2-24-109970/22 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.01.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-109970

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi S.-R. K. vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

1105,73 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479);

lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja: S.-R. K. (isikukood xxxx)

Menetlusviis

Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja L AS ja kostja vahel 23.05.2023 sõlmitud

väikelaenulepingust nr xxxx tulenev põhivõlg 52,38 eurot ja viivis põhivõlalt alates

kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113

lg 1 lauses 2 sätestatud määras, ent mitte rohkem kui 23,9% aastas.

3. Mõista kostjalt hageja kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad krediidi

põhiosa tagasimaksed (kokku 639,62 eurot) L AS ja kostja vahel 23.05.2023 sõlmitud

väikelaenulepingu nr xxxx maksegraafiku kohaselt, järgmiselt:

05.02.2025 6,91 eurot

05.03.2025 7,05 eurot

05.04.2025 7,19 eurot

05.05.2025 7,33 eurot

05.06.2025 7,48 eurot

05.07.2025 7,62 eurot

05.08.2025 7,78 eurot

05.09.2025 7,93 eurot

05.10.2025 8,09 eurot

05.11.2025 8,25 eurot

05.12.2025 8,41 eurot

05.01.2026 8,58 eurot

05.02.2026 8,75 eurot

05.03.2026 8,93 eurot

05.04.2026 9,10 eurot

05.05.2026 9,29 eurot

05.06.2026 9,47 eurot

05.07.2026 9,66 eurot

05.08.2026 9,85 eurot

05.09.2026 10,05 eurot

05.10.2026 10,25 eurot

05.11.2026 10,45 eurot

05.12.2026 10,66 eurot

05.01.2027 10,87 eurot

05.02.2027 11,09 eurot

05.03.2027 11,31 eurot

05.04.2027 11,54 eurot

05.05.2027 11,77 eurot

05.06.2027 12,00 eurot

05.07.2027 12,24 eurot

05.08.2027 12,48 eurot

05.09.2027 12,73 eurot

05.10.2027 12,98 eurot

05.11.2027 13,24 eurot

05.12.2027 13,51 eurot

05.01.2028 13,78 eurot

05.02.2028 14,05 eurot

05.03.2028 14,33 eurot

05.04.2028 14,62 eurot

05.05.2028 14,91 eurot

05.06.2028 15,20 eurot

05.07.2028 15,51 eurot

05.08.2028 15,82 eurot

05.09.2028 16,13 eurot

05.10.2028 16,45 eurot

05.11.2028 16,78 eurot

05.12.2028 17,11 eurot

05.01.2029 17,45 eurot

05.02.2029 17,80 eurot

05.03.2029 18,16 eurot

05.04.2029 18,52 eurot

05.05.2029 18,89 eurot

05.06.2029 19,27 eurot

4. Jätta rahuldamata hageja põhivõla nõue 51,25 euro ulatuses, intressinõue 53,02

eurot, võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud

viivise nõue 91,82 eurot.

5. Jätta hageja menetluskulud 63,11% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud

36,89% ulatuses hageja kanda.

6. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 504,88 eurot. Jätta kostja kasuks

menetluskulud hagejalt välja mõistmata.

7. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa

tasumiseni.

8. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes

Teadaannetes.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et

ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses

on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled

esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

HAGI NÕUE JA ASJAOLUD

1. Hageja esitas 30.04.2024 hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:

1.1. välja mõista kostjalt hageja kasuks L AS ja kostja vahel 23.05.2023 sõlmitud

väikelaenulepingust nr xxxx tulenev põhivõlgnevus 743,25 eurot, intress 53,02 eurot, võla

sissenõudmiskulud 40 eurot ja 30.04.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 91,82

eurot;

1.2 välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis põhinõudelt (743,25 eurot) alates 01.05.2024

kuni põhinõude täitmiseni määras 23,90% aastas.

2. Hageja esitas 27.11.2024 alternatiivse nõude, milles palub välja mõista L AS ja kostja

vahel 23.05.2023 sõlmitud väikelaenulepingust nr xxxx tulenevad tulevikus sissenõutavaks

muutuvad krediidi põhiosa tagasimaksed väikelaenulepingu nr xxxx maksegraafiku kohaselt.

2. Hageja nõude aluseks on 23.05.2023 L AS ja kostja vahel sõlmitud väikelaenuleping nr

xxxx. Leping on digiallkirjastatud ning kostjal oli võimalik leping alla laadida vastavas

infotehnoloogilises keskkonnas, lisaks on krediidiandja lepingu edastanud kostja lepingus

toodud e- posti aadressile vahetult pärast lepingu digitaalselt allkirjastamist.

Hageja väitel leppisid pooled lepingus kokku, et kostja saab laenu 748 eurot ja laenusaaja

kohustub tegema laenuandjale igakuiseid tagasimakseid 19,65 eurot kuus (välja arvatud

esimene makse, mille suurus on 26,10 eurot ja viimane makse, mille suurus on 19,66 eurot)

72 kuud intressimääraga 23,90% aastas ehk 0,07% päevas. Kuutasuks leppisid pooled kokku

8% igakuise krediidisumma tagasimakse ja intressi summalt. Lepingutasuks leppisid poole

kokku 29,90 eurot. Lepingutasu tasus kostja lepingu sõlmimisel.

Krediidi kulukuse määr lepingus oli 28,88%. Lepingu eritingimustes on pooled kokku

leppinud viivise määraks lepingujärgse intressimäära, mis on 23,90% aastas ehk 0,07%

päevas.

Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid maksekohustusi, mistõttu krediidiandja saatis kostjale

09.10.2023 lepingu ülesütlemise hoiatuse, kus olid välja toodud tasumata arved (hageja

loetleb kahest lepingust tulenevad arved 2023. a augusti, septembri ja oktoobri eest, dtl 139).

Hoiatusega anti täiendav tähtaeg 23.10.2023 võla tasumiseks ning et võla tasumata jätmise

korral ütleb krediidiandja lepingu üles alates 24.10.2023. Kostja võlga ei tasunud, mistõttu

ütles hageja lepingu üles. Hageja saatis lepingu üles ütlemise teate kostja sellele e-posti

aadressile, mille kostja ise väikelaenulepingut sõlmides hagejale andis.

Kokku on kostjal tasumata krediidi põhisumma 743,25 eurot. Kostjal olid tasumata kolme

kuu 05.08.2023, 05.09.2023 ja 05.10.2023 intressid kokku 44,13 eurot. Hageja arvestab

viivist põhinõudelt s.o 743,25 eurolt alates lepingu üles ütlemisese järgnevast päevast

25.10.2023.

Hageja nõuab VÕS § 113² lg 2 p 3 alusel võla sissenõudmiskulude hüvitamist 40 eurot:

esimese kirja eest 20 eurot, kahe järgmise kirja eest 5+5 eurot, lisaks ülejäänud

sissenõudmiskulud 10 eurot, mis on olnud vajalikud võlgnikuga ühenduse saamiseks -

võlgnikule helistamiseks, lisaks inkassoettevõtja teenuse kasutamisega seotud kulud,

registripäringud jms.

AS L loovutas 31.10.2023 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

Hageja lisab hagiavaldusele teatise nõude loovutamisest, mis saadeti kostjale.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude

summa piiresse). Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud läbi

Ametlike Teadaannete 19.06.2024 ning alternatiivse nõude menetlusse võtmise määrus samal

viisil 19.12.2024. Eelnevalt on kostjale saadetud dokumendid ka kostja e-postiaadressile.

Menetlusse võtmise määrustega oli kostjale antud tähtaeg 14 päeva arvates

kättetoimetamisest. Kostja vastanud ei ole.

Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv

krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning

kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS §

4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud

ületada maksimaalset lubatud määra.

4. Kas leping on sõlmitud ja kehtis

4.1. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub

andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub

krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste

võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata

anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab

olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on

jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1).

