3-24-896/15 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.01.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-896

Haldusasi

AS HOOLEKANDETEENUSED kaebus Riigi Tugiteenuste

Keskuse 27.12.2023 finantskorrektsiooni otsuse nr 11.2-

6/23/1562 ja 23.02.2023 vaideotsuse nr 11.2-6/24/137

tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – AS HOOLEKANDETEENUSED, lepinguline

esindaja vandeadvokaat Kati Jakobson-Lott

Vastustaja – Riigi Tugiteenuste Keskus, volitatud esindajad Kathy

Tätte ja Marliis Elling

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus.

2. Tühistada Riigi Tugiteenuste Keskuse 27.12.2023 finantskorrektsiooni otsus nr 11.2-

6/23/1562 ja 23.02.2023 vaideotsus nr 11.2-6/24/137.

3. Mõista Riigi Tugiteenuse Keskuselt AS-i HOOLEKANDETEENUSED kasuks välja

menetluskulud 4700 eurot. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi

kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 25.02.2025, mis on puhkepäevale

langevale tähtpäevale esimene järgnev tööpäev.

Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel

korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSE KÄIK

1. Sotsiaalministri 18.11.202 käskkirjaga nr 104 on kinnitatud toetuse andmise

tingimused „Võisiku Kodu reorganiseerimine“ (TAT), mille alusel viis AS

HOOLEKANDETEENUSED (HKT) ellu projekti „Võisiku Kodu reorganiseerimine“

(nr 2014-2020.2.05.21-0366; projekt).

3-24-896

2. HKT viis projekti raames läbi riigihanke viitenumbriga 249829 „Hoone

rekonstrueerimistööd Merimetsa tee 1, Tallinn“ (edaspidi hange nr 249829). 18.07.2022

sõlmis HKT hanke tulemusena pakkujaga Osaühing Silindia Ehitus (edaspidi töövõtja)

ehituse töövõtulepingu nr 2022/L4789-1 maksumusega 1 841 211 eurot (KM-ta), mis

jõustus 04.08.2022.

2.1. Hankelepingu (dtl 17-32) punkti 4.1 kohaselt kohustus töövõtja tööd üle andma

järgmisteks tähtaegadeks: „4.1.1 tööde põhilise valmiduse tähtpäev, milleks on 150

kalendripäev alates lepingu jõustumisest. /…./ 4.1.2 tööde lõpliku täitmise tähtpäev,

milleks on 180 kalendripäev alates lepingu jõustumisest. Tööde tervikuna ja lõplik

üleandmine toimub lepingu punktis 6 sätestatud aktiga.“ Seega oli algse hankelepingu

kohaselt tööde põhilise valmiduse tähtajaks 01.01.2023 ja tööde lõpliku täitmise

tähtpäevaks 31.01.2023.

2.2. 31.01.2023 sõlmitud hankelepingu muutmise kokkuleppe (dtl 37-38) kohaselt

muudeti hankelepingus tööde täitmise tähtpäevi järgmiselt: „4.1.1 tööde põhilise

valmiduse tähtpäev, milleks on 180 kalendripäeva alates lepingu jõustumisest

(31.01.2023). /…/ 4.1.2 tööde, va fassaadi lõppviimistlemine, lõpliku täitmise tähtpäev,

milleks on 210 kalendripäeva alates lepingu jõustumisest (02.03.2023). Tööde tervikuna

ja lõplik üleandmine toimub lepingu punktis 6 sätestatud aktiga; 4.1.3 kõikide tööde

lõpliku täitmise tähtpäev on 30.06.2023.

3. Rahandusministeerium viis perioodil 09.03.2022-20.06.2023 läbi projektiauditi nr

KS-49/2022 (dtl 100-149), mille lõpparuanne sisaldas audiitorite tähelepanekuid.

Audiitorid tuvastasid projekti kulude kontrollimise käigus, et HKT ei ole riigihanke nr

249829 „Hoone rekonstrueerimistööd Merimetsa tee 1, Tallinn“ läbiviimisel järginud

riigihangete seaduses (edaspidi RHS) sätestatud nõudeid, sest pikendas hankelepingu

täitmise ajal lepingu alusel teostatavate tööde tähtaega.

4. Auditis tuvastatud riigihangete seaduse rikkumise tõttu tegi rakendusüksus HKT-le

27.12.2023 finantskorrektsiooni otsuse (dtl 159-171), millega luges projekti „Võisiku

Kodu reorganiseerimine“ raames mitteabikõlblikuks kuluks 372 292,88 eurot; vähendas

KD-s nr 121 riigihankega nr 249829 seotud abikõlblikke kulusid 25% võrra; nõudis

toetuse saajalt tagasi KD-de nr 45, 47, 48, 85, 100 ja 102 alusel väljamakstud toetuse

summas 361 854,56 eurot ja tasaarveldas selle menetluses olevate kuludokumentide

arvelt; tegi rakendusasutusele ettepaneku vähendada projekti eelarvet projekti tegevuses

nr 5 „Kvaliteetsete teenuskohtade loomine“ mitteabikõlblikuks tunnistatud summas.

RTK on finantskorrektsiooni määra kindlaks tegemisel tuginenud Vabariigi Valitsuse

01.09.2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate

kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise

tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus) § 227 lg-le 1, mille kohaselt, kui

hankelepingu muutmise korral ei ole järgitud riigihangete seaduse § 123 lõiget 1,

kohaldatakse hankelepingu väärtusele 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra.

5. HKT esitas 25.01.2024 RTK 27.12.2023 finantskorrektsiooni otsuse nr 11.2-

6/23/1562 peale RTK-le vaide (dtl 172-183). RTK vaatas vaide läbi ning tegi 23.02.2024

vaideotsuse nr nr 11.2-6/24/137 (dtl 184-192), millega jättis HKT vaide rahuldamata.

6. Tallinna Halduskohtusse saabus 25.03.2024 AS HOOLEKANDETEENUSED

(kaebaja) kaebus Riigi Tugiteenuste Keskuse 27.12.2023 finantskorrektsiooni otsuse nr

11.2-6/23/1562 ja 23.02.2023 vaideotsuse nr 11.2-6/24/137 tühistamiseks.

7. Tallinna Halduskohus võttis 04.04.2024 määrusega kaebuse menetlusse ja määras

vastustajaks RTK, kes esitas vastuse kaebusele 06.05.2024.

2(14)

3-24-896

8. Asja arutamiseks toimus kohtuistung 02.12.2024, mille järgselt jätkus kirjalik menetlus ja

vastustaja esitas täiendavad tõendid ja seisukohad 06.12.2024

9. Kaebaja esitas täiendava seisukoha 20.12.2024, millele vastustaja vastas 10.01.2024.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukohad

10. HKT selgitab lepingu täitmise tähtaja pikendamise asjaolusid:

10.1. Töövõtja soovis 06.12.2022 pikendada lepingu täitmise tähtaega 30 päeva võrra

ehk kuni 02.03.2023, tuues põhjuseks ehitusteatise menetluse pikenemise seoses

täiendavate nõuetega, ehitusprojektis tuvastatud vigade ja nende kõrvaldamise

viibimisega ning ümberprojekteerimise vajadusega.

10.2. 28.12.2022 teavitas hankija RTKd hankelepingu muutmise vajadusest. RTK saatis

06.01.2023 hankelepingu muudatuse projektile omapoolse tagasiside, leides, et

muudatuse alusena ei saa kasutada riigihangete seaduse (RHS) § 123 lg 1 p 1 ja

soovitades hankijal kasutada muid hankelepingu muutmise aluseid. HKT võttis RTK

tagasisidet arvesse ning sõlmis 31.01.2023 hankelepingu muutmise kokkuleppe.

10.3. 31.01.2023 sõlmitud hankelepingu muutmise kokkuleppe kohaselt muudeti

hankelepingus tööde täitmise tähtpäevi järgmiselt: „4.1.1 tööde põhilise valmiduse

tähtpäev, milleks on 180 kalendripäeva alates lepingu jõustumisest (31.01.2023). Tööde

põhiline valmidus tähendab, et töövõtja on kõik tööd põhimahus teostanud ja vastava

dokumentatsiooni tellijale üle andud, tellijal on võimalik alustada mööbli paigaldamise

ning muude sissekolimist puudutavate tegevustega ning töövõtja saab alustada

kasutusloa taotlemise toimingutega; 4.1.2 tööde, va fassaadi lõppviimistlemine, lõpliku

täitmise tähtpäev, milleks on 210 kalendripäeva alates lepingu jõustumisest

(02.03.2023). Tööde täitmise tähtpäev tähendab töövõtja lepingust tulenevate kohustuste

täitmise tähtpäeva, milliseks ajaks peab töövõtja kõik tööd, va fassaadi värvimine,

tervikuna ja lõplikult andma tellijale üle, sh peab olema ehitisregistris registreeritud

hoone kasutusteatis. Tööde tervikuna ja lõplik üleandmine toimub lepingu punktis 6

sätestatud aktiga; 4.1.3 kõikide tööde lõpliku täitmise tähtpäev on 30.06.2023. Tööde

täitmise tähtpäev tähendab kõikide töövõtja lepingust tulenevate kohustuste täitmise

tähtpäeva, milliseks ajaks peab töövõtja kõik tööd, tervikuna ja lõplikult andma tellijale

üle. Tööde tervikuna ja lõplik üleandmine toimub lepingu punktis 6 sätestatud aktiga.“.

10.4. Hankelepingu muutmise kokkuleppe aluseks oli RHS § 123 lg 1 p 2, mille

kohaldamisel on HKT tuginenud hankelepingu punktile 4.3. Vastava punkti kohaselt on

töövõtjal õigus nõuda tähtaja pikendamist, kui tööd lükkuvad edasi tellijapoolsete

muudatuste tõttu lähteülesandes ja/või töödes ning kui tellija põhjustatud viivitused või

takistused on kestnud rohkem kui kaks päeva.

10.5. Hankelepingu muutmise põhjuseks oli, et Tallinna Linnaplaneerimise Ameti

ehitusteatise menetlus kestis 30 päeva asemel 180 päeva, mille käigus esitas Tallinna

Linnaplaneerimise Amet ehitusprojektile täiendavaid nõudeid ning mistõttu töö

tehnilisest eripärast tulenevalt muutus töövõtja jaoks võimatuks fassaadi värvimine

sügiskoloriidis enne kuivade ja püsivate soojakraadidega ilmade saabumist. Seega

hankelepingu muudatuse kohaselt pidi hoone põhiline valmidus olema saavutatud

31.01.2023 ning tähtajaks 02.03.2023 pidid olema teostatud kõik tööd (lõplik valmidus)

peale fassaadi lõppviimistlusega seonduvad tööd, mida ei olnud võimalik talvisel

perioodil teostada.

3(14)

3-24-896

10.6. HKT teavitas 01.02.2023 RTK-d hankelepingu muutmisest ning esitas sõlmitud

hankelepingu muudatuse. RTK algatas lepingu muutmise õiguspärasuse suhtes

järelevalvemenetluse ning 09.02.2023 esitas RTK järelevalvemenetluse raames HKT-le

esimese mahukama päringu. 10.02.2023 vastas HKT RTK päringule, esitades mh koos

selgitustega hankelepingu muudatuse vajadust tõendavad dokumendid. RTK täpsustas

päringuga seotud küsimusi 20.02.2023, millele HKT vastas 13.03.2023 selgituste ja

dokumentide esitamisega ning 15.03.2023 täiendavate dokumentide esitamisega.

21.03.2023 teavitas RTK HKT-d hankelepingu muutmise kontrolliga seotud

järelevalvemenetluse lõpetamisest, teavitades, et „Rakendusüksus analüüsis riigihanke

nr 235280 kontrollis tuvastatud võimalikku rikkumist ja leiab, et hankija ei ole

õigusvastaselt muutnud hankelepingu tingimusi. Eelnevast lähtuvalt finantskorrektsiooni

ei teostata ja rakendusüksus lõpetab järelevalvemenetluse.“

10.7. Töövõtja teostas hankelepingus ettenähtud ja hoone kasutusele võtmiseks vajalikud

tööd tähtaegselt (põhilise ja lõpliku valmidusega seotud tööd valmisid vastavalt

31.01.2023 ja 02.03.2023), sh väljastati hoonele kasutust lubav akt 23.03.2023. Hoonega

tutvumiseks korraldas HKT avatud uste päevad, mis toimusid 10.03.2023, vastavad

kutsed edastas HKT 03.03.2023. Fassaadi lõppviimistlemisega seotud tööd lõpetas

töövõtja hiljem ning tööd akteeriti 25.05.2023 tööde aktiga nr 7. HKT on RTK-le

esitanud akteeritud tööde kohta kommenteeritud akti koos fotomaterjaliga tööde

valmimise kohta, sh on tõendatud fakt, et kõik tööd peale fassaadi lõppviimistlemisega

seotud tööde olid lõpetatud vastavalt hankelepingu muudatustes ettenähtud tähtaegadele.

10.8. 14.07.2023 andis RTK HKT-le teada uue järelevalvemenetluse algatamisest, mille

sisuks oli hankelepingu muutmise kontroll ja leidis järelevalvemenetluse tulemusena, et

hankelepingu punkt 4.3 ei võimaldanud hankelepingut muuta, mistõttu hankelepingu

muudatus ei olnud lubatav RHS § 123 lg 1 punkti 2 alusel. RTK leidis, et kuivõrd

hankelepingu täitmine on viibinud ning viivitusest tingitud lepingu täitmise tähtaja

pikenemine ca 5 kuu võrra ei ole kooskõlas RHS § 123 lg 1 punktiga 2, on tegemist

olulise hankelepingu muudatusega RHS § 123 lõike 2 mõistes ja tegi 27.12.2023

käesolevas asjas vaidlustatud finantskorrektsiooni otsuse nr 11.2-6/23/1562.

11. Esmalt selgitab HKT, et ei nõustu RTK poolt FKO-s esitatud faktoloogiaga.

11.1. HKT on RTK-le nii enne FKO tegemist, aga ka ärakuulamise käigus ja

vaidemenetluse raames esitanud põhjalikud selgitused ja tõendid selle kohta, millised

asjaolud tingisid hankelepingu muutmise vajaduse ning milliselt tööde tähtajad

pikenesid. Ühtlasi on HKT esitanud fotod selle kohta, millal tööd valmisid ning juhtinud

tähelepanu sellele, et tööde aktis nr 7 märgitud tööd olid faktiliselt valminud juba enne

nende akteerimist. Sealjuures väljastati märtsis 2023 hoone kasutust võimaldav akt, mis

kinnitab veelgi, et hoone kasutusvalmidus oli saavutatud ning hoone kasutusele

võtmiseks vajalikud tööd teostatud. Kuivõrd kasutusteatis koos kõikide nõutud

dokumentidega esitati 16.03.2023, tõendab see asjaolu, et vastav dokumentatsioon oli

enne seda hankijale üle antud ja tööd lõpetatud ajavaruga, mis võimaldas kasutusteatise

koostamist ja esitamist. HKT toonitab, et hoone põhiline kasutusvalmidus oli saavutatud

31.01.2023, mh oli selleks ajaks, ka fassaad krohvitud ja värvitud, st puudus üksnes

sügisvärvides fassaadimaaling, mis pidi hoone välisilmet elavdama ning

ilmastikuoludest tingituna olid teostamata haljastustööd (mulla laiali lükkamine).

