2-23-14620/40 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Laura-Liis Sarapuu

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.01.2025.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-14620

Tsiviilasi

V Si hagi V Si vastu elatise nõudes

Hagihind

2 700 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: V S (isikukood xxx)

Hageja seaduslik esindaja: I S (e-post xxx)

Kostja: V S (isikukood xxx, e-post xxx )

Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Mitte võtta asja materjalide juurde kostja 17.12.2024 esitatud tõendeid (dtl 195-205, 208-221)

ning lugeda need kostjale tagastatuks.

2. Jätta hagi rahuldamata.

3. Jätta rahuldamata V Si nõue mõista V Silt välja igakuine elatis alates hagi esitamisest

01.11.2023 kuni V Si täisealiseks saamiseni 300 eurot kuus.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei

taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja esitatud väited ja nõue

1. Kostja on hageja isa, hageja vanemad elavad lahus. Hagi esitamisel 13.10.2023 elas hageja koos

emaga, kostja hageja ülalpidamises ei osalenud. Hageja igakuised vajadused kokku on 830 eurot

koosnedes järgmisest: eluase 100 eurot, toit 300 eurot, transport 50 eurot, tervishoid 50 eurot,

hügieen 30 eurot, kulu seoses kooliga 150 eurot, riided ja jalanõud 100 eurot, muud kulud 50 eurot.

Alates 2024.a. aprillist elab hageja üle nädala mõlema vanema juures. Lapsel on kulud, mis ei sõltu

tema viibimiskohast seonduvalt trenni ja kooliga.

Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista igakuise elatise 300 eurot kuus alates 01.11.2023

kuni hageja täisealiseks saamiseni.

Kostja seisukohad

2. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ei ole ülalpidamiskohustust rikkunud. Kostja on andnud

ülalpidamist vahetult, tasudes lapsega seotud kulutuste eest. Laps elab poole ajast kostjaga.

Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

Tõendite vastuvõtmisest keeldumine

3. Kohus määras 05.11.2024 toimunud eelistungil tähtaja täienduste ja tõendite esitamiseks kuni

26.11.2024 selgitades mh, et tegemist on eelmenetlust lõpetava tähtajaga, pärast mida uusi

asjaolusid ega tõendeid esitada ei saa. Kostja esitas 17.12.2024 mitmeid uusi tõendeid (dtl 195-205,

208-221), jättes märkimata, miks tõendid on esitatud hilinemisega.

TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 331 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline pärast selleks

kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes

esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse

võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab,

et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kohus keeldub hilinemisega esitatu vastuvõtmisest TsMS § 331

lg 1 alusel ning loeb tõendid kostjale tagastatuks.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

4. PKS (perekonnaseadus) § 96 I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised

esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p 1

järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Kohus tuvastab rahvastikuregistrist, et kostja

on hageja isa, mistõttu on hagejal õigus saada kostjalt ülalpidamist.

5. PKS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui

selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul

viisil. PKS § 100 lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise

maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

6. Eelistungil selgitatu kohaselt pooled ei vaidle, et hageja elab vastavalt lapsevanemate vahel

sõlmitud kokkuleppele vähemalt alates 2024.a. aprillist mõlema vanema juures, selliselt, et

kummagi vanema juures on hageja üle nädala.

7. TsMS § 369 kohaselt tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et

võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Riigikohus on selgitanud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb

tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones

ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (3-2-1-33-11, p 18). Hageja heitis kostjale

ette, et kostja perioodil 01.11.2023 kuni 2024.a. aprillini hageja ülalpidamises ei osalenud.

25.11.2024 menetlusdokumendis märkis hageja seoses eelmiste perioodide võlgnevustega, et kuna

kostja on võlgnevused tasunud, loobub ta pretensioonidest nende osas (kuni 01.04.2024). Seoses

sellega jätab kohus rahuldamata nõude elatise väljamõistmiseks perioodi 01.11.2023 kuni

01.04.2024 eest.

8. Riigikohus on selgitanud, et PKS § 100 lg 2 esimeses lauses käsitletud olukorda, kus vanem ei ela

lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, ei esine juhul, kus kus alaealine laps elab vanemate

kokkuleppe või kohtulahendi alusel olulise osa (eelduslikult vähemalt 40%) ajast kummagi vanema

juures, st et lapsel on vahelduv elukoht. Sellisel juhul peavad mõlemad vanemad eelduslikult last

vahetult ülal ajal, mil laps elab kummagi vanema juures, kattes ka lapse põhivajadused (2-18-6491,

p 13.1). Nimetatud eeldus kohaldub ka alates 1. jaanuarist 2022 kehtivate sätete alusel

väljamõistetavale elatisele (2-19-19160, p 15.4). Kui lapsel on vahelduv elukoht, peab lapse kasuks

ühelt vanemalt elatise väljamõistmise eeldusena olema esile toodud, et vaatamata lapse kummagi

vanema poolsele vahetule ülalpidamisele on lapse vajaduste katmine raskendatud seetõttu, et

vanemad ei ole jõudnud lapse ülalpidamiseks tehtavate kulutuste jaotamises omavahel

kokkuleppele või ei täida üks vanem sellist kokkulepet ning selle tõttu tuleb teisel vanemal teha

puudujääva osa katteks suuremaid kulutusi. Juhul kui selliseid asjaolusid ei esine, ei teki kummalgi

vanemal lisaks ülalpidamise vahetule andmisele PKS § 100 lg-st 2 ja § 105 lg-st 3 tulenevat

kohustust maksta lapsele elatist (2-18-6491, p 13.3).

9. Kohus tegi hagejale 05.11.2024 eelistungil ettepaneku tuua välja ja tõendada, kas ja millised on

lapse vajadused, mis ei sõltu sellest, kus laps viibib ning mida kannab ainult lapse ema. Hageja

nimetas viibimiskohast sõltumatu vajadusena kulutused treeningutele ja koolile, kuid selgitas

samas, et laps hetkel trennis ei käi. Hagiavalduses koolile nimetatud kulu 150 eurot kuus hõlmas

eelistungil selgitatu kohaselt varasemate treeningute maksumust ja ka kirjalikult esitatud

täiendustes ei toonud hageja välja, et laps käesoleval ajal kuskil trennis käiks ega esitanud väiteid

selle kohta, et lapsel käesoleval ajal oleksid ulatuslikumad vajadused seoses koolis käimisega, kui

kõigil hagejaealistel lastel seoses tavapäraste koolitarvete ostmisega. Kohus leiab, et olukorras, kus

laps elab mõlema vanema juures võrdselt, tehakse ka vastavaid kulutusi koolitarvetele vajaduse

tekkimisel võrdselt. Hageja ei ole välja toonud ühtegi lapse vajadust perioodist alates 2024.a. aprill,

mille täitmiseks teeks kulutusi ainult ema.

10. Seetõttu asub kohus seisukohale, et hageja ei ole lükanud ümber eeldust, et tema vajadused on

kostjale langevas osas täidetud kostja poolt vahetult seoses sellega, et hageja elukoht on poole ajast

kostja juures ning leiab, et alates 2024.a. aprillist PKS § 100 lg 2 eelduseid, mille esinemisega seob

seadus kohustuse anda ülalpidamist rahas elatise maksmise teel (so ei ela lapsega koos või ei osale

lapse kasvatamises), ei esine.

11. Kohus jätab hagi rahuldamata.

12. Menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Laura-Liis Sarapuu

kohtunik