3-22-2219/19 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number

3-22-2219

Otsuse kuupäev

24. jaanuar 2025

Kohtunik

Maria Lõbus

Haldusasi

Alexander Dmitrovichi kaebus väljateenitud aastate pensionile

õigust andva tööstaaži tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Alexander Dmitrovich

esindaja vandeadvokaat Roman Golovenko

Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet

esindaja Merle Magnus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus.

2. Tuvastada, et Alexander Dmitrovich töötas:

2.1. ajavahemikul 1. novembrist 2013 kuni 28. veebruarini 2014 Eesti Energia

Kaevandused AS-i Estonia kaevanduses täistööajaga ametikohal, mis vastab

Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a määrusega nr 207 vastu võetud

„Väljateenitud aastate pensionile õigust andvate kutsealade ja ametikohtade

loetelu ning selle pensioni määramiseks vajaliku staaži arvutamise korra“ lisa

“Allmaa- ja pealmaamäetööde ja kutsealade loetelu, kus töötamine annab õiguse

väljateenitud aastate pensionile“ punktis 1 toodud elektrilukksepa (allmaatööl)

ametikohale;

.2. ajavahemikul 1. jaanuarist 2017 kuni 31. augustini 2021 Enefit Kaevandused

AS-is ja Enefit Solutions AS-is täistööajaga ametikohal, mis vastab Vabariigi

Valitsuse 16. juuli 1992. a määrusega nr 207 vastu võetud „Väljateenitud aastate

pensionile õigust andvate kutsealade ja ametikohtade loetelu ning selle pensioni

määramiseks vajaliku staaži arvutamise korra“ lisa “Allmaa- ja

pealmaamäetööde ja kutsealade loetelu, kus töötamine annab õiguse

väljateenitud aastate pensionile“ punktis 1 toodud allmaajaoskonna mäemeistri

ametikohale.

3. Mõista Sotsiaalkindlustusametilt Alexander Dmitrovichi kasuks välja menetluskulu

511,50 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

3-22-2219

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse

esitamiseks on 25. veebruar 2025.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem

kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lõike 1 punkt 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lõige 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lõige 6).

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. Alexander Dmitrovich (kaebaja) esitas 22. juulil 2022 Sotsiaalkindlustusametile

(vastustaja) avalduse väljateenitud aastate pensioni määramiseks.

2. Vastustaja tuvastas 20. septembri 2022. a otsusega, et kaebajal on tõendatud

väljateenitud aastate pensionile õigust andvat tööstaaži 20 aastat 9 kuud ja 21 päeva (vajalik

on 25 aastat). Vastustaja leidis, et väljateenitud aastate pensioni määramiseks vajaliku staaži

hulka ei saa arvata järgmisi töötamise perioode: alates 1. novembrist 2013 kuni 28.

veebruarini 2014 allmaa lukksepana ning alates 1. jaanuarist 2017 kuni 31. augustini 2021

allmaa statsionaarse tehnika jaoskonna meistrina (kokku 4 aastat 11 kuud ja 27 päeva).

Vastustaja peatas kaebaja pensioniavalduse menetlemise seoses väljateenitud aastate pensioni

määramiseks nõutava staaži tõendamiseks kohtusse pöördumisega.

3. Kaebaja esitas 18. oktoobril 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse nõudega tuvastada, et

kaebaja töötas ajavahemikel 1. novembrist 2013 kuni 28. veebruarini 2014 ja alates 1.

jaanuarist 2017 kuni 31. augustini 2021 Enefit Kaevandused AS-is ametikohal, mis vastab

Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a määrusega nr 207 vastu võetud „Väljateenitud aastate

pensionile õigust andvate kutsealade ja ametikohtade loetelu ning selle pensioni määramiseks

vajaliku staaži arvutamise korra“ (edaspidi määrus nr 207) lisa “Allmaa- ja pealmaamäetööde

ja kutsealade loetelu, kus töötamine annab õiguse väljateenitud aastate pensionile“ punktile 1.

Kaebaja on seisukohal, et tema töötamine alates 1. novembrist 2013 kuni 28. veebruarini 2014

allmaa lukksepana ning alates 1. jaanuarist 2017 kuni 31. augustini 2021 allmaa statsionaarse

tehnika jaoskonna meistrina tuleb lugeda väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži

hulka. Nendel perioodidel töötas kaebaja püsivalt täistööajaga ja kogu tööpäeva maa all.

Tuleb lähtuda töötaja töökohustuste täitmise kohast ja töötingimustest. Kaebaja leiab, et tal on

väljateenitud aastate pensionile õigust andvat staaži kokku 25 aastat 9 kuud ja 18 päeva.

4. Tartu Halduskohus võttis 10. mai 2023. a määrusega kaebuse menetlusse ja otsustas

10. oktoobri 2023. a määrusega menetlusosaliste nõusolekul kaebaja soovitud tunnistajad üle

kuulata kirjalikult.

3-22-2219

5. Vastustaja asus 24. jaanuari 2024. a vastuses seisukohale, et kohtumenetluses kogutud

tõendite põhjal saab lugeda tõendatuks, et kaebaja töötamine perioodil 1. jaanuar 2017 kuni

31. august 2021 vastas määruse nr 207 lisa “Allmaa- ja pealmaamäetööde ja kutsealade

loetelu, kus töötamine annab õiguse väljateenitud aastate pensionile“ punktis 1 nimetatud

allmaajaoskonna mäemeistri ametikohale. Vastustaja oli nõus, et kohus teeb selles osas otsuse

ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Vastustaja arvates ei saa aga kindlalt väita, et kaebaja

töötamine 1. novembrist 2013 kuni 28. veebruarini 2014 vastas elektrilukksepa ametikohale.

Tunnistaja S. Yakovlevi sõnul töötas kaebaja perioodil 1. november 2013 kuni 28. veebruar

2014 elektrilukksepana ning tema tööülesanneteks oli erinevate seadmete paigaldus ja

demonteerimine. Samas toob ta välja, et asutuses töötasid ka inimesed, kelle ametikoht oli

allmaa elektrilukksepp (kaebaja töötas lukksepana). Tunnistaja V. Kislyy sõnul töötas kaebaja

allmaa elektrilukksepana, kes tegeles kaevandusseadmete monteerimise ja demonteerimisega.

Ennast nimetab ta elektrilukksepaks. Samuti kinnitab ta, et perioodil 1. november 2013 kuni

28. veebruar 2014 töötasid asutuses isikud allmaa elektrilukksepa ametikohal ning nad

tegelesid allmaa kaevandusseadmete monteerimise ja demonteerimisega. Tunnistuste kohaselt

töötas ettevõttes isikuid, kelle ametikoht oli elektrilukksepp ning V. Kislyy nimetab ka ennast

elektrilukksepaks. Tunnistuste põhjal ei saa üheselt järeldada, et töötades lukksepana täitis

kaebaja elektrilukksepa tööülesandeid. Seda enam, kui ettevõttes töötasid töötajad ka

elektrilukksepa ametikohal. Ka haldusmenetluses esitatud dokumentide põhjal ei ole võimalik

samastada elektrilukksepa ja lukksepa ametikohti.

KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

6. Kaebaja soovib saada väljateenitud aastate pensioni. Poolte vahel ei ole vaidlust selle

üle, et kaebajal on väljateenitud aastate pensioni saamiseks vajalikust staažist olemas 20 aastat

9 kuud ja 21 päeva, mis ei ole piisav vastava pensioni saamiseks. Kohtumenetluses on vaidlus

käinud selle üle, kas kaebaja töötamist alates 1. novembrist 2013 kuni 28. veebruarini 2014

allmaa lukksepana ning alates 1. jaanuarist 2017 kuni 31. augustini 2021 allmaa statsionaarse

tehnika jaoskonna meistrina (kokku 4 aastat 11 kuud ja 27 päeva) saab samuti lugeda

väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži hulka. Kui jah, on kaebajal olemas

väljateenitud aastate pensioni saamiseks vajalik staaž.

7. Väljateenitud aastate pensionide seaduse (VAPS) § 1 sätestab: „Väljateenitud aastate

pension määratakse nende kutsealade töötajatele ja spetsialistidele, kes teevad sellist tööd,

millega kaasneb enne vanaduspensioni ikka jõudmist kutsealase töövõime kaotus või

vähenemine, mis takistab sellel kutsealal või ametikohal töötamise jätkamist. Väljateenitud

aastate pensionile õigust andva staaži hulka ei arvata käesoleva seadusega ettenähtud

kutsealadel või ametikohtadel osalise tööajaga töötamise aeg.“

VAPS § 2 punkti 4 kohaselt on õigus saada väljateenitud aastate pensioni allmaa- ja

pealmaamäetöödel mõne kutseala töötajatel (VAPS § 2 punkt 4 viitab VAPS § 14 punktile 1).

VAPS § 14 punkt 1 sätestab, et õigus saada väljateenitud aastate pensioni on töötajatel, kes

vahetult töötavad kogu tööpäeva allmaa- ja pealmaamäetöödel (kaasa arvatud

mäepäästeüksuste isikkoosseis) põlevkivi ja muude maavarade kaevandamisel ning

kaevanduste ehitamisel, olenemata vanusest, kui nad on nendel kutsealadel töötanud vähemalt

25 aastat, nende tööde põhikutsealade töötajatel – koristusetöölistel, läbindajatel ja

väljamismasinate juhtidel, kui nad on töötanud nendel kutsealadel vähemalt 20 aastat.

3-22-2219

VAPS § 2 viimase lõigu kohaselt on VAPS § 2 punktis 4 mainitud kutsealad ja ametikohad,

kus töötamine annab õiguse saada väljateenitud aastate pensioni, kinnitatud määrusega nr 207.

Määruse nr 207 lisaks on „Allmaa- ja pealmaamäetööde ja kutsealade loetelu, kus töötamine

annab õiguse väljateenitud aastate pensionile“. Selle loetelu punktis 1 on kirjeldatud järgmisi

töid: „Allmaatööd koristus- ja ettevalmistus (kapitaal-mäe) põlevkivi ja teiste vähemalt 10

protsenti ränidioksiidi sisaldavate (sealhulgas ümbriskivimites) maavarade tegutsevates või

ehitatavates kaevandustes; samuti kaevandustes, kus esinevad gaasidünaamilised nähud ja

mäelöögid“. Seejärel on loetletud ametikohad, kus töötamine annab õiguse väljateenitud

aastate pensionile. Selles loetelus on muu hulgas nimetatud järgmised ametikohad:

elektrilukksepp (allmaatööl) ja allmaajaoskonna mäemeister.

8. Kaebaja viitas VAPS § 14 punktile 1 ning leidis, et seaduse mõttest tulenevalt on õigus

saada väljateenitud aastate pensioni kõigil töötajatel, kes vahetult töötavad kogu tööpäeva

allmaatöödel põlevkivi ja muude maavarade kaevandamisel.

Kohus sellise arusaamaga ei nõustu. VAPS § 14 punkti 1 ei saa vaadata isoleeritult, vaid seda

tuleb tõlgendada koostoimes teiste asjassepuutuvate sätetega. VAPS § 2 punkt 4 ütleb

konkreetselt, et õigus saada väljateenitud aastate pensioni on allmaa- ja pealmaamäetöödel

ainult mõne kutseala töötajatel, ning sama paragrahvi viimane lõik osutab, et vastavad

kutsealad ja ametikohad, kus töötamine annab õiguse saada väljateenitud aastate pensioni, on

kinnitatud Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega nr 207. Juhul kui seadusandja oleks pidanud

vajalikuks anda õiguse väljateenitud aastate pensionile kõikidele VAPS § 14 punktis 1

kirjeldatud isikutele, puudunuks vajadus delegeerida Vabariigi Valitsusele ametikohtade

loetelu kinnitamist, kus töötamine annab õiguse saada väljateenitud aastate pensioni. VAPS §

14 punkti 1 eesmärk on eelkõige sätestada staaž, mis peab olema täidetud väljateenitud aastate

pensioni saamiseks.

9. Kohus käsitleb esmalt kaebaja töötamist perioodil 1. november 2013 kuni 28. veebruar

2014. Vastustaja on 20. septembri 2022. a otsuses märkinud, et isikukaartide ja Enefit

Solutions AS-i 24. mai 2022. a arhiiviteatise (mille aluseks on samuti kaebaja isikukaardid)

põhjal on tuvastatud, et kaebaja töötas sel perioodil allmaa lukksepana. Sellise nimetusega

ametikohta ei ole toodud loetelus, vaid loetelus on märgitud elektrilukksepp (allmaatööl).

Kohus leiab, et Enefit Solutions AS ja vastustaja on eksinud kaebaja isikukaartide lugemisel.

Kaebaja isikukaarti on tehtud järgmine märge: „01.11.13 Montaažijaosk. Allmaa lukksepp-el

TL 13692“. Kohtu hinnangul viitab märge „Allmaa lukksepp-el“ ametinimetusele allmaa

lukksepp-elektrik. Lühendit „el“ on kasutatud ilmselt seetõttu, et isikukaardi lahtrites ei olnud

nii palju ruumi, et kaebaja ametinimetus tervikuna välja kirjutada. Lühendamist nähtub ka

muudest kaebaja isikukaartide kannetest. Isikukaardist nähtub, et see kanne kehtis kuni 28.

veebruarini 2014. Seega nähtub kaebaja isikukaardist, et kaebaja töötas perioodil 1. november

2013 kuni 28. veebruar 2014 allmaa lukksepp-elektrikuna, mitte allmaa lukksepana. Kaebaja

isikukaardist nähtub, et ta töötas ka varem, s.o perioodil 1. oktoober 1996 kuni 5. oktoober

2003 allmaa elektrilukksepana allmaa transpordi jaoskonnas ning tal on allmaa

elektrilukksepa haridus. Vastustaja on kohtule esitanud pensionimenetluses kogutud Eesti

Energia Kaevandused AS-i Estonia kaevanduse montaažijaoskonna allmaa lukksepp elektriku

ametijuhendi, millele on töötaja lahtrisse märgitud kaebaja nimi ja mille on töötajana

allkirjastanud kaebaja. Ametijuhendi allkirjastamise kuupäeva ei nähtu, kuid viitest sellele, et

tegu on montaažijaoskonna ametikohaga, saab järeldada, et tegu oli töötamisega perioodil 1.

november 2013 kuni 28. veebruar 2014. Nimelt nähtub kaebaja isikukaardist, et perioodil 1.

november 2013 kuni 28. veebruar 2014 töötas ta allmaa lukksepp-elektrikuna

montaažijaoskonnas, ent varasemal perioodil, s.o 1. oktoobrist 1996 kuni 5. oktoobrini 2003

3-22-2219

allmaa elektrilukksepana allmaa transpordi jaoskonnas. Seega kinnitab ka kaebaja

ametijuhend perioodist 1. november 2013 kuni 28. veebruar 2014, et kaebaja töötas sel ajal

allmaa lukksepp elektrikuna. Ka tunnistajad V. Kislyy ja S. Yakovlev kinnitasid, et kaebaja

töötas perioodil 1. november 2013 kuni 28. veebruar 2014 allmaa elektrilukksepana. V.

Kislyy selgitas, et ka tema töötas allmaa elektrilukksepana ning selle ametikoha ülesandeks

oli allmaa kaevandusseadmete monteerimine ja demonteerimine. V. Kislyy sõnul tegeleski

kaebaja allmaa kaevandusseadmete monteerimise ja demonteerimisega. Ka S. Yakovlev

kinnitas, et kaebaja tööülesanneteks allmaa elektrilukksepana oli kamberplokkides ja

paneelkonveieritel ümberlaadimispunktide ja tulekustutussüsteemide paigaldamine ja

demonteerimine, raami (ilma ajamiteta) paigaldamine ja demonteerimine, tuletõrjetorustiku

paigaldus ja demonteerimine ning pumpamisjaamade seadmete paigaldus ja demonteerimine.

Seega vastas kaebaja tööülesannete sisu allmaa elektrilukksepa tööülesannetele. Eeltoodust

tulenevalt leiab kohus, et tõendatud on kaebaja töötamine perioodil 1. november 2013 kuni

28. veebruar 2014 elektrilukksepana (allmaatööl).

10. Kuna vastustaja asus 24. jaanuari 2024. a vastuses seisukohale, et kohtumenetluses

kogutud tõendite põhjal saab lugeda tõendatuks, et kaebaja töötamine perioodil 1. jaanuar

2017 kuni 31. august 2021 vastas loetelus nimetatud allmaajaoskonna mäemeistri

ametikohale, ega pidanud vajalikuks selles osas kohtuotsuse põhjenduste esitamist, tuvastab

kohus ilma põhjendusi esitamata, et kaebaja töötas perioodil 1. jaanuar 2017 kuni 31. august

2021 allmaajaoskonna mäemeistrina.

11. Kuna kohus jõudis järeldusele, et kaebaja töötas perioodil 1. november 2013 kuni 28.

veebruar 2014 elektrilukksepana (allmaatööl) ning perioodil 1. jaanuar 2017 kuni 31. august

2021 allmaajaoskonna mäemeistrina loetelu tähenduses, puudub vajadus käsitleda kaebaja

väidet selle kohta, et tema töötamine nendel ajavahemikel võib olla käsitatav ka töötamisena

allmaatöölisena loetelu tähenduses.

12. Eelnevast lähtuvalt tuleb kaebus rahuldada. Kohus tuvastab, et kaebaja töötas

ajavahemikul 1. novembrist 2013 kuni 28. veebruarini 2014 Eesti Energia Kaevandused AS-i

Estonia kaevanduses (tööandja nähtub ametijuhendist) täistööajaga ametikohal, mis vastab

loetelus toodud elektrilukksepa (allmaatööl) ametikohale, ning ajavahemikul 1. jaanuarist

2017 kuni 31. augustini 2021 Enefit Kaevandused AS-is ja Enefit Solutions AS-is (tööandjad

nähtuvad töölepingust ja isikukaardist) täistööajaga ametikohal, mis vastab loetelus toodud

allmaajaoskonna mäemeistri ametikohale.

13. HKMS § 108 lõike 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks

otsus tehti. Järelikult tuleb menetluskulud kanda vastustajal. Praegune kaebus oli

riigilõivuseaduse järgi riigilõivuvaba. Kaebaja on palunud vastustajalt välja mõista

õigusabikulu 511,50 eurot (sisaldab käibemaksu). Vastustaja ei ole sellele menetluskulule

vastu vaielnud ning ka kohtu hinnangul on tegu vajaliku ja põhjendatud menetluskuluga

(HKMS § 109 lõige 6). Seetõttu mõistab kohus selle menetluskulu vastustajalt kaebaja kasuks

välja. Väljamõistetav menetluskulu hõlmab ka käibemaksu, kuna kaebaja kinnitas, et ta pole

käibemaksukohustuslane,

kes

saaks

õigusabikuludelt

käibemaksu

sisendkäibemaksuarvestuses tagasi arvestada (vt nt Riigikohtu 11. mai 2022. a otsus asjas nr

3-20-663, punkt 23).

(allkirjastatud digitaalselt)