2-24-113881/21 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.01.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-113881

Tsiviilasi

Holm Bank AS hagi S. N. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

873,15 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Holm Bank AS (registrikood 14080830),

lepinguline esindaja Helina Sild

Kostja: S. N. (isikukood xxxx)

Menetlusviis

Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja ja kostja vahel 27.08.2023 sõlmitud

laenulepingust nr xxxx tulenev põhivõlg 113,15 eurot ja intress perioodi 16.02.2024-

15.11.2024 eest 20,72 eurot.

3. Mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja ja kostja vahel 27.08.2023 sõlmitud

laenulepingust nr xxxx tulenevad, uuesti määratud tulevikus sissenõutavaks muutuvad

krediidi põhiosa tagasimaksed (kokku 607,15 eurot) järgmiselt:

15.02.2025 16,41 eurot

15.03.2025 16,41 eurot

15.04.2025 16,41 eurot

15.05.2025 16,41 eurot

15.06.2025 16,41 eurot

15.07.2025 16,41 eurot

15.08.2025 16,41 eurot

15.09.2025 16,41 eurot

15.10.2025 16,41 eurot

15.11.2025 16,41 eurot

15.12.2025 16,41 eurot

15.01.2026 16,41 eurot

15.02.2026 16,41 eurot

15.03.2026 16,41 eurot

15.04.2026 16,41 eurot

15.05.2026 16,41 eurot

15.06.2026 16,41 eurot

15.07.2026 16,41 eurot

15.08.2026 16,41 eurot

15.09.2026 16,41 eurot

15.10.2026 16,41 eurot

15.11.2026 16,41 eurot

15.12.2026 16,41 eurot

15.01.2027 16,41 eurot

15.02.2027 16,41 eurot

15.03.2027 16,41 eurot

15.04.2027 16,41 eurot

15.05.2027 16,41 eurot

15.06.2027 16,41 eurot

15.07.2027 16,41 eurot

15.08.2027 16,41 eurot

15.09.2027 16,41 eurot

15.10.2027 16,41 eurot

15.11.2027 16,41 eurot

15.12.2027 16,41 eurot

15.01.2028 16,41 eurot

15.02.2028 16,39 eurot

4. Jätta rahuldamata hageja põhivõla nõue 34,18 euro ulatuses, intressinõue 46,70 euro

ulatuses, lepingutasunõue 14,16 eurot, meeldetuletuskirjade saatmise hüvitise nõue 15

eurot ja viivisenõue 22,09 eurot.

5. Jätta hageja menetluskulud 84,87% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud

15,13% ulatuses hageja kanda.

6. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 224,91 eurot. Jätta kostja kasuks

menetluskulud hagejalt välja mõistmata.

7. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes

Teadaannetes.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et

ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses

on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled

esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

HAGI NÕUE JA ASJAOLUD

1. Hageja esitas 06.06.2024 hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:

1.1. välja mõista kostjalt hageja kasuks poolte vahel 27.08.2023 sõlmitud laenulepingust nr

xxxx tulenev põhivõlgnevus 754,48 eurot, intress 67,42 eurot, lepingutasu 14,16 eurot,

meeldetuletuskirjade saatmise kulu 15 eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga (06.06.2024)

sissenõutavaks muutunud viivis 22,09 eurot.

2. Hageja esitas 29.11.2024 alternatiivse nõude, milles palub mõista kostjalt hageja kasuks

välja edasiulatuvalt sissenõutavaks muutuv põhinõue summas 639,97 eurot.

2. Hageja on nõude aluseks olevate asjaolude kohta esitanud järgmised selgitused.

2.1. Hageja ja Kostja sõlmisid 27.08.2023 laenulepingu nr xxxx (Laenuleping ja lepingu

tingimused, maksegraafik ja tarbijakrediidi teabeleht), mille kohaselt väljastas hageja kostjale

laenu 879 eurot, H OÜ-lt kauba ostmiseks. Lepingu p 11 kohaselt loetakse leping sõlmituks

alates esilehel märgitud lepingu sõlmimise päevast, kui laenusaajale on väljastatud laenuandja

allkirjajäljendiga lepingudokument ja laenuandjani jõuab laenusaaja tahteavaldus, milles

väljendub soov olla seotud lepingust tulenevate õiguste ja kohustustega. Laenu summa

kantakse vastavalt lepingu p 1 laenusaaja soovil üle müüja arveldusarvele vastavalt

laenuandja ja müüja vahel sõlmitud lepingule.

