2-24-111669/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Moonika Tähtväli

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.01.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-111669

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi A. B. vastu põhivõla

991,67 euro, viivise 212,87 euro ja alates 14.05.2024

viivise saamiseks täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses

Tsiviilasja hind

1328,49 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (10746479), esindaja

A. J.

Kostja: A. B. (XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi A. B. vastu põhivõla 991,67 euro,

viivise 212,87 euro ja alates 14.05.2024 viivise saamiseks täitmiseni VÕS § 113 lõike

1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2. Jätta menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda. Märkida, et kostjale

hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

1. Aktiva Finance Group OÜ esitas 27.03.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 1071,75 euro saamiseks. Kohus 26.04.2024 määrusega lõpetas

maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle menetlemiseks Harju Maakohtule.

2. 14.05.2024 hagis ja selle 24.05.2024 täpsustuses palub hageja kostjalt välja mõista

põhivõla 991,67 eurot, viivise 212,87 eurot ja alates 14.05.2024 viivise VÕS § 113 lõike

1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

3. Hagi kohaselt on kostja ja Elisa Eesti AS vahel sõlmitud järgmised lepingud:



19.02.2013 sõlmiti liitumisleping leping nr. 2352638, mille alusel osutas hageja

kostjale Eripakett 3 sisalduvaid teenuseid. Kostja sai endale sim-kaardi ja telefoni nr

XXX. Tasumine käis hinnapakett ,,Eripakett 3’’ hinnakirja alusel.



14.05.2020 sõlmiti seadmekindlustus leping nr 9471897, mille alusel osutas hageja

kostjale seadmekindlustust. Kindlustatud objektiks oli Huawei P30. Kostja oli

kohustatud tasuma perioodil 14.05.2020-13.05.2022 igakuiselt kindlustusmakse 5,79

eurot kuus. Kokku oli kindlustus perioodi maksed summas 138,96 eurot.



13.07.2021 sõlmiti osamaksetega vara müügileping nr 11188200, mille alusel sai

kostja endale 24 osamaksega OnePlus Nord CE 5G 12+256GB seadme. Kostja oli

kohustatud tasuma 16,62 eurot kuus, perioodil 24 kuud.



13.07.2021 sõlmiti nutikindlustuse leping nr 11188199, mille alusel hageja osutas

kostjale nutikindlustust. Kindlustatud objektiks oli OnePlus Nord CE 5G 12+256GB.

Kostja oli kohustatud tasuma perioodil 13.07.2021-12.07.2026 igakuiselt

kindlustusmaksu summas 4,19 eurot kuus. Kokku oli kindlustus perioodi maksed

summas 251,4 eurot.



19.09.2021 sõlmiti nutikindlustuse leping nr 11511831, mille alusel hageja osutas

kostjale nutikindlustust. Kindlustatud objektiks oli CAT B40 dual sim. Kostja oli

kohustatud tasuma perioodil 19.09.2021-18.09.2026 igakuiselt kindlustusmaksu

summas 3,09 eurot kuus. Kokku oli kindlustus perioodi maksed summas 185,4 eurot.



24.09.2021 sõlmiti liitumisleping leping nr. 1153334, mille alusel osutas hageja

kostjale Soodne 4,99 sisalduvaid teenuseid. Kostja sai endale sim-kaardi ja telefoni nr

XXX. Tasumine käis hinnapakett ,,Soodne 4,99’’ hinnakirja alusel.



24.09.2021 sõlmiti liitumisleping leping nr. 11533329, mille alusel osutas hageja

kostjale Soodne 4,99 sisalduvaid teenuseid. Kostja sai endale sim-kaardi ja telefoni nr

XXX. Tasumine käis hinnapakett ,,Soodne 4,99’’ hinnakirja alusel.



03.11.2021 sõlmiti liitumisleping leping nr. 11780725), mille alusel osutas hageja

kostjale Praktiline koduinternet sisalduvaid teenuseid. Tasumine käis

hinnapakett ,,Praktiline koduinternet’’ hinnakirja alusel.



03.11.2021 sõlmiti osamaksetega vara müügileping nr 11780727 (11780725 lepingu

lisa), mille alusel sai kostja endale üle õhu koduinterneti 4G ruuteri BS35 seadme.

Kostja oli kohustatud tasuma 5 eurot kuus, perioodil 36 kuud.

4. Lepingute sõlmimisega kinnitas kostja, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks osaks

olevaid teenuste kasutamise üldtingimusi.

5. Kostja kasutas Elisa Eesti AS teenuseid nende eest tasumata. Kostja on jätnud tasumata

talle perioodi eest 01.01.2022-01.04.2022 esitatud arved summas 991,67 eurot. Arve nr

2033083486

võlg on 407,73 eurot, arve nr 2033372378 võlg on 108,05 eurot, arve

2033668162 võlg on 72,40 eurot ja arve nr 2034026253 võlg on 403,49 eurot. Arvel nr.

2033083486 nõutakse 407,73 eurot lepingute nr: 11533329, 1153334, 11780725,

2352638, 11188200, 11511831, 9471897, 11188200 eest. Arvel nr. 2033372378 nõutakse

108,05 eurot lepingute nr: 11533329, 1153334, 11780725, 2352638, 11188199,

11511831, 9471897, 11188200 eest. Arvel nr. 2033668162 nõutakse 72,40 eurot

lepingute: 2352638, 11780725, 11188199, 11511831, 9471897, 11188200 eest. Arvel nr.

2034026253 nõutakse 403,49 eurot lepingute: 2352638, 11780725, 11188199, 11511831,

9471897, 11188200 eest.

6. Vastavalt Elisa Eesti AS üldtingimuste p 7.10 nõuab hageja kostjalt viivist VÕS § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatusest. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud

viiviseid viimase arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast ehk 19.04.2022 kuni

hagiavalduse esitamise kuupäevani 13.05.2024. Sissenõutavaks muutunud viivisenõue on

212,87 eurot. Lisaks taotleb hageja edasiulatuva viivise välja mõistmist VÕS § 113 lõike

1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 14.05.2024.

7. 11.03.2024 loovutas Elisa Eesti AS kostja vastased nõuded OÜ Aktiva Finance Group

koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid. Nõude loovutuse teatisega

ning lepingute ülesütlemise/ lõpetamisega lõpetatakse korraga kõik lepingud, mis on

olnud võlgnevuses ning ka teised lepingud, mis on sõlmitud või kehtivad. Kuna kostjal oli

4 arvega võlgnevus, siis öeldi üles kõik kehtivad lepingud ning loovutati nõue/ nõuded

hagejale.

Kostja vastuväited

8. Kostja kohtule ei vastanud.

Kohtuotsuse põhjendused

9. Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid

tõendeid, tutvunud poolte seisukohtadega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

10. Maakohus leiab, et hagejal puudub nõudeõigus kostja vastu, kuna hageja ei ole tõendanud

talle nõude loovutamist.

11. VÕS § 164 lg 1 esimene lause annab võlausaldajale võimaluse loovutada oma nõue

võlgniku nõusolekust sõltumata tervikuna või osaliselt üle teisele isikule. VÕS § 164 lg 2

järgi astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 165 kohaselt

võib loovutada ka tulevikus tekkivaid ja tingimuslikke nõudeid, kui need on loovutamise

hetkel piisavalt määratletud. VÕS § 166 lg-s 1 sätestatakse nõude loovutamise piirangud.

Nõude loovutamine on käsutustehing tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 6 lg 3

tähenduses, sest sellega muudetakse olemasoleva nõudeõiguse kuuluvust. Nõude

loovutamise põhiline õiguslik tagajärg on uue võlausaldaja astumine võlasuhtesse eelmise

asemele. Nõude loovutamiseks on piisav senise ja uue võlausaldaja kokkulepe, üldist

vorminõuet nõude loovutamise lepingule seadus ei sätesta (kokkuvõtvalt Riigikohtu 29.

novembri 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-16-13381, p 11 esimene lõik ja seal viidatud

varasem praktika).

12. Kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse

VÕS § 170 kohaselt, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet

tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja

on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab

dokumendi võlgnikule. TsÜS § 6 lg 1 sätestab, et tsiviilõigused ja -kohustused võivad üle

minna ühelt isikult teisele (õigusjärglus), kui need ei ole seadusest tulenevalt isikuga

lahutamatult seotud. TsÜS § 6 lg 2 kohaselt õigusjärgluse aluseks on tehing või seadus.

TsÜS § 6 lg 3 näeb ette, et õigused ja kohustused antakse üle üleandmise tehinguga

(käsutustehing), kusjuures iga õigus ja kohustus tuleb eraldi üle anda, kui seadusest ei

tulene teisiti.

13. Eelnevast tuleneb, et iga loovutatav nõue peab olema piisavalt selgelt määratletud.

Õiguskirjanduses on leitud, et paljude nõuete korraga loovutamise (nn globaalse

loovutamise) korral on nõuete piisav määratletus saavutatav ka üksikuid nõudeid

individuaalselt loetlemata, kui vastava üldise määratluse põhjal on üheselt selge, millised

nõuded on loovutatud (M. Käerdi, VÕS komm I, 2016, § 164, p 4.2.1.g).

14. Kõnealune selgus peab olema omane nii nõuete loovutamise käsutustehingule kui ka

võlgnikule loovutamise kohta väljastatavale teatele, sest VÕS § 172 alusel võib võlgnik

keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja

poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta või senine võlausaldaja ei teata

talle nõude loovutamisest kirjalikult. Seega peab võlgnik saama talle esitatava dokumendi

(loovutamise käsutustehingu dokument või teatis) põhjal hinnata, kas just tema vastu

esitatav konkreetne nõue on loovutatud.

15. Hageja on esitanud nõude loovutamise kohta võlgnikule saadetud teatise, millest

maakohtu hinnangul ei saa tuvastada vaidlusaluse nõude loovutamist hagejale. Teatise

kohaselt on hagejale loovutatud laenulepingutest tulenevad nõuded. Hageja on nõude

alusena tuginenud erinevatele kostjaga sõlmitud teleteenuste osutamise lepingutele.

Hageja nõuded kostja vastu ei tulene ühestki laenulepingust.

16. 24.05.2024 palus kohus hagejal selgitada nõude omandamist, sest hagile lisatud

loovutusteate kohaselt on loovutatud laenulepingust tulenevad nõuded (loovutus ei

puuduta hagis toodud lepinguid).

17. Hageja selgitus, et nõude loovutuse teatisega ning lepingute ülesütlemise/ lõpetamisega

lõpetatakse korraga kõik lepingud, mis on olnud võlgnevuses ning ka teised lepingud, mis

on sõlmitud või kehtivad, ei ole maakohtu hinnangul piisav tõendamaks hagejale kostja

vastu suunatud nõude loovutamist.

18. Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-19-2204 otsuses järeldanud, et kui hageja ei ole

tõendanud talle nõude loovutamist, on see piisav hagi rahuldamata jätmiseks ja seetõttu

pole vaja käsitleda muid väited.

19. Kõik eelnevat arvestades tuleb jätta hagi rahuldamata.

20. Alternatiivselt märgib kohus, et hageja nõude kujunemine ei ole selge ja hagi tuleb jätta

rahuldamata ka sel põhjusel. Kostjal on sõlmitud hulgaliselt teleteenuse lepinguid, kuid

hageja ei ole selgelt iga arve puhul välja toonud, kuidas on selles nõutav summa

kujunenud. Nõude kujunemise väljatoomiseks ei piisa üksnes arvetele viitamisest ja seda

on kohus hagejale ka selgitanud. Hageja on iga arve puhul märkinud üldiselt lepingute

numbrid, kuid puudub viide konkreetsele lepingu punktile, mille alusel iga konkreetse

teenuse eest tasu nõutakse. Kuna kohtul ei ole võimalik aru saada, kuidas võlgnetav

summa on kujunenud, tuleb alternatiivselt jätta hagi sel põhjusel rahuldamata.

21. Menetluskulud

a.

Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja

menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses

või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad

menetluskulud hageja kanda.

b. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning

§ 177 lg 1 järgi.

c.

Kuna kostja ei osalenud menetluses, siis märgib kohus, et talle hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

d. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks

määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Moonika Tähtväli

kohtunik