiranguga,

mille tagajärjel osutas kostja teenust piiratud ulatuses; (b) energiakriisist tulenevatest tagajärgedest

ning (c) eriolukorrast tingitud tagajärgedest. Kostja nõude tunnustamisega hageja ja kostja vahel

enam selles osas erimeelsusi ei ole. Kostja palub kohtult viivise vähendamist võlaõigusseaduses

sätestatud määrani, põhjendades viivise vähendamist sellega, et kostja maksejõuetus tekkis hageja

pärast. Hageja sellise seisukohaga ei nõustu ning vaidleb sellele vastu. Oma lepinguliste kohustuste

täitmisel peavad pooled juhinduma lepingus sätestatust. Kostjaga sõlmitud soojusenergia

müügilepingu punkti 4.9. teise lause kohaselt arve mittetähtaegsel tasumisel on müüjal õigus nõuda

viivise tasumist, mille suurus on 0,2% tähtajaks tasumata summast iga viivitatud päeva eest, alates

viieteistkümnendast kalendripäevast arvates arve esitamise kuupäevast, ning ostjal on kohustus see

tasuda müüja poolt osutatud tähtajaks. Samuti viivis päevamääraga 0,2% ei ole vastuolus Riigikohtu

praktikaga ning sellise päevamääraga viivis on laialt kasutatav ettevõtete vahelistes lepingulistes

suhetes. Eelnevast tulenevalt hageja palub jätta rahuldamata kostja taotluse viivise vähendamiseks

seaduses sätestatud määrani.

Vastuses hagiavaldusele toob kostja lepinguline esindaja välja, et seoses kinnisasjalt üürniku

lahkumisega kostja kui kinnistu omanik soovis jätkata sauna tegevust iseseisvalt ning alates

01.06.2020 pöördus ta hageja poole sooviga sõlmida vastav soojusenergia müügileping. Kostja

hinnangul hageja on põhjendamatult keeldunud soojusenergia müügilepingu sõlmimisest kuni

04.02.2021, millest tulenevalt tekitas hageja kostjale majanduslikku kahju, mis seisnes saamatu

jäänud tulus. Hageja ei nõustu kostja ühegi väite, seisukoha, põhjenduse ega arvamusega (sh

õigusliku arvamusega), v.a juhul, kui hageja selgesõnaliselt kinnitab nõustumist või see tuleneb

üheselt hageja vastusest. Vastupidiselt kostja seisukohale hageja on keeldunud kostjaga

soojusenergia müügilepingu sõlmimisest kuni 04.02.2021 kaugkütteseaduses (KKütS) sätestatud

alustel. Kostja väide, et hageja on põhjendamatult keeldunud soojusenergia müügilepingu

sõlmimisest alates 01.06.2020 kuni 04.02.2021 on väär ning kohut eksitav.

Kostja esindaja vastuses hagile on loetletud sündmuste kronoloogia, mis kostja hinnangul, peaks

tõendama hageja pahatahtlikkust. Selline kostja esindaja poolt esitatud kronoloogia ei ole täiuslik,

millest tulenevalt ka kohut eksitav. Hageja on oma esimeses vastuses kostja taotlusele sõlmida

soojusenergia müügilepingu vastanud, et seda saab teha ainult pärast seda kui lõpeb kehtiv leping

ning kui kostja esitab täidetud tehniliste tingimuste taotluse (mis on hageja veebilehel avalikult

kättesaadav). Kostja vastuses hagile punktis 8. toob kostja välja, et ta on pöördunud 21.07.2020

hageja poole uuesti ettepanekuga sõlmida soojusenergia leping. Hageja on kostjat mitmel korral

informeerinud, et kostjaga lepingu sõlmimise eelduseks on soojussõlme kooskõlastatud projekt,

eesmärgiga kontrollida tehnilise seisundi vastavaust, millest hageja on andnud kostjale teada oma

20.07.2020, 25.08.2020, 18.09.2020 ja 21.09.2020 kirjadega. Soojussõlme kooskõlastatud projekti

on võrguettevõtjale vaja selleks, et kontrollida liitumispunktis soojussõlme tehnilist vastavust

liidetavale koormusele. Tehniliste tingimuste alusel koostatud projekt tuleb alati kooskõlastada

võrguettevõtjaga. Kostja esindaja vastuse punktis 14. on välja toodud, et alles 17.09.2020 edastas

projekteerija teostatud projekti hagejale kooskõlastamiseks. Kooskõlastamisest keelduti. Hageja on

kostjale kirjalikult selgitanud ning selle kohta eksisteerib ka vastav akt, mis tõendab, et projekteerija

poolt koostatud projekt on tehtud olemasolevale skeemile ning, et peale hageja objekti külastust

(06.10.2020) selgus, et projekt on tehtud skeemile, mida ei ole olemas ja mis ei vasta antud objektile.

