2-24-138122/6 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. jaanuar 2025. a, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-24-138122

Kohtuasi

Kohtla-Järve linn, Kalevi tn 21 korteriühistu avaldus M.

Š. vastu võlgnevuse nõudes

Menetlusosalised

Avaldaja:

Avaldaja

esindaja:

Puudutatud

isik:

Kohtla-Järve linn, Kalevi tn 21 korteriühistu

(registrikood 80175297, asukoht Kalevi tn 21-

37, Järve linnaosa, Kohtla-Järve, Ida-Viru

maakond, 30325)

vandeadvokaat Roman Golovenko (e-post:

roman.golovenko@jewelex.ee)

M. Š., (isikukood xxx, elukoht xxx)

RESOLUTSIOON

1. Kohtla-Järve linn, Kalevi tn 21 korteriühistu avaldus rahuldada.

2. Välja mõista M. Š.lt Kohtla-Järve linn, Kalevi tn 21 korteriühistu kasuks võlg 2 774

(kaks tuhat seitsesada seitsekümmend neli) eurot 10 senti.

3. Välja mõista M. Š.lt Kohtla-Järve linn, Kalevi tn 21 korteriühistu kasuks viivis alates

19.12.2024.a kuni põhinõude (2417,96 eurot) tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

4. Menetluskulud jätta M. Š. kanda.

4.1 Välja mõista M. Š.lt Kohtla-Järve linn, Kalevi tn 21 korteriühistu kasuks avaldaja

menetluskulude katteks 297 (kakssada üheksakümmend seitse) eurot.

4.2 Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist kohtumääruse jõustumisest

kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest arvates.

AVALDAJA NÕUE JA MENETLUSE KÄIK

1. Kohtla-Järve linn, Kalevi tn 21 korteriühistu esitas 19.12.2024.a. Viru Maakohtule avalduse

M. Š. vastu võlgnevuse nõudes.

Avalduse kohaselt kuulub M. Š.le korteriomand xxx (reg osa nr xxx). M. Š. on

korteriomanikuna Kalevi tn 21 korteriühistu liige.

Kohtla-Järve linn, Kalevi tn 21 korteriomanikud on moodustanud maja haldamiseks

korteriühistu. Kommunaalteenuste tarbimise ja igakuiste elamu haldamisega seotud kulutuste

eest väljastas korteriühistu puudutatud isikule igakuiselt arved. Esitatud arvetel kajastuvad

arvestatud majandamiskulu, reservkapital, külm vesi, üldvesi, koristamine, arve e-posti kaudu,

küte.

Avaldaja esitas puudutatud isikule igakuiselt arved arvestades tema mõttelise osa suurust ühises

asjas ning korteriomandi reaalosa suurust vastavuses tarbitud teenustega. Esitatud igakuistes

arvetes sisalduvad osutatud teenused, tariifid ning korteriomaniku poolt tasumisele kuuluvad

summad. Tasumisele kuuluvad summad, tariifid ja viivise määr tulenevad korteriühistu

liikmete üldkoosoleku otsustest, korteriühistu põhikirjast ning teenuse osutajate tasumääradest.

Puudutatud isik ei tasunud kasutatud teenuste ja majandamiskulude eest. Seisuga 30.11.2024 on

tasumata 2417,96 eurot (sh majandamiskulud – 1081,92 eurot, külm vesi – 302,88 eurot,

üldvesi 19,44 eurot, reservkapital – 28,98 eurot, küte – 934,74 eurot, koristamine 50,00 eurot).

Võlgnevus koosneb ajavahemikul detsember 2021 – november 2024 avaldaja poolt esitatud,

kuid puudutatud isiku poolt maksmata jäetud arvetest.

Korteriühistu palub M. Š.lt välja mõista:

-

võlg 2774,10 eurot (s.o põhinõue 2417,96 eurot ja viivis 356,14 eurot);

-

viivis TsMS § 367 alusel alates 19.12.2024.a VÕS § 113 kohaselt kuni põhinõude

tasumiseni;

-

menetluskulud 297 eurot (millest 50 eurot riigilõiv, 3 eurot dokumentaalse tõendi

saamise kulu, 244 eurot õigusabikulu) ning viivis menetluskuludelt.

2. M. Š.le saatis kohus avalduse koos lisadega aadressil xxx M. Š. sai materjalid elektrooniliselt

kätte 9.01.2025.a. Kohus kohustas puudutatud isikuid 14 päeva jooksul kirjalikult vastama.

Puudutatud isik ei esitanud kohtule kirjalikku vastust ega vastuväidet avaldusele.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus rahuldab avalduse.

4. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kuuluvad alates

01.01.2018.a. korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel esitatud asjad, mis tulenevad

korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutavad korteriomanike

omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja

kohustusi (välja arvatud nõue, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud

korteriomandi võõrandamise kohustamiseks) menetlemisele hagita menetluses.

5. Avaldaja tugineb nõudes asjaolule, et M. Š. korteriomanikuna ja korteriühistu liikmena on

rikkunud puudutatud isiku liikmelisusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest.

Eelduseks, et asjast puudutatud isikul on kohustus tasuda ühistu majandamiskulude eest, on

tema kuulumine avaldaja liikmete hulka.

Selles osas käesolevas tsiviilasjas vaidlust ei ole.

Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on M. Š. korterelamus xxx (reg osa nr xxx, dtl 40-41),

seega Kalevi tn 21 korteriühistu liige (Kalevi tn 21 põhikirja p 2.1, dtl 33).

6. Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud

oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses

korteriühistu kaudu ja lg 2 järgi peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes

korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ning arvestama üksteise õigustatud huve.

KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid

osutatud ja ostetud teenuste eest.

Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha KrtS

§ 40 lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude

kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi

korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest

sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt

oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg

2).

Kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt

viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses (KrtS § 42 lg 1).

7. Avaldaja on oma nõude tõendamiseks esitanud korteriühistu põhikirja (dtl 33-39);

kinnistusraamatu väljavõtte (dtl 40); tõendi võlgnevuse kohta (dtl 42); korteriühistu õiendi võla

kujunemise kohta (dtl 43-44), kust nähtuvad osutatud kommunaalteenused kululiikide kaupa,

kogus ja hind; 28.05.2014.a üldkoosoleku protokolli (dtl 45); 13.05.2016 üldkoosoleku

protokolli (dtl 48); 23.05.2022.a üldkoosoleku protokolli (dtl 52; mille kohaselt korteritasu

1.05.2022-30.09.2022 1,0 eur/m2 ); 25.05.2023.a üldkoosoleku protokolli (dtl 56; 1.05.2023-

30.09.2023 korteritasu 1,0 eur/m2); 17.04.2024.a. üldkoosoleku protokolli (dtl 60;

remondifondi suurus 0,4 eur/m2 ).

Korteriühistu palub M. Š.lt välja mõista põhivõla 2417,96 eurot (perioodi eest 1.12.2021-

30.11.2024) ja viivise 356,14 eurot (perioodi 1.12.2021-30.11.2024 eest muutunud

sissenõutavaks), viivise TsMS § 367 alusel alates 19.12.2024.a VÕS § 113 lg 1 2. lauses

sätestatud määras põhinõude tasumiseni.

Menetluskulud palub avaldaja jätta M. Š. kanda ja välja mõista avaldaja menetluskulude

katteks 297 eurot (millest 50 eurot riigilõiv, 3 eurot dokumentaalse tõendi saamise kulu, 244

eurot õigusabikulu).

8. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või

seadusele. Kohustuse täitmata jätmine või täitmisega viivitamine on kohustuse rikkumine VÕS

§ 100 mõttes, mis annab võlausaldajale õiguse VÕS § 101 sätestatud õiguskaitsevahendite

rakendamiseks kohustust rikkunud võlgniku suhtes (sh nõuda kohustuse täitmist lg 1 p 1 ja

viivist p 6).

Viidatud sätetest tulenevalt on kohustuse rikkumine maksete tasumata jätmine, tasumisega

viivitamine, samuti ebaregulaarne ja suvalistes summades arvete tasumine.

Seega on avaldaja õigustatud kasutama õiguskaitsevahendeid kohustust rikkunud

korteriomanike vastu.

Avaldaja nõuab lisaks kohustuse täitmisele (võla 2417,96 euro + viivise 356,14 euro

tasumisele) viivist TsMS § 367 alusel alates 19.12.2024.a. VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud

määras kuni põhinõude tasumiseni.

TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

9. Puudutatud isik ei ole kohtu määratud tähtajaks avalduses esitatud nõudele (sh nõude

suurusele) omapoolset vastust ega vastuväiteid esitanud.

Puudutatud isik ei ole tõendanud, et oleks võla tasunud (sh osaliselt) või puuduks kohustus

tasuda, mistõttu loeb kohus, et puudutatud isikud on avalduses esitatud asjaolud omaks võtnud

ning rahuldab avaldaja nõude.

Menetluskulude jaotus

10. Vastavalt TsMS § 172 lg 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite

või tõendi.

Avaldaja taotletud menetluskulu on avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot, 3 eurot

dokumentaalse tõendi saamise kulu, õigusabikulu 244 eurot, kokku 297 eurot.

Kohus leiab, et avaldaja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud (TsMS § 175) ja

rahuldab menetluskulude hüvitamise taotluse.

Kohus mõistab puudutatud isikult välja avaldaja menetluskulude katteks 297 eurot.

11. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista viivise menetluskuludelt alates

kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS §

177 lg 4.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Piret Raik

Kohtunik