Laenuleping sõlmiti tagastamise lõpptähtajaga 15.02.2028, vastavalt lepingu p 2 on

intressimäär 14,90% aastas. Lepingu koostamise päeval on lepingu p 3 alusel krediidi

kulukuse esialgne määr 29,00% aastas eeldusel, et intressimäär on 14,90% aastas,

laenutähtpäev 15.02.2028, lepingu sõlmimise tasu 15 eurot, laen võetakse kohe kasutusse ja

leping kehtib kokkulepitud aja jooksul.

Vastavalt lepingu p 2 võib hageja nõuda viivist maksetega hilinemisel lepingujärgses

intressimääras või seadusjärgses viivisemääras, kui see on kõrgem.

Laenu tagastamise graafiku kohaselt pidi laenu, intresside ja lepingutasu tagastamine toimuma

27.08.2023 summas 100 eurot, 15.09.2023 kuni 15.01.2028 osamaksena summas 24,31 eurot

ja 15.02.2028 osamaksena summas 24,02 eurot.

2.2.

Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Kostjal on

maksegraafikujärgsed osamaksed täielikult tasutud kuni 15.11.2023. Alates 15.12.2023 on

maksegraafikujärgsed osamaksed tasumata.

Hageja saatis 22.02.2024 kostjale hoiatuse, et kui 03.03.2024 ei ole võlgnevus tasutud, on

hagejal õigus laenuleping erakorraliselt üles öelda. Kostja võlga ei tasunud.

Kostjal oli tasumata osaliselt või täielikult 15.12.2023, 15.01.2024 ja 15.02.2024 osamaksed.

Hageja saatis lepingu ülesütlemise avalduse 15.03.2024 kostja e-postile xxxx. Ning samal

päeval tähitud kirjana kostja elukoha aadressile Xxxx, millega andis kostjale 2 nädalase

tähtaja võlgnevuse summa tasumiseks või kokkuleppe saavutamiseks ning informeeris, et

võlgnevuse mittetasumisel või kokkuleppe mittesaavutamisel loeb hageja lepingu alates

29.03.2024. Kostja võlga ei tasunud. Kostja tagastamata põhivõla jääk 06.06.2024 seisuga on

754 eurot 48 senti.

2.4. Lepingu punkti 2 kohaselt on hagejal õigus kostjale saata võlgnevuse kohta tasulisi

nõudekirju, mis on ette nähtud hageja veebilehel asuvas hinnakirjas. Hageja hinnakirja

kohaselt on võlateatise edastamise tasu 5 eurot. Hageja on edastanud kostjale lepingu eest

teated:

29.12.2023 saadetud teate eest nõudis hageja menetluskulu 0 eurot (Lisa 6 Võlgnevuse

meeldetuletus sms-iga 29.12.2023);

05.01.2024 saadetud teate eest nõudis hageja menetluskulu 5 eurot (Lisa 7 Võlgnevuse

meeldetuletuskiri 05.01.2024);

16.01.2024 saadetud teate eest nõudis hageja menetluskulu 0 eurot (Lisa 8 Võlgnevuse

meeldetuletuskiri 16.01.2024);

22.01.2024 saadetud teate eest nõudis hageja menetluskulu 5 eurot (Lisa 9 Võlgnevuse

meeldetuletuskiri 22.01.2024);

16.02.2024 saadetud teate eest nõudis hageja menetluskulu 0 eurot (Lisa 10 Võlgnevuse

meeldetuletuskiri 16.02.2024);

22.02.2024 saadetud teate eest nõudis hageja menetluskulu 5 eurot (Lisa 11 Võlgnevuse

meeldetuletuskiri 22.02.2024).

Kokku nõudis hageja kostjalt menetluskulu 15 eurot.