Hageja lisas, oma kirjalikus vastuses kostjale, et on arusaamatu, kuidas lubab inseneri eetikakoodeks

teha ja allkirjastada mitte olemasolevat skeemi. Sellele kostja vastanud ei ole ning alles 08.12.2020

projekteerija saatis hageja klienditeeninduse spetsialistile allkirjastamata soojussõlme projekti.

Seisuga 21.12.2020 hageja on saatnud projekteerijale mõned märkused ja täiendused projekti kohta,

milles samuti hageja palus saata parandatud versiooni uuesti. Ainuüksi üleolevatele faktiväidetele

ning sündmustele tuginedes on tõendatud see asjaolu, et hageja ei sõlminud kostjaga soojusenergia

müügilepingut põhjendatud alustel, s.o ajani, mil tehniliste tingimuste dokumentatsioon oleks

nõuetekohaselt täidetud ning vastaks ka tegelikkusele. Seisuga 21.12.2020 tehnilised tingimused ega

projekt ei olnud nõuetekohased, mille tõttu puudus hagejal igasugune võimalus määrata kindlaks

tarbijapaigaldise töökindlust ja ohutust. Tulenevalt sellest, et kostja ei tulnud toime tehniliste

tingimuste ega projekti koostamisega endast tulenvatel põhjustel - on välistatud igasugune nõude

esitamine hageja vastu väidetava saamata jäänud tulu kompenseerimiseks.

Hageja ei nõustu kostja tasaarvestusega. Kostja väited kahju tekitamise osas on paljasõnalised ning ei

ole kuidagi tõendatud, arvestades seda, et kostja majandustegevuse ehk sauna teenuse osutamine

osutus võimatuks kostja enda tegevusetusest. Kostja kahjuarvutus ei ole kuidagi jälgitav ega

tõendatud. Samuti hageja juhib kohtu tähelepanu, et kostja esitatud kaebus konkurentsiametile hageja

suhtes sunnivahendite kasutamiseks ei andnud mingit tulemit ning Konkurentsiamet ei alustanud

järelevalvemenetlust hageja suhtes, mis omakorda kinnitab, et ka Konkurentsiamet ei näinud hageja

tegevuses käitumist, mis oleks vastuolus kaugkütteseaduses sätestatuga. Hageja juhib kohtu

tähelepanu, et enam kui kahe aasta jooksul kostja ei ole kasutanud enda õigust pöörduda kohtu poole

kahju hüvitamise hagiga hageja vastu, mis omakorda tõendab, et ka kostja ise on teadlik, et tal

puudub igasugune tõendusmaterjal kahju hüvitamise nõudmiseks, sest hageja ei ole kostjale kahju

tekitanud ning kostja on ise tekkinud olukorras süüdi. Tulenevalt sellest, et kostja nõue hageja vastu

ei ole tõendatud, siis puudub kostjal ka õigus tasaarvestuse tegemiseks. Hageja ja kostja vahel

puuduvad vastastikud kohustused tasaarvestuse tegemiseks.

Kostja vastuväited

3. Kostja hageja nõudeid ei tunnista ja vaidleb haginõuetele vastu. Samas avaldab, et ei vaidle vastu,

et tema poolt on tasumata hagis nimetatud arved vastavas ulatuses. Kostja märgib, et vaidlusalusel

soojusenergiat tarbival objektil osutati nn linnasauna teenuseid, so ka kostja ainus põhitegevusala.

Oluline on märkida, et objektiivsetel asjaoludel oli antud teenuse osutamisega olulisi raskusi ja

piiranguid. Teenuse osutamine oli enamuse ajast peatatud seoses eriolukorraga ja pandeemiaga,

seega kostjal oli piiratud teenuse osutamine, kuid kulud pidid olema jätkuvalt kantud. Oluliseks

asjaoluks oli ka oluline energia hinnakasv. Eelnevad asjaolud ei olnud sõltuvad kostjast ning

põhjustasid olukorra, kus kostja on sunnitud tegevuse lõpetama ning kohustuste täitmiseks kinnistu

müüma. Käesoleval ajal püütaksegi leida kinnistule ostja ning võlausaldajatega on sõlmitud

kokklepped võlgnevuste ajatamiseks. Ainsana võlausaldajatest ei ole võimalik mõistlikku lahendit

leida hagejaga, kes on oma teenuse osutamisel monopoolses seisundis ning on tekitanud olulist kahju

kostjale ka lepingu sõlmimisele eelnevalt kuna takistas kostja majandustegevust. AS Narva

Soojusvõrk on Narva linnas soojusenergia müügi osas turgu valitsevaks ettevõtteks, st kostjal

puudub vastava teenuse osas alternatiiv. Soojusenergia müügita ei olnud võimalik ettevõtte (so nn

linnasaun) majandustegevus. Seoses kinnisasjalt üürniku lahkumisega soovis kinnisasja omanik

sauna tegevust jätkata iseseisvalt. Peale kehtestatud eriolukorra lõppemist Stefoniya pöördus AS-i

Narva Soojusvõrk poole soojusenergia müügilepingu sõlmimise sooviga alates 01.06.2020.a.