12. HKT ei nõustu ka RTK tähelepanekuga, nagu oleks HKT pidanud arvestama tööde

tähtaegse teostamise võimatusega juba hankelepingu sõlmimise ajal, kuna selleks ajaks

oli ehitusteatise esitamisest möödunud juba 2 kuud. HKT võis ehitamisega alustada ja

hankelepingu sõlmida, kuna ehitusseadustiku § 36 lg 2 kohaselt oli HKT-l õigus alustada

4(14)

3-24-896

ehitamist olukorras, kus pädev asutus (Tallinna Linnaplaneerimise Amet) ei teavitanud

HKT-d kümne päeva jooksul pärast ehitusteatise esitamist vajadusest ehitusteatises

esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks. Seega oli HKT-l hankelepingu sõlmimise

ajal heauskselt võimalik eeldada, et ehitusteatisele ei esitata olulisi märkusi. Teiseks ei

saa pidada ehitusteatisele esitatavate märkuste ringi ning menetluse ebamõistlikult pikka

kestust, sh korduvate märkuste saatmist ettenähtavaks asjaoluks, kui menetluse

reeglipärane kestus peaks olema 30 päeva.

13. Hankelepingu täitmise tähtaja pikendamine ei olnud vastuolus RHS-ga.

13.1. Käesoleval juhul oli täidetud RHS § 123 lg 1 p 2 kohaldamise esimene eeldus, et

lepingu muutmise tulemusel ei muudeta hankelepingu üldist olemust. Hankelepingu

üldine olemus, st hankelepingu ese, teostatavad tööd, hankelepingu pooled jms jäid

samaks, muutus kitsamalt tööde teostamise tähtaeg, st hoone põhilise valmiduse tähtaeg

ja hoone lõpliku valmiduse tähtaeg ning ilmastikust sõltuvatele töödele seati

ilmastikuolusid arvestav tähtaeg. Samuti ei muudetud poolte lepinguliste kohustuste

vahekorda – muutumatuks jäi hankelepingu maksumus ja töövõtja poolt täidetavate

kohustuste ring. Töövõtja ei saanud rahaliselt hinnatavaid eeliseid ega soodustusi

hankelepingu muutmise toel.

13.2. RHS § 123 lg 1 p 2 kohaldamise teinegi eeldus, muutmisklausli olemasolu, oli

samuti täidetud. Hankelepingu punkt 4.3 sätestab selgelt töövõtja õiguse paluda

hankelepingus sätestatud tähtaegade pikendamist juhtudel, kui tellija poolt tehakse

olulisi muudatusi lähteülesandes või töödes ning kui tellija põhjustatud viivitused on

kestnud enam kui kaks päeva. Sama punkti kohaselt saab nõuda tähtaegade nn

„vastavat“ pikendamist, millest tuleneb, et hankelepingu tähtaega saab pikendada

tellijast tingitud viivituste kestuse võrra ning muudatuste tegemise korral tööde

nimekirjas sellistele töödele mõistlikult kuluva aja võrra. Hankelepingu muutmise ulatus

oli seega selgelt ette nähtud – tähtaja muutmise ulatuseks oli viivituse kestus.

13.3. Lubatud muudatuse ulatus oli võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 29 sisalduvate lepingu

tõlgendamise reeglite alusel pooltele üheselt arusaadav. Mõistlikult võttes võisid lepingu

pooled aru saada, et muudatused tähtaegades on võimalikud tellijapoolsetest viivitustest

ja tellija poolt töödesse tehtud muudatustest tingitult. Teisisõnu said pooled arvestada

muutmisklausli rakendamisega ning selle sisu ja ulatus oli pooltele selgelt ning üheselt

arusaadav.

13.4. Ka juhul, kui hankelepingu muutmisele ei saaks kohaldada RHS § 123 lg 1 p-s 2

sätestatut, on muudatus igal juhul kaetud RHS § 123 lg 1 p-ga 4. HTK jääb juba eetoodu

juurde, et lepingu täitmise tähtaja pikendamise üks oluline põhjendus oli Tallinna

Linnaplaneerimisameti viivitus ehitusteatise menetlemisel, mis konkreetse juhtumi

asjaolusid arvestades on võimalik lugeda RHS § 123 lg 1 p 4 ettenägematu asjaolu alla.

Ehitusteatise menetluse pikenemine oli arvestatavas osas tingitud Tallinna

Linnaplaneerimisameti, aga ka AS Tallinna Vesi ja Tallinna Keskkonna- ja

Kommunaalameti kui kolmandate isikute tegevusest või tegevusetusest ehk teisisõnu on

nii hankijast ja pakkujast sõltumatud. Sellest tulenevalt oli nt hoone seinamaalingu

tegemine vajalik edasi lükata kuni sobivate ilmastikutingimuste saabumiseni. Algselt

planeeritud seinamaalingu tegemise aeg nihkus edasi eelnevatel ettenägematutel

põhjustel – loamenetlus ja projekteerimisvead – mistõttu tuli maalingu kvaliteetseks

tegemiseks täiendavalt oodata sobivat aastaaega. Ettenägematud ei oleks hoolsale

hankijale ilmastikutingimustest tulenevad viivitused vaid siis, kui vastavate tööde

teostamise aeg oli algusest peale planeeritud ebasobivale aastaajale, millal ebasoodsad

ilmastikutingimused on tõenäolised. Praegusel juhul see nii ei olnud.

5(14)

3-24-896

13.5. Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et hankelepingu muudatusele ei saanud

kohaldada ei RHS § 123 lg 1 p-i 2 ega p-i 4, on hankelepingus sätestatud tähtaegade

pikendamise näol igal juhul tegemist mitteolulise ja lubatava muudatusega RHS § 123 lg

1 p 7 ja lg 2 tähenduses. Kokkuvõttes oli tähtaegade pikendamise näol tegemist

ebaolulise muudatusega ja esinenud viivitusega võrreldes minimaalse tähtaja

pikenemisega. Niisiis on kokkuvõttes hankelepingu muudatus õiguspärane ka RHS §

123 lg 1 p 7 ja lg 2 tähenduses, kuna tähtaegade muudatuse võimalused olid hanke

väljakuulutamise ajal kõikidele pakkujatele teada (hankelepingu p 4.3) Seega ei ole

tegemist pakkujate ringi potentsiaalselt laiendava tingimuse lisamisega.

14. Lisaks on küsitav RTK poolt tagasinõudele kohaldatav alus (ühendmääruse § 227 lg

1). Nimelt eeldab finantskorrektsiooni tegemine nimetatud alusel hankelepingu

muudatuse väärtuse kindlaks tegemist, mida RTK ei ole aga teinud. Täpsemalt sätestab

ühendmääruse §227 lg 1, et kui hankelepingu või raamlepingu muutmise korral ei ole

järgitud riigihangete seaduse § 123 lõiget 1 ja muudatuse väärtus on üle 50 protsendi

algse hankelepingu maksumusest, kohaldatakse algsele hankelepingu väärtusele 25-

protsendilist finantskorrektsiooni määra ja hankelepingu muudatuse väärtusele 100-

protsendilist finantskorrektsiooni määra. Kuna RTK ei ole hankelepingu muudatuse

rahalist väärtust kindlaks teinud ega tõendanud, ei ole RTK-l võimalik FKO-s märgitud

finantskorrektsiooni alusele tugineda.

Vastustaja seisukohad

15. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja leiab, et vaidlustatud FKO ja vaideotsus on

õiguspärased.

16. Sõlmitud hankelepingus, millega pakkujad pidid arvestama pakkumuste tegemise hetkel oli

selgelt sätestatud, et kõikide tööde täitmise tähtaeg on 31.01.2023. 31.01.2023 sõlmiti

hankelepingu muudatus ja uueks kõikide tööde lõpliku täitmise tähtpäevaks sai 30.06.2023.

Tööde tervikuna ja lõplik üleandmine pidi toimuma vastava aktiga. Kõik lepingujärgsed tööd on

akteeritud 25.05.2023 teostatud tööde aktiga nr 7 (tööde teostamise periood mai 2023). Samuti

on HKT kinnitanud, et töövõtja lõpetas ilmastikuoludest sõltuvad tööd mais 2023.

17. RHS-i nõuete järgimise kohustus oli STS § 26 lg-st 1 HKT-l, kes peab vastutama

hankelepingu rikkumise eest. Seda vastutust ei saa lükata rakendusüksusele olenemata sellest,

kas rakendusüksus on eelnevalt HKT hankedokumente kontrollinud või kas see kontroll oli

piisavalt põhjalik või on auditis esitatud vastulaused. RKT ülesanne ei ole HKT asemel

riigihanget läbi viia ega hankedokumente kehtestada. Samuti ei tulene kehtivatest õigusaktidest,

et rakendusüksuse või RTK poolt auditile antud seisukohad omaks eelhaldusakti iseloomu ja

saaks seeläbi anda HKT-le õiguspärase ootuse selles osas, et hankedokumentide

õigusvastasusele tuginedes kabeja suhtes edaspidi finantskorrektsiooni ei tehta.

18. Olukorras, kus ehitusteatise taotlus oli kolmel korral HKT-le tagastatud (ehk esitatud

dokumendis esines puudusi) jõustas HKT hankelepingu 04.08.2022. HKT-le oli juba

hankelepingu jõustamise ajal teada, et esitatud ehitustaotluses on puudulik ning selle menetlus

pikeneb, mistõttu oli viivitus ettenähtav. RTK seisukohalt on eksitavad kaebaja seisukohad, et

viivituse on põhjustanud Tallinna Linnaplaneerimisamet. Reeglipäraselt võtab ehitusteatise

menetlus 30 päeva, aga juba 2. korral vigade tõttu tagastatud teatise menetluses ei saa HKT

rõhutada heausksusele, kuna esitas ebapiisava ja puudustega dokumentatsiooni.

19. Kaebus sisaldab läbivalt ebaõiget ja eksitavat väidet, justkui lepingujärgsed tööd oleks

lõpetatud ja sisuliselt üle antud märksa varem kui tööde üleandmise-vastuvõtmise aeg. Samas ei

ole kaebaja lükanud ümber järelvalvemenetluses tuvastatud, et vastavalt 03.02.2023 teostatud

tööde aktile nr 6 (tööde teostamise periood jaanuar 2023) on teostamata töid kokku summas 184

712,71 eurot, sh fassaadi lõppviimistlemisega seotud töö maksumusega 24 000 eurot. Aktist nr

6(14)

3-24-896

6 nähtub, et akteerimata on hulk fassaadi maalinguga mitteseotud töid nagu näiteks trepikoja

metallpiirded ja käsipuud, lukustus, tehnosüsteemide tööd, siseseinte pahteldamine ja

värvimine, haljastus jm tööd. Ka 27.01.2023 ehituspäeviku kohaselt teostati sel ajal objektil

kipsitöid, põrandatele LVT ja liistude paigaldust, valgustite, pistikute ja ventilatsiooni

paigaldust ning viimistlustöid. Hankelepingu muudatuses määratud tööde, va fassaadi

lõppviimistlemine, lõpliku täitmise tähtpäeva 02.03.2023 seisuga töid akteeritud ei ole. Kõik

lepingujärgsed tööd on akteeritud 25.05.2023 teostatud tööde aktiga nr 7 (tööde teostamise

periood mai 2023).

20. Ekslik on kaebaja käsitlus, et hankelepingu projektis p 4.3 võimaldas HKT hankelepingut

muuta ning muudatus on käsitletav RHS § 123 lg 1 p 4 alusel mitteolulise muudatusega. RTK

seisukohalt ei vasta nimetatud muutmisklausel RHS lepingu muutmise tingimustele, kuna

muudatuse ulatus, sisu ja kohaldamistingimused ei olnud selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt ette

nähtud. Samuti ei ole hankelepingu punktis 4.3 välja toodud, et hankelepingu täitmise tähtaega

on õigus pikendada ilmastikuoludest tingitult põhjuste tõttu. Lepingu muutmisklausel ei tohiks

olla nii lai, et võimaldab väga erinevate muudatuste tegemist.

21. RTK hinnangul ei saa hankelepingu täitmise tähtaega pikendada ka RHS § 123 lg 1 punkti 7

alusel. RHS § 123 lg 1 p 7 kohaselt on hankijal õigus sõlmitud hankelepingut muuta uut

riigihanget korraldamata, kui muudatuse väärtusest sõltumata ei ole muudatus oluline.

Hankelepingu tähtaja muutmise näol on vaidlusalusel juhul tegemist olulise muudatusega RHS

§ 123 lg 2 p 1 mõistes ning seda põhjusel, et muudatusega lisati tingimus, mis laiendanuks

võimalike riigihankes osalejate või vastavaks tunnistamisele kuuluvate pakkumuste hulka, kui

riigihanke alusdokumendid oleks sellist tingimust algselt sisaldanud. Kuna riigihanke nr 249829

esialgne täitmise tähtaeg oli vaid 180 päeva ja pakkujad on juhtinud kaebuse esitaja tähelepanu

nimetatud tähtaja lühidusele ning lisaks jäi tööde lõpptähtaeg 31.01.2023 talvisesse aega

(haljastustööd) siis on RTK seisukohalt võimalik, et hankelepingu pikema tähtaja korral oleks

saanud hankes osaleda ja sellised pakkujad kellele nimetatud tähtaeg oli sobimatu või tööde

tegemise aeg ajakriitiline.

22. Olukorras, kus hankija on töövõtjale andnud juurde lisaaega ja võimaldanud seeläbi teostada

töid märksa soodsamal aastaajal, siis sellise tegevusega seatakse ebavõrdsesse olukorda need,

kes oleksid võinud riigihankes osaleda, kuid loobusid sellest hankija poolt seatud lühikese

tähtaja ja hankelepingu täitmise keerukuse tõttu. Puudub igasugune kindlustunne, et pikema

lepingu täitmise tähtaja korral poleks võimalik riigihankes osalejate hulk võinud suurem olla.

Hankest huvitatud isikute ringi ei ole reeglina võimalik faktiliselt kontrollida ega kindlaks

määrata, kuivõrd sinna ei kuulu üksnes hanke juurde registreerunud isikud või pakkujad, vaid ka

kõik need isikud, kes oleksid saanud iseenesest hankelepingu täitmisega hakkama ja kes oleksid

vastanud ka hankes osalemise nõuetele, kuid kes mingil põhjusel hanke juurde ei registreerinud

või pakkumust ei esitanud. Seetõttu ei ole võimalike riigihankes osalejate hulga laienemist

võimalik välistada. Pole välistatud olukord, et teiste hankest huvitatud isikute jaoks tundus

tööde teostamise aeg liialt lühike ja/või pidasid suureks riskiks just haljastustööde võimalikku

ajalist langevust külmale perioodile, mistõttu loobusid nad pakkumuse esitamisest.

23. RTK peab oluliseks märkida, et riigihankes nr 249829 oli üheks pakkumuste hindamise

kriteeriumiks ehituskestus (ehk tööde lõpliku täitmise tähtpäev) ehk maksimaalne

väärtuspunktide arv anti pakkumusele, kus oli esitatud vähimate kalendripäevadega ehitustööde

kestvus. RHR teabevahetuses (ID 665286) on toetuse saaja vastanud hankest huvitatud isiku

palvele tööde täitmise tähtaega 6 kuu võrra pikendada, et seda ei ole võimalik teha. Seega oli

HKT jaoks tähtis tööde teostamise tähtaeg, mida pikendati hankelepingu muudatusega180

päevalt 330 päevani ehk ca 46%.

24. Samuti on kaebaja nõustunud, et haljastustööd teostati maikuus. RKT peab oluliseks

märkida, et ka haljastustööd oli lepingujärgne töö. Talve saabumine ja sellega kaasnevate tööde

7(14)

3-24-896

peatumine on Eesti kliimas teada ja ei ole põhjendatud lepingupunktiga, et tööd ei saa teha

töövõtjast sõltumatutel asjaoludel. Hoolsus, mida hankija peab sellele sättele tuginemiseks üles

näitama, nõuab muu hulgas, et ta oleks kõnealuse riigihanke ettevalmistamisel arvesse võtnud

lepingu täitmise tähtaja ületamise riske, mida võivad põhjustada tavapärased

ilmastikutingimused, mis on enne riigihanget avaldatud ja kehtivad lepingu täitmise perioodi

hulka kuuluva ajavahemiku jooksul, kuna sellised ilmastikutingimused ei saa juhul, kui neid ei

ole riigihanke alusdokumentides ette nähtud, õigustada tööde tegemist pärast nendes

dokumentides ja algses riigihankelepingus kindlaks määratud tähtaja möödumist. Praegusel

juhul ei ole selliseid asjaolusid välja toodud. Seda, et Eestis on talvel külm, lumine ja jäine ning

maapind on külmunud, on võimalik mõistlikult ette näha.

25. RTK heidab HKT-le ette hanke ettevalmistamise ebapiisavust ja sellega RHS § 3

üldpõhimõtete rikkumist. Ehk läbimõtlemata ja halva ettevalmistusega hankes rikub toetuse

saaja eelkõige kõikide pakkujate, sh potentsiaalsete pakkujate võrdse kohtlemise tagamist ning

läbi selle ka rahaliste vahendite säästliku ja otstarbekat kasutamist, ehk nimetatud tegevusel on

Euroopa Liidu asjaomaste fondidele kahjustav mõju. Seega kujutavad riigihangete korraldamise

eeskirjade rikkumised endast eeskirjade eiramist, kui ei saa välistada võimalust, et nendel

rikkumistel on mõju asjaomaste fondide eelarvele. RTK selgitab täiendavalt, et eeskirjade

eiramise mõju pakkujate ringile on olemuselt hüpoteetiline ning sellise mõju esinemist ei ole

võimalik objektiivsete tõenditega välistada, tulenevalt sellest, et üldjuhul hankest huvitatud

isikute ringi detailselt kindlaks määramine pole võimalik, sest sinna ei kuulu üksnes hanke

juurde registreerunud isikud või pakkujad, vaid ka kõik need isikud, kes oleksid vastanud

hankes osalemise nõuetele, kuid kes mingil põhjusel hanke juurde ei registreerinud või

pakkumust ei esitanud.

26. RTK on tagasinõudele kohaldatava alusena märkinud ühendmääruse § 227 lg 1 ja 2

(09.10.2020-23.09.2022 kehtinud versioon) ühendmääruse § 227 lg 2sätestas, et kui

hankelepingu või raamlepingu muutmise korral ei ole järgitud riigihangete seaduse § 123 lõiget

1 ja muudatuse väärtus on üle 50 protsendi algse hankelepingu maksumusest, kohaldatakse

algsele hankelepingu väärtusele 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra ja hankelepingu

muudatuse väärtusele 100-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Kuna lepingut on

pikendatud vastuolus RHS 123 lg 1 ei ole väärtus võimalik arvutada ja seega oleks see null.

Sellist tõlgendust toetab asjaolu, et ühendmäärusega on ülevõetud Euroopa Komisjoni

tagasinõuete juhendis toodud rikkumise koosseisud, sh hankelepingu lubamatu muutmine (vt

Euroopa Komisjoni juhendi punkti 2 alapunktiga 2.3), kus sõltumata kas muudatus omab

väärtust või mitte, tehakse 25-protsendiline finantskorrektsioon ja muudatuse väärtuse

olemasolul ka muudatusele endale finantskorrektsioon vastavalt 25 või 100 protsenti.

27. Kui kohus siiski peaks jõudma järeldusele, et § 227 lg 2 eelduseks on kindlasti

väljaarvestatav rahaline väärtus, siis ei muutuks selle tulemusel rakendatav

finantskorrektsioonimäär, sest ühendmääruse kohaselt tehakse finantskorrektsioon § 228

kohaselt analoogia alusel §-dega 22–227 nimetud rikkumistele vastavast protsendimäärast.

Ühendmääruse § 227 kohaselt kohaldatakse algsele hankelepingu väärtusele 25-protsendilist

finantskorrektsiooni määra. Seega on praegusel juhul 25% suuruse korrektsiooni kohaldamine

analoogne olukorraga, kus korrektsioon tuleks teha § 227 alusel. Arvestades lepingu

pikendamist olulisel määra, mis mõjutas pakkumuste maksumust ja seda, et muudatusega

kokkulepitud tööde teostamise periood pikenes niivõrd suures ulatuses, samuti asjaolu, et HKT

hindas pakkumuse kiirust ning pidas pangelepingu täitmise pikendamist võimatuks

hankemenetluses, siis ei ole väiksema kui 25% finantskorrektsiooni määra rakendamine

põhjendatud.

8(14)

3-24-896

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

28. Analüüsinud menetlusosaliste seisukohti ja esitatud tõendeid, leian, et kaebus on

põhjendatud ja tuleb rahuldada.

29. Käesoleval juhul on menetlusosaliste vahel vaidlus selles, kas vaidlusaluse

finantskorrektsiooni otsuse sai RTK teha põhjusel, et vastustaja pikendas riigihanke tulemusel

sõlmitud hankelepingu tähtaega (riigihanke viitenumbriga 249829 „Hoone rekonstrueerimistööd

Merimetsa tee 1, Tallinn“) tuginedes sellele, et hankelepingu tähtaja pikendamisel on HKT

rikkunud RHS nõudeid. Samuti on vaidlus selles, kas FKO-s kohaldatud 25-protsendilise

finantskorrektsiooni määr on käesoleval juhul proportsionaalne ning kas RTK on õigesti

kohaldanud finantskorrektsiooni määra aluseks olevat ühendmääruse § 227 lõikeid 1 ja 2.

30. HKT hinnangul ei ole RTK FKOs rikkumise raskusastet kohaselt kaalunud ega rakendanud

rikkumisele proportsionaalset järelmit. HTK leiab samuti, et on hankelepingut õiguspäraselt

muutnud kooskõlas RHS § 123 lg 1 p-ga 2, muudatus on õiguspärane ka RHS § 123 lg 1 p 4

ning RHS § 123 lg 1 p 7 ja lg 2 alusel.

31. Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS2014–2020) § 45 lg 1 p 3 kohaselt

tehakse finantskorrektsiooni otsus toetuse vähendamiseks või tühistamiseks määruse (EL) nr

1303/2013 art 143 alusel ja sellega kooskõlas mh juhtudel, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt

või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. STS2014–2020

§ 46 lg-test 1 ja 2 tuleneb, et kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole kohustuse või

nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid

esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis

vähendatakse toetust kooskõlas ühendmäärusega.

32. Määruse (EL) nr 1303/2013 art 143 lg 2 kohaselt teevad liikmesriigid tegevustes või

rakenduskavades avastatud üksiku või süstemaatilise eeskirjade eiramisega seoses nõutavad

finantskorrektsioonid, mis seisnevad avaliku sektori toetuse täielikus või osalises tühistamises.

Liikmesriigid võtavad arvesse eeskirjade eiramise olemust ja keerukust ning fondidele tekitatud

rahalist kahju ja kohaldavad proportsionaalseid korrektsioone. Eeskirjade eiramisena käsitatakse

määruse (EL) nr 1303/2013 art 2 p 36 kohaselt EL-i õiguse või selle kohaldamisega seotud

liikmesriigi õiguse rikkumist, mis tuleneb Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide

rakendamisega seotud ettevõtja tegevusest või tegevusetusest, mis on mõjutanud või oleks

võinud kahjustavalt mõjutada EL-i eelarvet põhjendamata kuluartikli EL-i eelarvest

debiteerimise tõttu.

33. Finantskorrektsiooni otsuse tegemise aluseks on eeskirjade eiramine, mis kohtupraktika

kohaselt eeldab kolme asjaolu koos esinemist: 1) rikutud peab olema EL-i õigust; 2) rikkumine

peab tulenema majandustegevuses osaleja tegevusest või tegevusetusest ning 3) EL-i eelarvele

peab olema tekkinud või tõenäoliselt tekkima kahju. EL-i õiguse rikkumise all mõeldakse mh

nende riigisiseste õigusnormide rikkumist, mis on kohaldatavad fondidest toetatavate

toimingute suhtes ja aitavad tagada rahastatud projektide juhtimist reguleerivate EL-i

õigusnormide nõuetekohast kohaldamist (EK otsus C-743/18, p 52).

34. Finanskorrektsiooni otsuses kohaldatud ühendmääruse (09.10.2020-23.09.2022 kehtinud

versioon) ) § 21 lg 1 sätestab, et kui STS2014–2020 § 46 lg 1 kohaselt ilmneb, et toetuse saaja on

eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei

ole võimalik kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle rahalise mõju suurust

hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis

vähendatakse toetust ühend määruse 4. peatükis sätestatud ulatuses. RTK asus FKO-s

seisukohale, et siinsel juhul tuvastatud rikkumise osas esinesid ühendmääruse § 227 lg-s 1

toodud asjaolud, mille kohaselt, kui hankelepingu muutmise korral ei ole järgitud riigihangete

seaduse § 123 lõiget 1, kohaldatakse hankelepingu väärtusele 25-protsendilist

9(14)

3-24-896

finantskorrektsiooni määra ja viitab, et nimetatud juhtumi esinemisel ei näe ühendmäärus ette

25% madalama finantskorrektsiooni määra kohaldamise võimalust.

35. Leian, et kaebaja ei ole hankelepingu tähtaja pikendamisel rikkunud RHS sätteid, mistõttu ei

ole sellest tulenevalt täidetud finantskorrektsiooni otsuse tegemise aluseks olevad esimesed kaks

eeldust: 1) rikutud peab olema liidu õigust; 2) rikkumine peab tulenema majandustegevuses

osaleja tegevusest või tegevusetusest.

35.1. RHS ei välista täielikult hankelepingu muutmise võimalust, üldpõhimõttena on keelatud

hankelepingu oluline muutmine. Lepingu eesmärgi saavutamiseks on selle muutmine mõnikord

paratamatu ja kui see muudatus ei ole oluline, on lepingu muutmine lubatav. Näidisloetelu

olukordadest, millal lepingu muutmine on lubatav (sh ka juhul kui muudatus on oluline), on

sätestatud RHS § 123 lõikes 1.

35.2. RHS § 123 lg 1 sätestab, et hankijal on õigus sõlmitud hankelepingut muuta uut

riigihanget korraldamata, kui: muudatuse väärtusest sõltumata ei muudeta hankelepingu üldist

olemust ja muudatuse ulatus, sisu ja kohaldamistingimused, näiteks hinna läbivaatamise kohta,

olid riigihanke alusdokumentides selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt ette nähtud (punkt 2);

muudatuse põhjustavad hoolsale hankijale ettenägematud asjaolud, kusjuures hankelepingu

üldist olemust ei muudeta ja ühegi muudatuse tulemusena ei suurene hankelepingu maksumus

rohkem kui 50 protsenti hankelepingu algsest maksumusest (punkt 4) ning muudatuse väärtusest

sõltumata ei ole muudatus oluline (punkt 7).

35.3. Riigikohus on analüüsinud hankelepingu üldise olemuse muutmisega seotud küsimusi

30.05.2022 otsuses asjas 3-20-1150. Selles lahendis leidis Riigikohus, et hankelepingu olulise

muutmisega on üldistatult alati tegemist, kui muudetakse lepingu tingimusi, mis on olulised

oma sisu poolest (kvalitatiivselt), nt lepingutasu (vt EKo nr C-454/06: Pressetext, p 59). Sisult

ebaolulised muudatused on lubatavad ilma lisatingimusteta, mh nende rahalist väärtust

arvestamata (RHS § 123 lg 1 p 7). RHS § 123 lg 1 p 1 eesmärk seevastu on tunnistada

lubatavaks just nimelt ka sisult olulised muudatused, mis siiski pole märkimisväärsed rahalise

väärtuse seisukohast ehk kvantitatiivselt (de minimis muudatused; vrd Pressetext, p 61).

Lisatingimusena ei tohi sellised muudatused tuua kaasa hankelepingu üldise olemuse muutmist.

See aga on hoopis kolmas muudatuste kategooria, tähistades hankelepingu kõige

põhimõttelisemaid muudatusi, nagu lepingu eseme muutmine. Selliseks muudatuseks võiks

lugeda näiteks hankelepingu liigi muutmise (nt teenuselepingu muutmise kontsessiooniks).

Riigikohus viitas seejuures, et: „ RHS § 123 lg-ga 2 üle võetud direktiivi 2014/24

(hankedirektiiv) art 72 lg-s 4 on hankelepingu oluliseks muutmiseks loetud olukorrad, kus

hankeleping muutub „olemuselt olulisel määral“. RHS § 123 lg 1 p-ga 1 üle võetud

hankedirektiivi art 72 lg 2 teisest lausest nähtub, et lepingu olemuse oluline muutmine ei

tähenda tingimata lepingu üldise olemuse muutmist. Niimoodi tuleb tõlgendada ka RHS § 123

lg 1 p 1 ja lg-t 2“ (otsuse p-d 17–19). Ehkki selles lahendis analüüsis Riigikohus lepingu

olemuse olulist muutmist RHS § 123 lg 1 p 1 kontekstis, on minu hinnangul ülalviidatud

seisukohtadest kohane juhinduda ka käesolevas asjas.

36. Arvestades käesoleva vaidluse asjaolusid, leian esiteks, et hankelepingu muutmine

oli lubatav RHS § 123 lg 1 p 2 alusel, sest lepingus oli selle muutmise võimalus piisaval

selgelt ja täpselt ette nähtud. Vastustaja seisukohaga, et antud juhul oli lepingus küll ette

nähtud hankelepingu tähtaja pikendamine, kuid see oli liialt üldsõnaline, ei saa nõustuda.

36.1. Hankelepingu (dtl 17-32) punkt 4.3 sätestas selgelt töövõtja õiguse paluda hankelepingus

sätestatud tähtaegade pikendamist juhtudel, kui tellija poolt tehakse olulisi muudatusi

lähteülesandes või töödes ning kui tellija põhjustatud viivitused on kestnud enam kui kaks

päeva. Punkti sõnastuse kohaselt oli sel juhul õigus nõuda tähtaegade pikendamist vastavalt

tellijast tingitud viivituste kestuse võrra ning muudatuste tegemise korral tööde nimekirjas

10(14)

3-24-896

sellistele töödele mõistlikult kuluva aja võrra. Hankelepingu muutmise ulatus oli seega piisavalt

selgelt ette nähtud ning tähtaja muutmise ulatuseks oli viivituse kestus. Seega said kõik hankes

potentsiaalselt osaleda saanud isikud sellise võimalusega arvestada.

36.2. Seega saab lepingu muudatust pidada lubatavaks RHS § 123 lg 1 p 2 kohaselt.

37. Lisaks nõustun kaebajaga ka selles, et lepingu tähtaja pikendamine oli kooskõlas ka RHS §

123 lg 1 punkt 4 ja punkti 7 alusel, sest muudatus oli põhjustatud hankijale ettenägematutest

asjaoludest, samas ei muudetud hankelepingu üldist olemust (punkt 4) ning muudatust ei saanud

pidada ka oluliseks (punkt 7).

37.1. Asja materjalidest nähtuvalt esitas töövõtja 06.12.2022 taotluse pikendada lepingu

täitmise tähtaega 30 päeva võrra ehk kuni 02.03.2023, tuues põhjuseks ehitusteatise

menetluse pikenemise seoses täiendavate nõuetega, ehitusprojektis tuvastatud vigade ja

nende kõrvaldamise viibimisega ning ümberprojekteerimise vajadusega (dtl 34).

37.2. Hankelepingu punkti 4.1 kohaselt kohustus töövõtja tööd üle andma järgmisteks

tähtaegadeks: „4.1.1 tööde põhilise valmiduse tähtpäev, milleks on 150 kalendripäev

alates lepingu jõustumisest. /…./ 4.1.2 tööde lõpliku täitmise tähtpäev, milleks on 180

kalendripäev alates lepingu jõustumisest. Tööde tervikuna ja lõplik üleandmine toimub

lepingu punktis 6 sätestatud aktiga.“ Seega oli algse hankelepingu kohaselt tööde

põhilise valmiduse tähtajaks 01.01.2023 ja tööde lõpliku täitmise tähtpäevaks

31.01.2023.

37.3. 31.01.2023 sõlmitud hankelepingu muutmise kokkuleppe (dtl 37-38) kohaselt

muudeti hankelepingus tööde täitmise tähtpäevi järgmiselt: „4.1.1 tööde põhilise

valmiduse tähtpäev, milleks on 180 kalendripäeva alates lepingu jõustumisest

(31.01.2023). /…/ 4.1.2 tööde, va fassaadi lõppviimistlemine, lõpliku täitmise tähtpäev,

milleks on 210 kalendripäeva alates lepingu jõustumisest (02.03.2023). Tööde tervikuna

ja lõplik üleandmine toimub lepingu punktis 6 sätestatud aktiga; 4.1.3 kõikide tööde

lõpliku täitmise tähtpäev on 30.06.2023. Seega sisuliselt pikenes tööde põhiline

valmimine üksnes 30 päeva võrra.

37.4. Oluline on siin märkida, et Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ehitusteatise

menetlus kestis 30 päeva asemel 180 päeva (dtl 39), mille käigus esitas Tallinna

Linnaplaneerimise Amet ehitusprojektile mitmel korral täiendavaid nõudeid (selmet

esitada kõik vajalikud nõuded ühe korraga), mistõttu töö tehnilisest eripärast tulenevalt

muutus töövõtja jaoks võimatuks fassaadi värvimine sügiskoloriidis enne kuivade ja

püsivate soojakraadidega ilmade saabumist. Hankelepingu muudatuse kohaselt pidi

hoone põhiline valmidus olema saavutatud 31.01.2023 ja 02.03.2023 pidid olema

teostatud kõik tööd (lõplik valmidus) peale fassaadi lõppviimistlusega seonduvate tööde,

mida ei olnud võimalik talvisel perioodil teostada. Seega sisuliselt pikenesid mõlemad

lepingus kokkulepitud tähtajad: nn vahetähtaeg ehk hoone põhilise valmiduse tähtaeg

üksnes 30 päeva võrra ja hoone lõpliku valmimise tähtaeg samuti 30 päeva võrra,

vaatamata sellele, et ehitusteatise menetlus kestis tavapärase 30 päeva asemel 180 päeva.

Tööde lõplikuks üleandmiseks lepiti küll kokku 30.06.2023, kuid seda vaid seetõttu, et

talvisel perioodil ei olnud võimalik kvaliteetselt teostada fassaadile ette nähtud

sügiskoloriidis maalingut. Seega ei saa nõustuda vastustaja seisukohaga, et lepingut

muudeti oluliselt, sest seda pikendati viie kuu võrra, mida tuleks lepingu üldist pikkust

arvestades pidada oluliseks. Formaalselt pikendati lepingut küll tõesti kuni 30.06.2023,

kuid seda üksnes ühe töö tõttu (fassaadi sügiskoloriidis värvimine), tööde põhiline ja

lõplik tähtaeg pikenes siiski vaid 30 päeva võrra.

11(14)

3-24-896

37.5. Asjas esitatud materjalidega on tõendatud ka see, et töövõtja teostas hankelepingus

ettenähtud ja hoone kasutusele võtmiseks vajalikud tööd tähtaegselt (põhilise ja lõpliku

valmidusega seotud tööd valmisid vastavalt 31.01.2023 ja 02.03.2023), sh väljastati

hoonele kasutust lubav akt 23.03.2023 (dtl 52-60). Hoonega tutvumiseks korraldas HKT

avatud uste päevad, mis toimusid 10.03.2023, vastavad kutsed edastas HKT 03.03.2023

(dtl 61). Fassaadi lõppviimistlemisega seotud tööd lõpetas töövõtja hiljem ning tööd

akteeriti 25.05.2023 tööde aktiga nr 7 (kõik aktid koos kommentaaridega dtl 62-63).

HKT on RTK-le esitanud akteeritud tööde kohta kommenteeritud akti (dtl 338-369) koos

fotomaterjaliga (dtl 257-243) tööde valmimise kohta, sellega on tõendatud fakt, et kõik

tööd peale fassaadi lõppviimistlemisega seotud tööde olid lõpetatud vastavalt

hankelepingu muudatustes ettenähtud tähtaegadele. Tööde teostamisega seonduvat

selgitas kohtuistungil põhjalikult ka tunnistaja Karl Mänd, kelle ülesandeks oli vastava

projekti vedamine ja kes igapäevaselt ka ehitusobjektil viibis. Sellega on sisuliselt ümber

lükatud ka FKO-s toodud väide, et märtsi alguseks siiski kõik tööd teostatud ei olnud,

sest tööde aktist nr 6 nähtuvalt oli tähtajaks teostamata hulk muid hankelepingu järgseid

töid, mille mahust moodustas sügisvärvides maalingu töö vaid ca 13%. HKT on esitanud

fotod selle kohta, millal tööd valmisid ning juhtinud tähelepanu sellele, et tööde aktis nr

7 märgitud tööd olid faktiliselt valminud juba enne nende akteerimist. Kohtuistungil

vaadeldi akti nr 6 ja sellele järgnevat akti nr 7 (kõik aktid koos kommentaaridega dtl 62-

63) ja neis kirjeldatud tööde kirjeldusi põhjalikult (helisalvestus al 00:01:00) ning

tunnistaja selgituste kohasel olid tööd tegelikult märtsi alguseks teostatud, lihtsalt kõiki

töid koheselt ei akteeritud. Tööde teostamist kinnitab juba ka eelpooltoodud asjaolu, et

hoone kasutust lubav akt väljastati 23.03.2023 ning toimusid ka hoone avatud uste

päevad 10.03.2023.

38. Nõustuda ei saa vastustaja väitega, et kaebaja ei oleks tohtinud hankelepingut üldse

jõustada olukorras, kus ehitusteatise menetlus oli veel pooleli. Kaebaja viitab õigesti, et

kuna hankelepingu sõlmimise hetkeks oli ehitusteatise esitamisest möödunud juba 2

kuud ja ühtki märkust ei olnud tulnud, ei saanud kaebaja eeldada, et edasine menetlus

võtab aega sedavõrd kaua. Seejuures lähtus HKT ehitusseadustiku § 36 lg-st 2, mille

kohaselt võib ehitamisega alustada, kui pädev asutus ei teavita ehitajat 10 päeva jooksul

vajadusest teatises esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks. Seega oli HKT-l

hankelepingu sõlmimise ajal heauskselt võimalik eeldada, et ehitusteatisele ei esitata

olulisi märkusi. Teiseks ei saa pidada ehitusteatisele esitatavate märkuste ringi ning

menetluse ebamõistlikult pikka kestust, sh korduvalt erinevate märkuste saatmist (ühe

puuduse kõrvaldamise järgselt saadeti uued märkused) ettenähtavaks asjaoluks, kui

menetluse reeglipärane kestus peaks olema 30 päeva.

39. Eeltoodu põhjal leian, et lepingu muutmist saab pidada lubatavaks ka RHS § 123 lg

1 p-de 4 ja 7 alusel, sest muudatust ei saa pidada ei oluliseks ega lepingu olemust

põhimõtteliselt muutvaks ning lepingu muutmine oli tingitud asjaoludest, mida mõistlik

hankija ei saanud ette näha. Seega tuleb asuda seisukohale, et käesoleval juhul ei ole

täidetud finantskorrektsiooni otsuse tegemise kahte esimest eeldust: 1) rikutud peab

olema EL-i õigust; 2) rikkumine peab tulenema majandustegevuses osaleja tegevusest

või tegevusetusest.

40. Samuti on sisuliselt täitmata ka kolmas eeldus: EL-i eelarvele peab olema tekkinud

või tõenäoliselt tekkima kahju. Vastustaja väide, et hankel võinuks osaleda märksa

suurem ring pakkujaid, kui selline lepingu pikendamine oleks olnud teada, on

üldsõnaline ja tõendamata. Esiteks nähtub eelpoolviidatust, et lepingu tähtaja

pikendamise võimalus oli sõnaselgelt lepingus ette nähtud. Teiseks võib vastustaja

tõendamata väidet arvestades sisuliselt iga hankelepingu muudatust siduda väitega, et

12(14)

3-24-896

see toob kaasa endaga olukorra, kus võimalike pakkujate ring oleks võinud olla

teistsugune ja vastustaja ei pea oma sellekohast väidet tõendama. Arvestades

hankelepingus kokkulepitud muutmisklausleid, siis käesoleva hankelepingu täitmise

tähtaja muutmise tinginud asjaoludel oleks ka iga teine edukaks osutunud pakkuja

saanud hankelepingu täitmise tähtaega muuta. Seega ei pea ma vastustaja väiteid, et

pakkujate ring oleks võinud olla suurem, kui lepingu täitmise pikem periood olnuks juba

hankemenetluse ajal teada, sedavõrd tõenäoliseks, et isegi eeldada võimaliku kahju

tekkimist liidu eelarvele.

41. Ei saa märkimata jätta, et RTK on FKO-le eelnevalt sisuliselt kahel korral ka lepingu

pikendamisest olnud informeeritud ja seda ka aktsepteerinud. Nimelt, 28.12.2022

teavitas hankija RTKd hankelepingu muutmise vajadusest (dtl 35). RTK saatis

06.01.2023 hankelepingu muudatuse projektile omapoolse tagasiside, leides, et

muudatuse alusena ei saa kasutada riigihangete seaduse (RHS) § 123 lg 1 p 1 ja

soovitades hankijal kasutada muid hankelepingu muutmise aluseid (dtl 36). HKT võttis

RTK tagasisidet arvesse ning sõlmis 31.01.2023 hankelepingu muutmise kokkuleppe.

01.02.2023 teavitas HKT RTK-d hankelepingu muutmisest ning esitas sõlmitud

hankelepingu muudatuse (dtl 40). RTK algatas lepingu muutmise õiguspärasuse suhtes

järelevalvemenetluse, mille käigus kaebaja esitas RTK-le mitmeid täiendavaid selgitusi

ja dokumente (dtl 41-49.). Peale teabega tutvumist teavitas 21.03.2023 RTK kaebajat

hankelepingu muutmise kontrolliga seotud järelevalvemenetluse lõpetamisest,

teavitades, et „Rakendusüksus analüüsis riigihanke nr 235280 kontrollis tuvastatud

võimalikku rikkumist ja leiab, et hankija ei ole õigusvastaselt muutnud hankelepingu

tingimusi. Eelnevast lähtuvalt finantskorrektsiooni ei teostata ja rakendusüksus lõpetab

järelevalvemenetluse.“ (dtl 50-51). Haldusorgani tegevus ei tohi olla sõnamurdlik ning

sellist käitumist ei saa kohtumenetluses õigustada väitega, et tegemist ei olnud siduva

eelhaldusaktiga nagu vastustaja on kohtule selgitanud.

42. Eeltoodut kokkuvõttes leian, et vastustaja otsus ja vaideotsus tuleb tühistada juba üksnes

finantskorrektsiooni tegemise eelduste täitmata jätmise tõttu. Sellest tulenevalt ei ole vajalik

täiendavalt hinnata kohaldatud finantskorrektsiooni määra proportsionaalsus ja vastavust EL

õigusele. Riigi Tugiteenuste Keskuse 27.12.2023 finantskorrektsiooni otsus nr 11.2-6/23/1562

on õigusvastane ja tuleb tühistada. Otsuse tühistamisel tuleb tühistada ka 23.02.2023 vaideotsus

nr 11.2-6/24/137. Kaebus tuleb seega tervikuna rahuldada.

Menetluskulud

43. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Menetluskulude

väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja

kuludokumendid. Kohus mõistab välja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109

lg 6). Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada läbitöötamist

vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust. Õigusabikulude

väljamõistmine ei tohi liigselt piirata isiku kaebeõigust ja tulemus peab olema õiglane.

Väljamõistetavate menetluskulude umbkaudne suurus peab olema menetlusosalistele ettenähtav

(RKHKo nr 3-3-1-67-14, p 32.1; RKHKo nr 3-3-1-21-15, p 16).

44. Kaebaja menetluskulud koosnevad riigilõivust 1050 eurot ning kulust õigusabile kokku

3650 eurot (ilma käibemaksuta).

44.1. Kaebaja poolt esitatud menetluskulude nimekirjast ja kuludokumentidest (dtl 234-237 ja

249-253) nähtuvalt hõlmab õigusabiteenus asja materjalidega tuvumist, kaebuse koostamist ja

tõendite analüüsi, vastustaja seisukohtadega tutvumist, kaebaja täiendavate seisukohtade

koostamist ja kohtuistungil osalemist (kokku 20 h). Arvestades asja mahukust, sisu,

vaidlusaluse otsusega nõutava summa suurust ja selles käsitatavaid õiguslikke küsimusi ning ka

13(14)

3-24-896

eelnevaid menetlusi pean õigusabikulude väljamõistmist kaebaja poolt taotletavas summas

mõistlikuks ja kohaseks.

45. Kokkuvõttes tuleb vastustajalt välja mõista kaebaja poolt kantud menetluskulud kokku 4700

eurot (riigilõiv 1050 eurot ja õigusabikulud 3650 eurot).

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Hallikma

14(14)