2-24-18521/39 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve

Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht

27.01.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-18521

Kohtuasi

Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla taotlus isiku

suhtes esialgse õiguskaitse rakendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 09.12.2024 määrus esialgse õiguskaitse

pikendamise kohta (kuni 40 päeva)

Kaebuse esitaja ja liik

G.L-i määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja: SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (registrikood

90006399)

Puudutatud isik (ravile paigutatav isik): G.L (isikukood

XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja

vandeadvokaat Marika Jaanson, vandeadvokaat Aare

Kaldma

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta G.L-i määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Harju Maakohtu 09.12.2024 määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta

maakohtu määruse põhjendusi.

3. Jätta määruskaebuse menetlemise kulud Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse ärakirja kättetoimetamisest.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 543 järgi võib käesoleva määruse peale esitada

määruskaebuse isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, ning TsMS § 536 lg-s 2 nimetatud

isikud ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid

rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, muu

hulgas tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust. Hagita menetluses võib

2-24-18521

menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või

advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (avaldaja) esitas 06.12.2024 Harju Maakohtule taotluse

G.L-i (puudutatud isik) suhtes esialgse õiguskaitse rakendamiseks ja isiku paigutamiseks

psühhiaatriahaiglasse tahtest olenematu ravi jätkamiseks üle 48 tunni.

2. Avalduse kohaselt viibib puudutatud isik avaldaja psühhiaatriakliinikus alates 06.12.2024

kell 06.41, kui puudutatud isiku suhtes rakendati tahtest olenematut ravi vastavalt

psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) §-s 11 sätestatule. Oma psüühikahäire tõttu on puudutatud

isik ohtlik ümbritsevatele ja iseendale ebaadekvaatse käitumise ja toimetulematuse tõttu.

Puudutatud isik ei ole võimeline ravivajadust ise hindama.

3. Avaldusele lisatud psühhiaatrite 06.12.2024 arvamuse kohaselt viibib puudutatud isik

avaldaja psühhiaatriakliinikus statsionaarsel ravil esmakordselt. Puudutatud isik haigestus

esmakordselt 2015. aasta aprillis, kui tal esines unetus, luulumõtted ning aktiivsuse tõus.

Isikul olid meelepetted, mõjustustelamused ja kiirenenud mõttekäik, mille foonilt ründas ta

teist isikut ning oli seetõttu kriminaaluurimise all. Puudutatud isikul diagnoositi

skisoafektiivne häire ning mõnda aega oli ta antipsühhootilisel depooravil, mille abil püsis

tema seisund stabiilne, tekkis teatav haiguskriitika ning ravisoostumus, kuid ühel hetkel

ravisuhe katkes. Puudutatud isik on lähedaste sõnul viibinud psühhiaatriakliinikus

statsionaarsel ravil nii Pärnus kui ka Viljandis (sh sundravil 6-12 kuud), kuid kuna puudutatud

isik on tervise infosüsteemis sulgenud vastavad epikriisid, siis täpsem info puudub.

3.1. 01.12.2024 öösel kutsuti puudutatud isikule kiirabi peahaava tõttu, mille ta sai ööklubi

ees enda jaoks võõraid inimesi korrale kutsudes, kuna nad müüsid noortele naistele

narkootikume. Seepeale löödi puudutatud isikule väidetavalt rustikatega näopiirkonda ja

kägistati kaelast. Puudutatud isik toimetati EMO-sse, kus ta keeldus erakorralisest abist. Mõne

tunni pärast kutsuti puudutatud isikule uuesti kiirabi, kuna ta eksles võõras hoovis oli

ähvardanud majaelanikule kallale minna.

3.2. Käesolevalt toodi puudutatud isik 06.12.2024 varahommikul avaldaja

psühhiaatriakliiniku valvetuppa kiirabiga politsei saatel Radisson Blu hotellist. Kiirabiga

puudutatud isik koostööd ei teinud ning keeldus ülevaatusest. Kiirabikaardile täheldati, et

puudutatud isik avaldas nägemis- ja kuulmismeelepetteid ning rääkis seosetut juttu.

Puudutatud isik oli läinud hotelli tualetti ning kohvi jooma, valetades, et elab seal ja keeldus

kohvi eest maksmast.

3.3. Valvetoas oli puudutatud isik vestlusel düsfooriline ja ülbe ning kurjustas, et teda on

haiglasse toodud. Puudutatud isik tunnistas, et on olnud ravil Pärnus ja Viljandis, ka

sundravil, aga ei täpsustanud, miks. Valvetoas esinesid isikul paranoilised luulumõtted

jälgimise kohta. Puudutatud isik keeldus haiglaravist, mistõttu hospitaliseeriti ta ägeda

psühhootilise, ettearvamatu ja psühhootilistest elamustest juhitud käitumise tõttu tahtest

olenematuks raviks valvearsti otsusega 06.12.2024 kell 06.41.

3.4. Käesolevaks puudutatud isiku seisund paranenud ei ole. Osakonnas muutus puudutatud

isik rahutuks, sulges end tualetti ning hakkas seal laamendama, rusikatega ust peksma ning

nõudis haiglast välja laskmist. Puudutatud isikuga ei olnud võimalik saavutada sisukohast

2-24-18521

kontakti, ta ei allunud sõnalisele rahustamisele ega suunamisele ning vajas seetõttu

medikamentoosset rahustamist ja mehhaanilist ohjeldamist.

3.5. Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire – segatüüpi skisoafektiivne häire (F25.2).

Puudutatud isiku käitumine on ebaadekvaatne ja sihipäratu ning psühhootilistest elamustest

juhitud. Haiglaravita jäämisel võib ta oma haigusseisundist mõjutatud käitumisega olla ohtlik

nii iseendale kui teistele – puudutatud isik on ähvardanud enda jaoks võõraid inimesi,

puudutatud isik provotseeris enda käitumisega endavastast vägivalda (löödi rusikaga näkku)

ning muutus nii venna juures kui ka haiglas agiteerituks ja rahutuks.

4. Puudutatud isiku seisundist lähtuvalt ei ole alust prognoosida seisundi paranemist 4

ööpäeva vältel. Eeltoodut arvesse võttes palus avaldaja puudutatud isiku suhtes esialgse

õiguskaitse rakendamist, selle pikendamist 40 päevani ning luba kohaldada isiku suhtes

tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi (puudutatud isikule psühhoosivastase, rahustava ja

meeleolu stabiliseeriva ravi manustamine) kuni 40 päeva arvestades tahtest olenematu ravi

otsusest.

5. Harju Maakohtu 06.12.2024 määrusega kohaldati puudutatud isiku suhtes tahtest

olenematut psühhiaatrilist ravi neli ööpäeva tema psühhiaatriakliinikusse paigutamisest alates,

s.o alates 06.12.2024 kell 06.41 kuni 10.12.2024 kell 06.41. Kohus andis loa isikule

tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti valitud

viisil, juhul kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu.

6. 09.12.2024 selgitas avaldaja, et esineb tahtest olenematu haiglaravi jätkamise vajadus, kuna

puudutatud isiku seisund ei ole muutunud. Isikul puudub jätkuvalt koostöövalmidus raviks ja

ravita jäämisel on ta oma raske psüühikahäire tõttu ohtlik endale ja ümbritsevatele inimestele.

Maakohtu määrus ja põhjendused

7. Harju Maakohtu 09.12.2024 määrusega pikendati puudutatud isiku suhtes esialgse

õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu ravi tähtaega kuni 40 päevani alates isiku

psühhiaatriakliinikusse paigutamisest, s.o alates 06.12.2024 kell 06.41 kuni 16.01.2025 kell

06.41 (või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi

lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega). Kohus andis

loa puudutatud isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite

rakendamiseks arsti poolt valitud viisil juhul, kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta

ja/või ravimeetoditega ei nõustu. Maakohus jättis menetluskulud riigi kanda.

8. Määruse põhjenduste kohaselt on praegusel juhul täidetud eeldused puudutatud isiku suhtes

tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks rohkem kui neli päeva.

Maakohus viitas PsAS § 11 lg-le 1, § 13 lg-le 2 ning TsMS § 534 lg-tele 1 ja 5.

9. Ärakuulamisel oli puudutatud isik kohtu küsimuste suhtes tõre. Puudutatud isik ei teadnud,

miks ta haiglasse toodi ning ta ei nõustunud raviga. Ärakuulamisel jäi raviarst eelnevalt

esitatu juurde. Puudutatud isikule määratud esindaja toetas avaldaja taotlust. Muude isikute

ärakuulamist ei pidanud kohus vajalikuks, sest arvestades isiku psüühilist seisundit ja teisi

objektiivseid asjaolusid, ei aita nende isikute ärakuulamine ilmselt kaasa asja lahendamisele.

10. Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire – segatüüpi skisoafektiivne häire (F25.2).

Puudutatud isiku käitumine on ebaadekvaatne ja sihipäratu ning psühhootilistest elamustest

juhitud. Haiglaravita jäämisel võib ta oma haigusseisundist mõjutatud käitumisega olla ohtlik

2-24-18521

nii iseendale kui teistele – puudutatud isik on ähvardanud enda jaoks võõraid inimesi; ta

provotseeris enda käitumisega endavastast vägivalda (talle löödi rusikaga näkku); puudutatud

isik muutus nii venna juures kui ka haiglas agiteerituks ja rahutuks. Psüühilise seisundi tõttu

ei ole isik käesolevalt võimeline otsustama enda ravi üle ja andma edasiseks haiglaraviks

adekvaatset nõusolekut. Kohus veendus ärakuulamisel, et puudutatud isik ei ole

psüühikahäirest tulenevalt suuteline juhtima oma käitumist ja on ohtlik nii endale kui ka teda

ümbritsevatele. Isiku reaalsustaju on psüühikahäirest tulenevalt häirunud ning ta ei ole

võimeline enda ravivajadust hindama. Arstide hinnangu põhjal puudub puudutatud isikul

ravisoostumus ja haiguskriitika. Seega ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamise aluseks olnud

asjaolud ära langenud. Puudutatud isik oli ka haiglas rahutu ja ebaadekvaatse käitumisega,

pani end tualetti kinni ja tagus rusikatega ust, ei allunud rahustamisele ning talle tehti rahustav

süst.

Määruskaebus

11. Puudutatud isik esitas riigi õigusabi korras määratud esindaja vahendusel määruskaebuse,

milles palub maakohtu määruse tühistada.

12. Puudutatud isik leiab, et tema puhul ei ole täidetud seaduses toodud eeldused kinnisesse

asutusse paigutamiseks. Puudutatud isik leiab, et ta ei ole haige ega vaja tahtevastast ravi.

Samuti ei ole puudutatud isik ohtlik endale ega teistele. Asjaolu, et isikul oli erimeelsusi

lähedastega, ei tähenda, et puudutatud isik on ohtlik iseendale ja teistele. Puudutatud isik ei

nõustu, et tal puudub haiguskriitika ja ta ei võta ravimeid väljaspool statsionaari.

Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

13. Vastuses määruskaebusele märkis avaldaja, et täidetud on PsAS § 11 lg-s 1 sätestatu.

13.1. Käesolevaks on puudutatud isiku seisund adekvaatse antipsühhootilise, rahustava ja

meeleolustabiliseeriva ravi foonil mõnevõrra rahulikum, kuid ta on osakonnas olnud

provotseeriv, impulsiivne, püsivalt tõrges ja trotslik raviarsti suhtes ja esitab pretensioone nii

kohtu kui prokuratuuri suhtes ning vaidlustab püsivalt raviotsused ja vajalikkuse. Haigustaju

puudutatud isikul kujunenud ei ole.

13.2. Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire - segatüüpi skisoafektiivne häire (F25.2).

Puudutatud isiku käitumine on maniakaalsest seisundist lähtuvalt ebaadekvaatne ja sihipäratu

ning juhitud psühhootilistest luulutaju elamustest. Isikul puudub haiguskriitika ja

koostöövalmidus raviks, ta on katkestanud toetusravi ja psühhoos on ägenenud. Ravita

jäämisel võib isik paranoilistest luulumõtetest lähtuva impulsiivse, ebaadekvaatse ja

ettearvamatu käitumise tõttu olla ohtlik nii ümbritsevatele (olnud ähvardav, füüsiliselt rahutu,

vajanud korduvalt ohjeldamist ohutuse tagamiseks) kui ka iseendale (katkestas ravi, käitub

sihitult ja võib provotseerida endavastast vägivalda). Psüühilise seisundi tõttu ei ole isik

käesolevalt võimeline enda tervislikku seisundit, ravivajadust ega tegevuse tagajärgi

adekvaatselt hindama. Puudutatud isik vajab püsivat ja pikaajalist kontrollitud keskkonnas

antipsühhootiliste, meeleolu stabiliseerivate ja rahustavate ravimite manustamist, st viibimist

psühhiaatriahaigla statsionaaris ja ambulatoorse sundravi pööramist statsionaarseks.

13.3. Puudutatud isiku seisundit ja varasemat ravikogemust hinnates ei ole tõenäoline tema

paranemine 40-päevase ravi vältel sedavõrd, et oleks tagatud tema ohutu toimetulek

haiglavälises keskkonnas, mistõttu on raviarstid esitanud taotluse kohaldada isiku suhtes

tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi jätkamist veel kuni 3 kuu vältel.

2-24-18521

14. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

15. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p-i 2¹ alusel koosmõjus §-

ga 659 jätta rahuldamata ning maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid maakohtu

määruse põhjendusi tuleb muuta.

16. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et täidetud olid PsAS § 11 lg-s 1

ja TsMS § 534 lg-tes 1 ja 5 sätestatud alused puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse

pikendamiseks kuni 40 päevani. Ringkonnakohus muudab siiski maakohtu määruse

põhjendusi osas, mis puudutab isiku ohtlikkuse hindamist.

17. Kohus võib avaldaja taotlusel paigutada isiku TsMS § 534 lg 1 järgi esialgse õiguskaitse

korras kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud

ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja on olemas piisavad

dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. Kui tegemist on isiku paigutamisega haigla

psühhiaatriaosakonda, et osutada isikule tema tahtest olenemata psühhiaatrilist abi ja

kohaldada tema suhtes tahtevastast ravi, tulenevad isiku kinnisesse asutusse paigutamise

tingimused PsAS § 11 lg-st 1, mille kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku

esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda

ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab

tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida, 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik

psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut ning 3) muu psühhiaatriline

abi ei ole küllaldane. TsMS § 534 lg 5 kohaselt võib esialgset õiguskaitset rakendada kuni neli

päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest. Pärast isiku enda ärakuulamist võib

tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu

pädeva arsti arvates.

18. Asja materjalidest nähtuvalt haigestus puudutatud isik esmakordselt 2015. aastal, kui tal

diagnoositi skisoafektiivne häire ning mõnda aega oli puudutatud isik antipsühhootilisel

depooravil. Puudutatud isik on lähedaste sõnul varem viibinud psühhiaatriakliinikus

statsionaarsel ravil nii Pärnus kui Viljandis (sh sundravil 6-12 kuud). Käesolevalt on isik

hospitaliseeritud tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi otsusega 06.12.2024 kell

06.41. Psühhiaatrite PT ja HMS 06.12.2024 arvamuse kohaselt esineb isikul raske

psüühikahäire – segatüüpi skisoafektiivne häire (F25.2). Puudutatud isiku käitumine on

maniakaalsest seisundist lähtuvalt ebaadekvaatne ja sihipäratu ning juhitud psühhootilistest

luulutaju elamustest. Psüühilise seisundi tõttu ei ole puudutatud isik võimeline enda

tervislikku seisundit, ravivajadust ega tegevuse tagajärgi adekvaatselt hindama. Eeltoodut

arvestades on täidetud PsAS § 11 lg 1 p-st 1 tulenev tingimus, s.o puudutatud isikul on raske

psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida.

19. Riigikohus on selgitanud, et isiku tegelik ohtlikkus tuleb konkreetselt tuvastada. Eelkõige

saab isiku ohtlikkus väljenduda füüsilises ohus tema enda või teiste isikute elule või tervisele,

mh kalduvuses vägivallale või suitsiidile. Isiku ohtlikkust tuleb hinnata kõrgendatud

standardite kohaselt ning et ohtlikkust ei saa põhjendada üldise isiku käitumist iseloomustava

omadusena, vaid seda tuleb analüüsida konkreetsel juhtumil eraldi ning tuvastada ohtlikkus

lähituleviku mõttes väga piiratud ajalise distantsiga (st isik võib kõige lähemas tulevikus

2-24-18521

muutuda ohtlikuks) ning et isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline (vt

RKTKm 19.02.2014, 3-2-1-155-13, p 39.2 ja seal viidatud kohtupraktika).

20. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on isik ohtlik nii iseendale kui ka teistele, kuna

puudutatud isik on ähvardanud enda jaoks võõraid inimesi, puudutatud isik on provotseerinud

enda käitumisega endavastast vägivalda (talle löödi rusikaga näkku) ning puudutatud isik

muutus nii venna juures kui ka haiglas agiteerituks ja rahutuks. Maakohus tõi ka välja, et

puudutatud isik oli haiglas rahutu ja ebaadekvaatse käitumisega, pani end tualetti kinni ja

tagus rusikatega, ei allunud rahustamisele ning talle tehti rahustav süst. Ringkonnakohus

märgib, et asjaolust, et puudutatud isik muutus nii venna juures kui ka haiglas agiteerituks ja

rahutuks ning oli ebaadekvaatse käitumisega, ei saa täheldada isikut ohtlikust PsAS § 11 lg 1

p 2 tähenduses. Seega muudab ringkonnakohus vastavas osas maakohtu määruse põhjendusi.

Ringkonnakohus nõustub samas maakohtuga, et isik võib olla ohtlik nii iseendale kui ka

ümbritsevate inimeste elule ja tervisele. Isiku ohtlikkus iseendale on väljendunud eelkõige

selles, et ta on provotseerinud endavastast vägivalda. Nimelt kutsus isik 01.12.2024 öösel

ööklubi ees korrale talle võõraid inimesi ning sai seetõttu peahaava (väidetavalt löödi

puudutatud isikule rustikatega näopiirkonda ja kägistati kaelast). Isiku ohtlikkus teistele on

väljendunud selles, et 01.12.2024 ähvardas puudutatud isik võõras hoovis ekseldes

majaelanikule kallale minna. Lisaks on puudutatud isik sulgenud end haiglas tualetti ning seal

laamendanud, rusikatega ust peksnud ning nõudnud haiglast välja laskmist, mistõttu on

puudutatud isik vajanud medikamentoosset rahustamist ja mehhaanilist ohjeldamist.

Eelnevatel asjaoludel on ringkonnakohtu hinnangul isiku ohtlikkus endale ning teiste elule ja

tervisele lähitulevikus pigem kindel kui tõenäoline ning täidetud on PsAS § 11 lg 1 p-s 2

sätestatud kriteerium.

21. Asja materjalidest nähtuvalt puudub puudutatud isikul haiguskriitika ja koostöövalmidus

raviks. Puudutatud isik on varem katkestanud toetusravi ning seetõttu on psühhoos ägenenud.

Vastuses määruskaebusele on avaldaja selgitanud, et puudutatud isik vaidlustab püsivalt

raviotsuseid ja ravi vajalikkust ning haigustaju puudutatud isikul kujunenud ei ole. Avaldaja

märgib, et puudutatud isik vajab püsivat ja pikaajalist kontrollitud keskkonnas, s.o

psühhiaatriahaigla statsionaaris, antipsühhootiliste, meeleolu stabiliseerivate ja rahustavate

ravimite manustamist. Seega ei ole muu psühhiaatriline abi ringkonnakohtu hinnangul

küllaldane ega võimalik ning täidetud on ka PsAS § 11 lg 1 p-s 3 sätestatud eeldus.

22. Maakohtule menetlusnormide rikkumist ette heita ei saa. Maakohus on puudutatud isiku

ära kuulanud (TsMS § 536 lg 1) ning põhjendanud, miks ta teiste isikute ärakuulamist

vajalikuks ei pea (TsMS § 536 lg 21 p 3). Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud

esindaja on avaldanud, et ta toetab esitatud taotlust (TsMS § 535).

23. Eelnevat arvestades asus maakohus põhjendatult seisukohale, et puudutatud isikule

esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi kohaldamise eeldused olid

täidetud ja isiku võis paigutada kuni 40 päevaks või kuni ravivajaduse äralangemiseni haigla

psühhiaatriaosakonda ning kohaldada talle tahtest olenematut ravi. Seetõttu jääb

määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid muudetud on

maakohtu määruse põhjendusi.

24. Määruskaebuse menetlemisest tingitud menetluskulud jäävad riigi kanda (TsMS § 172 lg

3).

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Maris Kuurberg

Indrek Soots

Neve Uudelt