Nähtuvalt hageja esitatud lepingust hageja sõlmis selle kostjaga alles 04.02.2021.a. Sellele eelnes

kirjavahetus kogu nimetatud perioodi jooksul, sh kostja poolt pöördumised Konkurentsiameti poole

hageja suhtes sunnivahendite kasutamiseks. Ilmselgelt oli hageja käitumine hea usu põhimõttega

vastuolus. Hageja üleolevat suhtumist ilmestab ka asjaolu, et on keeldutud kompromissidest, sh ka

kohtumenetluses. Kostja esitab sündmuste kronoloogia, milline ilmestab kostja kahjustamist hageja

poolt:

1. 25.05.2020 tegi avaldaja kinnisasja omanikuna avalduse soojusenergia müügilepingu sõlmimiseks

ja objekti soojusenergiaga varustamise jätkamiseks.

2. 04.06.2020.a Narva Soojusvõrk keeldus müügilepingu sõlmimisest kuna väidetavalt oli neil kehtiv

leping kinnisasjalt lahkunud üürnikuga (antud ajal oli üürnik registrist kustutatud).

3. Avaldaja pöördus 10.06.2020 järjekordselt Narva Soojusvõrgu poole ettepanekuga sõlmida leping.

4. Avaldaja pöördus 25.06.2020 järjekordselt Narva Soojusvõrgu poole ettepanekuga sõlmida leping.

5. Avaldaja pöördus 30.06.2020 järjekordselt Narva Soojusvõrgu poole ettepanekuga sõlmida leping.

6. Avaldaja pöördus 10.07.2020 järjekordselt Narva Soojusvõrgu poole ettepanekuga sõlmida leping.

7. 16.07.2020. Stefoniya Kinnisvara OÜ korduvalt teavitas Narva Soojusvõrku, et objekti ülevaatuse

soovi korral tuleb omanikku teavitada, st kes, millal ja milline on eesmärk.

8. Avaldaja pöördus 21.07.2020 järjekordselt Narva Soojusvõrgu poole ettepanekuga sõlmida leping.

9. Avaldaja esitas Narva Soojusvõrgule kahjunõude seoses majandustegevuse võimatusega ja

tegevusetusega sellesse sekkumisega.

10. Narva Soojusvõrk on vaidlusalusel perioodil korduvalt üle vaadanud saunahoone soojussõlme ja

sisesüsteeme.

11. Narva Soojusvõrk eemaldas arusaamatul põhjusel tarbitava soojusenergia mõõtesüsteemi ning

see

oli tagasi paigaldamata, sh ei ole väljastatud avaldajale vastavat akti vaatamata korduvatele nõuetele.

12. Vastavalt Narva Soojusvõrk nõudele avaldaja tellimusel soovis Tehnosan OÜ teostada vajalikud

süsteemi surveproovid. Narva Soojusvõrk tingimusi järgides kutsuti nende esindajaid kahel korral

osalema surveproovil. Esindajad katsetustele ei ilmunud. Avaldaja valduses on ka vastav

kirjavahetus.

13. Avaldaja pöördus 08.09.2020 tulenevalt Narva Soojusvõrk poolt seatud tingimusele Akvilon

Projekt OÜ poole olemasoleva hoonesisese soojusvõrgu projekti koostamiseks (projekteerija T. K.).

14. 17.09.2020 edastas projekteerija teostatud projekti Narva Soojusvõrgule kooskõlastamiseks.

Kooskõlastamisest keelduti.

15. Vastavalt Narva Soojusvõrk nõudele avaldaja tellimusel teostati Tehnosan OÜ poolt vajalikud

süsteemi surveproovid 06.10.2020, Narva Soojusvõrk esindajate juuresolekul.

16. 19.10.2020.a soovis Narva Soojusvõrk jällegi juurdepääsu soojussõlmele. Sooviti arusaamatutel

põhjustel demonteerida mõõteseadmed. Avaldaja palus peale demonteerimist talle esitada akt,

kinnitusega, et seadmed olid demonteerimisel nõuetekohased (sh plommid jne) ja need on

demonteeritud Narva Soojusvõrk poolt. Akti ei ole tänaseni vaatamata lubadusest avaldajale esitatud

(23.10.2020.a, 02.11.2020 korduvalt palutud esitada akt).

