3-24-2953/9 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUOTSUS

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number

3-24-2953

Otsuse kuupäev

26. jaanuar 2025

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

X kaebus ,,Gümnaasiumi,, 02.09.2024.a käskkirja nr 4-

2/24/80 tühistamise nõudes

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja X, esindaja vandeadvokaat Katrin Jennsen

Vastustaja ,,Gümnaasium,, esindaja Y

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud kaebaja kanda. Jätta

menetluskulud vastustaja kasuks välja mõistmata.

3. Asendada otsuse avaldamisel kaebaja ja vastustaja

esindaja nimi tähemärgiga ning vastustaja nimetus

sõnaga „Gümnaasium“.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

4. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse

Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates

kohtuotsuse kättetoimetamisest. Ringkonnakohus võib

lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui

apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja poolte seisukohad

1. ,,Gümnaasiumi,, direktor andis 02.09.2024 käskkirja nr 4-2/24/80 (dtl 10-11, edaspidi

vaidlustatud käskkiri), millega ta arvas kaebaja X alates 03.09.2024 koolist välja ning

kustutas õpilaste nimekirjast. Käskkirjas on viidatud õppenõukogu 30.08.2024.a koosoleku

protokollile nr 605.

Vaidlustatud käskkirja faktilise alusena on välja toodud, et kaebaja ei esitanud talle antud

tähtajal kaitsmisele valmis uurimistööd ning kaebajal oli 2023/2024 õppeaasta jooksul

kaheksa mitterahuldavat kursuse hinnet.

Vastustaja põhjendas, et ta on arvestanud kaebaja erivajadustega (aineõpetajad on

võimaldanud nõustamist, pikendanud tähtaegu, tulnud vastu tööde/järeltööde sooritamise

osas, kaebajal võimaldati õppeaastal 2023/2024 elada kooli õpilaskodus). Uurimistööl on 11.

klassi lõpetamisel oluline tähtsus. Kuna kaebajal uurimistöö koostamine ei edenenud, siis

suheldi temaga õppeaasta II poolel korduvalt (uurimistöö juhendaja, klassijuhataja, kooli

juhtkonna liige). Määratud ajaks ehk 18.04.2024 kaebaja tööd ei esitanud ning tähtaja

pikendamist ei taotlenud. Viimane kohtumine toimus 19.06.2024, räägiti uurimistöö esitamise

võimalustest ja tingimustest. 28.08.2024 hilisõhtul edastas kaebaja uurimistöö sellises mahus,

nagu see valmis oli, kuigi uurimistöö tuleb esitada juhendajale kaks nädalat enne tööde

esitamise tähtaega. Tegemist ei olnud valmis tööga.

Vastustaja kaalus kaebaja üleviimist 12. klassi tingimisi, kuid ei pidanud seda põhjendatuks.

Kooli võimalused kaebaja toetamiseks on piiratud. 12. klassi pingeline õppetöö koos 11.

klassi võlgnevuste likvideerimisega paneb õpilase ja õpetajad veelgi keerulisemasse olukorda.

Vaidlustatud käskkirja õiguslike alustena on toodud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS)

§ 71 lg 3, ,,Gümnaasiumi,, põhimääruse § 11 p 3 ja § 15 p 2, ,,Gümnaasiumi,, õppekava 8.

peatüki punktid 8.6 lg 1 p 2 ja 8.7 lg 2, ,,Gümnaasiumi,, kodukorra § 23 lg 1 p 13, § 24 lg 2 p

4, 5, 6.

2. Kaebaja ema esitas 25.09.2024 vastustajale vaide, milles ta taotles vaidlustatud käskkirja

kehtetuks tunnistamist ja kaebaja ennistamist õpilaste nimekirja (kohtu märkus: kaebaja oli

vaidlustatud käskkirja andmise ja vaide esitamise ajal täisealine). Vastuseks kohtu

küsimustele selgitas kaebaja, et kaebaja ema esitas vaide kaebajalt saadud volituse alusel

kaebaja esindajana, märkis ekslikult vaide esitajaks ennast ning vastustajale oli arusaadav, et

vaide esitas kaebaja.

Vastustaja jättis 07.10.2024 vaide rahuldamata. Vastustaja selgitas, et juhtkond ja õpetajad,

kes 01.10.2024.a koosolekul vaiet arutasid, ei pooldanud kaebaja ennistamist õpilaste

nimekirja. Kaebajale on rakendatud individuaalset õppekava perioodil 11.01.23-23.02.2024

ning õppimise toetamiseks võimaldatud koht ühiselamus, mis ei ole soovitud tulemusi

andnud.

3. Kaebaja esitas 25.10.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse vaidlustatud käskkirja tühistamise

nõudes. Kaebaja esitas menetluse käigus täiendavaid avaldusi. Kaebaja seisukohad olid

kokkuvõtvalt järgmised.

Kaebajal oli vaidlustatud käskkirja andmise seisuga üks võlgnevus - tähtaegselt esitamata

uurimistöö. Kaebajal oli võlgnevus ka õppeaines „Uurimistöö alused“, kuid sellel ei ole

iseseisvat tähendust - õppeaine loetakse läbituks uurimistöö eelkaitsmisega. Uurimistöö

kaitsmine ei olnud 11. klassi lõpetamiseks nõutav.

Kaebaja varasemaid võlgnevusi ei tohtinud arvesse võtta, kuna kaebaja oli need likvideerinud.

Vastustaja kodukorra § 24 lg 2 punkti 4 ei saa tõlgendada nii, et väljaarvamise aluseks saavad

olla parandatud mitterahuldavad hinded. Asjaolu, et kaebaja kasutas talle ette nähtud

võimalust sooritada vastamisi ja kontrolltöösid järelevastamise aegadel, ei saa olla

põhjenduseks tema koolist väljaarvamisel. Kaebaja õpitulemused on kursusehinnete alusel

head, kaebaja on kohusetundlik ja akadeemiliselt võimekas.

Üks võlgnevus ei olnud kaebaja väljaarvamiseks piisav. Vastustaja oleks saanud arvestada

uurimistööd, mille kaebaja esitas juhendajale 28.08.2024. Kaebajale ei olnud üheselt

arusaadav, millal tuleb tal esitada valmis töö või et ta võidakse koolist välja arvata.

Hilinemine uurimistöö esitamisel oli vabandatav. Põhjendatud ei ole kaebaja väljaarvamine

ilma eelnevalt abistavaid meetmeid rakendamata.

Vaidlustatud käskkirjal ei ole õiguslikku alust. PGS § 28 lg 1 kohaldamise eeldused ei olnud

täidetud. Puudub volitusnorm selleks, et sätestada vastustaja kodukorras täiendavaid aluseid

väljaarvamiseks valdkondades, mis on reguleeritud seadusega, s.h õpitulemuste osas.