2.5. Hageja palub kostjalt välja mõista intressi, suurusega 14,90% aastas, perioodi eest

16.11.2023 kuni 28.03.2024 ehk viimasest täielikult tasutud intressi osamaksest järgmine

päev kuni lepingu ülesütlemise avalduse tähtajani, suurusega 67 eurot 42 senti.

2.6. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise, suurusega 14,90% aastas ehk 0,040822%

päevas, perioodi 16.12.2023 kuni 06.06.2024, suurusega 22 eurot 09 senti.

2.7. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista Lepingu lepingutasu. Laenulepingul on lepingu

p 2 kohaselt fikseeritud lepingutasu summas 15 eurot. Kostjal on laenulepingu

maksegraafikujärgsed lepingutasu osamaksed tasutud kuni 15.11.2023. Alates 15.12.2023 on

laenulepingu maksegraafikujärgsed lepingutasu osamaksed tasumata.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude

summa piiresse). Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud läbi

Ametlike Teadaannete 03.07.2024 ning alternatiivse nõude menetlusse võtmise määrus samal

viisil 20.12.2024. Eelnevalt on kostjale saadetud dokumendid ka kostja e-postiaadressile.

Menetlusse võtmise määrustega oli kostjale antud tähtaeg 14 päeva arvates

kättetoimetamisest. Kostja vastanud ei ole.

Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv

krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning

kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS §

4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud

ületada maksimaalset lubatud määra.

4. Kas leping on sõlmitud ja kehtis

4.1. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub

andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub

krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste

võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata

anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab

olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on

jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1).

4.2. Kohus tuvastas kohtule esitatud tõendite põhjal, et kostja on digiallkirjastanud nõude

aluseks oleva lepingu 27.08.2023, digiallkirjastatud konteineris on laenuleping nr. xxxx,

maksegraafik ja tarbijakrediidi teabeleht. Hageja on esile toonud, et lepingu tingimuste punkti

11 kohaselt loetakse leping sõlmituks alates esilehel märgitud lepingu sõlmimise päevast, kui

laenusaajale on väljastatud laenuandja allkirjajäljendiga lepingudokument ja laenuandjani

jõuab laenusaaja tahteavaldus, milles väljendub soov olla seotud lepingust tulenevate õiguste

ja kohustustega. Hageja on tõendanud, et kostja on teinud tahteavalduse. Kohtule esitatud

lepingul on ka laenuandja esindaja allkirjajäljend ning kuna kostja on selle digiallkirjastanud,

saab öelda, et laenuandja allkirjajäljendiga lepingudokument on kostjani jõudnud. Hageja

väitel saab laenusaaja lepingu alla laadida enda seadmesse lepingu allkirjastamisel, samuti on

laenusaajal võimalus hageja iseteenindusest leping igal hetkel alla laadida või sellega seal

tutvuda.

Hageja on tõendanud maksekorraldusega (dtl 108), et hageja on kandnud H OÜle 31.08.2023

üle 5085 eurot ning selgitanud (dtl 109), et selle summa sees sisaldus ka nõude aluseks oleva

lepingu alusel tehtud makse. Hageja väitel oli laenusummaks 879 eurot, ent kohtule esitatud

lepingus on väljamakstavaks laenusummaks märgitud 779 eurot (dtl 39). Hageja selgitas

vastuseks kohtule, et kostja teostas 28.08.2024 hagejale esimese osamakse 100 eurot, sellest

tulenevalt on lepingusse märgitud 779 eurot.

Hageja väitel oli lepingujärgne krediidi kulukuse määr 29% aastas. Kohus kontrollis

maksegraafikus olevate tagasimaksete alusel, et krediidi kulukuse määr on arvestatud õigesti

ning see jäi lepingu sõlmimise ajal kehtinud maksimaalse krediidi kulukuse määra (50,16%)

piiresse.

Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et poolte vahel oli kehtiv tarbijakrediidileping (see

vastas vorminõuetele ega olnud krediidi kulukuse määra ületamise tõttu tühine) ning laen anti

kostja kasutusse seeläbi, et kanti lepingu alusel üle kolmanda isiku, müüja, arvele.

5. Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmine

5.1. VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe,

mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel

tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust.

Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi

teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta.

Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed:

a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest,

üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3

p 1);

b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud

hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate

määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

3);

d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5);

e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast

täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6).

Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister,

pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest

kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab

krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte,

pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms).

Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

5.2. Hageja on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitanud järgmised

selgitused.

Kostja esitas 27.08.2023 krediiditaotluse, milles märkis enda igakuiseks keskmiseks

sissetulekuks 1200 eurot ja igakuisteks kohustusteks 235 eurot. Lepingu sõlmimisel tehti

päringud maksehäireregistritesse Creditinfo Eesti AS ja Krediidiregister OÜ, mille mõlema

andmetel puudusid kostjal maksehäired. Lisaks kontrolliti sissetulekute andmeid ja töösuhte

kestvust Pensioniinfo registri päringuga, mille andmetel oli kostja keskmine kuu sissetulek

931,00 eurot. Hageja võttis arvesse Kostja igakuiseks keskmiseks sissetulekuks 931,00 eurot

ning kohustuseks arvestusliku elatusmiinimumi 303,40 eurot.

5.3. Hageja on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise tõenditena esitanud

krediiditaotluse (dtl 44), Krediidiinfo päringu vastuse (dtl 45), kogumispensioni päringu (dtl

46) ja krediidimenetluse otsuse (dtl 47). Krediiditaotlusest nähtub, et kostjalt küsiti töökohta

ja ametikohta (on märgitud restorani juht), töösuhte kestvust (6-24 kuud), igakuist keskmist

sissetulekut (märgitud 1200; ei ole arusaadav, kas küsiti ja vastati bruto või neto), igakuist

keskmist finantskohustuste ja majapidamiskulude suurust (235 eurot). Hageja kontrollis seega

üksnes sissetuleku suurust (pensioniregistri päringuga). Hageja ei ole ka eristanud

laenutaotluses majandamiskulusid ja finantskohustusi, samuti pole küsinud finantskohustuste

olemust ja kestvust.

Eestis ei ole võimalik kontrollida ühestki registrist tarbija laenukohustusi. Konto väljavõte on

hetkel ainus viis kontrollimaks tarbija väiteid olemasolevate finantskohustuste kohta.

Seejuures pidi krediidiandja, kes ilmselgelt oli laenude andmisele spetsialiseerunud

turuosaline ning seega hästi kursis turul toimuva ja tarbijate käitumisega, ka hästi teadma, et

tarbijad ei esita tihti õigeid andmeid. Sellises olukorras kogu vastutuse tarbija kaela

lükkamisel (väiteks, et tarbija pidi esitama õigeid andmeid ja et krediidiandja võiski neid

usaldada) ei täidaks vastustundliku laenamise kohustuse regulatsioon oma eesmärki.

Praktikas on selline teoreetiliste arvestuste põhjal üksnes tarbija sissetuleku suuruse põhjal

laenu andmine toonud kaasa selle, et tarbijad on saanud võtta suurel hulgal laene erinevatelt

krediidiandjatelt ilma, et keegi oleks kontrollinud, palju tarbijal juba laene tegelikult on ning

kas ta elab sissetulekute piires (mitte üle võimete). Vastutustundliku laenamise kohustuse

eesmärk on hoida tarbijaid võlaorjusesse sattumast. Krediidiandjate kohaldatud

hindamissüsteemid (tuginemine teoreetilistele üldkohaldatavatele määradele) on aga just

viinud selleni, et suur hulk inimesi on võlaorjuses. Just seetõttu on ka Riigikohus 2023.a

novembris tehtud lahendis (RKTKo 24.11.2023, 2-21-13098) märkinud, et üldjuhul tuleb

krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija

konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime

hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis

peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks.

Eeltoodu põhjal on kohus seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et kostja kohta kogutud muu

teave oli piisav, mis õigustas konto väljavõtte küsimata jätmist. Kohus leiab, et hageja ei

kontrollinud piisavalt kõiki kostjaga seotud asjaolusid ning ei ole seega täinud vastustundliku

laenamise kohustust.

6. Hageja nõuded

6.1. Kohus selgitas hagejale, et hageja esitatu pinnalt ei saa kohus nõustuda, et hageja järgis

vastutustundliku laenamise põhimõtet ning tegi hagejale ettepaneku esitada nõude

ümberarvestus VÕS § 4034 lg 7 kohaselt (dtl 88). Kohus selgitas, et sel juhul kostja ei võlgne

ka lepingutasu ning kuivõrd lepingu tähtaeg ei ole saabunud, tuleb ka tagasimaksed uuesti

määrata. Tagasimaksete uuesti määramisel peavad jääma samaks tagasimaksete arv ja

tähtajad. Uuesti määratud tagasimaksete ja nõude ümberarvestuse järel tuleb hinnata, kas

lepingut saab lugeda kehtivalt üles öelduks (st kas ka sel juhul oleks kostja olnud lepingu üles

ütlemise ajal võlas vähemalt kolme tagasimaksega). Kui lepingut ei saa kehtivalt üles öelduks

lugeda, on hagejal võimalik esitada alternatiivse nõudena tulevikus sissenõutavaks muutuvate

tagasimaksete välja mõistmise nõue TsMS § 369 kohaselt. Selline nõue tuleb kohtul

menetlusse võtta ning kostjale kätte toimetada, andes kostjale tähtaja seisukoha esitamiseks.

Hageja esitas 15.11.2024 täiendatud hagiavalduse, milles tõi välja, et kostja on tasunud kokku

172,93 eurot ning ümberarvestuse korral loeb hageja täielikult tasutuks põhiosa osamaksed

kuni 15.02.2024; 15.03.2024 põhiosa osamakse on tasutud osaliselt summas 7,18 eurot.

Kohus märgib, et selle arvestuse on hageja teinud lepingu maksegraafiku põhiosamaksete

tulba järgi.

Hageja toob välja, et intressi summad on arvestatud põhiosa (laenujäägilt) maksete pealt

määraga 4% aastas (dtl 124), loeb tasutuks intressi osamaksed kuni 15.02.2024 ning palub

kostjalt välja mõista intressi, suurusega 4,0% aastas, perioodi eest 16.02.2024 kuni 15.11.2024

kokku 20,72 eurot.

VÕS § 4034 lg 7 kohaselt asendub lepingu intressimäär lepingu sõlmimise ajal kehtinud

seadusjärgse intressimääraga. 27.08.2023 kehtis seadusjärgne intressimäär 4% aastas (0,1%

päevas). Kohus märgib, et hageja on laenusummalt 779 eurot arvestanud intressi 15.09.2023

seisuga kuu aja eest, ent laen anti kostja kasutusse 27.08.2023, st intresse saab arvutada 19

päeva eest. Intress 779 eurolt määraga 0,1% päevas 19 päeva eest on 1,66 eurot (hageja

arvestatud 2,60 euro asemel).

Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud põhivõla 81,27 eurot,

edasiulatuvalt sissenõutavaks muutuva põhinõude summas 639,97 eurot ning esitab

tagasimaksete tabeli (dtl 125): 39 makset, kuusumma 16,41 (v.a viimane, 16,39), alates

15.12.2024 kuni 15.02.2028. Kohus märgib, et hageja esitatud tagasimaksete tabel kujutab

endast tagasimaksete uuesti määramist, sest see erineb lepingu maksegraafiku põhiosamaksete

tulbast (maksegraafikus on ajas suurenevad põhiosamaksed, täiendatud hagis on hageja

määranud võrdse suurusega igakuised põhiosamaksed).

6.2. Lepingu maksegraafiku kohaselt peaks laenu viimane tagasimakse olema 15.02.2028.

Leping ei ole seega korraliselt lõppenud. Hageja väitel öeldi leping võlgnevuse tõttu üles

29.03.2024, ent kohus selgitas hagejale, et nõude ümberarvestuse korral tuleb hinnata, kas

lepingu üles ütlemine kehtiks ka ümberarvestuse korral. Hageja seda ei hinnanud ega selle

kohta midagi ei esitanud. Ent hageja on ise välja toonud, et ümberarvestuse korral oleks

kostjal tasutud põhiosamaksed ja intressimaksed täielikult kuni 15.02.2024 makseni ning

osaliselt ka 15.03.2024 makse. Seega ei oleks ümberarvestuse kohaselt kostja üles ütlemise

ajal, 29.03.2024, olnud makseviivituses kolme järjestikuse maksega ning üles ütlemine on

toimetu.

6.3. Arvestades hageja väidet, et kostja on tasunud kokku 172,93 eurot ning hageja

ümberarvestatud seadusjärgse määraga intressiarvestust, loeb kohus, et kostjal on tasutud

intress perioodi 27.08.2023-15.02.2024 eest kokku 14,23 eurot ning sama perioodi

põhiosamaksed 150,58 eurot ning osaliselt ka 15.03.2024 põhiosamakse, 8,12 euro ulatuses.

Lepingu maksegraafiku ja hageja poolt uuesti määratud põhiosamaksete alusel on kohtuotsuse

tegemise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud: 15.03.2024 põhiosamakse tasumata osas

0,93 eurot + 15.04.2024 - 15.11.2024 lepingu maksegraafikujärgsed põhisaomaksed kokku

79,40 eurot + uuesti määratud põhiosamaksed (dtl 149, detsembri ja jaanuari maksed kumbki

16,41 eurot) kokku 32,82 eurot = 113,15 eurot. Kohus mõistab sissenõutavaks muutunud

põhiosamaksed välja. Hageja sellelt summalt alternatiivse nõudega viivist nõudnud ei ole.

Perioodi 16.02.2024-15.11.2024 kohta hageja esitatud seadusjärgse määra alusel

intressiarvestuse alusel mõistab kohus välja ka seadusjärgse intressi, kokku 20,72 eurot.

Edasise perioodi kohta ei ole hageja intressiarvestust esitanud, st intressimakseid uuesti

määranud.

6.4. Kohus leiab, et hagejal on põhjust karta, et kostja ei täida lepingust tulenevate

edasiulatuvalt sissenõutavaks muutuvate maksete tasumise kohustust ning seetõttu on

põhjendatud hageja edasiulatuva nõude rahuldamine TsMS § 369 kohaselt. Edasiulatuvalt

mõistab kohus välja hageja poolt uuesti määratud igakuised põhiosamaksed 16,41 eurot alates

15.02.2025 kuni 15.01.2028 ning viimase põhiosamakse 16,39 eurot tähtajaga 15.02.2028

(edasiulatuvalt mõistab kohus välja kokku 607,15 eurot).

6.5. Kuivõrd hageja väidetud meeldetuletuskirjad on saadetud ajal, mil ümberarvestuse

kohaselt kostja ei oleks olnud võlgnevuses, ei ole võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõude

eeldused täidetud ja võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue jääb rahuldamata.

6.6. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt tarbija muid lepingutasusid ei võlgne, seega jääb rahuldamata

hageja lepingutasu nõue.

7. Menetluskulud ja kohtuotsuse kättetoimetamine

7.1. Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud. Hageja toob

menetluskulude nimekirjas välja, et hageja menetluskulud on riigilõiv maksekäsu

kiirmenetluse avalduse esitamise eest 65 eurot, täiendav riigilõiv hagiavalduse esitamise eest

180 eurot ja maksekäsu kiirmenetluskulu 20 eurot, kokku 265 eurot. Need on põhjendatud

menetluskulud.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1

kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Arvestades, et kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte kanda

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. 06.06.2024 esitatud hagi hind oli 873,15 eurot. Kohus

rahuldas hageja nõude põhivõla osas kokku 720,30 eurot (113,15 + 607,15) ja intressinõude

20,72 eurot, kokku 741,02 eurot, mis on hagi esitamisel arvestatud hagihinnast (873,15 eurot)

84,87%.

Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163

lg 1 alusel hageja menetluskulud 84,87% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud

15,13% ulatuses hageja kanda.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 84,87% hageja põhjendatud menetluskuludest

(265 eurot), millele vastab summa 224,91 eurot.

Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal

hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude

nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot (TsMS § 178 lg 2).

7.2. Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS §

317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik