1-24-7626/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-24-7626

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. jaanuaril 2025 Tallinnas

Kriminaalasja number

1-24-7626

Kohtunik

Liina Pohlak

Kohtuistungi sekretär

Thea Tikenberg

Kriminaalasi

Maksim Vassiljuk süüdistatuna KarS § 209 lg 2 p-de 1, 4

järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör

Marika Reintop

Süüdistatav

Maksim Vassiljuk – isikukood 39612055214, xxxx

kodanik, elukoht xxxx, emakeel xxxx, valdab xxxx, xxxx,

töötab xxxx, telefon xxxx, e-post:

xxxx,

varem

kriminaalkorras karistatud.

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada Maksim Vassiljuk KarS § 209 lg 2 p-de 1, 4 järgi ning mõista

karistuseks vangistus 1 aasta.

KarS § 65 lg 1 alusel lugeda käesoleva otsusega mõistetav kergem karistus kaetuks

Harju Maakohtu 12.01.2022 otsusega nr 1-21-7838 mõistetud raskema karistusega ning

mõista liitkaristuseks vangistus 2 aastat 6 kuud.

KarS § 73 sätteid kohaldades määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui Maksim

Vassiljuk ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.

Välja mõista Maksim Vassiljukilt KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel määratud

kaitsjale makstud tasu summas 483,12 eurot riigituludesse.

Kohustada Maksim Vassiljuki tasuma väljamõistetud kaitsjatasu 12 kuu jooksul

kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 40,26 eurot.

Menetluskulud summas 483,12 eurot tasuda osamaksetena Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447

Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või

EE957700771001523585 AS-is LHV Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida

viitenumber 99925700001372. Selgitusse võib märkida: „Maksim Vassiljuk,

kriminaalasi 1-24-7626, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses

tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka

kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Välja mõista Maksim Vassiljukilt:

-

kannatanu S. K. kasuks 16 510,72 eurot, mis kanda S. K. arvelduskontole nr xxxx

Xxxx AS-is;

-

kannatanu K. K. kasuks 22 366,20 eurot, mis kanda K. K. arvelduskontole nr xxxx

Xxxx AS-is.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15

päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete

või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest

mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kuriteo asjaolud

Maksim Vassiljuki süüdistatakse käesolevas kriminaalasjas selles, et tema tekitas tegelikest

asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil teisele

isikule varalise kahju alljärgnevatel asjaoludel:

- mais 2020, hiljemalt 15.05.2020, Tartus, varalise kasu saamise eesmärgil, äriprojekti

ettekäändel, veenis S. K.t, et viimane võtaks enda nimele erinevaid laenukohustusi ja sõlmiks

temaga tähtajalise laenulepingu, lubades, et maksab kannatanule investeeringu summast 10%,

seejärel maksab kannatanule iga kuu raha laenumaksete summas ning kui saabub lepingu

laenu tagastamise tähtaeg ehk 19.11.2020, annab kannatanule tagasi raha, mis kannatanu oli

talle lepingu järgi laenuks andnud.

Tegelikult mingeid äriprojekte ei eksisteerinud ning Maksim Vassiljukil puudus kavatsus S.

K. nimele võetud laenukohustusi täita või tagastada raha S. K.le. Maksim Vassiljuki veenmise

tulemusel nõustus S. K. ettepanekuga võtta laenud enda nimele ja allkirjastas Maksim

Vassiljuki poolt esitatud näiliku laenulepingu nr xxxx.

15.05.2020 esitas Maksim Vassiljuk S. K. nimel internetikeskkonnas xxxx, xxxx, xxxx, xxxx,

xxxx laenutaotlused, mille alusel nimetatud krediidiasutused sõlmisid laenulepingud ning

krediidiasutused tegid väljamaksed S. K. Xxxx arveldusarvele xxxx:

AS B laenulepingu nr xxxx summas 1455 eurot, mille alusel tehti väljamakse 1368,43 eurot,

OÜ P laenulepingu nr xxxx summas 3750 eurot, mille alusel tehti väljamakse 3562,50 eurot,

AS B laenulepingu nr xxxx summas 5000 eurot, mille alusel tehti väljamakse 4925 eurot,

C OÜ laenulepingu nr xxxx summas 400 eurot, mille alusel tehti väljamakse 400 eurot;

AS E krediidikonto nr xxxx, mille alusel tehti väljamakse 965,50 eurot.

Maksim Vassiljuk veenis S. K.t krediidiasutustelt tema kontole laekunud raha sularahas välja

võtma ja temale üle andma, osaliselt ka kandma Maksim Vassiljuki kontole, mida kannatanu

tegi, sh kandes 22.05.2020 800 eurot Maksim Vassiljuki kontole xxxx.

Tegelikult ei kavatsenud Maksim Vassiljuk laenuraha tagastada, vaid tegutses varalise kasu

saamise eesmärgil.

Antud tegevusega tekitas Maksim Vassiljuk varalise kahju S. K.le summas 16 510,72 eurot.

- Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, tegutsedes ühiselt ja

kooskõlastatult grupis koos M. T., tekitas tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse

loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil teisele isikule varalise kahju alljärgnevatel

asjaoludel:

- oktoobris 2020, Tallinnas, varalise kasu saamise eesmärgil, äriprojekti ettekäändel, veenis

M. T. K. K.t, et viimane võtaks enda nimele erinevaid laenukohustusi ja sõlmiks temaga

tähtajalise laenulepingu, lubades, et maksab kannatanule investeeringu summast 10-15%,

seejärel maksab kannatanule iga kuu raha laenumaksete summas, väites, et tegemist on

legaalse äriga.

Tegelikult mingeid äriprojekte ei eksisteerinud ning M. T.il puudus kavatsus K. K. nimele

võetud laenukohustusi täita või tagastada raha K. K.le. M. T.i veenmise tulemusel nõustus K.

K. ettepanekuga võtta laenud enda nimele ja sõlmis M. T.iga näiliku laenulepingu.

Ajavahemikul 10.11.2020-14.11.2020 Maksim Vassiljuk, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult

koos M. T.iga, esinedes IT-valdkonna spetsialistina varjunime M. K. all, saades enda valdusse

K. K. isikuandmed, internetipanga kasutajatunnuse, esitas K. K. nimel internetikeskkonnas

xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx laenutaotlused, mille alusel nimetatud krediidiasutused

sõlmisid laenulepingud ning tegid väljamaksed K. K. Xxxx arveldusarvele nr xxxx järgmiselt:

AS B laenulepingu nr xxxx summas 6911 eurot, mille alusel tehti väljamakse 6500 eurot,

C laenulepingu nr xxxx summas 4560 eurot, mille alusel tehti väljamakse 4468,80 eurot,

T AB / M OÜ laenulepingu nr xxxx summas 1500 eurot, mille alusel tehti väljamakse 1500

eurot,

AS E krediidikonto nr xxxx summas 2000 eurot, mille alusel tehti väljamakse 1062,40 eurot,

T laenulepingu nr xxxx summas 5100 eurot, mille alusel tehti väljamakse 5000 eurot,

B OÜ laenulepingu nr xxxx summas 1000 eurot, mille alusel tehti väljamakse 1000 eurot.

Pärast raha saamist, kandis K. K. M. T.i korraldusel nimetatud raha edasi järgmiselt:

12.11.2020 2 ülekannet summades 5000 eurot ja 4000 eurot J. F. kontole, 14.11.2020 150

eurot D. V. kontole. Samuti võttis K. K. ajavahemikul 12.11.2020-13.11.2020 välja sularahas

10 400 eurot, mille andis M. T.i korraldusel temale sularahas üle.

Antud tegevusega tekitas Maksim Vassiljuk ühiselt ja kooskõlastatult M. T.iga K. K.le

varalise kahju summas 22 366,20 eurot.

Seega Maksim Vassiljuk, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, grupis, tekitas

teisele isikule varalise kahju tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise

teel varalise kasu saamise eesmärgil, st pani toime KarS § 209 lg 2 p 1, 4 järgi

kvalifitseeritavad kuriteod.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused

Süüdistatava Maksim Vassiljuki, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 07.01.2025 sõlmitud

kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Maksim Vassiljuki süüdi tunnistamist KarS § 209 lg 2

p-de 1, 4 järgi ja tema karistamist vangistusega 1 aasta. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel

moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 12.01.2022 otsusega mõistetud karistuse

ärakandmata osa, s.o 2-aastase 6-kuulise vangistusega ning lugedes kergema karistuse kaetuks

raskeima karistusega, mõista liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud vangistust. Kohaldades KarS § 65

lg 3 ning § 73 lg 1 ja 3 määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui

süüdimõistetu ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1

kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskuluna süüdistatavalt välja KrMS § 180 lg 1 ja § 175

lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest summas 483,12 eurot.

Kuna käesoleva kriminaalasja esemeks olev tegu on toime pandud enne eelmist kohtuotsust,

siis juhindudes Riigikohtu lahendist nr 3-1-1-24-11 ning KrMS § 179 lg-st 2, käesolevas

kriminaalasjas sundraha välja ei mõisteta.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendi nr 3-1-1-7-16 p-s 5.2 asunud seisukohale, et: „29.

märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka

süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör,

süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses

tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti

võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg

3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt

hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana,

see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks

tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna

eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise

ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja

toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad

kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või

vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa

väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma

kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“

Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt

väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks

kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada.

Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate

menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud

seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale

kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates

kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja

jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul

tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks

riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku

olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-110-13 p-st 7 määrab kohus kindlaks ka

igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

Liina Pohlak

Kohtunik