4.2. Kohus tuvastas kohtule esitatud tõendite põhjal, et kostja on digiallkirjastanud nõude

aluseks oleva lepingu 23.05.2023, digiallkirjastatud konteineris on väikelaenuleping,

maksegraafik, üldtingimused, tarbijakrediidi teabeleht ja laenutaotlus. Krediidiandja selgituse

kohaselt oli leping võimalik alla laadida krediidiandja krediidiandja infotehnoloogilises

keskkonnas ning et krediidiandja saatis lepingu ka kostja e- posti aadressile vahetult pärast

lepingu digitaalselt allkirjastamist.

Hageja on tõendanud maksekorraldusega (dtl 158), et kostja pangakontole kanti 23.05.2023

üle 718,10 eurot.

Hageja väitel oli lepingujärgne krediidi kulukuse määr 28,88% aastas. Ent hageja väitel

leppisid kuutasuks pooled kokku 8% igakuise krediidisumma tagasimakse ja intressi summalt.

Igakuise tagasimakse summa (v.a 2 esimest makset) oli 19,65 eurot (dtl 149). 8% sellest on

1,57 eurot kuus. Koos kuutasuga tuleb minuraha.ee kalkulaatori järgi krediidi kulukuse

määraks 33,4% aastas (kuumakseks 21,22 eurot kuus). See krediidi kulukuse määr jäi siiski

lepingu sõlmimise (23.05.2023) ajal kehtinud maksimaalse krediidi kulukuse määra (45,93%)

piiresse.

Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et poolte vahel oli kehtiv tarbijakrediidileping (see

vastas vorminõuetele ega olnud krediidi kulukuse määra ületamise tõttu tühine) ning laen

(718,10 eurot) oli kostja kasutusse antud.

5. Nõude loovutamine

Nõude loovutamise kontrollimine on oluline selleks, et kontrollida, kas hagejal üldse on nõue

ning teiseks välistada võimalus, et algne krediidiandja esitab sama nõude hiljem kohtusse,

väites, et nõuet ei ole loovutatud.

Hageja on tõendanud krediidiandja esindaja digiallkirjastatud kinnitusega (dtl 336), et nõude

aluseks olevast lepingust tulenev nõue on hagejale loovutatud.

6. Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmine

6.1. VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe,

mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel

tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust.

Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi

teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta.

Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed:

a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest,

üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3

p 1);

b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud

hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate

määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

3);

d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5);

e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast

täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6).

Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister,

pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest

kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab

krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte,

pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms).

Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

6.2. Hageja on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitanud järgmised

selgitused.

Kostja 03.04.2023 esitas väikelaenu taotluse, milles märkis, et tal on alla keskharidustase,

vallaline/lahutatud/lesk, ülalpeetavaid ei ole ning tegevusalalt oskustööline. Laenutaotluse

kohaselt oli kostja sissetulekuteks 900 eurot kuus ning kohustusteks 500 eurot kuus. Kostja

sissetulekuid ja kohustusi kontrolliti kostja esitatud pangakonto väljavõtte (taotluse

esitamisele eelneva 6 kuu kohta) alusel. Kostja sissetulekuid kontrolliti Pensioniregistri

andmete alusel. Kontrolli tulemusena võeti aluseks kostja keskmise stabiilse ja regulaarse

sissetulekuna 1068,94 eurot. Konto väljavõttelt kontrolliti igakuiseid finantskohustusi, mis

olid summas 500,05 eurot. Krediidiandja kontrollis põhjalikult lisaks manuaalses

krediidianalüüsi protsessis kostja esitatud kontoväljavõtet, küsis täiendavaid selgitusi ning

tagas, et kostja kohustused teiste krediidiandjate ees saaksid tasutud refinantseerimise näol.

Laenutaotluse esitamise ajal kostjal maksehäired puudusid (kontrolliti maksehäireregistrist).

Hageja esitatud krediidiandja selgituses on märgitud, et konto väljavõttelt tuvastati igakuised

finantskohustused kokku 450.10 eurot ning viidatud on Xxxx väikelaenule ja Xxxx liisingule

(dtl 290). Samuti on märgitud, et krediidiandja kasutab muuhulgas üldkohaldatavaid

määrasid laenusaaja majapidamiskulude suuruse väljaarvutamisel, kui ta arvutab laenusaaja

osas välja maksimaalset võimalikku kuumakset. Samas ei ole välja toodud, millist määra siis

antud juhul kohaldati. On märgitud, et Xxxx arvutas välja, et kostjal peab jääma

majapidamiskulude ja muude kulude katteks, mis ei ole igakuised finantskohustused, 491.94

eurot. Krediidiandja selgituste kohaselt leiti, et pärast täiendava finantskohustuse võtmist jäi

kostjale kätte (1068,94 – 500 – 19,65) 549,29 eurot, mis oli ca 50% tema kontrollitud

korrigeeritud sissetulekust, mida kostja sai kasutada oma majapidamiskulude ja muude

kulude katteks.

6.3. Hageja on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise tõenditena esitanud kostja konto

väljavõtte (dtl alates 293) ja laenutaotluse (dtl 152).

Võrreldes esitatud konto väljavõtet krediidiandja enda selgitusega (dtl 289), nähtub, et

krediidiandja on kostja konto väljavõttelt õigesti tuvastanud kostja igakuise palga (oktoober

2022 kuni märts 2023). Palk on olnud 439,69 kuni 926,88 eurot, kuue kuu keskmisena 851,69

eurot kuus (6 kuu palga laekumised kokku 5110,12 eurot). Krediidiandja selgituste kohaselt

kontrolliti kostja sissetulekuid ka pensioniregistrist, ent tõendit päringu tegemise kohta

esitatud ei ole.

KAVS § 48 tuleneb, et laenuotsuse tegemise aluseks olnud andmed tuleb dokumenteerida ja

säilitada (krediiditoimik). Seega tuleb krediidiandjal andmete säilitamise korraldamisel läbi

mõelda, kuidas andmeid koguda ja salvestada selliselt, et need oleksid hiljem kasutatavad

tõendina, st omaksid tõendi kvaliteeti, sisaldades tõendamiseseme jaoks kõiki vajalikke

andmeid. Kui krediidiandja seda ei tee, võtab krediidiandja ise endale riski, et tema nõude

õiguslik alus jääb tõendamata ning nõue rahuldamata.

Kohus juhtis ka hageja tähelepanu sellele, et on teadmata, mis laekumised olid ülejäänud

sissetulekud, millega krediidiandja arvestas ning et ei ole esile toodud, et krediidiandja oleks

hinnanud nende olemust ja püsivust (dtl 265). Hageja ei ole seda selgitanud ka täiendavates

seisukohtades.

Arvestades, et krediidiandja selgituses esitatud numbrid väidetava pensioniregistri andmete

osas ei haaku loogiliselt konto väljavõttega tõendatud kostja palgalaekumistega (kord on

palgalaekumine suurem kui väidetavalt pensioniregistrist saadud kuu sissetulek, kord

vastupidi), et pensioniregistrisse päringu tegemine on tõendamata, et hageja ei ole selgitanud,

mis sissetulekud need muud siis olid ning et ka kostja ise avaldas laenutaotlusel enda

sissetulekuks 900 eurot neto, on kohtu hinnangul tõendamata, et krediidiandja võis kostja

igakuise regulaarse kontrollitud sissetulekuna arvestada suuremat sissetulekut, 1068,94 eurot.

Hageja väitel arvestati, et kostjal oli enne laenu võtmist finantskohustusi 500 eurot kuus.

Konto väljavõttelt nähtuvad maksed B AS-le 423 eurot kuus ning I AS-le 21.10 eurot kuus

(laenu B AS-lt sai kostja oktoobris 2022 3500 eurot ja jaanuaris 700 eurot). Hageja esitatud

krediidiandja selgitustest nähtub, et nende kohustustega krediidiandja ka arvestas. Kohus

juhtis hageja tähelepanu, et hageja ei ole esile toonud, kas krediidiandja arvestas ka enda poolt

varasemalt kostjale antud kahe laenuga (dtl 265). Hageja esitas krediidiandja vastuse, et Xxxx

ees ei olnud enne 03.04.2023 esitatud krediiditaotlust võlgnikul finantskohustusi (dtl 290).