Kaebajal on hariduslik erivajadus. See väljendub selles, et kaebajal tekivad koolis

pingeolukordades (kontrolltööde ja eksamite sooritamisel) ärevus ja paanikahood ning ta ei

ole võimeline tööde sooritamisele keskenduma. Õpetajad on olnud häiritud sellest, et kaebaja

teeb töid järelevastamise aegadel, seetõttu on kaebajal kujunenud täiendav ärevus õpetajatega

suhtlemisel ning ta ei julge sageli õpetajate saadetud kirju kohe lugeda. Probleemid on üksnes

keemia, vene keele ja füüsika ainetes. Tavapärases õppetöös ja muudes ainetes kaebajal

probleeme ei esine. Kaebaja erivajadusega arvestamine ei ole vastutulek kaebajale, vaid

vastustaja kohustus. Kaebajal ei ole õpiraskusi ehk raskusi aine omandamisega. Kaebaja ei

vajanud ja ei kasutanud täiendavaid konsultatsioone ning õppis iseseisvalt. Kaebaja vajas vaid

lisaaega. Vaidlustatud käskkirjast ei selgu, millistele kaalutlustele tuginedes otsustati valida

koolist välja arvamine abistavate meetmete rakendamise asemel. Vastustaja ei arvestanud

kaebaja rehabilitatsioonimeeskonna seisukohaga. Mõned õpetajad on käitunud kaebajaga

mõnitavalt.

Vastustaja ei ole pakkunud kaebajale tugiteenuseid. Vastustajal puudub PGS § 37 lg 2 ette

nähtud psühholoogi ja eripedagoogi teenus. Vastustaja pakutav psühholoogi teenus on

ebapiisav, rahaliselt kulukas ja kaebajale logistiliselt ebamugav.

Kaebaja ei nõustu sellega, et talle rakendati individuaalset õppekava. Kaebajale koostati

järelevastamise graafik. Vastustaja esitatud individuaalne õppekava ei ole sama dokument,

mida nägi kaebaja. Individuaalse õppekava koostamisele ei kaasatud kaebajat ja tema

vanemat ning kaebaja ja vanem ei ole dokumendile alla kirjutanud. Kaebaja ema ja vastustaja

arutasid veebruari alguses 2024 kaebaja toimetulekut koolis, emale ei antud ühtegi kirjalikku

dokumenti.

Kaebaja väljaarvamisel ei saa tugineda võimalikele tulevikus tekkivatele probleemidele.

Lubatav ei ole põhjendus, et kooli võimalused õpilase toetamiseks on piiratud ning 12. klassi

pingeline õppetöö koos võlgnevusega 11. klassi õppetöös paneb õpilase ja õpetajad keerulisse

olukorda.

4. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja ei seadnud kahtluse alla kaebuse

tähtaegsust.

Kaebaja on korduvalt märkinud, et teatud õpetajatega suhtlemine on tema jaoks keeruline

ning see asjaolu on osutunud ka üheks õppimist ja koolis edasijõudmist takistavaks teguriks.

2023/2024. õppaasta jooksul tuli ette olukordi, kus kaebaja ei julgenud õpetajale saata e-kirja

või nõutud koolitööd või vaadata Stuudiumis oma e-päevikut. Kaebaja diagnoosi või

ärevushäire kohta ei ole kaebaja ega vanem vastustajale vastavaid dokumente või avaldust

esitanud.

Õpetajad, klassijuhatajad ja õpilasnõustaja toetasid kaebajat 2023/2024 õppeaasta vältel, et

kaebaja teeks järelevastamised, koostaks ja kaitseks uurimistöö ning jõuaks edukalt 11. klassi

lõpetamiseni. Erinevatele meetmetele (tähtaegade pikendamine, konsultatsioonid,

individuaalne õppekava) vaatamata jäi kaebajal koostamata ja kaitsmata uurimistöö.

Kui õppenõukogu rahuldab õpilase taotluse uurimistöö hilisema esitamise osas ja õpilane

esitab valmis uurimistöö pärast 20. juunit, toimub kaitsmine 12. klassis. Kui õpilane ei ole

õppeaasta lõpuks uurimistööd esitanud ja ta ei ole saanud õppenõukogult töö esitamise tähtaja

pikendust, siis arvatakse õpilane õppeaasta lõpus kooli nimekirjast välja. Õppenõukogu on

erandkorras viinud 11. klassi õpilase üle 12. klassi ka juhul, kui uurimistöö on esitamata või

kaitsmata. Vastustajal ei ole viimastel aastatel olnud vajadust uurimistöö esitamata jätmise

tõttu õpilase koolist väljaarvamiseks, kuna sellisesse olukorda sattunud õpilane on otsustanud

ise koolist lahkuda.

Individuaalne õppekava koostatakse Stuudiumi keskkonnas, sinna sisenemine vastab

autentimise nõuetele ja seetõttu õppekava ei allkirjastata. Vastustaja palus kaebajal / vanemal

teha soovi korral ettepanekuid 11.01.2024.a individuaalsele õppekavale. Stuudiumi logi

näitas, et kaebaja ja vanem on vastavat teadet näinud. On pigem tavapärane, et

õpilane/lapsevanem ettepanekuid ei tee ja individuaalne õppekava läheb käiku kooli pakutud

kujul. Esialgse õiguskaitse menetluses esitatud dokumendi kohta on ekslikult märgitud, et see

on väljavõte Stuudiumist. Kohtule esitatud dokumenti on hiljem täiendatud aineõpetajate

märkmete põhjal.

Vastustaja on taganud psühholoogi teenuse koostöös ettevõttega ProVida Kliinik OÜ. See

ühing pakub vastustajale psühholoogi teenust alates 2022. aastast. Teenuse kasutamise eest

tasub vastustaja. Kui perel on majanduslikud raskused, ei piirdu kool vaid kahe esimese

nõustamisaja eest tasumisega, vastav otsus tehakse iga juhtumi puhul eraldi.

Õppenõukogu 30.08.2024.a koosolekul tutvustas õpilasnõustaja üldsõnaliselt ProVida Kliinik

OÜ psühhiaatri 13.03.2024.a tagasisidet kaebaja vaimse tervise kohta. Tagasiside toetas

õpetajate välja toodud arvamust, et ,,Gümnaasiumis,, oldud aja jooksul on kaebaja meeleolu

olnud kõikuv ja õppetööle keskendumine on periooditi olnud väga raske. Gümnaasiumis

õppimine, eriti reaalainetes, eeldab väga järjekindlat tegelemist õppetööga. Tutvustus toimus

väljaarvamise otsuse kaalumise käigus ja seda ei märgitud õppenõukogu koosoleku

protokollis, kuna tegu on väga tundliku teemaga. Vastustaja ei esita psühhiaatri seisukohta

tõendina, kuna see on õpilasnõustajale edastatud konfidentsiaalselt ja sisaldab kaebaja

terviseandmeid.

Kaebaja rehabilitatsioonimeeskonna seisukoht esitati vastustajale pärast õppenõukogu

koosolekut, kui otsus oli sisuliselt tehtud. Rehabilitatsioonimeeskonna liikmed M. Olveti

(sotsiaaltöötaja) ja A. Valk (psühholoog) viibisid 12.09.2024 toimunud kohtumisel, kus osales

ka kaebaja. Rehabilitatsioonimeeskonna liikmed tunnistasid, et kõiki asjaolusid nad eelnevalt

oma seisukohta kujundades ei teadnud ning mõistsid ka vastustaja seisukohta. Kooli direktor

suhtles 16.09.2024 telefoni teel A. Valguga, kes kinnitas, et ei pea kaebaja kooli ennistamist

heaks lahenduseks.

Kaebaja etteheited koolile seoses ebakohase suhtumisega kaebajasse on ühepoolsed ja ei vasta

tõele. Kool (õpetajad) on korduvalt täheldanud kaebaja valikulist mäletamist vestlustest ja

kokkulepetest õpetajatega. Kuna kool ega õpetajad ei valmistunud juriidiliseks vaidluseks, ei

ole neid vestlusi ja kokkuleppeid fikseeritud ning vastustaja ei saa tõendeid esitada.

Kohtu seisukoht

5. Vastustaja arvas vaidlustatud käskkirjaga kaebaja koolist välja. Vaidlustatud käskkirjas on

nimetatud mitmeid õigus- ja haldusaktide sätteid, neist õpilase väljaarvamist

käsitlevad ,,Gümnaasiumi,, kodukorra § 24 lg 2 p 4, 5 ja 6. Õppenõukogu tegi ettepaneku

kaebaja väljaarvamiseks 30.08.2024 (dtl 198-199).

07.09.2023.a käskkirjaga nr 1-2/23/7 kehtestatud ,,Gümnaasiumi,, kodukorra (edaspidi

kodukord, dtl 173-189) § 24 lg 2 p 4, 5 ja 6 sätestavad, et õppenõukogu ettepanekul ja

direktori otsusel võib õpilase kooli nimekirjast välja arvata, kui

4) õpilasel on ühel õppeaastal neli või enam mitterahuldavat või hindamata kursusehinnet

(arvesse läheb ka üleminekueksam ja uurimistöö, praktiline töö);

5) õpilasel on mitterahuldav kursusehinne või üleminekueksami hinne või uurimistöö hinne

ja talle on määratud täiendav õppetöö, kuid ta ei ole 30. augustiks seda sooritanud

positiivsele hindele või ei ilmunud määratud ajal pikendatud õppetööle;

6) õpilasel on uurimistöö tähtajaks esitamata/kaitsmata (v.a. erandid direktori loal).

6. Kohtu hinnangul on olemas kodukorra § 24 lg 2 p 4, 5 ja 6 kehtestamist võimaldav

volitusnorm. PGS § 28 lg 2 sätestab, et gümnaasiumi kodukorras võib sätestada täiendavaid

aluseid gümnaasiumist väljaarvamiseks.

Säte on sellisena kehtinud alates 01.09.2010. Sätte kehtestamisel põhjendati seletuskirjas, et

kuna gümnaasium ei ole kohustuslik haridustase, siis võib gümnaasiumi kodukorras ette näha

täiendavaid aluseid õpilase koolist väljaarvamisel (eelnõu § 28 lg 2), mis on eelkõige seotud

õpitulemuste saavutamisega. Koolil puudub kaalutlusõigus ja õpilane arvatakse nimekirjast

välja, kui talle on gümnaasiumis õppides ühe õppeaasta jooksul pandud kolmes või enamas

õppeaines üle poolte kursusehinnetena välja «nõrgad» või «puudulikud» (eelnõu § 28 lg 1 p

7). Gümnaasiumi kodukorras võib ette näha kõrgemad nõudmised õpitulemustele, eelistades

näiteks õppesuunast tulenevalt teatud õppeaineid, mis peab olema sooritatud vähemalt hindele

«rahuldav»1.

Seega tuleneb seletuskirjast üheselt mõistetavalt, et seadusandja tahe oli suunatud sellele, et

koolil on võimalus kehtestada võrreldes seaduses sätestatuga õpitulemustele rangemaid

nõudeid. Normi on kohtupraktikas varem samal viisil tõlgendatud2.

7. PGS § 31 lg 6 sätestab, et gümnaasiumi lõpetamiseks tuleb rahuldavalt sooritada 1)

gümnaasiumi koolieksam ja 2) õpilasuurimus või praktiline töö (käesolevas otsuses

lühendatult uurimistöö), välja arvatud kooli lõpetamisel eksternina. PGS § 31 lg 8 näeb ette

uurimistöö ettevalmistamise ja hindamise tingimuste ja korra kehtestamise ministri

määrusega.

Eeltoodu tähendab, et uurimistööle on õigusnormide tasandil omistatud suur tähtsus.

Uurimistöö on kohustuslik gümnaasiumi lõpetamiseks (v.a lõpetamine eksternina). Tegemist

on aja- ja töömahuka tegevusega. Töö koostamine, eelkaitsmine, esitamine ja kaitsmine

hõlmab pika ajavahemiku, praktiliselt kogu kooliaasta (vt otsuse punkti 8). Kodukorras

sätestatud tingimust, et uurimistöö tähtaegne esitamata või kaitsmata jätmine võib endaga

kaasa tuua koolist väljaarvamise, ei saa pidada meelevaldseks.

8. 12.01.2023.a käskkirjaga nr 1-3/7 kehtestatud ,,Gümnaasiumi,, õppekava (edaspidi

õppekava, dtl 125-171) sisaldab järgmisi uurimistöö koostamist ja kaitsmist reguleerivaid

sätteid:

- punkti 9.1 alapunkt 2: üldjuhul tuleb valmis uurimistöö kaitsmiseks esitada 10. või 11.

klassis. Töö hilisemaks esitamiseks tuleb õpilasel esitada direktorile taotlus koos töö

hilisema esitamise põhjuse märkimisega;

1 Seletuskiri põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu (412 SE) teise lugemise jätkamise juurde, lk 9-10.

Kättesaadav veebilehel riigikogu.ee (XI koosseisu eelnõu 412)

2 Tallinna Halduskohtu 26.08.2020.a otsus asjas 3-20-1264 p 6.1

- punkti 9.1 alapunkt 6: õpilane esitab kirjalikult oma juhendajale uurimistöö koostamise

kava. Juhendaja jälgib õpilase esitatud ajakavast lähtudes uurimistöö valmimise protsessi;

- punkti 9.1 alapunkt 7: juhendaja eesmärk on õpilase arengu suunamine ja toetamine.

Uurimistöö valmib õpilase ja juhendaja koostöös, sealjuures on juhendaja suunaja ning

nõustaja rollis. Töö õigeaegse valmimise ja sisu eest vastutab õpilane;

- punktis 9.2 on toodud tegevuste tähtajad, kõigi kuupäevade puhul jooksval õppeaastal:

teema valik, juhendaja leidmine - 1. oktoober; töö koostamise kava esitamine juhendajale -

1. november; eelkaitsmine - jaanuarikuus; töö lõpliku versiooni esitamine - direktori

käskkirjaga määratud kuupäevaks; kaitsmine algab üldjuhul maikuus.

Kohtuasjas avaldatud andmete kohaselt oli valmis uurimistöö esitamise tähtajaks 2023/2024

õppeaastal 18. aprill.

Õige ei ole kaebaja väide, et uurimistöö esitamine ja kaitsmine toimub üks kord õppeaasta

jooksul, esitamine augustis ja kaitsmine novembris. See ei ühti mingil moel õppekavas

sätestatuga.

9. Pooled ei vaidle selle üle, et kaebaja ei esitanud töö koostamise kava juhendajale

01.11.2024, ei läbinud eelkaitsmist jaanuarikuus ja ei esitanud valmis tööd 18.04.2024. S.h

kaebaja kinnitas kaebuses, et ta ei teostanud uurimistööd tavapärase õppekava ajagraafikus

(dtl 5).

Vastustaja esitatud andmetel (dtl 191-196) kehtestati kaebajale 11.01.2024 individuaalne

õppekava. See hõlmas muuhulgas õppeainet „Uurimistöö alused“, mis on tihedalt seotud

uurimistöö koostamisega:

- 22.01.2024 toimus õppeaines kontrolltöö, kaebaja ei ilmunud kontrolltööle ja ei teatanud

sellest ette, uus kontrolltöö aeg 07.02.2024;

- kaebajal tuli sooritada eelkaitsmine 01.02.2024. Kaebaja osales eelkaitsmisel, kuid kuna

tööd ei olnud alustatud, siis komisjon ei saanud eelkaitsmist hinnata;

- kaebajale saadeti kirjalik tagasiside ja uueks eelkaitsmise tähtajaks määrati 04.03.2024.

Kaebaja ei ilmunud eelkaitsmisele ja ei esitanud vajalikke materjale seniseks tehtud töö

kohta.

Kaebaja kinnitas, et individuaalses õppekavas sisalduv järelevastamise graafik (s.o algselt

määratud tähtajad ilma hilisemate märkuste ja täiendusteta) tehti talle teatavaks ning

vastustaja edastas andmed, mille abil kaebaja sai graafiku leida, 18.01.2024 (dtl 226-227).

Kaebaja selgitas kohtule esitatud avaldustes, et

- 19.04.2024 püüdsid klassijuhataja ja uurimistöö juhataja kaebajaga vestelda uurimistöö

teemal, kaebaja läks väga tugevalt endast välja, nuttis ja ei olnud võimeline vestluses

sisuliselt osalema või tähtaegade järgimata jätmist põhjendama, kaebaja ei teadnud, et

olukord on nii tõsine, kaebaja sai ikkagi pikenduse (dtl 230);

- kaebajat ja tema ema teavitati 19.06.2024 koolis toimunud koosolekul, et kaebajal tuleb

tähtajaks 10.08.2024 läbi lugeda vajalik kirjandus, koostada sissejuhatus (kaebaja

sõnastuses) / koostada ülesande püstitus ja töö struktuur (kaebaja ema sõnastuses) ning

esitada tööd tutvustav plakat (dtl 6, 13).

Õppenõukogu määras 21.06.2024 kaebajale täiendava õppetöö aines „Uurimistöö alused“ ja

uurimistöö osas, täiendava õppetöö sooritamise tähtaeg oli 28.08.2024 (dtl 197). Dokumendi

pealkirjas märgitud kuupäev 21.06.2023 on kohtu hinnangul ilmne viga.

Tähtajaks 10.08.2024 ei esitanud kaebaja kokkulepitud tööd. Vastustaja väitel ei saanud kool

ega õpetaja selgitusi töö esitamata jätmise põhjendustega. Kaebaja on oma avaldustes

kinnitanud, et tähtajaks 10.08.2024 ta juhendajale midagi ei esitanud, kuna ta ei olnud tööga

rahul ja ei julgenud seda esitada.

Vastustaja väitel saatis juhendaja 20.08.2024 kaebajale kirja, milles juhtis tähelepanu töö

esitamise tähtajale. Seda tõendab õppenõukogu 30.08.2024.a protokoll (dtl 198-199). Selle

kohaselt juhendaja küsis kaebajalt: saatsin meeldetuletuse, aga sa ei vastanud. Kaebaja vastas:

nägin seda kirja liiga hilja, kuna ei julgenud Stuudiumit vaadata, arvan, et sobin siia kooli ja

saaksin uurimistöö kahe nädalaga valmis.

Mõlemad pooled on avaldanud, et kaebaja esitas 28.08.2024.a õhtul seni valminud töö ja

29.08.2024.a õhtul täiendatud töö (dtl 3, 10, 14). Kohtu hinnangul saab pidada tõendatuks, et

tegemist ei olnud valmis tööga. Kaebaja ei väida, et ta esitas valmis töö (kaebaja ütles

30.08.2024, et saaks töö kahe nädalaga valmis). 01.09.2024 esitatud rehabilitatsiooni-

meeskonna liikmete A. Valgu ja M. Olveti seisukohas (dtl 111-114) on öeldud, et praeguseks

võib kindlalt väita, et uurimistöö valmis saamine ei oleks probleem, tööga on algust tehtud ja

kontseptsioon paigas.

10. Kodukorra § 24 lg 2 p 6 kohaselt on õpilase väljaarvamise eelduseks, et õpilasel on

uurimistöö tähtajaks esitamata/kaitsmata (v.a. erandid direktori loal). Otsuse punktis 9 toodu

tähendab, et selle sätte kohaldamise eeldused on täidetud. Uurimistöö tuli esitada 18.04.2024.

Kaebajale pikendati korduvalt uurimistöö koostamise ja esitamisega seotud tähtaegu.

Õppenõukogu määras kaebajale täiendava õppetöö sooritamiseks, s.h uurimistöö esitamiseks

tähtaja 28.08.2024. Kaebaja selleks tähtajaks uurimistööd ei esitanud. Eeltoodu ühtlasi

tähendab, et kaebaja ei sooritanud täiendavat õppetööd uurimistöö osas. Kaebaja ei sooritanud

täiendavat õppetööd ka õppeaines „Uurimistöö alused“, kuivõrd toimunud ei ole uurimistöö

eelkaitsmist. Täidetud on ka kodukorra § 24 lg 2 p 5 kohaldamise eeldused.

11. Kaebaja väitel ei olnud talle üheselt arusaadav, mida ja milliseks tähtajaks ta peab seoses

uurimistööga tegema. Kohtu hinnangul ei saa keskmisele mõistlikule isikule jääda

arusaamatuks, et õppenõukogu määras kaebajale täiendava õppetöö aines „Uurimistöö

alused“ ja uurimistöö osas, mille sooritamise tähtaeg oli 28.08.2024. Kaebaja on korduvalt

selgitanud, et aine „Uurimistöö alused“ sooritamiseks tuleb läbida uurimistöö eelkaitsmine,

järelikult oli see talle teada ja arusaadav. Samuti pidi kaebajale olema arusaadav, et valmis

uurimistöö tuli esitada 18.04.2024 ning talle on uurimistöö esitamise tähtaega pikendatud.

Segadust ei saanud põhjustada see, et 10.08.2024 tuli kaebajal juhendajale esitada töö

sissejuhatus / ülesehitus ja tööd tutvustav plakat. Kohtu hinnangul on mõistlikult arusaadav, et

tegemist oli töö koostamise vahe-etapiga, mille eesmärgiks oli tagada töö tähtaegne

valmimine ning anda juhendajale võimalus kaebajat abistada ja toetada. Kohtule ei ole

äratuntav, miks oleks juhendaja antud ülesanne tulnud kaebajale täiendavalt esitada kirjalikult

(vestluse kokkuvõttena) või mil viisil sai segadust kaebajale antud ülesandes või tähtajas

põhjustada see, et kirjalikult seda ülesannet kaebajale ei edastatud. Töö koostamise vahe-

etappide ja nende tähtaegade kokkuleppimist suuliselt saab kohtu hinnangul pidada

tavapäraseks.

Õppekava punkti 8.6 lõike 1 alapunkti 2 kohaselt lõpetab 11.klassi õppenõukogu otsusel

õpilane, kelle jooksva õppeaasta kõik kursusehinded ja üleminekueksami hinne on positiivsed

ja kes on esitanud kaitsmisele oma uurimistöö (v.a erandid õppenõukogu otsusel), kaitstud

uurimistöö peab olema hinnatud vähemalt rahuldava hindega. Ka sellest sättest tuleneb, et 11.

klassi lõpetamiseks peab uurimistöö olema vähemalt kaitsmisele esitatud.

12. On õige, et üheselt arusaadav ei ole see, kas täiendava õppetöö sooritamise tähtajaks pidi

uurimistöö olema kaitsmisele esitatud (s.o valmis, mis ühtlasi tähendab, et kaebajal oleks

olnud sooritatud õppeaine „Uurimistöö alused“) või ka kaitstud. Õppekava punkti 8.6 lõike 1

alapunkti 2 alusel oleks kohtu hinnangul piisav olnud töö kaitsmisele esitamine. Kindlasti ei

saanud täiendava õppetöö kohustust mõista nii, et piisav on pooleli oleva töö esitamine.

Segaduse selles, kas täiendava õppetöö sooritamiseks pidi töö olema ka kaitstud, oleks ära

hoidnud see, kui kaebaja oleks täitnud oma kohustuse esitada hiljemalt 10.08.2024 töö

esialgsel kujul ja tööd tutvustav plakat. Kaebaja oleks sel juhul saanud vastustajalt tagasisidet,

s.h töö kaitsmise aja kohta. Nõue esitada tööd tutvustav plakat viitab sellele, et juhendaja

kavandas töö eelkaitsmist ehk õppeaine „Uurimistöö alused“ sooritamist.

Otsuse punktis 9 kirjeldatu kujutab endast täies ulatuses vastustaja tegevusi eesmärgil aidata

kaasa uurimistöö tähtaegsele valmimisele ja kaitsmisele. Vastustaja on regulaarselt püüdnud

kaebajale uurimistööga tegelemise vajadust meenutada ning kaebajat toetada. Kohtuasja

dokumentidest ei nähtu, et kaebaja oleks omalt poolt teinud pingutusi koostööks vastustajaga,

näiteks pöördunud otsesuhtluses või kirjalikult juhendaja poole abi või selgituste saamiseks,

toonud välja, millised konkreetsed raskused on tal töö kirjutamisel tekkinud, küsinud juhiseid

neist ülesaamiseks jne. Koolil ei ole kohustust saavutada tulemus, et kaebaja jõuab õpingutes

edasi ja lõpetab kooli. Põhivastutus lasub selles osas kaebajal.

13. Kaebaja väitel takistas töö tähtaegset valmimist see, et kaebaja oli 2024. aasta suvel haige

(dtl 110). Vastustaja väitel kaebaja sellest kooli või juhendajat ei teavitanud. Kaebaja ei ole

väitnud või tõendanud, et ta oleks seda teinud. Õppenõukogu 30.08.2024.a protokollist ei

nähtu, et kaebaja oleks viidanud haigestumisele. Kaebaja tõi haigestumise välja alles

kohtumenetluses.

Vastustajale ei saa ette heita arvestamata jätmist asjaoluga, mis talle teada ei olnud. Kaebajale

pidi olema mõistlikult arusaadav, et kui ta ei saa õppenõukogu otsusega määratud täiendavat

õppetööd sooritada haigestumise tõttu, siis tuleb vastustajale sellest teatada.

14. Asja lahendamist ei mõjuta see, kas kaebaja esitas, oleks pidanud esitama või oli teadlik

vajadusest esitada avaldusi uurimistöö esitamise tähtaja pikendamiseks. Sõltumata kaebaja

avaldustest pikendati kaebajale tähtaegu korduvalt. Õppenõukogu otsus täiendava õppetöö

määramise kohta on samal ajal ka uurimistöö esitamise tähtaja pikendamine. Ka see, et

õppenõukogu 30.08.2024.a koosolekul ja vaidlustatud käskkirjas kaaluti kaebaja tingimisi

üleviimist 12. klassi tähendab samal ajal, et kaaluti uurimistöö esitamise tähtaja pikendamist.

15. Pooled vaidlevad selle üle, kas kodukorra § 24 lg 2 p 5 ja 6 kõrval olid täidetud ka

kodukorra § 24 lg 2 p 4 kohaldamise eeldused. S.h kas saab arvesse võtta, et kaebajal oli ühel

õppeaastal neli või enam mitterahuldavat või hindamata kursusehinnet, kui need hinded on

hiljem parandatud. Sellel asjaolul ei ole määravat tähtsust, kui kodukorra § 24 lg 2 p 5 ja 6

kohaldamise eeldused on täidetud. Olenemata sellest, kas kaebaja väljaarvamise aluseks sai

olla ka kodukorra § 24 lg 2 p 4, sai vastustaja võtta kaebaja edasijõudmisega seotud asjaolusid

arvesse kaalutlusotsuse tegemisel (vt otsuse punkti 27).

16. Pooled vaidlevad, kas vastustaja arvestas piisavalt sellega, et kaebajal on hariduslik

erivajadus.

Kohus alustuseks märgib, et PGS § 46 lg 6 alusel käsitletakse haridusliku erivajadusega

õpilasena sellist õpilast, kelle puhul koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel tuleb

rakendada tõhustatud tuge või erituge. Asjas ei ole väidetud ega tõendatud, et kaebaja kohta

oleks antud koolivälise nõustamismeeskonna soovitus, s.t soovitus, mis tehakse koolile

nähtavaks hariduse infosüsteemi vahendusel pärast seda, kui vanem on andnud selleks oma

nõusoleku (PGS § 48 lg 2). Kaebajat ei ole korrektne käsitleda haridusliku erivajadusega

õpilasena PGS tähenduses.

Eeltoodu ei tähenda, et vastustajal ei tulnud arvestada kaebaja terviseseisundi ja individuaalse

vajadusega. Kaebaja puhul on tegemist olukorraga, mida reguleerivad järgmised sätted:

- PGS § 37 lg 1: õpetajad jälgivad õpilase arengut ja toimetulekut koolis ning vajaduse

korral kohandavad õpet õpilase individuaalsete vajaduste ja võimete järgi;

- PGS § 46 lg 5: õpilasele, kellel tekib takistusi koolikohustuse täitmisel või mahajäämus

õpitulemuste saavutamisel, annab kool üldist tuge, mis kujutab endast õpetaja pakutavat

individuaalset lisajuhendamist, tugispetsialistide teenuse kättesaadavust ning vajaduse korral

õpiabitundide korraldamist individuaalselt või rühmas;

- PGS § 46 lg 9: kool lähtub õppe korraldamisel kaasava hariduse põhimõtetest. Tulenevalt

õpilase individuaalsest vajadusest tagatakse õpilasele võimetekohane õpe ja vajalik tugi

õpetajate, tugispetsialistide, abiõpetajate ja teiste spetsialistide koostöös.

17. Kaebaja 04.12.2024.a seisukoha põhjal seisnes kaebaja terviseseisundist tulenev

individuaalne vajadus selles, et kaebajal on takistatud suhtlemine, tal tekib pingelises

olukorras ärevus (nurjub vastamine ja kontrolltööde tegemine) ning ta vajab nõutava tulemuse

saavutamiseks lisavõimalusi ja -aega. Kaebaja eitas seda, et ta vajab abi ainete omandamisel

või ülesannete täitmisel, vajab riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemuste vähendamist või

asendamist, lihtsustatud õppekava kohaldamist vms. Vastupidi, kaebaja väitis, et ta ei vaja ja

ei kasutanud õpetajate konsultatsioone, vaid töötab iseseisvalt.

Eeltooduga ühtib kaebaja esitatud tõend (dtl 72-73), mille järgi kaebajal on tuvastatud

keskmine puue kestusega 25.12.2022 kuni 24.12.2024, keskmisele puude raskusastmele

vastav vaimse (inimestevaheline lävimine ja suhted) kõrvalekalle.

18. Kaebaja väitel edastati teave kaebaja terviseseisundi ja individuaalse vajaduse kohta

vastustajale suuliselt (dtl 13). Vastustaja väitel ei ole kaebaja oma diagnooside või ärevushäire

kohta dokumente esitanud.

Kohtu hinnangul nähtub asjas esitatud tõenditest kogumina, et käesoleva asja lahendamisel

tähtsust omaval perioodil, s.o õppekava järgi uurimistöö koostamiseks ja esitamiseks ette

nähtud ajal, oli vastustaja teadlik kaebaja individuaalsest vajadusest sellisena, nagu seda on

kirjeldatud otsuse punktis 17. See nähtub juhistest, mille vastustaja andis õpetajatele (vt

otsuse punkti 19).

Kui kaebaja ei ole edastanud vastustajale konkreetseid dokumente, siis ei saanud vastustaja

teadlik olla kaebaja diagnoosist, arsti võimalikest korraldustest, rehabilitatsioonimeeskonna

võimalikest soovitustest jms. Eeltoodu puhul on tegemist kaebaja eriliiki isikuandmetega ning

kaebaja otsustab selle üle, mil viisil ja mahus ta neid avaldab. Teiselt poolt pidi kaebajale

olema mõistlikult arusaadav, et vastustaja ei saa lähtuda teabest, mida talle edastatud ei ole.

19. Kohtu hinnangul on vastustaja otsuse punktis 17 kirjeldatud kaebaja individuaalset

vajadust kohaselt arvesse võtnud. Otsuse punktis 9 toodust nähtub, et kaebajale on korduvalt

antud täiendavaid võimalusi uurimistöö koostamiseks ja esitamiseks. Kuidagi ei saa öelda, et

kaebajale ei ole antud piisavalt aega.

Vastustaja andis 11.01.2024.a dokumendis neljas õppeaines (s.h uurimistöö alused)

võlgnevuste likvideerimise eesmärgil õpetajatele järgmised juhised:

- õpetaja arvestab nii klassitunni kui järelevastamise ajal õpilase ärevustundega,

võimaldades vajadusel vastamiseks lisaaega ja individuaalset vastamist;

- klassitunni ajal kaasõpilaste kuuldes kaebaja erisusele mitte tähelepanu suunata, sest liigne

tähelepanu tekitab õpilases taaskord ärevust kuna kardab kaasõpilaste halvustavat suhtumist;

- õpetaja ajatab negatiivsele hindele vastatud või sooritamata jäänud hindelised tööd kuni

23.02.2024;

- konsultatsioonitund koos teiste õpilastega 1 kord nädalas, kokkuleppel õpetajatega üks-

ühele.

Kohus ei võta seisukohta, kas 11.01.2024.a dokument oli individuaalne õppekava PGS

tähenduses. Tegemist oli PGS § 18 lg 1 „Individuaalne õppekava“ lõikes 1 sätestatud

toimingutega, s.o muudatuste või kohandustega õppeajas, õppesisus, õppeprotsessis ja

õppekeskkonnas. Olenemata sellest, kas dokumenti sai nimetada individuaalseks õppekavaks,

oli tegemist konkreetsete juhistega õpetajatele kaebaja individuaalse vajadusega

arvestamiseks. Juhised vastavad kaebaja ootustele arvestada tema ärevustundega ja anda talle

rohkem aega.

20. Õige ei ole kaebaja väide, et vastustajal puudus PGS § 37 lg 2 sätestatud psühholoogi

teenus või kaebajal ei olnud võimalik seda kasutada. Vastustaja korraldas psühholoogi

teenuse ProVida Kliinik OÜ kaudu ning kaebaja on seda kasutanud (dtl 244-245). Kohtu

hinnangul ei saa PGS § 37 lg 2 mõista nii, et psühholoog peab olema kooli töötaja või

osutama teenust koolimajas.

Eelmises lõigus viidatud tõendi esitas kohtule kaebaja. Vastustaja leidis, et ta ei saa seda

tõendit esitada, kuna tegemist on eriliiki isikuandmetega. Kohus selgitab, et terviseandmete

(ja ka muude eriliiki isikuandmete) töötlemine on lubatud olukorras, kus haldusorgan töötleb

neid tema vastu esitatud õigusnõude lahendamise või kohtus poolena oma seisukoha

kaitsmise eesmärgil. Selle õiguslikuks aluseks on isikuandmete kaitse üldmääruse (Euroopa

Parlamendi ja nõukogu 27.04.2016.a määrus (EL) 2016/679) art 9 lg 2 punkt f - eriliiki

isikuandmete töötlemine on lubatud, kui see on vajalik õigusnõude koostamiseks, esitamiseks

või kaitsmiseks või juhul, kui kohtud täidavad oma õigust mõistvat funktsiooni. Eeltoodut

arvestades peab kohus ühtlasi võimalikuks vastu võtta tõendi, mille kaebaja esitas

hilinemisega.

21. On võimalik, et vastustajale saab ette heita, et vastustaja ei suunanud kaebajat uuesti

psühholoogi vastuvõtule seoses 2023/2024 õppeaastal tekkinud probleemidega, s.h uurimistöö

koostamisel tekkinud raskustega. Kas see etteheide on põhjendatud, sõltub eelkõige sellest,

kas ja millises ulatuses oli vastustajale teada, et kaebaja kasutab rehabilitatsiooniteenust (vt

järgmist lõiku). Kohus ei uuri seda küsimust täpsemalt, kuna see ei mõjuta asja lahendamist.

Käesolevas asjas ei ole tegemist kohustamisnõudega kaebajale vajaliku toe pakkumiseks

kohustamiseks, vaid vaidlustatud käskkirja tühistamise nõudega. Tähtsust omab see, kas

kaebajale teistsuguse või täiendava toe pakkumine oleks võinud olukorda muuta.

Kohtu hinnangul ei oleks olukorda muutnud see, kui vastustaja oleks kohaldanud veel

mingeid täiendavaid abinõusid, näiteks suunanud kaebaja psühholoogi juurde. Seda tõendab

rehabilitatsioonimeeskonna liikmete A. Valgu ja M. Olveti seisukoht (dtl 111-114).

Seisukohas on öeldud, et kaebaja on käinud regulaarselt ja motiveeritult

rehabilitatsiooniteenustel (tegevuskava 7-6.13/23/0692, vahemikus 03.03.2023 – 29.02.2024)

rõhuga eripedagoogi ja psühholoogi teenustel, keskendudes kooliga seotud problemaatikale,

ning uue tegevuskavaga omal initsiatiivil alates 01.04.2024. Kaebaja pöördus

rehabilitatsioonimeeskonna spetsialistide poole abipalvega seoses uurimistööga ja koolist

väljaarvamisega. Alates juuli algusest käis kaebaja A. Valgu vastuvõttudel just seoses

uurimistöö teemaga, otsimas võimalusi ja lahendusi ning motivatsiooni sellega tegelemiseks.

22. Eeltoodu tähendab, et kaebajaga tegeles meeskond, mille koosseisus olid sotsiaaltöötaja

M. Olveti, psühholoog A. Valk ning eripedagoog. Meeskond tegeles just kooliga, eriti

uurimistööga seotud probleemidega. Meeskond toetas kaebajat nii ajal, mis oli algselt ette

nähtud uurimistöö koostamiseks ja esitamiseks, kui ka kaebajale määratud pikendatud tähtajal

(suvel 2024).

Kohtu hinnangul ei ole tõenäoline, et täiendav psühholoogi juurde suunamine oleks

eeltoodule midagi juurde andnud. Pigem vastupidi - erinevate psühholoogide üksteisest

sõltumatu tegevus oleks tekitanud segadust ja muutnud olukorda halvemaks. Kaebaja on välja

toonud, et talle on raske suhelda inimestega ja kohaneda muutustega. Kaebajale tundmatu uue

psühholoogi lisandumine oleks olnud uudne olukord ja nõudnud suhtlemist uue inimesega.

Kaebaja ei väida, et arst või rehabilitatsioonimeeskond oleksid andnud mingeid konkreetseid

juhiseid või soovitusi koolile kaebaja õppetöö või uurimistöö koostamise korraldamiseks. Kui

selliseid juhiseid oleks antud, siis pidi kaebajale olema mõistlikult arusaadav, et vastavad

dokumendid tuleb vastustajale edastada. Kaebaja kinnitas, et mingeid kirjalikke dokumente ta

vastustajale edastanud ei ole.

23. Kohtu hinnangul tähendab otsuse punktis 17-22 toodu, et vastustaja arvestas kaebaja

individuaalse vajadusega sellisena, nagu see talle teada oli, ning olukorda ei oleks muutnud

see, kui vastustaja oleks rakendanud veel mingeid täiendavaid abinõusid.

24. Kohus leidis eespool, et esines faktiline ja õiguslik alus kaebaja väljaarvamiseks. See ei

tähenda, et vastustajal oli kohustus kaebaja välja arvata. Tegemist oli vastustaja

kaalutlusotsusega.

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel

antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus kaalutlusõiguse

piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt, kohus ei hinda

eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust ning ei teosta haldusakti või toimingu

õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest.

25. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja eksinud kaalutlusõiguse teostamisel. Vastustaja kaalus

võimalustena kaebaja väljaarvamist ja kaebaja tingimisi üleviimist 12. klassi. Kaebaja

tingimisi üleviimine oleks tähendanud seda, et kaebajal oleks tulnud saavutada 12. klassi

õppekavas ette nähtud tulemused ning samal ajal koostada ja kaitsta uurimistöö ning sooritada

õppeaine „Uurimistöö alused“ (mis loetakse sooritatuks uurimistöö eelkaitsmise läbimisel).

Vastustaja tugines põhjendustes kaebaja õpitulemustele 11. klassis ning sellele, millist

koormust saab kaebaja tingimisi üleviimise korral prognoosida õpetajatele. Tegemist on

kohaste asjaoludega, mida arvesse võtta.

26. PGS § 9 lg 2 alusel on isik koolikohustuslik kuni põhihariduse omandamiseni või 17-

aastaseks saamiseni. Gümnaasiumis õppimine on vabatahtlik. Vastustaja põhimääruse § 7 lg 1

ütleb, et koolis omandatakse üldkeskharidust statsionaarses õppes. Vastustaja töökorralduse,

õpetajate ja töötajate arvu jms määratlemisel sai lähtuda sellest, et reeglina toimub õppetöö

klasside kaupa ning õpitulemused saavutatakse selleks määratud ajal esimesel katsel.

Kahtlemata tuleb töökorraldusse jätta ja vastustaja on ka jätnud reserv juhuks, kui mõni

õpilane teistega võrdselt edasi ei jõua või vajab teataval määral individuaalset lähenemist.

Kuid see ei saa kujuneda valdavaks õppevormiks või reegliks. Kohtu hinnangul on

statsionaarses õppevormis tegutseva gümnaasiumi puhul kohane ja lubatav arvestada sellega,

mil määral mõjutab otsus õpetajate töökoormust ja seeläbi teiste õpilaste õppe kvaliteeti.

Ka individuaalse vajaduse või haridusliku erivajaduse korral ei ole kooli kohustused luua

õpilasele võimalused õpingute edukaks läbimiseks piiramatud. Tegemist on kooli kasutuses

olevate võimaluste (näiteks raha, õpetajate tööaeg) ja piiratud ressursi otstarbeka kasutamise

küsimusega. See, et rahvusvaheliselt tunnustatud kaasava hariduse põhimõtte järgi tuleb

kõigile õppijatele tagada haridus vastavalt nende võimetele ja vajadustele, ei tähenda, et see

peab olema tagatud just isiku soovitud koolis (vt ka otsuse punkti 31).

27. Õppenõukogu 30.08.2024.a protokollis ja vaidlustatud käskkirjas on välja toodud, et

kooli võimalused kaebaja toetamiseks on piiratud. Vastustaja väitis kohtumenetluses, et

kaebaja on korduvalt rikkunud kokkuleppeid õpetajatega.

Vastustaja esitas andmed selle kohta, millistes õppeainetes olid kaebajal 2023/2024

õppeaastal võlgnevused ja millal kaebaja need likvideeris (dtl 190). Vastustaja esitas

täpsemad andmed selle kohta, kuidas kulges 2023/2024 õppeaasta esimesel perioodil tekkinud

võlgnevuste likvideerimine (dtl 191-196). Nendest nähtub, et näiteks õppeaines

„Inimeseõpetus“ tegi kaebaja kõik tööd kokkulepitud ajal. Samas näiteks õppeaines

„Bioloogia“ ei tulnud kaebaja neljal korral kokkulepitud ajal vastama, neist kolmel korral ei

teavitanud õpetajat, korduvalt jättis kasutamata järele vastamiseks ette nähtud ajad. Asjas on

kirjeldatud, kuidas ajavahemikul 11.01.2024 kuni augustikuuni vastustaja korduvalt püüdis

saavutada, et kaebaja koostaks uurimistöö ja läbiks õppeaine „Uurimistöö alused“, mis

lõpptulemusena jäi edutuks. Vastustaja on põhjendatult lähtunud sellest, et kaebaja tingimisi

üleviimise korral sai sarnase olukorra jätkumist pidada tõenäoliseks.

28. Tunnustust väärib see, et kaebaja suutis likvideerida enamuse 2023/2024 õppeaasta

esimesel perioodil tekkinud kuuest võlgnevusest ning hilisematel perioodidel tekkinud

üksikud võlgnevused. Samas ei kõrvalda see asjaolu, et kaebaja ei sooritanud täiendavat

õppetööd, kuna likvideerimata jäi võlgnevus õppeaines „Uurimistöö alused“ ning esitamata

uurimistöö.

29. Kodukorra § 24 lg 2 p 6 sätestatud alus kaebaja väljaarvamiseks esines juba 21.06.2024.

Siiski otsustas õppenõukogu kaebajat mitte välja arvata, vaid määrata talle täiendav õppetöö.

See tähendab, et kaebajale anti võimalus saavutada nõutav tulemus ja hoida ära tema

väljaarvamine. 30.08.2024 sama küsimust uuesti arutades otsustas õppenõukogu ja

vaidlustatud käskkirjas direktor kaebaja väljaarvamise kasuks. Kuidagi ei saa nõustuda

kaebaja väitega, et kaebaja arvati välja enne esmalt abistavaid meetmeid rakendamata.

30. Otsuse punktis 9 ja 25-29 toodut arvestades oli vaidlustatud otsus proportsionaalne.

31. Kaebaja väljaarvamine ei riiva oluliselt kaebaja õigust haridusele. Kaebaja ei pea

omandama gümnaasiumiharidust tingimata vastustaja juures. Hinded, mille kaebaja

lõpptulemusena saavutas, on head (dtl 71). Samas kirjeldab kaebaja, et ta on koolist palju

puudunud, ei soovi õpetajate konsultatsioone, talle on raske õpetajatega suhelda ja ta õpib

iseseisvalt.

Sisuliselt tähendab see, et kaebaja individuaalse vajadusega sobib paremini mittestatsionaarne

õppevorm, kus kaebaja saab õppida iseseisvalt oma ajakava järgi ning kontaktid õpetajatega

on minimaalsed, või gümnaasiumi lõpetamine eksternina (viimast pakub PGS § 22 lg 8 alusel

gümnaasium, kus toimub õppetöö mittestatsionaarses vormis). Mittestatsionaarne õpe toimub

näiteks Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumis (munitsipaalkool) ja Jõgevamaa Gümnaasiumis

(riigikool). Kohus märgib, et gümnaasiumi lõpetamisel eksternina ei ole nõutav uurimistöö

tegemine ja kaitsmine (PGS § 31 lg 6 p 2), mis praeguse kohtuasja andmetel sai

põhitakistuseks kaebaja õpingute jätkamisele ja mille olemuse hulka kuulub koostöö õpilase

ja juhendaja vahel3.

32. Kohus ei käsitle poolte väiteid seoses sellega, et mõned õpetajad on käitunud kaebajaga

pahatahtlikult, või matemaatika üleminekueksamiga seonduvat. Õpilaselt õppekava täitmise ja

tähtaegadest kinnipidamise nõudmine, vajadusel ka rangemas toonis, on õiguspärane.

Iseenesest ei saa õigusvastseks pidada seda, kui õpetaja avaldab oma arvamust, et kaebaja

individuaalse vajadusega sobiks paremini teistsugune õppevorm, mida kool ei paku.

Õigusvastane on see, kui õpetaja esitab nõudmisi või teeb märkusi lugupidamatult, alandavalt

või solvavalt. Nende olukordade eristamiseks tuleb esmalt välja selgitada, milliseid faktilisi

asjaolusid saab pidada tõendatuks, s.h mida täpselt ja millises kontekstis või olukorras keegi

ütles. See ei ole põhjendatud, kuna need asjaolud ei ole otseselt seotud vaidluse esemega

käesolevas kohtuasjas. Kohtu hinnangul ei saa kohtuasjas kirjeldatud kaebaja ja vastustaja

suhtlust seoses uurimistöö või täiendava õppetööga pidada kaebaja suhtes lugupidamatuks,

alandavaks või solvavaks.

33. Kokkuvõttes leiab kohus, et vaidlustatud käskkiri on õiguspärane ning kaebaja väited ei

anna alust selle tühistamiseks. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.

Menetluskulud. Selgitused

34. Kohus määras otsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks 24.01.2025. Kahjuks ei valminud

otsus sel kuupäeval. Apellatsioonitähtaeg algab sel juhul otsuse kättetoimetamisest (HKMS §

181 lg 1).

35. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle

sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. Vastustaja ei ole menetluskulude

nimekirja ja kuludokumente esitanud ning kohus jätab HKMS § 109 lg 1 alusel

menetluskulud välja mõistmata. Sisuliselt tähendab see, et kummalgi poolel tuleb kanda oma

menetluskulud.

36. Kaebaja taotles otsuse avaldamata jätmist, üksnes resolutsiooni avaldamist või tema nime

ja muude teda identifitseerida võimaldavate andmete avaldamata jätmist. Kohtu hinnangul on

piisav jätta avaldamata kaebaja ja vastustaja esindaja nimi ning vastustaja täielik nimetus.

Otsus ei sisalda sel juhul andmeid, mis võimaldaksid kaebaja identifitseerimist (HKMS § 175

lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Karin Jõks

3 Õiguskantsleri seisukoht 25.08.2017 nr 6-1/171056/1703667. Kättesaadav veebilehel oiguskantsler.ee