17. 23.11.2020 on avaldaja sõlminud lepingu uue soojussõlme ehituseks ja tasunud teostatavate

tööde

eest. Akvilon Projekt OÜ on arvestades uuendusi teostanud projekteerimistööd ning 07.12.2020 on

projekt saadetud kooskõlastamiseks Narva Soojusvõrgule. Vastust ei laekunud. Tööd olid planeeritud

21.12.2020.a, kuid kooskõlastuseta olnud seda teha võimalik. Ka antud tööd ei saanud ka takistada

Narva Soojusvõrgul oma kohustuste täitmist.

Eelnevast on ilmne, et just hagejast tulenevalt tekitati kostjale olulised makseraskused, millistest ei

suudetudki toibuda.

11.09.2020.a esitas kostja hagejale kahjunõude perioodi 01.07.2020 – 31.08.2020.a eest summas

4914 eurot + 4902 eurot = 9816 eurot. Võlaõigusseaduse § 128 sätestab, et varaline kahju on

eelkõige otsene

varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt

asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju

hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu

saamise võimaluse kaotamises. Kahju seisnes asjaolus, et hageja, kui monopolisti tegevusetuse

tagajärjel ei onud võimalik kostja majandustegevus ning võttes aluseks üürniku poolt esitatud

majandusandmed jäi kostjal saamata tulu (millest arvestati maha tegevusega kaasnevad kulud)

eeltoodud summas. Oluline on märkida, et samas ulatuses kahju tekitati igakuiselt kuni veebruarini

2021.a. Seega kahjusumma on lisaks veel ca 20 000 eurot. Juhime tähelepanu asjaolule, et hoone

soojusvarustuseta jätmine tekitas hoonele ja küttesüsteemile ka olulisi külmakahjustusi, millises osas

kahjunõuet tänaseks esitatud ei ole. Käesolevaga kostja tasaarvestab hageja põhinõude ja

kõrvalnõuded hagejale 11.09.2020.a esitatud

kahjunõude vastava osaga. Tasaarvestuse tegemisega poolte vastastikused kohustused antud osas

loeme täidetuks.

Kostja on lisaks seisukohal, et asjas on põhjendatud oluliselt vähendada ka hageja viivise nõuet, so

kuni seadusest tuleneva viivise määrani. Nimelt on hageja tegevuse/tegevusetuse tõttu (sh ka seoses

vahepealse riikliku eriolukorraga) kostjal makseraskused, milliste tõttu on käesoleval ajal asutud

müüma kostja ainsat vara.

Kokkuvõtteks on kostja seisukohal, et hagiavaldus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata ja kõik

menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.

Kohtuotsuse põhjendused

4. Kohus, tutvunud poolte poolt kirjalikult esitatuga ning uurinud seadusest juhindudes kõiki

tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel

tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi

kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste

alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole

esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab

kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja

vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta

esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu

eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja

vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

6. Hageja soojusenergia müüjana nõuab kostjalt kui soojusenergia ostjalt/ saajalt tasu osutatud

teenuse eest. Kaugkütteseaduse (KKütS) § 8 lg 2 kohaselt on võrguettevõtja kohustatud oma

võrgupiirkonnas müüma kõigile võrguühendust omavatele tarbijatele soojust vastavalt võrgu

tehnilistele võimalustele ja KKütS § 14 lg 1 kohaselt tagama võrguühendust omavate tarbijate

varustamise soojusega käesoleva seaduse, tegevusloa tingimuste või kohaliku omavalitsuse volikogu

otsuse ja sõlmitud lepingu kohaselt.

6.1. Vaidlust ei ole selles, et 04.02.2021 sõlmisid hageja ja kostja tähtajatu soojusenergia

müügilepingu nr xxxx. Lepingu kohaselt hageja müüb ja kostja ostab soojusenergiat. Ostja kasutab

soojusenergiat aadressil Kerese 27 Narva ja tarbitud soojusenergia eest maksab ostja müüjale

vastavalt kinnitatud tariifidele (tl 13, 16). Vaidlust ei ole ka selles, et hageja on taganud eelmärgitud

tarbimiskohas soojusenergia varustatuse ja kostja on soojusenergiat tarbinud. Tuvastatult on hageja

esitanud kostjale arve nr 929382990523 summas 2015,08 eurot (tl 19-20) ja arve nr 929941248238

summas 1895,11 eurot (tl 21-22), kokku summas 3910,19 eurot, mis on kostja poolt tasumata.

Kostja ei ole vaidlustanud arvete kättesaamist ja seda, et arved on hagiavalduses esitatud ulatuses

tasumata. Kostja ei vaidle vastu ka arvete suurusele. Viidatud asjaolud on ka tõendatud asjas esitatud

tõenditega, so soojusenergia müügileping nr xxxx (tl 8-18), hagi aluseks olevad arved (tl 19-20, 21-

22). Hageja taotleb põhivõlgnevuse 3910,19 euro kostjalt väljamõistmist.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 kohaselt on hageja ja kostja vahel võlasuhe, mis tuleneb

soojusenergia müügilepingust nr xxxx ja mille alusel müüb hageja kostjale soojusenergiat lepingus

sätestatud tingimustel. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub

raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 alusel rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui

lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks

lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega

esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks

muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle

välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Lepingu p 4.9. kohaselt ostja kohustub tasuma arveid tarbitud soojusenergia eest 14

(neljateistkümne) kalendripäeva jooksul arve esitamise hetkest. Arve mittetähtaegsel tasumisel on

müüjal õigus nõuda viivise tasumist, mille suurus on 0,2% tähtajaks tasumata summast iga viivitatud

päeva eest, alates 15 (viieteistkümnendast) kalendripäevast arvates arve esitamise kuupäevast, ning

ostjal on kohustus see tasuda müüja poolt osutatud tähtajaks. Lepingu punkti 4.6. kohaselt

võlgnevuse olemasolul ostja poolt makse laekumisel on soojusettevõtjal õigus esimeses järjekorras

lugeda tasutuks kõige vanema makse mittekohesest tasumisest tulenev viivisevõlgnevus, seejärel

kõige vanem maksevõlgnevus ning alles seejärel alles jäävate rahaliste vahendite arvelt hilisemate

võlgnevuste kustutamine.

Hageja on avaldanud, et lepingu raames tasumiseks esitatud arvete tasumata jätmisega kujunes kostja

võlgnevus järgnevalt: arve nr 929382990523 summas 2015,08 eurot muutus sissenõutavaks

21.01.2022. Eelnimetatud arve katteks laekumisi ei toimunud. Seega tekkis summalt 2015,08 eurolt

perioodil 21.01.2022 kuni hagivalduse koostamise kuupäeva seisuga s.o 13.01.2023 viivis

päevamääraga 0,2% kokku 1 442,80 eurot. Arve nr 929941248238 summas 1 895,11 eurot muutus

sissenõutavaks 22.02.2022. Eelnimetatud arve katteks laekumisi ei toimunud. Seega tekkis summalt

1 895,11 eurolt perioodil 22.02.2022 kuni hagivalduse koostamise kuupäeva seisuga s.o 13.01.2023

viivis päevamääraga 0,2% summas kokku 1235,61 eurot. Kokku moodustab sissenõutavaks

muutunud viivis 2678,41 eurot, mille väljamõistmist kostjalt hageja taotleb. Kohus kontrollis hageja

poolt avaldatu ja arvete alusel põhivõlgnevuse ja sissenõutavaks muutunud viivise kujunemist ning

leiab, et hageja arvestus on õige. Kostja ei ole ka esitanud vastuväiteid hageja arvestusele.

Täiendavalt taotleb hageja kostjalt välja mõista alates 14.01.2023 edasiulatuv viivis põhinõudelt 3

910,19 eurolt soojusenergia müügilepingus nr xxxx sätestatud määras 0,2% päevas, kuid koos

sissenõutavaks muutunud viivisega mitte rohkem kui põhinõudele vastav summa.

6.2. Kostja on seisukohal, et asjas on põhjendatud oluliselt vähendada hageja viivise nõuet, so kuni

seadusest tuleneva viivise määrani. Kostja avaldab, et hageja tegevuse/tegevusetuse tõttu (sh ka

seoses vahepealse riikliku eriolukorraga) tekkisid kostjal makseraskused, milliste tõttu on käesoleval

ajal asutud müüma kostja ainsat vara. Kostja on ka selgitanud, et soojusenergiat tarbival objektil

osutati nn linnasauna teenuseid, so ka kostja ainus põhitegevusala. Objektiivsetel asjaoludel oli antud

teenuse osutamisega olulisi raskusi ja piiranguid. Teenuse osutamine oli enamuse ajast peatatud

seoses eriolukorraga ja pandeemiaga, seega kostjal oli piiratud teenuse osutamine, kuid kulud pidid

olema jätkuvalt kantud. Oluliseks asjaoluks oli ka oluline energia hinnakasv. Eelnevad asjaolud ei

olnud sõltuvad kostjast ning põhjustasid olukorra, kus kostja on sunnitud tegevuse lõpetama ning

kohustuste täitmiseks kinnistu müüma. Ka leiab kostja, et hagejast tulenevalt tekitati kostjale olulised

makseraskused, millistest ei suudetudki toibuda. Kostja esitas tõendina pöördumised hageja ja

Konkurentsiameti poole (tl 46-49, 52-54, 57).