Kohus juhtis veelkord hageja tähelepanu (dtl 343), et hagile on lisatud AS L lepingute

ülesütlemise teade, milles on kirjutatud, et AS L ütleb üles muuhulgas ka 03.04.2023 sõlmitud

lepingu nr xxxx ja 26.04.2023 sõlmitud lepingu nr xxxx. Samuti on välja toodud, et nende

lepingute alusel oli esitatud kostjale arveid. Hageja midagi täiendavalt selle kohta ei

selgitanud.

Kohus on eeltoodu alusel seisukohal, et krediidiandja on jätnud arvestamata enda poolt

varasemalt sõlmitud kaks lepingut, mille alusel ta kostjale arveid esitas, st millest tulenesid

finantskohustused. Teadmata on, mis kohustused need olid ning kui suured.

Tõenditest nähtub seega, et kostjal oli kokku finantskohustusi vähemalt kolme laenuandja ees

4 lepingust tulenevalt ning vähemalt 3 neist lepingutest sõlmiti oktoobrist 2022 - aprillini

2023, mais andis krediidiandja kostjale veel laenu juurde, arvestamata enda poolt varem antud

laene.

Laenutaotluses ei küsitud kostjalt igakuiste majandamiskulude suurust. Krediidiandja

selgituse kohaselt arvutas Xxxx välja, et kostjal peab jääma majapidamiskulude ja muude

kulude katteks, mis ei ole igakuised finantskohustused, summas 491,94 eurot.

Arvestades, et kostja keskmine sissetulek oli 851,69 eurot kuus, kohustused B ja I ASi ees 450

eurot kuus, uue laenuga kaasnes igakuine makse 19,65 eurot kuus, lisaks oli kostjal ASi L ees

veel teadmata suurusega kaks finantskohustust, on selge, et kostjale ei jäänud peale

finantskohustuste tasumist kätte seda summat, mida krediidiandja ise pidas vajalikuks

majandamiskulude ja muude kulude katteks.

Lisaks tuleb arvestada, et konto väljavõttelt nähtub, et kostja on teinud ülekandeid enda teisele

kontole. Kuivõrd teise konto väljavõtet esitatud ei ole ja hageja ole ka esile toonud, et seda

oleks kogutud, on teadmata, kas ja millised finantskohustused ja majandamiskulud nähtusid

sellelt kontolt.

Eeltoodu põhjal on kohus seisukohal, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise

kohustust.

7. Hageja nõuded

7.1. Kohtu ettepanekul esitas hageja nõude ümberarvestuse. Hageja tõi välja, et kostja sai

lepingu alusel laenu 748 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kokku 56 eurot (4,75

eurot põhiosa katteks + 21,35 eurot intressi katteks + 29,90 lepingutasu katteks) ning kostjal

tuleb tagastada 692 eurot (748-56).

Lepingu maksegraafiku kohaselt peaks laenu viimane tagasimakse olema 05.06.2029. Leping

ei ole seega korraliselt lõppenud. Hageja tagasimakseid uuesti ei määranud, vaid märkis, et

arvestades kõik kostja maksed lepingujärgses maksegraafikus toodud põhiosamaksete katteks,

ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 23.10.2023 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks

ei olnud kostja osamaksetega võlas. Hageja tõi välja, et kostjal oleks tasutud maksegraafiku

järgi täielikult kuni 5.04.2024 põhiosamaksed ja osaliselt ka 5.05.2024 osamakse (4,02 euro

ulatuses).

Hageja esitas edasiulatuvalt sissenõutavaks muutuvate lepingujärgsete maksegraafikus toodud

laenu põhiosa tagasimaksete väljamõistmise nõude, mille kohus ka menetlusse võttis.

Kohus leiab, et hagejal on põhjust karta, et kostja ei täida lepingust tulenevate edasiulatuvalt

sissenõutavaks muutuvate maksete tasumise kohustust ning seetõttu on põhjendatud hageja

edasiulatuva nõude rahuldamine TsMS § 369 kohaselt. Kohtuotsuse tegemise ajaks on

möödunud järgmiste maksegraafikujärgsete, tasumata põhiosamaksete tähtajad:

05.05.2024 1,76 eurot

05.06.2024 5,90 eurot

05.07.2024 6,02 eurot

05.08.2024 6,14 eurot

05.09.2024 6,26 eurot

05.10.2024 6,38 eurot

05.11.2024 6,51 eurot

05.12.2024 6,64 eurot

05.01.2025 6,77 eurot

Seetõttu on need maksed muutunud sissenõutavaks ning kohus mõistab need kostjalt välja,

kokku 52,38 eurot. Edasiulatuvalt mõistab kohus välja maksegraafikujärgsed igakuised

põhiosamaksed alates 05.02.2025 kuni 05.06.2029 kokku 639,62 eurot.

7.2. Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise tõttu kohus algse hagi intressinõuet ei

rahulda. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt asendub lepingu intressimäär lepingu sõlmimise ajal

kehtinud seadusjärgse intressimääraga. Hageja ei ole esitanud intressiarvestust lepingu

sõlmimise ajal kehtinud seadusjärgse intressimäära alusel ega nõua alternatiivses nõudes

intressi.

7.3. Ka vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda võlalt

viivist, ent seadusjärgses viivise määras, tingimusel, et see ei ole kõrgem lepingujärgsest

viivisemäärast. Lepingujärgne viivise määr oli 23,9% aastas. Seega mõistab kohus VÕS § 101

lg 1 punkti 6, § 108 ja § 113 lg 1 välja viivise sissenõutavaks muutunud põhivõlalt (52,38

eurolt) alates kohtuotsuse tegemise päevale järgnevast päevast kuni võla täieliku tasumiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, ent mitte rohkem kui 23,9% aastas.

Hageja on alternatiivse nõude juures märkinud, et nõuab edasiulatuvat viivist

põhivõlgnevuselt 692 eurot kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 lause 1 kohaselt.

Kuivõrd kogu see summa ei ole sissenõutavaks muutunud, ei saa ka kohus sellelt summalt

viivist alates kohtuotsuse jõustumisest välja mõista.

7.4. Kuivõrd hageja väidetud meeldetuletuskirjad on saadetud ajal, mil ümberarvestuse

kohaselt kostja ei oleks olnud võlgnevuses, ei ole võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõude

eeldused täidetud ja võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue jääb rahuldamata.

8. Menetluskulud ja kohtuotsuse kättetoimetamine

8.1. Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja väljamõistetud

menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1

teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud hagiavalduses ja täiendavalt 06.01.2025.

Hageja toob välja, et menetluskuludeks on riigilõiv 280 eurot ja lepingulise esindaja õigusabi

tasu 1034,00 eurot (sh 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu); ilma käibemaksuta. TsMS §

173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab

menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud

ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS

§ 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Kohtuvälised kulud on

TsMS § 144 p 1 ja p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja maksekäsu kiirmenetluse kulud.

Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõivu

280 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 1105,73 eurot, millelt on

riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutud riigilõivu 280 eurot. Hagilt tasutud

riigilõiv on põhjendatud ja vajalik kulu.

Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot.

Tulenevalt TsMS § 172 lg 9 ja § 4842 on lepingulise esindaja kulu maksekäsu kiirmenetluses

summas 20 eurot, põhjendatud ja vajalik.

Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude

vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses

(Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012 lahend asjas nr 3-2-1-143-11, p 13).

Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja,

magistrikraadiga õigusteadmistega isik - jurist. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli

esindaja tasumäär 169 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Riigikohus on varem pidanud

põhjendatuks tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 3-

2-1-93-13), aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-20-

4817, p 20).

Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 p 57 märkinud, et

mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot,

millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem

erandlikud (vt Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19). Tunnitasule hinnangu

andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Ringkonnakohus võtab siinjuures arvesse, et

advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest

tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate

puhul nii ei ole. Kohtule on teada, et tunnitasuga 120 eurot, millele lisandub vajadusel

käibemaks, osutavad praeguses majanduslikus olukorras kohtus esindamise teenust nii

mõnedki vandeadvokaadid.

Kohus leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingud on osaliselt

põhjendatud ja hageja esindamiseks kohtumenetluses vajalikud. Ehkki pooltel on õigus kokku

leppida endile sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu

oleks põhjendatud jätta täies ulatuses vastaspoole kanda. Kohus on seisukohal, et hageja

esindaja märgitud teenustasu summas 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas

asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse

keerukust ja hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on esindaja taotletud tunnitasu

suurus kohtu hinnangul üle paisutatud. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja tunnitasu on

ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks

mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga. Tegemist on hageja põhitegevuse standardse

vaidlusega. Lähtudes mh mõistlikest turuhindadest ja kohtupraktikast, on põhjendatud

tunnitasumäär kohtu hinnangul 120-122 eurot koos käibemaksuga sõltuvalt käibemaksu

suurusest. Kuna hageja taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta, on hageja

põhjendatud tunnihind 100 eurot ilma käibemaksuta.

Hageja lepinguline esindaja osutas hagejale õigusabi 6 tundi. Õigusabi osutamise sisaldas

järgmisi toiminguid:

-nõude aluseks olevate dokumentide tellimine, kogumine, nende analüüs; hagiavalduse

ettevalmistamine, koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine 3 tundi;

-14.05.2024 seisukoha koostamine (esitatud vastuseks Pärnu Maakohtu nõudele) 0,5 tundi;

-15.09.2024 seisukoha koostamine 1 tund;

-29.10.2024 seisukoha koostamine 0,5 tundi;

-27.11.2024 seisukoha koostamine 0,5 tundi;

-06.01.2025 seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine 0,5 tundi.

Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist keskmise keerukusega varalise

õigusvaidlusega. Arvestades 15.09.2024 menetlusdokumendi sisu ja mahtu peab kohus

põhjendatuks ajakulu 0,5 tundi. 27.11.2024 ja 06.01.2025 menetlusdokumentide põhjendatud

ajakuluks kokku peab kohus 0,5 tundi. Ülejäänud osas peab kohus menetlusdokumentide

ajakulu põhjendatuks. Kohus leiab, et lepingulise esindaja õigusabitoimingute põhjendatud

ajakulu kokku on 5 tundi. Arvestades lepingulise esindaja õigusteenuse põhjendatud

tunnihinda, on hageja põhjendatud õigusabikulu kokku 500 eurot ilma käibemaksuta (5 tundi

x 100 eurot).

Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 800 eurot, millest 280 eurot on riigilõiv, 20

eurot on maksekäsu kiirmenetluse kulu ja 500 eurot on lepingulise esindaja kulu.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Arvestades, et kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte kanda

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

30.04.2024 esitatud hagi hind on 1105,73 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla osas

kokku summas 692 eurot (52,38 + 639,62) ja viivisenõude põhivõlalt 52,38 eurot

edasiulatuvalt kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras, ent mitte rohkem kui 23,9% aastas, mis ühe aasta eest arvestatuna on 5,84 eurot.

Seega kokku rahuldas kohus arvestuslikult hagi 697,84 euro ulatuses, mis on hagi esitamisel

arvestatud hagihinnast (1105,73 eurot) 63,11%.

Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163

lg 1 alusel hageja menetluskulud 63,11% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud

36,89% ulatuses hageja kanda.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 63,11% hageja põhjendatud menetluskuludest

(800 eurot), millele vastab summa 504,88 eurot.

Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal

hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude

nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja.

Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et

hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot (TsMS § 178 lg 2).

8.2. Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS §

317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik