3-24-2322/10 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Monika Laatsit, Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

24.01.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2322

Haldusasi

Q.O

kaebus

Politsei-

ja

Piirivalveameti 02.08.2024 otsuse nr 15.3-3.4/977-1

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Q.O , esindaja Ilja Konoštšjonok

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja

Ragne

Õunap

Kaasatud haldusorgan – Kaitsepolitseiamet

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 06.11.2024 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Politsei- ja Piirivalveameti määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta Politsei- ja Piirivalveameti määruskaebus Tallinna Halduskohtu 06.11.2024

määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale menetlusse.

2. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti määruskaebus rahuldamata ja Tallinna

Halduskohtu 06.11.2024 määruse resolutsiooni punktid 1 ja 2 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 4, § 235 lg-d 1 ja

3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tunnistas 02.08.2024 otsusega nr 15.3-3.4/977-1 Q.O

(kaebaja) pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks alates 02.08.2024.

2. Q.O esitas Tallinna Halduskohtule 14.08.2024 kaebuse PPA 02.08.2024 otsuse

tühistamiseks. Kaebaja märkis, et sai PPA otsuse kätte 02.08.2024, kuid tarkvara ja kehtiva

sertifikaadi puudumise tõttu ei saanud seda avada. Kaebaja pöördus 11.08.2024 PPA poole

3-24-2322

taotlusega edastada haldusakt PDF-formaadis, et sellega tutvuda. Seega on kaebus esitatud

tähtaegselt.

3. Halduskohus võttis 15.08.2024 määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks

PPA ja kaasas arvamuse andmiseks menetlusse Kaitsepolitseiameti (KAPO).

4. PPA esitas 18.09.2024 taotluse lõpetada haldusasja menetlus HKMS § 124 lg 2 ja §

152 lg 1 p 2 alusel, sest kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes ning kaebetähtaja

ennistamiseks puuduvad mõjuvad põhjused.

PPA edastas digiallkirjastatud dokumendi pealkirjaga „Elamisloa kehtetuks tunnistamise

otsus“ 02.08.2024 kaebaja kahele e-posti aadressile (XXX; YYY).

Saadetud dokument ei olnud krüpteeritud, vaid üksnes digitaalselt allkirjastatud. Erinevalt

krüpteeritud failist, ei ole digitaalselt allkirjastatud faili avamiseks vaja kehtivat sertifikaati.

PPA 02.08.2024 e-kirjas, mille manuses oli 02.08.2024 otsus, oli selge sõnaga kirjas, et

dokumendi avamiseks on vaja ID-tarkvara ning lisatud oli link, kust on see tarkvara

kättesaadav (allalaaditav). Selgitus oli eesti ja inglise keeles.

Kaebaja kinnitas kaebuses, et sai PPA otsuse kätte 02.08.2024, kuid tarkvara ja kehtiva

sertifikaadi puudumise tõttu ei saanud seda avada. Sellega on leidnud kinnitust, et kaebaja sai

02.08.2024 otsuse kätte samal päeval, kui see edastati. Pole tähtsust, et PPA ei ole 02.08.2024

otsuse edastamisel palunud kinnitada selle kättesaamist (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 27

lg 2 p 2) ning kaebaja ei ole seda teinud. Otsus oli kaebajale teatavaks tehtud ning otsuse

sisuga tutvumine ei ole kaebetähtaja kulgemise seisukohast määrav. Oluline on arvestada, et

kaebajale oli ainuüksi otsuse pealkirjast lähtuvalt otsuse sisu teatavaks tehtud ning loodud

võimalus otsusega sisuliselt tutvuda (hankides vajamineva tarkvara). Kohtupraktika kohaselt

ei eelda teatavakstegemine teabe tegelikku jõudmist adressaadi teadvusse – kaebetähtaeg

hakkab kulgema sõltumata sellest, kas isik teatavaks tehtud haldusakti loeb või mitte

(Riigikohtu 03.03.2004 määrus nr 3-3-1-10-04).

Kaebaja ei ole tõendanud, et ta ei saanud haldusakti kohe avada ja lugeda. Tarkvara puudumist

ei saa pidada selliseks takistuseks, millega objektiivselt põhjendada kaebetähtaja rikkumist.

Kaebaja ei ole põhjendanud, miks ta pöördus alles 11.08.2024 PPA poole palvega edastada

otsus PDF-failina. Lisaks ei ole kaebaja tõendanud, et ta tõepoolest ei saanud

digiallkirjastatud failis oleva otsusega tutvuda enne 13.08.2024, kui PPA edastas talle otsuse

PDF-failina. Ei ole eluliselt usutav, et kaebaja, nähes PPA otsuse pealkirja, jääb rohkem kui

nädalaks ajaks ootama, et pöörduda PPA poole ning saada otsus PDF-kujul. Arvestades

võimaliku riive olulist, pidi kaebaja pöörduma PPA poole mõistliku aja jooksul. Hoolikalt

käituv inimene oleks pöördunud PPA poole viivitamata. Kaebajale, kes on tegev ka

äriühingutes, ei saa olla võõras digiallkirjastatud dokumentide töötlemine (avamine, loomine

jne). Kaebaja on 2016. a-l digitaalselt allkirjastanud OÜ S majandusaasta aruande, mis

tõendab kaebaja teadmist sellest, kuidas faile digitaalselt allkirjastada. See omakorda annab

alust järeldada, et kaebaja teab ka seda, kuidas digitaalselt allkirjastatud dokumente avada.

Haldusakti kättesaamise kinnituse puudumine ei ole määrav, sest kaebaja on kaebuses

kinnitanud, et sai haldusakti kätte 02.08.2024. Seega oli kaebusega kohtusse pöördumise

tähtpäev 12.08.2024 (välismaalaste seaduse (VMS) § 248) ning kaebus ei ole tähtaegne.

Kaebaja ei ole esitanud kaebetähtaja ennistamise taotlust, kuid on kaebuses põhjendanud,

miks ta ei saanud PPA dokumendiga õigeaegselt tutvuda. Kehtivate sertifikaatide puudumisel

ei ole puutumust digitaalselt allkirjastatud faili avamise võimalikkusega. Samuti ei ole ID-

2(7)

3-24-2322

tarkvara puudumine selline takistus, mida kaebaja ei oleks saanud lihtsasti ületada. Seega

puudub kaebuse hilinenud esitamiseks objektiivne põhjus.

5. Kaebaja leidis 29.09.2024 vastuses, et kaebus on esitatud tähtaegselt või

alternatiivselt esineb alus ennistada kaebetähtaeg. Ei vasta tõele, et kaebaja sai otsuse kätte

02.08.2024. Kaebaja väljasaatmine USA-st ja vangide vahetus Türgis toimus 01.08.2024.

Pärast seda veetis kaebaja 10 päeva karantiinis ja tal puudus ligipääs internetile. E-postkasti

sisu ja PPA saadetud kirjadega tutvus kaebaja esmakordselt avalikus internetipunktis

11.08.2024 ning pöördus kohe

PPA poole. Avalikus internetipunktis ei olnud võimalik laadida arvutisse digitaalselt

allkirjastatud faili avamist võimaldavat programmi. Kaebaja esitas kaebuse kohe pärast

PDFfaili saamist ja sellega tutvumist.

6. Tallinna Halduskohus

luges

06.11.2024 määrusega

kaebuse tähtaegseks

(resolutsiooni p 1) ning jättis vastustaja taotluse menetluse lõpetamiseks rahuldamata

(resolutsiooni p 2).

PPA saatis 02.08.2024 otsuse kaebajale e-kirjaga, st kasutas elektroonilist kättetoimetamist.

Ekslik on vastustaja arusaam, et isikule haldusakti e-kirja teel kättetoimetamisel saab selle

lugeda kättetoimetatuks üksnes selle saatmisega, st piisab haldusakti teatavaks tegemisest.

HMS § 27 lg 2 p 2 sätestab, et elektrooniliselt edastatud haldusakti saab lugeda

kättetoimetatuks üksnes juhul, kui e-kirja adressaat seda kinnitab. Seega on kättetoimetamise

tõendamisel määrav isiku kinnitus e-kirja kättesaamise kohta.

Puudub vaidlus, et kaebaja ei saatnud 02.08.2024 vastust PPA e-kirjale ega kinnitanud selle

kättesaamist. Haldusakti kättetoimetamise kohustus on vastustajal (HMS § 25 lg 1). Seega

tuleb vastustajal tõendada, et ta on teinud seda nõuetekohaselt. PPA pole esitanud tõendeid,

mis kinnitaksid, et kaebajale toimetati haldusakt kätte 02.08.2024. Kaebajale 02.08.2024

saadetud e-kirjas ei palunud PPA dokumendi kättesaamist kinnitada. Haldusakti

kättetoimetamise nõuetekohane tõendamine on vajalik mh seetõttu, et kättetoimetamisest

hakkavad isiku jaoks kulgema haldusakti vaidlustamise tähtajad. Kuna tegemist on isiku

õigusi oluliselt mõjutavate tagajärgedega, ei saa tõendite puudumise tõttu haldusakti

kättetoimetamist 02.08.2024 piisava kindlusega väita (vrd Tallinna Ringkonnakohtu

23.12.2019 määrus nr 3-19-678, p 7).

Kuigi kaebaja märkis esialgses kaebuses, et sai haldusakti kätte 02.08.2024, märkis ta

hilisemas vastuses kohtunõudele, et ei saanud e-kirja kätte 02.08.2024, vaid tutvus enda

postkasti sisuga alles 11.08.2024. Haldusakti kättesaamist pidi tõendama PPA. Seega ei ole

määrav kaebaja algne, kuid hiljem muudetud märkus, et ta sai haldusakti kätte 02.08.2024.

Muud tõendid haldusakti kättetoimetamise kohta 02.08.2024 puuduvad. Toimiku materjalidest

nähtuvalt vastas kaebaja PPA e-kirjale esimest korda 11.08.2024 (dtl 91). Seega sai kaebaja

siis e-kirja kätte ning sellest päevast hakkas kulgema kaebuse esitamise 10-päevane tähtaeg

(VMS § 248). Kaebus esitati halduskohtule 14.08.2024. Seega on kaebus tähtaegne.

Kui asuda seisukohale, et kaebaja esitas kaebuse hilinenult – millega kohus siiski ei nõustu –,

siis tuleks kaebetähtaeg ennistada. Kaebaja ei olnud haldusmenetlusse kaasatud. Seega puudus

tal teadmine, et võidakse väljastada tema õigusi riivav haldusakt ning ta ei pidanud haldusakti

edastamist eeldama, ootama või haldusakti saamiseks ise vastustaja poole pöörduma.

Vastustaja saadetud e-kirjas puudus teave haldusakti vaidlustamise võimaluste ja tähtaja

kohta. Ka juhul, kui füüsiline isik võib teada või tal on lihtne leida infot, et haldusakti

3(7)

3-24-2322

vaidlustamiseks tuleb pöörduda kohtusse 30 päeva jooksul haldusakti teatavaks tegemisest

arvates (HKMS § 46 lg 1), on elamisloa kehtetuks tunnistamise korral kaebetähtaeg 10 päeva

ehk kolm korda tavapärasest kaebetähtajast lühem ning reguleeritud eriseaduses (VMS § 248).

Mida lühem on kaebetähtaeg, seda suurem on haldusorgani hoolsuskohustus isikule tema

õiguste selgitamisel. Eluliselt usutav on kaebaja põhistus, et tal puudus võimalus vahetult

Venemaale saabumise järel tutvuda oma e-kirjadega või ka tutvumise võimaluse korral

laadida alla programmi, mis võimaldab digitaalselt allkirjastatud failiga tutvuda. DigiDoc

programm ei pruugi olla vabalt kättesaadav teistes riikides ega selle allalaadimine lubatav.

Seda, et kaebaja ei saa dokumente avada, on kaebaja kinnitanud 11.08.2024 pöördumises PPA

poole (dtl 91).

Kaebaja pöördus vastustaja poole enne PPA väidetud kaebetähtaja (esmaspäev, 12.08.2024)

lõppu. PPA saatis haldusakti kaebajale alles teisipäeval, 13.08.2024. Niisiis tingis ka PPA

vastuse viibimine selle, et kaebust polnud võimalik esitada tähtaegselt. Arvestades, et PPA

saatis kaebajale otsuse PDF formaadis 13.08.2024 kell 13.03, ning kaebus esitati avaliku

etoimiku kaudu 14.08.2024 kell 00.27, ei viivitanud kaebaja kaebuse esitamisega

ebamõistlikult. Asjaolu, et kaebaja võib põhimõtteliselt olla kursis digitaalselt allkirjastatud

dokumentide töötlemisega, allkirjastades 2016. a-l majandusaasta aruande, ei tõenda, et

kaebajal oli 8 aastat hiljem Venemaal võimalik tutvuda PPA otsuse sisuga enne 11.08.2024, sh

kasutada asjakohast tarkvara. Olukorras, kus tegemist on haldusaktiga, mille andmise

menetluses kaebaja ei ole osalenud; haldusakti kaaskirjas puudub vaidlustamisviide; teises

formaadis haldusakti väljastamine viibib, kuni kaebetähtaeg on möödunud ning

haldusorganile on teada, et isik ei pruugi saada vähemalt ajutiselt kasutada Eestis tavapäraseid

infotehnoloogilisi teenuseid, esineb alus kaebetähtaja ennistamiseks. Haldusorganil tuleb

käituda heas usus ja järgida hea halduse tava ehk pingutada, et isik saaks tema õiguseid

intensiivselt riivavast haldusaktist teada ja sellega sisuliselt tutvuda.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. PPA esitas Tallinna Ringkonnakohtule 21.11.2024 määruskaebuse, milles palub tühistada

halduskohtu 06.11.2024 määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 ning lõpetada haldusasja menetlus

HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 alusel.

PPA jääb 18.09.2024 seisukohas toodud põhjenduste juurde. Kuigi PPA ei palunud 02.08.2024

otsust kaebajale edastades kinnitada selle kättesaamist, kinnitas kaebaja kaebuses, et sai

otsuse kätte 02.08.2024 ja selgitas, et ei saanud seda avada tarkvara ja kehtiva sertifikaadi

puudumise tõttu. Kaebaja muutis 29.09.2024 vastuses oma algset seisukohta, märkides, et

otsuse kättesaamine 02.08.2024 ei vasta tegelikkusele. Kaebaja selgitas ka, et pärast

01.08.2024 veetis ta 10 päeva karantiinis ja sel ajal ei võimaldatud talle juurdepääsu e-postile

ja internetile. Kaebaja väitel tutvus ta enda e-posti sisuga alles 11.08.2024. See, et kaebaja on

oma seisukohta muutnud, seab kahtluse alla tema väidete usaldusväärsuse. Ei ole usutav, et

kui kaebajal oleks tõepoolest puudunud 01.08.–10.08.2024 karantiinis viibimise tõttu

juurdepääs oma e-postile ja internetile, siis ei oleks ta sellele kohe kaebuses tuginenud või

vähemalt seda maininud. Kaebaja algne selgitus on piisavalt detailne nii selles, millal ta sai

otsuse kätte, kui ka selles, miks ta ei saanud edastatud otsusega tutvuda. On eluliselt

usutavam, et kaebaja muutis oma seisukohta üksnes seetõttu, et pidas oma esialgset

põhjendust nõrgaks. Kaebaja väide, et tal puudus 01.08.– 10.08.2024 ligipääs internetile ja e-

postile, ei vasta tõele. Kaebaja on teinud 03.08.2024 ok.ru veebilehel oma kontol postituse

4(7)

3-24-2322

sisuga „Tere päevast“. Eelnevat arvestades sai kaebaja PPA otsuse kätte samal päeval, kui see

talle edastati.

Vastustaja ei viivitanud kaebaja 11.08.2024 pöördumisele vastamisega. Kaebajale vastati kirja

registreerimisele järgmisel tööpäeval. Kaebaja oleks pidanud vastustaja poole pöörduma kohe,

kui talle sai selgeks, et ta ei saa 02.08.2024 saadetud faili avada. Programmide ja

elektrooniliste teenuste kasutamine ei sõltu riigipiiridest, ID-tarkvara on võimalik kasutada ka

Venemaal. Kaebaja on elanud Eestis piisavalt kaua, et olla neist võimalustest teadlik ja osata

neid kasutada. Alternatiivselt oleks kaebaja saanud edastada kirja koos manusega oma pojale

või mõnele muule usaldusväärsele isikule. On kaheldav, et kaebaja sai saadetud otsuse sisust

teadlikuks alles 13.08.2024, mil PPA saatis kaebajale PDF-formaadis faili.

Kaasatud haldusorgan on samuti määruskaebuse allkirjastanud ja toetab PPA seisukohti.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab HKMS § 207 lg-le 1 tuginedes, et PPA määruskaebus tuleb

võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 124 lg 4),

määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205

toodud nõuetele.

9. Määruskaebuse rahuldamiseks ning halduskohtu 06.11.2024 määruse resolutsiooni p-

de 1 ja 2 tühistamiseks puudub alus. Kaebaja on pöördunud kohtusse tähtaegselt.

Ringkonnakohus nõustub selles osas halduskohtu määruse põhjendustega ega korda neid

kõiki (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).

10. Kättetoimetamine on HMS tähenduses haldusakti teatavakstegemise formaalsem,

seadusega põhjalikumalt reguleeritud viis, mis tähendab, et teave haldusakti kohta edastatakse

adressaadile. Haldusakti teatavakstegemise viis peab võimaldama haldusaktile igakülgse

hinnangu andmist, otsustamaks, kas haldusaktiga rikutakse isiku õigusi või mitte. Kui isik sai

haldusaktist teada, ilma et talle oleks seda vajalikus ulatuses teatavaks tehtud, ei pruugi talle

selguda, kas sellega rikutakse tema õigusi (vt Riigikohtu 16.06.2021 määrus nr 3-20-999, p

19; 17.02.2016 määrus nr 3-3-1-80-15, p 11; 19.12.2007 määrus nr 3-3-1-75-07, p 13).

11. VMS-s sätestatud haldusmenetlusele kohaldatakse HMS-i sätteid, arvestades VMS-i

erisusi (VMS § 12 lg 1).VMS § 37 lg 1 sätestab, et VMS alusel antud koormava haldusakti

võib isikule kätte toimetada posti teel tähtkirjaga või elektrooniliselt, kui on tagatud

elektrooniliselt edastatud dokumendi kättesaamise kinnitamine. HMS § 27 lg 1 näeb ette, et

dokumendi elektroonilise kättetoimetamise korral tehakse dokument kättesaadavaks

asjakohases infosüsteemis või Eesti teabeväravas või saadetakse menetlusosalise elektronposti

aadressil. VMS-i alusel loetakse elektrooniliselt edastatud dokument kättetoimetatuks HMS §

27 lg-s 2 sätestatud juhtudel (vt ka VMS-i muutmise seaduse 135 SE seletuskiri, lk 21). HMS

§ 27 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt loetakse elektrooniliselt kättesaadavaks tehtud või edastatud

dokument kättetoimetatuks juhul, kui asjakohane infosüsteem on registreerinud dokumendi

avamise või vastuvõtmise või adressaat on kinnitanud elektrooniliselt edastatud dokumendi

kättesaamist.

12. PPA saatis digitaalselt allkirjastatud 02.08.2024 otsuse nr 15.3-3.4/977-1

(.asicefaililaiendiga) kaebajale e-posti teel (dtl 90). Kuna PPA edastas vaidlusaluse otsuse e-

posti teel, loetakse see kättetoimetatuks, kui adressaat on kinnitanud elektrooniliselt edastatud

5(7)

3-24-2322

dokumendi kättesaamist. Kaebaja ei saatnud 02.08.2024 vastust PPA saadetud e-kirjale ega

kinnitanud selle kättesaamist eelviidatud kuupäeval. Kinnituse saatmise nõuet PPA

02.08.2024 e-kirjas ka ei sisaldunud. Kaebaja vastas PPA 02.08.2024 e-kirjale 11.08.2024,

milles teavitas, et ei saa digitaalallkirjaga dokumenti avada ning palus saata endale

02.08.2024 esitatud dokument PDFformaadis (dtl 91). PPA edastas selle kaebajale 13.08.2024

(dtl 90). Seega HMS § 27 lg 2 p 2 alusel saab lugeda haldusakti kaebajale kättetoimetatuks

kõige varem 11.08.2024, mil kaebajal pöördus PPA poole. Kohtute infosüsteemist nähtub, et

kaebaja saatis 13.08.2024 kell 23.50 Tallinna Ringkonnakohtu e-posti aadressile

talrk.info@kohus.ee e-kirja pealkirjaga „kaebus“ koos manustega (dtl 21). Ringkonnakohus

edastas järgmisel hommikul kaebuse materjalid õigele kohtule ning see kaebus registreeriti

Tallinna Halduskohtus 14.08.2024. Lisaks esitas kaebaja 14.08.2024 kell 00.27 kaebuse otse

halduskohtule avaliku e-toimiku vahendusel. 13. Põhimõtteliselt võib kaebetähtaeg hakata

kulgema ka siis, kui haldusakti kättetoimetamine ei toimunud nõuetekohaselt, kuid on

tõendatud, et faktiliselt on adressaat haldusakti kätte saanud ja tal on olnud reaalne võimalus

selle sisuga tutvuda. Kättetoimetamise aja tõendamise koormus lasub haldusorganil ning

haldusakti adressaadil ei ole kohustust ümber lükata oletusi, millal ta võis haldusakti kätte

saada, kui selle aja kohta ei ole haldusorganil või kohtul muid tõendeid.

14. Siinses asjas ei ole PPA tõendanud, et kaebaja sai PPA 02.08.2024 saadetud e-kirja

kätte enne 11.08.2024. Kuigi tõenäoliselt oli kaebajal 03.08.2024 tõepoolest võimalik

kasutada internetti, sest ta on teinud sel päeval postituse sotsiaalmeediasse (dtl 126), ei tõenda

sotsiaalmeedia kasutamine otseselt, et kaebaja kasutas sel päeval ka oma e-postkasti ja tal oli

03.08.2024 võimalik tutvuda sinna saadetud PPA 02.08.2024 otsusega.

15. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa omistada määravat tähtsust kaebuses esitatud

väidetele otsuse kättesaamise kohta 02.08.2024. Kaebaja märkis kaebuse lk-l 2 järgmist:

„Kaebaja sai otsuse kätte 02.08.2024, kuid tarkvara ja kehtiva sertifikaadi puudumise tõttu ei

saanud seda avada. 11.08.2024 palus Kaebaja edastada temale otsuse pddf-formaadis et

sellega tutvuda.“ Kaebuse lk-l 3 märkis kaebaja faktilise asjaoluna ka järgmist: „02.08.2024

sai Kaebaja epostile Politsei- ja Piirivalveameti 02.08.2024 pikaajalise elaniku elamisloa nr

EL93L002462 kehtetuks tunnistamise otsuse 15.3-3.4/977-1, mille kohaselt kujutab Q.O ohtu

Eesti Vabariigi avalikule korrale ja riigi julgeolekule.“ Kaebuse väiteid saab käsitada kaebaja

kinnitusena, et PPA 02.08.2024 saadetud e-kiri jõudis kaebaja e-postkasti samal päeval, kuid

kaebuse teksti tervikuna hinnates (sh arvestades kaebuse sõnakasutust) puudub selge ja

üheselt mõistetav kinnitus, et kaebaja külastas sel päeval oma e-postkasti ja tutvus PPA e-

kirjaga. PPA saatis e-kirja 02.08.2024 kell 17.36, s.o õhtusel ajal, ning füüsilisel isikul puudub

hoolsuskohustus kontrollida pidevalt oma e-kirju. Nagu halduskohus märkis, ei olnud kaebaja

teadlik, et tema suhtes oli käimas elamisloa kehtetuks tunnistamise menetlus ja PPA teeb

otsuse 02.08.2024. Kaebaja märkis 29.09.2024 seisukohas, et tal oli võimalus tutvuda oma

elektronposti sisuga alles 11.08.2024, nagu ta väitis ka 11.08.2024 e-kirjas PPA-le. Seega

kaebaja ebaselgete seisukohtade põhjal ei saa lugeda üheselt tõendatuks, et ta tutvus oma

eposti sisu ja PPA 02.08.2024 otsusega juba selle saatmise päeval.

16. Kui eeldada, et kaebajal oli 11.08.2024 oma e-posti sisuga tutvudes võimalik laadida

alla vajalik tarkvara ja tutvuda PPA digitaalselt allkirjastatud dokumendiga, mis oli tema e-

posti aadressile saadetud 02.08.2024, on kaebus kohtule esitatud VMS §-s 248 sätestatud 10-

päevase tähtaja jooksul. Aga ka siis, kui eeldada, et kaebajal oli võimalus tutvuda PPA

02.08.2024 ekirjaga juba 03.08.2024, kui ta tegi postituse sotsiaalmeediasse, oleks kaebus

6(7)

3-24-2322

tähtaegne, sest kaebaja pöördus (ebaõigesse) kohtusse 13.08.2024, s.o 10-päevase tähtaja

jooksul. Seni kohtule esitatud tõendite ja seisukohtade põhjal ei saa lugeda tuvastatuks, et

kaebaja sai 02.08.2024 ekirja kätte juba selle saatmise päeval.

17. Kuna kaebus on esitatud tähtaegselt, siis ei ole vajalik vastata määruskaebuse

väidetele, mis puudutavad kaebetähtaja ennistamist ja sellega seotud kaebaja väidete

usaldusväärsust. Ringkonnakohus märgib sellega seoses üksnes järgmist. Halduskohtu

hinnangul tingis mh PPA viivitus kaebaja 11.08.2024 pöördumisele vastamisel selle, et

kaebust polnud võimalik esitada tähtaegselt. Ringkonnakohus nõustub PPA-ga, et see

etteheide ei ole põhjendatud. Kaebaja edastas taotluse PPA-le 11.08.2024 (pühapäeval), see

registreeriti PPA-s 12.08.2024 (esimesel tööpäeval) ja täideti 13.08.2024 (järgmisel päeval).

Asja materjalidest ei nähtu selliseid asjaolusid, millest võiks järeldada, et PPA on viivitanud

kaebajale tema taotletud dokumendi edastamisega. On mõistetav, et sedavõrd suurel asutusel

nagu PPA ei ole võimalik kõigi pöördujate nõudeid täita ega kirjadele vastata kohe

pöördumise registreerimise päeval. Seda kehtiv õigus haldusorganilt ka ei nõua. Puudub alus

arvata, et vastustaja on käitunud kaebaja pöördumisele vastates pahauskselt.

18. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 06.11.2024

määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

7(7)