VÕS § 113 lg 8 kohaselt viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt

käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv

on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel

vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise

lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohtupraktikas on

selgitatud, et viivise suuruse ebaproportsionaalsuse tõendamise kohustus on üldjuhul sellel, kes

taotleb viivise vähendamist, ning üksnes erandina, kui nõutakse seaduses sätestatud määrast

suuremat viivist, peab põhivõlast suurema viivisenõude korral tõendama vastava kahju olemasolu

võlausaldaja (RKTKo 12.06.2019, 2-18-7296, p 23). Viivise vähendamise võimalus on seaduses ette

nähtud selleks, et vältida olukorda, kus viivis on võrreldes rikkumisega ilmselgelt

ebaproportsionaalne või muul põhjusel ebamõistlik. Seega saab viivist vähendada eelkõige juhul, kui

kokkulepitud suuruses viivise maksmine oleks kohustatud isiku jaoks ilmselgelt ebaõiglane.

Asjaolud, mille alusel kohus saab otsustada, kas viivise täies ulatuses nõudmine oleks väga

ebaõiglane, peab esile tooma viivise maksmiseks kohustatud isik.

Oma lepinguliste kohustuste täitmisel peavad pooled juhinduma lepingus sätestatust. Kostjaga

sõlmitud soojusenergia müügilepingu punkti 4.9. teise lause kohaselt arve mittetähtaegsel tasumisel

on müüjal õigus nõuda viivise tasumist, mille suurus on 0,2% tähtajaks tasumata summast iga

viivitatud päeva eest, alates 15 (viieteistkümnendast) kalendripäevast arvates arve esitamise

kuupäevast, ning ostjal on kohustus see tasuda müüja poolt osutatud tähtajaks. Kohtu hinnangul ei

ole viivis päevamääraga 0,2% vastuolus kohtupraktikaga ning on kasutatav ettevõtete vahelistes

lepingulistes suhetes. Riigikohus ei ole pidanud majandustegevuses ebamõistlikult kahjustavaks

viivisemäära 0,25% päevas so 91,25% aastas (RKTKo 2-18-17536, p 17).

Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud asjaolusid, mis annaksid aluse VÕS § 162 lg 1

kohaldamiseks ja viivise vähendamiseks. Esitatud tõenditega seda tuvastada ei ole võimalik. Kohus

leiab, et hageja viivise arvestus on õige ja viivise nõudmine on ka põhjendatud. Kohus osutab ka, et

kostja pidi ette nägema, et kohustuse täitmisega viivitamise korral on hagejal õigus nõuda kostjalt

viivist. Kostja oli pikema aja vältel arvete tasumisega viivituses ning viivise rakendumine sõltus

kostjast endast (so tegevusest). Samuti märgib kohus, et kostja majandustegevusest tulenev eripära

oli kostjale teada ja kostja pidanuks oma rahavooge maksevõimekuse osas paremini planeerima.

Eelnevast tulenevalt tuleb kostja taotlus viivise vähendamiseks jätta rahuldamata.

6.3. Kostja on kohtumenetluses teinud protsessuaalse tasaarvestusavalduse, mis on lubatav (RKTKo

05.04.2019, 2-16-16481 p 15). Kostja avaldab, et peale kehtestatud eriolukorra lõppemist pöördus

kostja AS-i Narva Soojusvõrk poole soojusenergia müügilepingu sõlmimise sooviga alates

01.06.2020.a. Hageja sõlmis kostjaga lepingu alles 04.02.2021.a. Sellele eelnes kirjavahetus kogu

nimetatud perioodi jooksul, sh kostja poolt pöördumised Konkurentsiameti poole hageja suhtes

sunnivahendite kasutamiseks. Kostja on seisukohal, et hageja on kostjale perioodil 01.07.2020-

31.08.2020 tekitanud kahju summas 4914 eurot + 4902 eurot = 9816 eurot. Kahju seisnes asjaolus, et

hageja, kui monopolisti tegevusetuse tagajärjel ei onud võimalik kostja majandustegevus ning võttes

aluseks üürniku poolt esitatud majandusandmed jäi kostjal saamata tulu (millest arvestati maha

tegevusega kaasnevad kulud) eeltoodud summas. Samas ulatuses kahju tekitati igakuiselt kuni

veebruarini 2021.a. Seega kahjusumma on lisaks veel ca 20 000 eurot. Hoone soojusvarustuseta

jätmine tekitas hoonele ja küttesüsteemile ka olulisi külmakahjustusi, millises osas kahjunõuet

esitatud ei ole. Kostja tasaarvestab hageja põhinõude ja kõrvalnõuded hagejale 11.09.2020.a esitatud

kahjunõude vastava osaga ja loeb sellega poolte vastastikused kohustused täidetuks. Kostja on

esitanud tõenditena pöördumised Konkurentsiameti ja hageja poole (tl 46-49) ja kahjunõude (tl 52-

54,57).

Hageja ei nõustu kostja tasaarvestusega ja leiab, et hageja ja kostja vahel puuduvad vastastikud

kohustused tasaarvestuse tegemiseks ning kostja nõue hageja vastu ei ole tõendatud, seega puudub

kostjal õigus tasaarvestuse tegemiseks. Hageja on esitanud tõenditena hageja vastused kostjale (tl 63-

76, 78-81).

VÕS § 186 p 2 kohaselt lõpeb võlasuhe tasaarvestusega. VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut

(tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise

kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui

tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.

VÕS § 197 lg 2 järgi lõpevad tasaarvestuse tulemusena poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil

neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kui ühe või mõlema nõude eest on juba

makstud intressi, ei ulatu tasaarvestus tagasi rohkem kui viimase ajavahemiku lõpuni, mille eest

intressi maksti. Tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele (VÕS § 198). VÕS § 200 lg

4 kohaselt tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid.

Nimetatud sätte kohaselt on tasaarvestust välistavateks vastuväideteks VÕS § 200 lg 4 tähenduses

sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku (kohustus on

täidetud, kohustus on lõppenud, kohustus on kehtetu), s.t vastuväited, mis annavad poolele õiguse

võlgnetava kohustuse täitmisest kestvalt või mingi ajavahemiku jooksul keelduda. Riigikohus on

selgitanud (RKTKo 15.06.21, 2-19-15657 p 12), et kui pool esitab kohtumenetluses teise poole

nõudele tasaarvestuse vastuväite, kuid teine pool vaidleb tasaarvestusele vastu, tuleb kohtul sisuliselt

hinnata, kas teise poole vastuväited tasaarvestusele välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude

maksmapaneku, ning sellises olukorras VÕS § 200 lg 4 ei kohaldu. Sellises olukorras peab kohus

sisuliselt hindama poolte vastuväiteid tasaarvestustele ning tegema kindlaks, millises ulatuses on

tasaarvestused toimunud.

Kostja on soovinud hageja soojusenergia müügiarved tasaarvestada kostja saamata jäänud tuluga.

VÕS § 128 lg 2 sätestab, et varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu.

Saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud

ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks

esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises (lg 4). Kohus

möönab, et saamata jäänud tulu kui oletusliku tulu tõendamine võib olla keeruline, kuid kahjunõude

eeldusena pidi kostja tõendama asjaolusid, mis annavad alust hinnata tulu saamise tõenäosust. Kohus

on kostjale selgitanud, et kostjal on tõendamiskoormis tasaarvestuseks esitatud nõude osas (tl 91p).

Kostja oma tõendamiskoormist täitnud ei ole. Kostja tõenditega (tl 46-49, 52-54,57) ei ole saamata

jäänud tulu tuvastatav. Kostja tõenditest ei nähtu ka üldisemalt seda, et hageja oleks kostjat

majanduslikult kahjustanud. Koos kostja tõenditega tuleb hinnata ka hageja poolt esitatud tõendeid

(tl 63-76, 78-81). Kohtu hinnangul ei ole tõenditest tuvastatav, et hageja oleks keeldunud kostjaga

soojusenergia müügilepingu sõlmimisest ja/või käitunud hea usu põhimõte vastaselt. KKütS § 8 lg 2

kohaselt võrguettevõtja on kohustatud oma võrgupiirkonnas müüma kõigile võrguühendust

omavatele tarbijatele soojust vastavalt võrgu tehnilistele võimalustele. KKütS § 10 lg 1 kohaselt

võrguettevõtja on kohustatud võrgu tehniliste võimaluste piires ühendama võrguga kõik

võrguettevõtja võrgupiirkonnas asuvad liitumistaotluse esitanud isikute (edaspidi liituja)

tarbijapaigaldised, kui sellega ei seata ohtu varasemate liitujate varustuskindlust. 04.06.2020 vastas

hageja kostja taotlusele lepingu sõlmimiseks alljärgnevalt: “…AS Narva Soojusvõrk teatab, et

seisuga 01.06.2020 on Teie poolt märgitud objekti aadressil olemas kehtiv soojusenergia ostu-müügi

leping. Peale ülalmainitud lepingu lõppemist vaatab AS Narva Soojusvõrk läbi Teie võimalused

soojusvõrguga liitumiseks ning selleks on Teil vaja esitada tehniliste tingimuste taotlus.“ (tl 67-68,

69). Hageja on selgitanud, et tehniliste tingimuste taotlus on hageja veebilehel avalikult kättesaadav

ja nimetatud soojusenergia müügileping lõppes alles 27.06.2020. KKütS § 10 lg 2 kohaselt

liitumistaotluse rahuldamisest keeldumist peab võrguettevõtja kirjalikult põhjendama 30 päeva

jooksul, alates taotluse saamisest. Hageja vastas kostjale seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. Hageja

on kostjat ka mitmel korral informeerinud, et kostjaga lepingu sõlmimise eelduseks on soojussõlme

kooskõlastatud projekt, eesmärgiga kontrollida tehnilise seisundi vastavust (tl 63-64, 78-80). Hageja

on selgitanud, et soojussõlme kooskõlastatud projekti on võrguettevõtjale vaja selleks, et kontrollida

liitumispunktis soojussõlme tehnilist vastavust liidetavale koormusele. Tehniliste tingimuste alusel

koostatud projekt tuleb alati kooskõlastada võrguettevõtjaga. Hageja on kostjale ka selgitanud, et

projekteerija poolt koostatud projekt on tehtud olemasolevale skeemile ning, et peale hageja objekti

külastust (06.10.2020) selgus, et projekt on tehtud skeemile, mida ei ole olemas ja mis ei vasta antud

objektile (tl 70-76). Seisuga 21.12.2020 saatis hageja projekteerijale mõned märkused ja täiendused

projekti kohta, milles samuti palus saata parandatud versiooni uuesti (tl 66). Seega on tuvastatav, et

hageja ei sõlminud kostjaga soojusenergia müügilepingut seetõttu, et seisuga 21.12.2020 tehnilised

tingimused ega projekt ei olnud nõuetekohased, mistõttu puudus hagejal võimalus määrata kindlaks

tarbijapaigaldise töökindlus ja ohutus. Hageja lisab ka, et Konkurentsiamet ei alustanud

järelevalvemenetlust hageja suhtes, mis samuti kinnitab, et ka Konkurentsiamet ei näinud hageja

tegevuses vastuolu kaugkütteseaduses sätestatuga. Kostja ei ole eeltoodut ümber lükanud.

Eeltoodu alusel ei ole kostja tasaarvestus põhjendatud.

Kohus peab vajalikuks märkida, et tegemist on hagimenetlusega ning TsMS § 230 lg 1 kohaselt on

poolel kohustus tõendada neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Riigikohus

on selgitanud (vt lahend nr 3-2-1-41-15 p 19), et kui pooled ei vaidle nõude õigusliku aluse üle, ei

ole kohtul kohustust selgitada pooltele tõendamiskoormise jaotust ega seda, kas esitatud tõenditest

piisab nõude rahuldamiseks.

6.4. Kuivõrd hageja nõue ei ole lõppenud kostja tasaarvestusega ja viivise vähendamiseks alused

puuduvad, tuleb hagi rahuldada ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 3

910,19 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 2 678,41 eurot ning viivis alates 14.01.2023

põhinõudelt 3 910,19 eurolt lepingus sätestatud määras 0,2% päevas kuni põhinõude täieliku

täitmiseni, kuid koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte rohkem kui põhinõudele vastav

summa.

7. TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Asja menetlenud

kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning määrab kindlaks

menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (TsMS § 173 lg 1 ja § 174 lg 1). Menetluskulud on

menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1).

Kohus rahuldab hagi, seega jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskuluks käesolevas

asjas on hagilt tasutud riigilõiv 770 eurot (tl 27). Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista hageja

menetluskulu ja väljamõistetud menetluskulu suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni

täitmiseni menetluskulult viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses. Kostja ei ole hageja menetluskulule vastuväiteid esitanud.

Kohus leiab, et hageja menetluskulu on põhjendatud ja vajalik. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks

välja menetluskulu (riigilõiv) summas 770 eurot.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse

alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja taotlusel, mõistab

kohus kostjalt hageja kasuks välja ka viivise menetluskuludelt (770 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

8. TsMS § 445 lg 1 kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi

ja korra. Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse väljamõistetud summade kandmiseks hageja AS

Narva Soojusvõrk arvelduskontole AS-s Xxxx nr xxxx, kasutades viitenumbrit 92922884752. Kohus

määrab, et kostjal tuleb võlgnetavad summad kanda AS Narva Soojusvõrk arvelduskontole AS-s

Xxxx nr xxxx, kasutades viitenumbrit 92922884752.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaire Pullerits

Kohtunik