2-24-453/39 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Moonika Tähtväli

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.01.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-453

Tsiviilasi

FFC Eesti OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Martin

Krupi (Krupp) hagi P.F vastu põhivõla ja viivise

nõudes

Tsiviilasja hind

497 486,62 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Istung ja sellel osalenud isikud

Hageja: FFC Eesti OÜ (pankrotis) (registrikood 10909875)

pankrotihaldur Martin Krupp (isikukood XXX);

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Marit Toom

Kostja: P.F (XXX)

Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Viktor Särgava

26.11.2024, hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat

Marit Toom, hageja (pankrotihaldur) Martin Krupp, kostja

lepinguline esindaja Viktor Särgava, kostja P.F

RESOLUTSIOON:

1. Jätta asja materjalide juurde võtmata 02.12.2024 kostja poolt esitatud 05.08.2015

vaikiva seltsingu leping ning jätta tõendina arvestamata kostja 16.09.2024 esitatud

05.08.2015 vaikiva seltsingu lepinguga.

2. Jätta läbi vaatamata hageja taotlus dokumendiekspertiisi korraldamiseks.

3. Hagi rahuldada osaliselt ja mõista P.Flt FCC Eesti OÜ (pankrotis) pankrotivarasse

välja põhivõlg 436 783,28 eurot ning viivis VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras

põhinõudelt summas 436 783,28 eurot alates 10.01.2024 kuni põhinõude täieliku

täitmiseni.

4. Jätta hageja menetluskulud 99% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 1%

ulatuses hageja kanda.

5. Menetluskulude rahalise suuruse määrab TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks asja

lahendanud maakohus pärast otsuse jõustumist.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluse käik, hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

1. Harju Maakohtu 26.02.2021 määrusega kuulutati välja FFC Eesti OÜ (võlgnik) pankrot ja

nimetati pankrotihalduriks Martin Krupp.

2. FFC Eesti OÜ (pankrotis) juhatuse liikmeks oli 03.06.2011-15.12.2020 P.F (kostja). P.F

oli perioodil 26.05.2011-15.12.2020 ka FFC Eesti OÜ (pankrotis) ainuosanikuks.

3. FFC Eesti OÜ majandustegevuseks oli välisriikidest tasutud käibemaksu tagasitaotlemine

Eesti ettevõtetele.

4. Pankrotihalduri poolt tellitud asjatundja arvamuses FFC Eesti OÜ (pankrotis)

arvelduskontodelt nähtuvate tehingute kohta tuvastati, et kostja tegi perioodil 2014-2020

FFC Eesti OÜ (pankrotis) arvelduskontodelt väljamakseid, millega tekitas FFC Eesti OÜ-

le (pankrotis) kahju kokku summas 442 210,33 eurot. Tegemist on tagatiseta laenudega

seotud isikutele, mida ei ole tagasi nõutud ning FFC Eesti OÜ (pankrotis)

majandustegevusega mitteseotud maksetega.

5. Hageja nõuab kostja poolt FFC Eesti OÜ (pankrotis) arveldusarvetelt järgmistele isikutele

tehtud ülekanded.

5.1.

Estonian WT Group OÜ-le tehtud ülekanded kokku summas 13 36 050 eurot.

Estonian WT Group OÜ juhatuse liige on kostja lähikondne F.

5.1.1. 31.01.2015 ülekanne summas 650 eurot selgitusega „Kotka Staadion MTÜ

jaoks“. Tegemist on FFC Eesti OÜ (pankrotis) ettevõtlusega mitteseotud

maksega.

5.1.2. 16.06.2015 ülekanne summas 35 400 eurot selgitusega „Vastavalt

laenulepingule nr. 01-12,06,2015“. Laenu tagastamist FFC Eesti OÜ

(pankrotis) arvelduskontodelt ei nähtu. Laenu tagasisaamiseks ei ole kostja

toiminguid teinud. Kirjalikku laenulepingut FFC Eesti OÜ (pankrotis)

dokumentide hulgas ei ole ning laen ei ole tagatud.

5.2.

File tehtud ülekanded kokku summas 44 500 eurot järgmistel kuupäevadel ja

selgitustega:

5.2.1. 20.02.2014 laen 35 000 eurot;

5.2.2. 14.04.2014 laen 4000 eurot;

5.2.3. 28.05.2014 laen 500 eurot;

5.2.4. 21.01.2015 laen 2500 eurot;

5.2.5. 22.02.2015 laen 2500 eurot.

Laenude tagastamist arvelduskontodelt ei nähtu ja selleks ei ole kostja ka mingeid

toiminguid teinud. Laen ei ole tagatud. Selles osas esita haldur nõude ka otse Fi vastu

ning vaidlus selles osas on pooleli tsiviilasjas 2-21-17572.

5.3.

Aktsiaseltsile MeP Trans (pankrotis) (registrikood 10037205) tehtud ülekanded

kokku summas 169 900 eurot. Aktsiaseltsi MeP Trans (pankrotis) juhatuse liige on

kostja lähikondne F. Ülekanded on tehtud järgmistel kuupäevadel ja selgitustega:

5.3.1. 24.02.2014 laen 7000 eurot;

5.3.2. 17.03.2014 laen – 2 osa 7000 eurot;

5.3.3. 29.05.2014 laen 8000 eurot;

5.3.4. 22.12.2014 laen 15 000 eurot;

5.3.5. 29.07.2015 laen 10 000 eurot;

5.3.6. 03.08.2015 laen 10 000 eurot;

5.3.7. 09.08.2015 ülekanne vastavalt kokkuleppele 115 000 eurot;

5.3.8. 18.09.2015 laen 3000 eurot.

FFC Eesti OÜ (pankrotis) on aktsiaseltsile MeP Trans laenu kokku andnud summas

175 000 eurot ning tagasi saanud 5100 eurot. Seega on tagastamata laen 169 900

eurot, mille tagasisaamiseks ei ole kostja toiminguid teinud ning laen ei ole tagatud.

13.05.2022 kuulutati välja aktsiaseltsi MeP Trans pankrot. Pankrotihaldur esitas laenu

tagastamise nõude ka aktsiaseltsi MeP Trans pankrotimenetluses. Harju Maakohtu

08.03.2023 määrusega tsiviilasjas 2-21-18387 tunnustati FFC Eesti OÜ (pankrotis)

pankrotihalduri nõuet aktsiaseltsi MeP Trans (pankrotis) vastu II järgu nõudena

summas 169 900 eurot (jaotise % 9,89).

5.4.

Silve Kaubanduse OÜ-le tehtud ülekanded kokku summas 128 000 eurot

järgmistel kuupäevadel ja selgitustega:

5.4.1. 09.08.2015 ülekanne summas 25 000 eurot selgitusega „ülekanne vastavalt

kokkuleppele“;

5.4.2. 09.08.2015 ülekanne summas 105 000 eurot selgitusega „ülekanne vastavalt

kokkuleppele“;

Silve Kaubanduse OÜ on tagastanud 2000 eurot selgitustega „võlg“. Kostja poolt

tsiviilasjas 2-20-17773 vande all antud ütluste kohaselt on tegemist Silve Kaubanduse

OÜ-le antud laenuga. Laenu tagastamist FFC Eesti OÜ (pankrotis) arvelduskontodelt

ei nähtu. Laen ei ole tagatud. FFC Eesti OÜ (pankrotis) alustas vahekohtumenetlust

Silve Kaubanduse OÜ vastu. 13.11.2020 (peale pankrotihoiatuse saamist, st olukorras

mil juhatuse liige oli teadlik osaühingu maksejõuetusest) sõlmis FFC Eesti OÜ

(pankrotis) ZinoSoft OÜ-ga nõude loovutamise lepingu, millega loovutas oma nõude

Silve Kaubanduse OÜ vastu summas 130 000 eurot hinnaga 16 000 eurot. Nõude

loovutamise hind tasuti kostja väidetel FFC Eesti OÜ-le (pankrotis) sularahas. Raha ei

ole laekunud FFC Eesti OÜ-le (pankrotis), vaid jäänud juhatuse liikme valdusesse.

Nõue oli kohtu poolt tagatud ja käimas oli Eesti Kaubandus-Tööstuskoja

arbitraažikohtus hagimenetlus, oodata oli vaid kohtulahendit. FFC Eesti OÜ

(pankrotis) esindaja U.A soovis vahekohtumenetluse võimalikult kiiret lõpetamist ja

hagiavalduse läbi vaatamata jätmist ja koos sellega hagi tagamise abinõu tühistamist.

Arvestades asjaolu, et FFC Eesti OÜ (pankrotis) oli arbitraažikohtuasjas maksnud

erinevaid kohtukulusid vähemalt 20 150 eurot (arbitraažimaks 17 200,00 ja tagatis

2950 eurot) ei ole eluliselt usutav, et sedavõrd suure kulu tegemise järgi soovitakse

lihtsalt hagist loobuda. 22.01.2021 sai P.F Silve Kaubanduse OÜ ainuosanikuks ja

juhatuse liikmeks. Seega sai hageja seaduslikust esindajast ja omanikust pärast

nimetatud tehingut ka kostja esindaja ja omanik.

5.5.

OÜ-le Partner Holding tehtud ülekanded kokku summas 28 000 eurot. OÜ Partner

Holding tegevusala 2014. aastal oli takso- ja kullerteenuste osutamine. Ülekanded on

tehtud järgmistel kuupäevadel ja selgitustega:

5.5.1. 03.03.2014 arve nr FF140203 7200 eurot;

5.5.2. 01.04.2014 arve nr FF140303 7200 eurot;

5.5.3. 23.01.2014 arve nr FF140109 7200 eurot;

5.5.4. 29.04.2014 arve nr FF140416 7200 eurot.

Tegemist on ettevõtlusega mitteseotud maksetega.

5.6.

My Fitness AS-ile tehtud ülekanded kokku summas 13 439,28 eurot. Ülekanded

on tehtud järgmistel kuupäevadel ja selgitustega:

5.6.1. 12.01.2014 arve nr 13000971 545,76 eurot;

5.6.2. 13.02.2014 arve nr 14000083 818,64 eurot;

5.6.3. 14.04.2014 arve nr 14000211 ja 14000342 1273,44 eurot;

5.6.4. 18.06.2014 arve nr 14000494 818,64 eurot;

5.6.5. 05.07.2014 arve nr 14000598 1000,56 eurot;

5.6.6. 20.08.2014 arve nr 14000867 ja 14000727 1273,44 eurot;

5.6.7. 04.09.2014 arve nr 14000952 1091,52 eurot;

5.6.8. 10.11.2014 arve nr 14001196 ja 14001037 1853,04 eurot;

5.6.9. 31.01.2015 arve nr 14001512 ja 14001352 1954,56 eurot;

5.6.10. 27.03.2015 arve nr 15000067 2809,68 eurot.

Tegemist on ettevõtlusega mitteseotud maksetega. P.F tsiviilasjas 2-20-17773 vande

all antud ütluste kohaselt ei saanud FFC Eesti OÜ (pankrotis) My Fitness AS-ilt

mingit teenust ning tegemist on Fi jalgpallurite treenimise kuludega.

5.6.11. MTÜ-le Tallinna Jalgpalliklubi Legion tehtud ülekanded kokku summas 1500

eurot.

5.6.12. 05.02.2014 ülekanne summas 1500 eurot selgitusega „Arve 05.02.2014“.

Tegemist on ettevõtlusega mitteseotud maksetega. P.F poolt tsiviilasjas 2-20-17773

vande all antud ütluste kohaselt ei saanud FFC Eesti OÜ (pankrotis) MTÜ-lt Tallinna

Jalgpalliklubi Legion mitte mingisugust teenust ning tegemist on Fi huvides tehtud

maksetega.

5.7.

MTÜ-le Eesti Jalgpalliliit tehtud ülekanded kokku summas 7044 eurot. Ülekanded

on tehtud järgmistel kuupäevadel ja selgitustega:

5.7.1. 12.01.2014 arve nr 13/1215 288 eurot;

5.7.2. 04.03.2014 arve nr 14/207 576 eurot;

5.7.3. 23.04.2014 arve nr 14/494 1056 eurot;

5.7.4. 08.02.2014 arve nr 14/86 1140 eurot;

5.7.5. 25.09.2014 arve nr 14/1137 780 eurot;

5.7.6. 26.09.2014 arve nr 14/1147 1584 eurot;

5.7.7. 03.11.2014 arve nr 14/1395 1008 eurot;

5.7.8. 11.01.2015 arve nr 14/1611 432 eurot;

5.7.9. 04.09.2014 arve nr 14/821 180 eurot.

Tegemist on ettevõtlusega mitteseotud maksetega.

5.8.

MTÜ-le Kotka Staadion tehtud ülekanded kokku summas 8350 eurot. Ülekanded

on tehtud järgmistel kuupäevadel ja selgitustega:

5.8.1. 03.08.2015 arve 15039, 15063 1170 eurot;

5.8.2. 11.01.2015 arve nr 14155 ja 14/201 1430 eurot;

5.8.3. 06.12.2014 arve nr 14178 650 eurot;

5.8.4. 12.01.2014 arve nr 13135 1400 eurot;

5.8.5. 02.03.2014 arve nr 14006 ja 14020 2400 eurot;

5.8.6. 12.04.2014 arve nr 14036 1300 eurot.

Tegemist on ettevõtlusega mitteseotud maksetega. P.F poolt tsiviilasjas 2-20-17773 vande

all antud ütluste kohaselt ei saanud FFC Eesti OÜ (pankrotis) MTÜ-lt Kotka Staadion

mingit teenust, kuid maksis arveid, mis olid seotud Fi jalgpalliharrastusega.

5.9.

OÜ-le Ruhnama tehtud ülekanded kokku summas 5427,05 eurot. OÜ Ruhnama

tegevusalaks oli 2016. aastal enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus.

Ülekanded on tehtud järgmistel kuupäevadel ja selgitustega:

5.9.1. 03.03.2016 ARVE 1604 1260 eurot;

5.9.2. 11.04.2016 ARVE 1606, kliendi nr.113, aprill 2016 420 eurot;

5.9.3. ARVE 1607, märts 2016 17.04.2016 kommunaalkulud 88,26 eurot;

5.9.4. 03.05.2016 ARVE 1609 420 eurot;

5.9.5. 17.05.2016 ARVE 1611, aprill 2016 78,59 eurot;

5.9.6. 06.06.2016 ARVE 1612, juuni 2016 420 eurot;

5.9.7. 21.06.2016 ARVE 1613, mai 2016 91,74 eurot;

5.9.8. 05.07.2016 ARVE 1614, juuli 2016 420 eurot;

5.9.9. 18.07.2016 ARVE 1615 50,84 eurot;

5.9.10. 02.08.2016 ARVE 1618, august 2016 420 eurot;

5.9.11. 15.08.2016 ARVE 1619, juuli 2016 83,10 eurot;

5.9.12. 05.09.2016 ARVE 1621, september 2016 420 eurot;

5.9.13. 19.09.2016 ARVE 1625, august 2016 52,16 eurot;

5.9.14. 03.10.2016 ARVE 1628, oktoober 2016 420 eurot;

5.9.15. 14.10.2016 ARVE 1629, september 2016 56,51 eurot;

5.9.16. 09.11.2016 ARVE 1637, november 2016 270 eurot;

5.9.17. 11.11.2016 ARVE 1638, oktoober 2016 91,48 eurot;

5.9.18. 13.12.2016 ARVE 1642, november 2016 94,37 eurot;

5.9.19. 27.12.2016 ARVE 1645, detsember 2016 270 eurot;

Tegemist on ettevõtlusega mitteseotud maksetega. FFC Eesti OÜ (pankrotis)

äriregistrisse kantud aadressiks perioodil 16.11.2012 kuni 23.12.2020 oli Mõisa

tn 4, Tallinn, mis ei kuulnud Ruhnama OÜ-le.

6. Lisaks on P.F koos Figa võltsinud dokumente, et takistada FFC Eesti OÜ (pankrotis) nõuete

maksmapanekut Fi ja aktsiaseltsi MeP Trans (pankrotis) vastu. P.F ning F on tagantjärgi

koostanud ja allkirjastanud lepinguid, mida tegelikult nendes lepingutes märgitud

kuupäevadel ei sõlmitud ning mille eesmärgiks on FFC Eesti OÜ (pankrotis) huvide

kahjustamine ja juhatuse liikmega seotud isikute vabanemine rahalistest kohustustest. P.F ja

Fi poolt võltsitud dokumente on esitatud tsiviilasjades 2-21-18387 (AS MeP Trans

pankrotimenetlus) ja 2-21-17572 (FFC Eesti OÜ (pankrotis) pankrotihalduri hagi Fi vastu).

Tsiviilasjas 2-21-18387 korraldatud kohtuliku dokumendiekspertiisi käigus tehti kindlaks, et

vaidlusaluseid dokumente ei ole tegelikult allkirjastatud nendes dokumentides märgitud

kuupäevadel. Nendel asjaoludel on algatatud ka kriminaalmenetlus P.F ja Fi vastu.

7. Hageja on seisukohal, et hagi ei ole aegunud. Hageja nõude suhtes tuleb kohaldada mitte ÄS

§ 187 lõikes 3 sätestatud 5-aastast aegumistähtaega, vaid TsÜS § 146 lõikes 4 sätestatud 10-

aastast aegumistähtaega (1-17-2359 p 64).

Kostja vastuväited

8. Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu ja palub selle jätta tervikuna rahuldamata.

9. Kostja on seisukohal, et kõik väljamaksed on tehtud FFC Eesti OÜ (pankrotis)

majandustegevuse raames. Tegemist on pahatahtliku hagiga, mis on esitatud Fi ja Gi vahelise

pikki aastaid kestnud äritüli raames. Samas kostja kooselu on Figa juba palju aastaid tagasi

lõppenud ja suhted on konfliktsed.

10. Kostja leiab, et hagi on alusetu ainuüksi seetõttu, et hagi on aegunud. Kostja palub kohaldada

aegumist ja selle alusel hagi tervikuna rahuldamata jätta.

11. Võlgnik asutati kostja ja Fi abielu ajal ja hageja oli võlgniku juhatuse liikmeks, kuid

igapäevast faktilist majandustegevust juhtis F, kes oli ka võlgniku juures töölepingu alusel

tööl ja sai igakuiselt palka. Kostja täpsustab, F juhtis võlgniku majandustegevust kuni

01.10.2015 ehk ajani, kui kostja võlgniku nimel temaga töölepingu erakorraliselt lõpetas.

Nimelt kostja ja Fi abieluliste suhted jõudsid kriisi, mis ei võimaldanud enam ühiselt koos

töötamist jätkata.

12. Võlgnikul oli kõrvaltegevusalasid: veoteenust pakkuvatele äriühingutele turundusteenuste

pakkumine, laenutehingud ja noorte jalgpallurite treenimine, eesmärgiga nad hiljem

välismaa jalgpalliklubidesse müüa ja selle pealt kasu teenida.

13. Kostja oli juhatuse liige kuni 23.12.2020 ja seetõttu ei ole tal enam võlgniku

raamatupidamisdokumente. Hageja esitab etteheiteid toimingute kohta, mille tõendamiseks

dokumentide raamatupidamisseadusest tulenev hoidmise kohustus on möödunud. Kuivõrd

kostja tegevjuhiks oli F, siis ei olnud kostjal koheselt teada võlgniku tegevusest tervikliku

informatsiooni. Võlgniku tegevusest seoses jalgpallurite treenimisest eesmärgiga nende

müügiga vaheltkasu teenida, sai kostja teada alles pärast hagimaterjalide kättesaamisele

järgnenud infootsinguid.

14. Kostja selgitab väljamaksete tegemist järgmiselt:

14.1. Väljamaksed Estonian WT Group OÜ-le:

14.1.1. 35 400 eurot tehti võlgniku ja Estonian WT Group OÜ vahel 12.06.2015 sõlmitud

laenulepingu nr 01-12,06,2015 alusel tähtajaga 30.06.2019, intressiga 4% aastas. Võlgniku

2015. majandusaasta aruande kohaselt oli võlgnikul seisuga 31.12.2014 jaotamata kasumit

510 389 eurot. Seega ei mõjutanud laenu andmine võlgniku varandusliku seisu. Laenutehingu

eesmärgiks oli intressituluga võlgnikule kasumit teenida. Laenu andmisel pole kohustust

võtta tagatist. Laenu võtmise hetkel oli Estonian WT Group OÜ juhatuse liige F, mistõttu

puudus alus kahelda laenusaaja usaldusväärsuses ja/või tahtes/võimes laenu tagastada. Laenu

andmisel ei olnud võimalik mõistlikult ette näha, et laen jäetakse tähtaegselt tagastamata.

Lepingupartneri poolt kohustuse rikkumisel ei pea koheselt teda kohtusse andma. Kostja

üritas laenu tagastamise saavutada kohtuväliselt, kuid tulemusteta. Kostja nõudis Estonian

WT Group OÜ-lt laenu tagastamist. F tunnistas võlga ja lubas laenu tagastada, kuid palus

pidevalt ajapikendust. Võlgniku pankrot kuulutati välja 26.02.2021, mistõttu hagejal oli

võimalus hagi esitada. Seega võis kahju tekkida sellega, et uued esindajad jätsid võla

sissenõudmiseks hagi esitamata. Sel põhjusel tekkinud kahju ei saa ette heita kostjale.

Juhatuse liige koostööpartnerite maksekäitumise eest isiklikult ei vastuta.

14.1.2. Makse 650 eurot selgitusega „Kotka Staadion MTÜ jaoks“ oli kulu hüvitamine seoses

Estonian WT Group OÜ poolt kulu kandmisega. Kotka Staadion MTÜ opereeris Tallinnas

Kotka tänaval asuvat staadionit ja võlgnik maksis talle selleks, et seal lubataks noori

jalgpallureid treenida.

14.2. Väljamaksed File:

F töötas võlgniku juures töölepingu alusel, kuid oli faktiliselt ka isikuks, kes korraldas kogu

võlgniku majandustegevust. 30.09.2011 sõlmisid võlgnik ja OÜ Parme Trans

marketingiteenuse osutamise lepingu. Selle lepingu alusel osutas võlgnik OÜ-le Parme Trans

tasu eest turundusteenuseid. Teenuste osutamisega tegeles F. Vastavalt võlgniku ja Fi

vahelisele kokkuleppele pidi F saama lisaks palgale täiendavalt preemiat, milleks oli 10%

võlgnikule müüdud teenuste eest laekuvast summast. OÜ Parme Trans jäi teenuste eest

võlgnikule võlgu, mistõttu sõlmiti 15.09.2014 kompromissleping, mille p 7 fikseeriti Parme

Trans OÜ kohustus tasuma osutatud teenuste eest 652 966,63 eurot hiljemalt 31.01.2015.

Seega oli teada, et Fi tööalase panuse tõttu on võlgnikule OÜ-lt Parme Trans laekumas

suurem summa raha, misjärel tekib võlgnikul kohustus File maksta preemiat summas (652

966,63 EUR x 10%) 65 296 eurot. F soovis preemia osaliselt varem kätte saada, st enne kui

selleks formaalne alus tekkis. Kuivõrd võlgniku rahalised võimalused seda võimaldasid, siis

andis võlgnik 2014 – 2015 File kokku 44 500 eurot laenu, mis plaaniti hilisema Fi preemia

nõudega tasaarveldada. Laenuna preemia varasem väljamaksmine ei kahjustanud võlgniku

varandusliku olukorda. Oktoobris 2015 lõppesid kostja ja Fi abielulised suhted ja ühine

töötamine muutus võimatuks ning seetõttu otsustas kostja 2015 oktoobris Figa töölepingu

lõpetada. Kostja ja F sõlmisid 2016 kokkuleppe, et võlgnik loobub Filt laenude tagasi

nõudmisest ja F omakorda loobub kostjalt seoses OÜ-lt Parme Trans preemia nõudmisest.

Töölepingu erakorraline ülesütlemine võlgniku File preemia maksmise kohustusest ei

vabastanud. Selle tehinguga lõppes võlgniku nõue Fi vastu summas 44 500 eurot ja omakorda

Fi nõue vähemalt summas 65 296 eurot võlgniku vastu.

14.3. Väljamaksed Aktsiaseltsile MeP Trans (pankrotis)

Aktsiaselts MeP Trans (pankrotis) oli Fi poolt juhitud ühing, mis tegeles rahvusvaheliste

kaubavedudega Euroopas, Skandinaavias, Baltimaades ja SRÜ riikides. Ühingu käive oli

2014. aastal 419 952 eurot ja 2015. aastal 926 089 eurot. Aastatel 2014 ja 2015 oli Aktsiaselts

MeP Trans (pankrotis) tegevuse laiendamiseks s.o veokite ostu finantseerimiseks vaja raha.

Kostja põhitegevuseks oli klientide poolt välisriikides tasutud käibemaksu tagasi taotlemine

ja ta osutas teenust ka Aktsiaseltsile MeP Trans (pankrotis). Seetõttu oli kostja majanduslikes

huvides Aktsiaseltsile MeP Trans (pankrotis) tegevuse laiendamine, sest see võimaldas

suuremas ulatuses käibemaksu tagasi taotlemise teenust osutada. Lisaks sellele pidi

Aktsiaselts MeP Trans (pankrotis) kostjale tasuma 50% saadud rahaliste vahendite arvelt

soetatud veokitega teenitud kasumist. Samuti oli Aktsiaselts MeP Trans (pankrotis) vahel

vaja laenu käibevahenditeks. Seetõttu nõustus kostja Aktsiaseltsi MeP Trans (pankrotis) vaba

raha paigutama laenates aastatel 2014 – 2015 kokku laenu 60 000 eurot. Tegemist oli

lühiajaliste laenudega (kuni 1 aasta) ja intressiks oli vähemalt 4% aastas. 115 000 euro kohta

sõlmiti 07.08.2015 võlgniku ja Aktsiaseltsile MeP Trans (pankrotis) vahel vaikiva seltsingu

leping investeerimisleping. Lepingu eesmärgiks oli Aktsiaseltsi MeP Trans (pankrotis) poolt

saadava finantseerida uute veokite soetamisel omafinantseeringuna liisingusissemaksete

tegemist. Seltsingu lõppemisel oli kohustus saadud rahad tagastada. Võlgnik käsitles

Aktsiaseltsile MeP Trans (pankrotis) raha andmist kui investeeringut. Ühtlasi puudus vajadus

raha väljamaksmisel tagatist võtta, sest väljamaksete tegemise ajal oli Aktsiaseltsi MeP Trans

(pankrotis) tegevusjuhiks F ja puudus alus kahelda Aktsiaseltsi MeP Trans (pankrotis)

usaldusväärsuses ja/või tahtes/võimes raha tagastada. Pärast väljamaksete tegemist asus

Aktsiaselts MeP Trans (pankrotis) tasuma võlgnikuga seotud kulutusi ja sellisel viisil võlga

tasaarvestades vähendama. Iga avalduse lõpus fikseeriti Aktsiaseltsi MeP Trans (pankrotis)

võlgnevuse jääk. 22.04.2016 tasaarvestusavalduse kohaselt oli võla jäägiks 16 449,09 eurot.

Kostja nõudis Filt võla tagastamist, kuid võla tasumist lükati edasi ettekäändel, et pole

võimalik raha maksta. Kostja leidis, et kui Aktsiaselts MeP Trans (pankrotis) raha pole, siis

pole mõtet ka selle raha sissenõudmiseks teha kulutusi kohtusse pöördumiseks, kuna võis

eeldada, et kulud on võlaga samas suurusjärgus. Aktsiaselts MeP Trans pankrot kuulutati

välja 13.05.2022.

14.4. Väljamaksed Silve Kaubanduse OÜ-le.

Väljamakse summas 130 000 eurot tehti seoses võlgniku ja Silve Kaubandus OÜ vahelise

ühise äriga, 2015. aastal sõlmisid võlgnik ja Silve Kaubandus OÜ vaikiva seltsingu lepingu.

Silve Kaubandus OÜ panuseks oli korraldada Baskin & Robins frantsiisi alusel

jäätisekohviku avamine, st sobilike ruumide leidmine, frantsiisilepingu sõlmimine,

töökorraldus frantsiisiandjaga, töötajate värbamine, väljaõppe korraldamine ja igapäevase töö

korraldamine. Võlgniku panuseks oli ühise äritegevuse alustamise finantseerimine 130 000

euroga. Teenitav kasum pidi lepingu alusel jagunema võlgniku ja Silve Kaubandus OÜ vahel

50/50. Pärast võlgniku poolt väljamakse tegemist teatas Silve Kaubandus OÜ esindaja C, et

jäätisekohviku avamine ei ole siiski võimalik ja pakkus välja muid viise, kuidas seda raha

kasumlikult investeerida. Kostja nõustus ettepanekuga, mille kohaselt selle raha eest

soetatakse korter Bulgaarias. Müüakse korter hiljem kallimalt või antakse rendile. Kuivõrd

Silve Kaubandus OÜ hakkas kostjale korteri osas informatsiooni andmist vältima, siis ütles

kostja 2019.a lepingu üles ja nõudis 130 000 euro tagastamist. Silve Kaubandus OÜ raha ei

tagastanud ja võlgnik pöördus hagiga arbitraažikohtusse. Võlgniku avalduse alusel tagati

Harju Maakohtu 23.10.2019 määrusega hagi ja arestiti Silve Kaubandus OÜ kuuluv

Bulgaaria korter, Toyota ja Karboksiterapiya OÜ osa nimiväärtusega 2500 eurot. C pakkus

kostjale vaidluse lahendusena Silve Kaubandus OÜ osa. Kostja nõustus ja võõrandamistehing

sõlmiti 22.01.2021. Pärast võlgniku pankrotistumist esindas võlgnikku arbitraažikohtus

hageja ja tekkis olukord, kus kostja pidi OÜ Silve Kaubanduse juhatuse liikme kohustuste

alusel hakkama esindama võlgniku vastaspooleks oleva äriühingu huve. Hiljem sõlmiti

hageja ja Silve Kaubandus OÜ vahel kompromiss, mis kinnitati arbitraažikohtu 19.10.2021

määrusega ja mille alusel kohustus Silve Kaubanduse OÜ tasuma võlgnikule 20 000 eurot.

Vaatamata Zinosoft OÜ-le nõude loovutamisele sõlmiti arbitraažikohtuasjas kompromiss

võlgniku ja Silve Kaubandus OÜ vahel. Võlgnikule kahju tekitamine jääb arusaamatuks.

14.5. Väljamaksed OÜ Partner Holding, My Fitness AS-ile, MTÜ-le Tallinna Jalgpalliklubi

Legion, MTÜ-le Eesti Jalgpalliliit ja MTÜ-le Kotka Staadion toimusid ühe äriprojekti

raames. Kostja soovis arendada Eestis teismeliste poiste jalgpalli ja ühtlasi läbi selle kostjale

kasumit teenida. Kostja tegi koostööd Tallinna Jalgpalliklubiga Legion. Lapsevanemate

klubile makstud tasud katsid treeningute ja turniiride kulud vaid osaliselt. Tallinna

Jalgpalliklubiga Legion ja kostja vahelise kokkuleppe kohaselt tasus kostja puuduvad osad

jalgpallurite treenimise ja turniiridel osalemise eest. Eesmärgiks oli teismeliste hulgast leida

talente, keda oleks võimalik edaspidiselt välismaa klubidesse müüa. Müügi korral teeninuks

Tallinna Jalgpalliklubiga Legion suure agenditasu. Tallinna Jalgpalliklubiga Legioni ja kostja

vahelise kokkuleppe kohaselt pidanuks mängija eduka müügi korral agenditasu jagunema

50/50. Tegemist oli sisuliselt ühise äriga, milles Tallinna Jalgpalliklubiga Legioni panuseks

oli mängijate arendamine ja kostja panuseks selleks tarbeks kulude kandmine. MTÜ Kotka

Staadion opereeris Tallinnas Kotka staadionit ja temale maksti raha selleks, et Tallinna

Jalgpalliklubiga Legioni mängijad saaksid staadionil jalgpalli treeninguid läbi viia. MTÜ

Eesti Jalgpalliliit on Eestis nn jalgpalli katuseorganisatsioon, mille liikmeks Tallinna

Jalgpalliklubiga Legion kuulub. Tallinna Jalgpalliklubiga Legion on kohustus erinevatel

alustel MTÜ Eesti Jalgpalliliidul erinevaid tasusid maksta ja kostja aitas Tallinna

Jalgpalliklubiga Legionil neid tasuda. Tallinna Jalgpalliklubile Legion tehti väljamakseid

nende igapäevaste ülalpidamiskulude katmiseks. My Fitness AS-ile tehti väljamaksed

selleks, et mängijad saaksid jõusaalis treenida. OÜ Partner Holding tehti väljamaksed selleks,

et tellida mängijate transport (buss/laev) Tallinn. OÜ Partner Holding korraldas transpordi

mitmekümnele lapsele ja nende järelevaatajateks olnud treeneritele ja mõnele lapsevanemale

2014.a juulis toimunud rahvusvahelisele jalgpalliturniirile, kus osalesid meeskonnad 70

riigist. Mängijate müügi huvides oli seal osalemine oluline, sest see võimaldas talendikatel

mängijatel rahvusvahelisel areenil talendiostjatele silma paista.

14.6. Väljamaksed OÜ-le Ruhnama

Väljamaksed tehti seoses võlgniku kontoriruumide üürimisega. 03.02.2016 sõlmiti äriruumi

üürileping Tallinnas, Tondi 51-12, igakuise üüriga (350 + 20% km) 420 eurot, millele

lisandusid igakuised kommunaalmaksed. Lepingu sõlmimisel oli kohustus tasuda deposiit

(3x420) 1260 eurot. Äriühingule kontori üürimiseks kulutuste tegemine on kooskõlas

juhatuse liikme hoolsuskohustusega. Samuti ei saa kontori üüri 350 eurot + km kuus pidada

ebamõistlikuks. Äriühingu faktiline asukoht ei pea ühtima äriregistrijärgse aadressiga. Lisaks

sellele oli uue kontori vajadus tingitud asjaolust, et 05.02.2016 lõpetas võlgnik Mõisa 4-10

kontori üürilepingu.

Maakohtu otsuse põhjendused

15. Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid

ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

16. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et:



Harju Maakohtu 26.02.2021 määrusega kuulutati välja FFC Eesti OÜ pankrot

(võlgnik) ja nimetati pankrotihalduriks Martin Krupp (dtl 16-19);



võlgnik asutati P.F (kostja) ja Fi abielu ajal;



kostja oli võlgniku juhatuse liige 03.06.2011–15.12.2020 (dtl 22);



F oli võlgniku juures tööl töölepingu alusel;



Estonian WT Group OÜ juhatuse liige on kostja lähikondne F;



võlgniku majandustegevuseks oli välisriikidest tasutud käibemaksu tagasitaotlemine

Eesti ettevõtetele.

17. Pooled vaidlevad selle üle, kas:



kostja täitis võlgniku seadusliku esindajana oma seadusest ja põhikirjast tulenevaid

kohustusi juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja oli võlgnikule lojaalne;



kostja täitis võlgniku juhatuse liikmena oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega;



kostja tekitas võlgnikule kahju;



kas hageja nõude suhtes tuleb kohaldada ÄS § 187 lõikes 3 sätestatud 5-aastast

aegumistähtaega või TsÜS § 146 lõikes 4 sätestatud 10-aastast aegumistähtaega.

18. TsÜS § 35 kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast

tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema

juriidilisele isikule lojaalsed. ÄS § 187 lõige 1 sätestab, et juhatuse liige peab oma kohustusi

täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. ÄS § 187 lõike 2 kohaselt juhatuse liikmed, kes on

oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju

hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma

kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega.

19. RK 11.05.2005 otsuse p 18 järgi saab juhatuse liikmele suhetes äriühinguga kohaldada

käsunduslepingule sätestatut (VÕS §-s 620 lg 2), mille kohaselt peab käsundisaaja täitma

käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele, käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära

hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev

käsundiandja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel.

20. RK 03.03.2014 otsuse punkti 14 kohaselt on ÄS § 187 lg-s 2 sätestatud nõude eeldused

järgmised:

· juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (ÄS § 187 lg 1, TsÜS § 35);

· osaühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128);

· rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4);

· juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud korraliku

ettevõtja hoolsusstandardit (ÄS § 187 lg 2 teine lause).

Seega tuleb kohtul esmalt hinnata, kas hageja on tõendanud, et juhatuse liige on rikkunud

oma kohustusi ja et just nende rikkumiste tulemusena on osaühingule tekkinud kahju ning

seejärel hinnata, kas kostja on tõendanud, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega.

21. Aegumisest

21.1.

Kostja leiab, et hagi on aegunud ja palub aegumist kohaldada ja jätta hagi

tervikuna rahuldamata. Hagi kohaselt on kostja FFC Eesti OÜ (pankrotis) juhatuse

liikmena oma kohustusi rikkudes FFC Eesti OÜ OÜ-le (pankrotis) kahju tekitanud,

tehes erinevatele isikutele põhjendamatuid väljamakseid perioodil 12.01.2014 –

27.12.2016 kokku 442 210,33 eurot. FFC Eesti OÜ (pankrotis) igapäevast

majandustegevust juhtis ja tegi kõik pangaülekanded F, kes oli kostja abikaasa ning keda

kostja usaldas täielikult. Kostja eeldas, et F juhtis FFC Eesti OÜ (pankrotis)

seaduspäraselt ja kõik väljamaksed olid põhjendatud ning FFC Eesti OÜ (pankrotis)

majandustegevusega seotud. Kostjal puudus põhjus vastupidist arvata ja seetõttu hakata

Fi pangamaksete tegemisel takistama. Kostja andis FFC Eesti OÜ (pankrotis)

pankrotimenetluses vande all antud ütluseid ja selgitas, et kuigi ta oli FFC Eesti OÜ

(pankrotis) juhatuse liige ja omanik, siis äriühingut faktiliselt juhtis F (dtl 67, 70-71).

Samuti tegi kõik FFC Eesti OÜ (pankrotis) pangamaksed F, kellel ainukesena oli pin-

kalkulaator (dtl 71-72). Kuivõrd kostja oli FFC Eesti OÜ (pankrotis) juhatuse liige, siis

tuleb eeldada, ta pidi kõigist ülekannetest teadlikuks saama koheselt nende tegemise

päeval. Samas kostja pidi kindlasti nendest teadlikuks saama hiljemalt 2016

majandusaasta aruande kinnitamise päevast (hagis viimatine etteheidetud makse tehti

27.12.2016), mis toimus 27.10.2018. Juhatuse liikme kohustuse rikkumisest tuleneva

kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg ei hakka kulgema mitte kahjust ega rikkumisest

teadasaamisest, vaid rikkumise toimepanemisest (RK lahend 2-19-3736 p 11). Seega

hakkas hageja nõude aegumistähtaeg kulgema pangaülekannete tegemise päevadest.

Viimane väljamakse tehti 27.12.2016, mistõttu kõikidest väljamaksetest tulenevad

etteheited aegusid 5 aasta möödumisel ehk 27.12.2021. Kui lähtuda sellest, et kostja pidi

kõigist väljamaksetest teada saama hiljemalt 2016.a majandusaasta aruanne

kinnitamisest ehk 27.10.2018, siis 5 aastat möödus 27.10.2023. Hagi esitati 10.01.2024,

mis on pärast aegumistähtaja möödumist, mistõttu hagi on tervikuna aegunud.

21.2.

Hageja leiab, et hagi ei ole aegunud. Hageja nõude suhtes tuleb kohaldada mitte

ÄS § 187 lõikes 3 sätestatud 5-aastast aegumistähtaega, vaid TsÜS § 146 lõikes 4

sätestatud 10-aastast aegumistähtaega. Hageja viitas RK üldkogu lahendi 2-17-2359

punktile 64.

21.3.

Riigikohtu üldkogu 03.03.2021 kohtuasja nr 2-17-2359 punkti 64 järgi viitas

ringkonnakohus Riigikohtu praktikale, mille kohaselt on juhatuse liikme suhe

äriühinguga käsundilaadne õigussuhe, millele kohaldatakse lisaks äriseadustikule ka

võlaõigusseaduse käsunduslepingut reguleerivaid sätteid (VÕS §-d 619-634) (vt lisaks

ringkonnakohtu otsuse p-s 319 märgitule ka nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 3. oktoobri

2018. a otsus nr 2-15-18186/83, p 14; 7. märtsi 2018. a otsus nr 2-16-11889/42, p 14 ja

9. detsembri 2008. a otsus asjas nr 3-2-1-103-08, p 20). Seega saab juhatuse liikme ja

äriühingu vahelisest õigussuhtest tulenevale nõudele iseenesest kohaldada TsÜS § 146

lg-s 4 sätestatud kümneaastast aegumistähtaega. Kuigi Riigikohtu tsiviilkolleegium on

asjas nr 3-2-1-191-12 asunud seisukohale, et TsÜS § 146 lg 4 ei kohaldu aktsiaseltsi

juhatuse liikme vastu esitatud kahju hüvitamise nõude aegumisele, leiab üldkogu

erinevalt tsiviilkolleegiumist, et kümneaastane aegumistähtaeg võib olla kohaldatav nii

aktsiaseltsi kui ka osaühingu juhatuse liikme vastu esitatava kahju hüvitamise nõude

aegumisele, kuid seda eelkõige otsuse p-des 65-67 märgitud juhtudel. Punktis 65 selgitas

üldkogu, et TsÜS § 146 lg-s 4 sätestatud tahtlik rikkumine peab siiski olema selline,

mida saab pidada tahtlikuks heade kommete vastaseks tegevuseks. Kohustuse tahtliku

rikkumisega TsÜS § 146 lg 4 tähenduses on tegemist juhul, kui isik soovib õigusvastast

tagajärge ja käitub tahtlikult heade kommete vastaselt (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

16. septembri 2009. a otsus asjas nr 3-2-1-79-09, p 11). Juhatuse liikme ja äriühingu

vahelises suhtes on niisugune tahtlik heade kommete vastane tegu eeskätt tahtlik

lojaalsuskohustuse rikkumine ja sellega kahju tekitamine, kui juhatuse liige ei ole oma

huvide konflikti avaldanud tema tegevust kontrollivatele isikutele. Äriühing ei saa

kümneaastasele aegumistähtajale tugineda siis, kui juhatuse liikme tegevust

kontrollivatele isikutele oli huvide konflikt teada. Tulevalt punktist 66. nõustus üldkogu

ringkonnakohtuga, et äriühingu juhatuse liikmel on ametis oleku ajal laialdased

võimalused oma kuritarvitusi varjata ja juhatuse liikme kohustuste tahtlik rikkumine

võidakse seetõttu avastada alles siis, kui juhatuse liige on ametist lahkunud ja/või

äriühing on muutunud maksejõuetuks. Kuna TsÜS § 37 lg 4 järgi arvestatakse

aegumistähtaega rikkumise toimepanemisest, mitte sellest teadasaamisest, siis on

kümneaastase aegumistähtaja kohaldamine põhjendatud just olukorras, kus juhatuse

liige on oma kohustusi rikkunud sellise tegevusega, mida saab pidada tahtlikuks heade

kommete vastaseks kahju tekitamiseks VÕS § 1045 lg 1 p-s 8 sätestatuga analoogilises

mõttes. Muudel juhtudel on viieaastase aegumistähtaja kohaldamine põhjendatav oma

kohustusi rikkunud juhatuse liikme usalduse kaitse ja õiguskindlusega. Oma õigusi

kuritarvitanud juhatuse liige sellist kaitset ei vääri ja lühema aegumistähtaja kohaldamist

ei saa põhjendada ka tsiviilkäibes valitseva usalduspõhimõttega. Punktis 67. märgib

riigikohus, et ringkonnakohus leidis otsuse p-s 325, et enamikul juhtudest, mil äriühingu

juhatuse liige rikub oma kohustusi tahtlikult, põhjustades sellega äriühingule kahju,

vastab tema käitumine tõenäoliselt ka mõne kuriteokoosseisu tunnustele.

Ringkonnakohtu seisukoha järgi tulevad eeskätt kõne alla varavastased kuriteod, nagu

omastamine (KarS § 201) või usalduse kuritarvitamine (KarS § 2172), aga ka näiteks

KarS 21. peatüki 2. ja 3. jaos ette nähtud süüteod. Üldkogu märgib, et igal üksikjuhtumil

tuleb eraldi hinnata, kas tegemist on tahtliku heade kommete vastase kahju tekitamisega

eespool osutatud tähenduses (vt p 65).

21.4.

Seega tuleb peale punktis 20 märgitu tuvastamist teha kindlaks, kas hageja iga

nõue on aegunud või mitte.

22. Estonian WT Group OÜ-le tehtud ülekandest (dtl 36-37)

22.1.

Hageja kandis Estonian WT Group OÜ-le kokku 36 050 eurot: 31.01.2015

ettevõtlusega mitteseotud 650 eurot ja tegi 16.06.2015 ülekande 35 400 eurot selgitusega

vastavalt laenulepingule nr 01-12,06,2015.

22.2.

Kostja selgitas, et väljamakse Estonian WT Group OÜ-le 35 400 eurot tehti

võlgniku ja Estonian WT Group OÜ vahel 12.06.2015 sõlmitud laenulepingu nr 01-

12,06,2015 alusel (dtl 254-255). Laen tuli tagastada 30.06.2019 ja sellelt tuli tasuda

intressi 4% aastas. Võlgniku 2015.a majandusaasta aruande kohaselt oli võlgnikul

seisuga 31.12.2014 jaotamata kasumit 510 389 eurot ja laenu andmine võlgniku

varandusliku seisu ei mõjutanud. Laenutehingu eesmärgiks oli intressituluga võlgnikule

kasumit teenida. Laenu andmisel pole kohustust võtta tagatist. Laenu võtmise hetkel oli

Estonian WT Group OÜ juhatuse liige F, mistõttu puudus alus kahelda laenusaaja

usaldusväärsuses ja/või tahtes/võimes laenu tagastada.

22.3.

Kohus käsitleb 31.01.2015 ülekannet summas 650 eurot allpool otsuse punktis 27.

22.4.

Kostja ei esitanud väidetavalt 12.06.2015 sõlmitud laenulepingut

originaaldokumendina, mistõttu palus hageja jätta esitatud ärakiri tõendina arvestamata.

Hageja oli seisukohal, et kui dokument on väidetavalt digitaalselt allkirjastatud, siis ei

saa dokumendi allkirjastamise fakti tõendada digitaalallkirja lehe pdf koopiaga. Kostja

peab esitama selle algdokumendi – st laenulepingu digidoc failina. Hageja on

seisukohal, et sellise dokumendi pdf koopial puudub tõendamisjõud. Hageja märgib, et

sellist laenulepingut ei ole ka pankrotihaldurile kätte saadavaks tehtud FFC Eesti OÜ

(pankrotis) dokumentatsiooni hulgas.

22.5.

Kohus leiab, et kostja 06.05.2015 esitatud laenuleping tuleb lugeda

ebausaldusväärseks tõendiks ja jätta sellega asja lahendamisel arvestamata (TsMS § 277

lg 4). Kohus nõustub hagejaga, et digitaalse dokumendi ehtsust ei saa tõendada

digitaalallkirja lehe pdf koopiaga. Asjakohatud on kostja viited sellele, et tal ei saagi

dokumente originaalkujul olla, kuna ta oli võlgniku juhatuse liikmeks kuni 23.12.2020

(dtl 20). Kostja ei ole dokumenti andnud osa võõrandamisel üle järgmisele juhatuse

liikmele Heigo Pruulile ega ka pankrotihaldurile. Samuti pole ta enne käesolevat

menetlust esitanud viidatud tõendit pankrotihaldurile. Asjas ei oma tähtsust ka kostja

viited justkui tal ei peakski olema säilinud dokumentide originaale, sest

raamatupidamisseadusest tulenev dokumentide säilitamise aeg on lõppenud. Sel juhul on

kummastav, et kostjal on säilinud digitaalselt allkirjastatud dokumendist pdf. Juhul, kui

dokument oleks säilinud, võiks eeldada, et dokument oleks ka säilinud digitaalselt

allkirjastatuna s.t digidoc failina. Kostja viidatud kujul dokumendi esitamine viitab

asjaolule, et pooled võisid küll sõlmida lepingu, kuid teistel tingimustel (nt mis

võimaldaksid laenu sissenõudmist käesoleval hetkel või oleks võlgnikule kahjulikud).

Kostja viidatud tõendis märgitud tingimustel laenulepingu sõlmimist ei kinnitanud ka

tunnistajana üle kuulatud Y, kuna ta ei mäletanud, millistel tingimustel leping sõlmiti.

Samuti ei kinnitanud tunnistaja ütlused kostja väidet, et kostja üritas saavutada laenu

tagastamist kohtuväliselt ning et F tunnistas võlga (dtl 680).

22.6.

Kostja ei ole tõendanud, et tegemist oleks võlgniku ja Estonian WT Group OÜ

vahel sõlmitud laenulepingu tingimustega. Seega ei ole käesoleval hetkel võimalik

tuvastada, millistel tingimustel laenuleping sõlmiti ja kas tegemist oli tähtajalise või

tähtajatu lepinguga ning kas laenu eest oli kohustus tasuda intressi igal aastal või kas

lepingust tulenevalt oli Fil üldse intressi tasumise kohustust. Samuti ei ole kostja

tõendanud, et F tunnistas võlga ja et võlgnik nõudis laenu tagastamist.

22.7.

Kohus leiab, et laenu andmisega tekitas kostja võlgnikule tahtlikult kahju.

Ainuüksi asjaolu, et võlgnikul oli piisavalt rahalisi vahendeid laenu andmiseks (dtl 257-

273) ei tähenda, et võlgnik peaks raha jagama tagamata laenuna, millelt ei maksta

intressi ja mida ei tagastata.

22.8.

Kohus nõustub hagejaga, et isegi, kui laenuleping sõlmiti kostja viidatud

tingimustel, on tegemist võlgniku jaoks kahjulikel tingimustel sõlmitud lepinguga.

Tegemist on tagatiseta laenuga, mis oli väidetavalt sõlmitud 4-aastase tähtajaga,

kusjuures kogu selle aja jooksul ei olnud Estonian WT Group OÜ-l kohustust jooksvat

intressi maksta.

22.9.

Kostja väitis menetluses, et oli vaid võlgniku juhatuse liikmeks, kuid igapäevast

faktilist majandustegevust juhtis ja tegi kuni 01.20.2015 tehinguid vaid kostja abikaasa F

(dtl 67). F oli võlgniku juures töölepingu alusel tööl ja sai igakuiselt palka (dtl 252-253).

Kostja lõpetas võlgniku nimel erakorraliselt Figa 01.10.2015 töölepingu, kuna kostja ja

Fi abieluliste suhted jõudsid kriisi ja ei võimaldanud koos töötamist jätkata. Kohus leiab,

et juhatuse liige saab vabaneda vastutusest vaid ÄS § 187 lõikes 2 sätestatud juhul, s.t

kui ta tõendab, et ta täitis oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Kohus leiab, et

aktsepteeritav ei ole kostja juhatuse liikme seadusega sätestatud kohustustest loobumine

põhjusel, et kostja väidetavalt usaldas abikaasat. Viidatud käitumine ei ole kooskõlas

korraliku ettevõtja hoolsusega. Selline kolmanda isiku usaldamine ja tema tegevuse

kontrollimata jätmine kinnitab, et kostja ei järginud korraliku ettevõtja hoolsust ja

viidatud väide kostjat juhatuse liikme vastutusest ei vabasta.

22.10.

Kohus leiab, et võlgniku suhtes lojaalseks ja heade kommetega kooskõlas olevaks

käitumiseks ei saa pidada lähikondsele tagatiseta ja intressita laenu andmist ja selle

väidetaval sissenõudmistähtajal selle sisse nõudmata. Tegemist on tahtliku

lojaalsuskohustuse rikkumisega ja heade kommete vastase käitumisega. Kohus leiab, et

kostja on võlgniku juhatuse liikmena rikkunud juhatuse liikme kohustusi – lähikondsele

tagamata intressita laenu andmisega ja selle õigeaegselt Filt sisse nõudmata jätmisega

(ÄS § 187 lg 1, TsÜS § 35); osaühingule on tekkinud varaline kahju laenu tagastamata

jätmisega 35 400 eurot (VÕS § 127 lg 1 ja § 128); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik

seos – File laenu andmata jätmisel või selle õigeaegselt sissenõudmisel võlgnikul kahju

ei oleks tekkinud (VÕS § 127 lg 4); kostja juhatuse liikmena vastutab oma kohustuste

rikkumise eest, st ta ei ole järginud tagamata laenu andmise ja selle sisse nõudmata

jätmisega korraliku ettevõtja hoolsusstandardit (ÄS § 187 lg 2 teine lause).

22.11.

Osundatust tulenevalt tuleb käesoleval juhul kohaldada kümneaastast aegumise

tähtaega. Kostja tekitas võlgnikule kahju 35 400 eurot ja see tuleb kostjalt hagejale välja

mõista.

23. File tehtud ülekannetest (dtl 38-42)

23.1.

Hageja nõuab kostjalt File tehtud ülekanded kokku summas 44 500 eurot

järgmistel kuupäevadel ja selgitustega:

23.1.1. 20.02.2014 laen 35 000 eurot;

23.1.2.

14.04.2014 laen 4000 eurot

23.1.3.

28.05.2014 laen 500 eurot;

23.1.4.

21.01.2015 laen 2500 eurot;

23.1.5. 22.02.2015 laen 2500 eurot.

23.2.

Kostja selgituste kohaselt sõlmisid võlgnik ja OÜ Parme Trans 30.09.2011

marketingiteenuse osutamise lepingu (dtl 278-283), mille alusel osutas võlgnik OÜ-le

Parme Trans tasu eest turundusteenuseid. Teenuste osutamise tegeles faktiliselt F.

Vastavalt võlgniku ja Fi vahelisele kokkuleppele pidi F saama lisaks palgale täiendavalt

preemiat, milleks oli 10% võlgnikule müüdud teenuste eest laekuvast summast. OÜ

Parme Trans jäi teenuste eest võlgnikule võlgu, mistõttu sõlmiti 15.09.2014

kompromissleping, mille p 7 fikseeriti Parme Trans OÜ kohustus tasuda teenuste eest

652 966,63 eurot hiljemalt 31.01.2015 (dtl 284-285). Kostja väidetel oli teada, et Fi

tööalase panuse tõttu on võlgnikule OÜ-lt Parme Trans laekumas suurem summa raha,

misjärel tekib võlgnikul kohustus File maksta preemiat summas (652 966,63 EUR x

10%) 65 296 eurot. F soovis preemia osaliselt varem kätte ja seetõttu andis võlgnik 2014

– 2015 File kokku 44 500 eurot laenu, mis plaaniti hilisema Fi preemia nõudega

tasaarveldada.

23.3.

Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et võlgniku ja OÜ Parme Trans vahel oli

sõlmitud marketingiteenuste leping ja kompromissileping. Viidatud ei kinnitanud ka

tunnistaja Y, kuna ta ei olnud selliseid lepinguid näinud (dtl 681). Kohus jätab käesoleva

vaidluse lahendamisel tõendina arvestamata kostja 06.05.2024 esitatud 30.09.2011

marketingiteenuse osutamise lepinguga ja 15.09.2014 kompromisslepinguga, kuna

tegemist ei ole usaldusväärsete tõenditega. Dokumendid ei ole esitatud originaalina

(TsMS § 274 lg 4).

23.4.

Kohus nõustub hagejaga, et isegi, kui nimetatud kokkulepped oleks tegelikult

sõlmitud, siis puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et nimetatud marketingiteenust

oleks tegelikkuses osutatud või et seda oleks osutatud sellises ulatuses. Samuti ei

esitanud FFC Eesti OÜ (pankrotis) võlgnikuna pankrotimenetluses Kreedix OÜ (OÜ

Parme Trans) nõudele viidatud kokkulepete alusel ühtegi vastuväidet. Seega ei ole

kostja tõendanud väiteid:



et marketingiteenuste osutamisega tegeles just F;



et vastavalt võlgniku ja Fi vahelisele kokkuleppele pidi F saama lisaks palgale

täiendavalt preemiat 10%;



et juba kompromisslepingut oli teada, et Fi teenib tööalase panuse tõttu suure summa

ja selle arvelt tekib tal õigus preemiat saada;



et F soovis preemia osaliselt varem kätte saada, st enne kui tal selleks õigus tekkis;



et File antud laen plaaniti hilisema Fi preemia nõudega tasaarveldada.

23.5.

Tunnistajana ütlusi andnud Y kinnitas, et F laenu tagasi ei maksnud (dtl 681,

00:15:36). Tunnistaja ütluste kohaselt mitte mingisuguseid tasusid OÜ-lt Parme Trans

marketingiteenuste lepingu eest võlgnikule ei laekunud. Tunnistaja ei kinnitanud, et

vastavalt FFC Eesti OÜ (pankrotis) ja Fi vahelisele kokkuleppele pidi F saama lisaks

palgale täiendavalt preemiat, milleks oli 10% FFC Eesti OÜ (pankrotis) müüdud

teenuste eest laekuvast summast, kuna sellist kokkulepet tema ei ole näinud. Tunnistaja

ütluste kohaselt puudus tal vahetu, algdokumentide alusel omandatud informatsioon OÜ

Parme Trans, FFC Eesti OÜ (pankrotis) ja Fi vaheliste tasukokkulepete kohta.

Tunnistaja info pärines Fi selgitustest nende kokkulepete kohta.

23.6.

Kohus leiab, et kostja on eelkirjeldatud ülekannete tegemisel eelistanud teadlikult

ja tahtlikult abikaasa huve võlgniku huvidele ja seetõttu teinud maksed laenuna võlgniku

jaoks teadlikult ja tahtlikult kahjulikel tingimustel. Tagatiseta laenude andmine ning

nende mitte tagasi nõudmise eesmärgiks on selgelt olnud laenu saajate huvides

tegutsemine ja laenu saajana abikaasa varaline soodustamine ning võlgnikust rahaliste

vahendite välja viimine ja võlgniku kahjustamine. Seega on kostja tehtud tehingute

eesmärgiks olnud kahju tekitamine võlgnikule ja kostja on tehingute ja ülekannete

tegemisel seda õigusvastast eesmärki soovinud. Viidatud kohustuse rikkumisena on

võlgnikul tekkinud kahju käesoleva puhul tagastamata laenuna 44 500 eurot. Laenude

tagastamata jätmise tulemusel on võlgnik sattunud kostja kui juhatuse liikme kohustuste

rikkumise tulemusena halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud,

kui rikkumist ei oleks toimunud. Kui kostja ei oleks oma hoolsus- ja lojaalsuskohustust

rikkunud ja nimetatud tehinguid ja ülekandeid teinud, siis ei oleks võlgnikule kahju

tekkinud.

23.7.

Osundatust tulenevalt tuleb käesoleval juhul kohaldada kümneaastast aegumise

tähtaega. Kostja tekitas võlgnikule kahju 44 500 eurot ja see tuleb kostjalt hagejale välja

mõista.

24. Aktsiaseltsile MeP Trans (pankrotis) tehtud ülekannetest (dtl 43-50)

24.1.

Hagi kohaselt on FFC Eesti OÜ (pankrotis) on aktsiaseltsile MeP Trans laenu

kokku andnud 175 000 eurot ning tagasi saanud 5100 eurot. Seega on tagastamata laen

169 900 eurot, mille tagasisaamiseks ei ole kostja toiminguid teinud ning laen ei ole

tagatud. Ülekanded on tehtud järgmistel kuupäevadel ja selgitustega:

24.1.1. 24.02.2014 laen 7000 eurot;

24.1.2. 17.03.2014 laen – 2 osa 7000 eurot;

24.1.3. 29.05.2014 laen 8000 eurot;

24.1.4. 22.12.2014 laen 15 000 eurot;

24.1.5. 29.07.2015 laen 10 000 eurot;

24.1.6. 03.08.2015 laen 10 000 eurot;

24.1.7. 09.08.2015 ülekanne vastavalt kokkuleppele 115 000 eurot;

24.1.8. 18.09.2015 laen 3000 eurot.

24.2.

Kostja selgitas, et Aktsiaselts MeP Trans (pankrotis) tegeles rahvusvaheliste

kaubavedudega Euroopas, Skandinaavias, Baltimaades ja SRÜ riikides (dtl 292-337).

Ühingu juhiks oli F (dtl 340). Võlgnik nõustus Aktsiaseltsile MeP Trans (pankrotis)

andma aastatel 2014-2015 kokku laenu 60 000 eurot. Tegemist oli lühiajaliste laenudega

(kuni 1 aasta) ja intressiks oli vähemalt 4% aastas. 115 000 euro kohta sõlmiti

07.08.2015 võlgniku ja Aktsiaseltsile MeP Trans (pankrotis) vahel vaikiva seltsingu

leping investeerimisleping (dtl 286-291). Pärast väljamaksete tegemist asus Aktsiaselts

MeP Trans (pankrotis) tasuma võlgnikuga seotud kulutusi ja sellisel viisil võlga

tasaarvestades vähendama (dtl 345-348).

24.3.

Tsiviilasjas 2-21-18387 (AS MeP Trans pankrotimenetlus) 15.04.2024 jõustunud

Harju Maakohtu 08.03.2023 määrusega (dtl 525-599) ning Tallinna Ringkonnakohtu

22.02.2024 kohtumäärustega (dtl 601-613) AS MeP Trans võlausaldajate nimekirja

kinnitamise kohta on tuvastatud, et FFC Eesti OÜ (pankrotis) poolt AS-ile MeP Trans

(pankrotis) tehtud väljamaksed kokku summas 175 000 eurot on tehtud tähtajatu

laenusuhte alusel (dtl 543-545 ja dtl 609-611). Samuti tuvastasid kohtud, et AS MeP

Trans (pankrotis) on kohustatud FFC Eesti OÜ-le (pankrotis) tagastama 169 000 eurot.

24.4.

Kohus nõustub hagejaga, et eeltoodust tulenevalt ei oma tähtsust kostja väited

selle kohta, justkui oleks FFC Eesti OÜ (pankrotis) ja AS MeP Trans (pankrotis) vahel

07.08.2015 sõlmitud vaikiva seltsingu leping või et AS MeP Trans (pankrotis) on oma

kohustused osaliselt tasaarvestanud. Tsiviilasjas 2-21-18387 on tuvastatud, et 115 000

eurot kanti AS-ile MeP Trans (pankrotis) üle tähtajatu laenulepingu alusel, mitte vaikiva

seltsingu lepingu alusel.

24.5.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kostja 06.05.2024 esitatud vaikiva seltsingu

lepinguga kui ebausaldusväärsega asja lahendamisel arvestamata (TsMS § 238 lg 5).

Dokumenti ei ole esitatud originaali, vaid koopiana ja dokumendist nähtuvad asjaolud

lähevad vastuollu tsiviilasjas 2-21-18387 tehtud jõustunud kohtumäärustega tuvastatud

asjaoludega. Dokumendi eksemplari ei ole pankrotihaldurile üle antud materjalide

hulgas. Samuti ei esitanud AS MeP Trans (pankrotis) sellist dokumenti ega viidanud

sellise lepingu allkirjastamisele tsiviilasjas 2-21-18387. Seetõttu on alus kahelda selle

dokumendi ehtsuses. Samuti on tõendamata kostja väited tasaarvelduste. Kohtul on alus

kahelda ka tasaarvestusdokumentide (dtl 345-348) ehtsuses, kuivõrd dokumentidest

nähtuvad asjaolud lähevad vastuollu tsiviilasjas 2-21-18387 tuvastatud asjaoludega.

Dokumendid ei ole esitatud originaalina ja neid ei ole võlgniku pankrotihaldurile üle

antud. AS MeP Trans (pankrotis) ei esitanud selliseid dokumente ega viidanud sellistele

asjaoludele tsiviilasjas 2-21-18387. Lisaks ei klapi tasaarvestuste avaldustest toodud

summad tegelike laenujääkidega ja on tõendamata, et AS-il MeP Trans (pankrotis) üldse

olid tegelikult nõuded, millega võlgniku nõuet tasaarvestada. Tunnistajana üle kuulatud

Y kinnitas, et AS MeP Trans temale üle kantud raha tagasi ei maksnud (dtl 681,

00:17:48). Tunnistaja kinnitas, et talle ei esitatud dokumente, mille alusel oleks AS MeP

Trans saanud oma kohustuse FFC Eesti OÜ (pankrotis) ees tasaarvestada (dtl 681-682

00:18:06, 00:24:51). Seega lükkavad tunnistaja ütlused ümber kostja väited selle kohta,

et AS MeP Trans on saadud raha tagastanud.

24.6.

Aktsiaseltsi MeP Trans (pankrotis) juhatuse liige oli väidetavate laenude võtmise

ajal kostja lähikondne F (dtl 340). 13.05.2022 kuulutati välja aktsiaseltsi MeP Trans

pankrot. Pankrotihaldur esitas laenu tagastamise nõude ka aktsiaseltsi MeP Trans

pankrotimenetluses. Harju Maakohtu 08.03.2023 määrusega tsiviilasjas 2-21-18387

tunnustati FFC Eesti OÜ (pankrotis) pankrotihalduri nõuet aktsiaseltsi MeP Trans

(pankrotis) vastu II järgu nõudena summas 169 900 eurot (jaotise % 9,89).

24.7.

Kostja on eelnimetatud laenude andmisel võtnud FFC Eesti OÜ-le (pankrotis)

põhjendamatuid riske, kuna on andnud tagatiseta laene abikaasale, kes ei tagastanud

laene. Kostja on hoolsuskohustust rikkunud, kuna pole välja selgitanud laenusaaja

võimet laenu tagasi maksta. Samuti on kostja rikkunud hoolsuskohustust, kuna juhatuse

liikmena ei püüdnudki võlga sisse nõuda. Lojaalsuskohustuse rikkumisega on

muuhulgas tegemist ka seetõttu, et kostja eelistas võlgniku juhatuse liikmena tehingu

tegemisel abikaasa huve osaühingu huvidele. Eeltoodust tulenevalt on kostja rikkunud

oma kohustusi FFC Eesti OÜ (pankrotis) juhatuse liikmena.

24.8.

Kohus leiab, et tagatiseta laenude andmine ning nende mitte tagasi nõudmise

eesmärgiks on selgelt olnud laenu saaja huvides tegutsemine ja laenu saajana abikaasa

varaline soodustamine ning võlgnikust rahaliste vahendite välja viimine ja võlgniku

kahjustamine. Seega on kostja tehtud tehingute eesmärgiks olnud kahju tekitamine

võlgnikule ja kostja on tehingute ja ülekannete tegemisel seda õigusvastast eesmärki

soovinud. Viidatud kohustuse rikkumisena on võlgnikul tekkinud kahju käesoleva juhul

tagastamata laenuna 169 900 eurot. Laenude tagastamata jätmise tulemusel on võlgnik

sattunud kostja kui juhatuse liikme kohustuste rikkumise tulemusena halvemasse

olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud.

Kui kostja ei oleks oma hoolsus- ja lojaalsuskohustust rikkunud ja nimetatud tehinguid

ja ülekandeid teinud, siis ei oleks võlgnikule kahju tekkinud.

24.9.

Osundatust tulenevalt tuleb käesoleval juhul kohaldada kümneaastast aegumise

tähtaega. Kostja tekitas võlgnikule kahju 169 900 eurot ja see tuleb kostjalt hagejale

välja mõista.

25. Silve Kaubanduse OÜ-le tehtud ülekannetest (dtl 30-31)

25.1.

Hageja nõuab kostjalt võlgniku poolt Silve Kaubanduse OÜ-le tehtud ülekannete

eest kokku 128 000 eurot, mis on tehtud järgmistel kuupäevadel ja selgitustega:

25.1.1. 09.08.2015 ülekanne summas 25 000 eurot selgitusega „ülekanne vastavalt

kokkuleppele“;

25.1.2.

09.08.2015 ülekanne summas 105 000 eurot selgitusega „ülekanne

vastavalt kokkuleppele“;

25.2.

Kostja selgitas, et väljamakse 130 000 eurot tehti seoses 2015 aastal võlgniku ja

Silve Kaubandus OÜ vahel sõlmitud vaikiva seltsingu lepinguga. Silve Kaubandus OÜ

panuseks oli korraldada Baskin & Robins frantsiisi alusel jäätisekohviku avamine, st

sobilike ruumide leidmine, frantsiisilepingu sõlmimine, töökorraldus, frantsiisiandjaga,

töötajate värbamine, väljaõppe korraldamine ja igapäevase töö korraldamine. Võlgniku

panuseks oli ühise äritegevuse alustamise finantseerimine 130 000 euroga. Teenitav

kasum pidi lepingu alusel jagunema võlgniku ja Silve Kaubandus OÜ vahel 50/50.

Pärast võlgniku poolt väljamakse tegemist teatas Silve Kaubandus OÜ esindaja, et

jäätisekohviku avamine ei ole siiski võimalik ja pakkus välja muid viise, kuidas seda

raha kasumlikult investeerida. Kostja nõustus ettepanekuga, mille kohaselt selle raha

eest soetatakse korter Bulgaarias ja see müüakse hiljem kallimalt või antakse rendile.

25.3.

05.08.2015 vaikiva seltsingu lepingust

25.3.1. Kostja esitas koopiana kohtule 16.09.2024 väidetavalt 2015 aastal võlgniku ja

Silve Kaubandus OÜ vahel sõlmitud vaikiva seltsingu lepingu.

25.3.2. Kohus kohustas 01.11.2024 määrusega kostjat kohtuistungile kaasa võtma lepingu

originaaldokumendi. 26.11.2024 kohtuistungil esitas kostja kohtule esitatud

lepingu paberkandjal tutvumiseks. Istungil selgus, et tegemist ei olnud

originaaldokumendi, vaid koopiaga. Kohus kohustas kostjat esitama lepingu

originaali kohtule hiljemalt 02.12.2024 ja hageja pidi sellega tutvuma hiljemalt

06.12.2024.

25.3.3. Kostja selgitas 02.12.2024, et pärast kohtuistungit ei õnnestunud tal leida kohtule

16.09.2024 esitatud dokumendi originaaldokumenti. Samas õnnestus kostjal leida

Silve Kaubandus OÜ raamatupidamisdokumentide hulgast selle sama lepingu

originaaldokumendi Silve Kaubandus OÜ poolne versioon, mille esitas kohtule

esitas.

25.3.4. Hageja esitas 20.12.2024 taotluse jätta kostja poolt 02.12.2024 esitatud vaikiva

seltsingu leping tõendina arvestamata ja asja juurde võtmata. Alternatiivselt,

juhul, kui kohus leiab, et kostja poolt 02.12.2024 esitatud vaikiva seltsingu

lepingut saab tõendina arvestada ja asja juurde võtta, siis taotles hageja

dokumendiekspertiisi määramist. Hageja leidis, et kuna 02.12.2024 esitatud

seltsingulepingu versioon ei ole seesama, mis esitati kohtule 16.09.2024, siis ei

ole 16.09.2024 esitatud seltsingulepingu originaali siiani esitatud ega hageja

väiteid dokumendi ebausaldusväärsusest ning tõendina arvestamata jätmise

vajadusest kummutatud. Seega jääb hageja endiselt taotluste juurde jätta kostja 16.

septembri 2024 menetlusdokumendi lisana esitatud vaikiva seltsingu leping

tõendina arvestamata või lugeda tõend ebausaldusväärseks. Lisaks selgitas hageja,

et 02.12.2024 esitatud dokumendiga tutvudes selgus, et tegemist ei pruugi

taaskord olla originaaldokumendiga, vaid kvaliteetse värvilise koopiaga.

Nimetatud kahtluse tekitasid hagejas järgmised asjaolud: 1.Dokument on

väidetavalt üle 9 aasta vana, samas on dokumendi kõik lehed täiuslikult valged ja

siledad, ilma ühegi pleki, kortsu, kriimustuse, murdmisjälje, määrdumise,

kolletumise vm jäljeta, mis võiks viidata, et dokument on välja trükitud ja

allkirjastatud üle 9 aasta tagasi. Dokument näeb oma vanuse kohta välja liiga

„värske“ ja vähe kulunud. Ei ole eluliselt usutav, et 9 aasta jooksul ei teki

dokumendile mitte ühtegi käitlemise jälge; 2.Dokumendile kantud allkirjad ei

tundu olevad palja silmaga vaadates pastaka vm kirjutusvahendiga tehtud, vaid

tunduvad olevat pigem prinditud – st silmaga vaadates tundub, et tegemist on

värvilise väljatrükiga. 3.Vaadates ei paista, et dokumendil oleks selle

allkirjastamisest tekkinud survejälgi, mis tavapäraselt kirjutusvahendiga paberile

kirjutades tekivad, mis viitab sellele, et tegemist on väljatrükiga, mitte vahetult

allkirjastatud originaaliga. Hageja leiab, et kuna kostja on juba korra esitanud

originaaldokumendina kvaliteetset värvilist koopiat, siis on hageja hinnangul

põhjust pidada kahtlusi dokumendi ehtsuses põhjendatuks. Kui kohus leiab, et

nimetatud dokument tuleb asja juurde võtta, palub hageja määrata selle

dokumendi ehtsuse väljaselgitamiseks ekspertiis.

25.3.5. Kostja palub vaikiva seltsingu leping tõendina vastu võtta ja seda asja

lahendamisel arvestada. Kostja leiab, et hagejal puuduvad originaali

tuvastamiseks eriteadmised, mistõttu on tegu vaid tema isikliku arvamusega.

Kostja ei vaidle vastu ekspertiisi taotlusele.

25.3.6. Kohus leiab, et kostja taotlus 05.08.2015 vaikiva seltsingu lepingu Silve

Kaubandus OÜ poolse originaali vastuvõtmiseks tuleb jätta rahuldamata. TsMS §

273 lg 5 alusel on kohtul õigus nõuda algdokumendi esitamist. Kostja sai kahel

korral (26.11.2024 ja 02.12.2024) võimaluse esitada 05.08.2015 vaikiva seltsingu

lepingu originaal, kuid ei ole seda teinud. Esimesel korral on kostja esitanud

originaalina värvilise koopia. Seejärel kinnitanud, et originaal on olemas ja esitab

selle 02.12.2024. Originaali esitamise asemel on kostja esitanud väidetava uue

originaali. Kohus leiab, et menetlusseadustik ei näe ette võimalust esitada

originaali asemel nö teine originaal. Lisaks tekitab kostja senine käitumine

dokumendi originaali esitamisel põhjendatud kahtluse 02.12.2024 esitatud

dokumendi ehtsuses.

25.3.7. Osundatud põhjustel tuleb 02.12.2024 kostja poolt esitatud 05.08.2015 vaikiva

seltsingu leping jätta asja materjalide juurde võtmata ning kuivõrd kostja ei ole

esitatud dokumendi originaali esitanud, siis jätta tõendina kostja 16.09.2024

esitatud 05.08.2015 vaikiva seltsingu lepinguga asja lahendamisel arvestamata.

25.3.8. Kohus jätab läbi vaatamata hageja alternatiivse taotluse dokumendiekspertiisi

korraldamiseks, kuna kohus ei võta asja materjalide juurde dokumenti, mille

ekspertiisi hageja taotles.

25.4.

Kuivõrd kohus jätab esitatud vaikiva seltsingu lepinguga tõendina arvestamata,

siis ei ole kostja tõendanud, et võlgnik andis Silve Kaubandus OÜ-le laenu. Isegi kui

tegemist on laenuga, siis tegemist ei olnud tagatud laenuga ja laenu tagastamist võlgniku

arvelduskontodelt ei nähtu. FFC Eesti OÜ (pankrotis) alustas Silve Kaubanduse OÜ

vastu vahekohtumenetlust. 13.11.2020 (peale pankrotihoiatuse saamist ja olukorras kui

oli teadlik osaühingu maksejõuetusest) sõlmis FFC Eesti OÜ (pankrotis) ZinoSoft OÜ-

ga nõude loovutamise lepingu (dtl 53-58), millega loovutas oma nõude Silve

Kaubanduse OÜ vastu summas 130 000 eurot hinnaga 16 000 eurot Zinosoft OÜ-le.

Nõude loovutamise hind tasuti kostja väidetel võlgnikule sularahas. Raha ei ole FFC

Eesti OÜ-le (pankrotis) laekunud. Kohus nõustub hagejaga, et tegemist oli ebatavalise

tehinguga, kuna nõue oli kohtu poolt tagatud (dtl 349-352) ja käimas oli Eesti

Kaubandus-Tööstuskoja arbitraažikohtus hagimenetlus ning oodata oli vaid

kohtulahendit. Võlgniku esindaja soovis vahekohtumenetluse võimalikult kiiret

lõpetamist ja hagiavalduse läbi vaatamata jätmist ja sellega seonduvalt ka hagi tagamise

abinõu tühistamist (dtl 84-85). Arvestades asjaolu, et FFC Eesti OÜ (pankrotis) oli

arbitraažikohtuasjas maksnud erinevaid kohtukulusid vähemalt 20 150 eurot

(arbitraažimaksu 17 200 eurot ja tagatist 2950 eurot) ei ole eluliselt usutav, et sedavõrd

suure kulu tegemise järgi soovitakse hagist loobuda. 22.01.2021 sai kostja Silve

Kaubanduse OÜ ainuosanikuks ja juhatuse liikmeks (dtl 60). Seega sai hageja

seaduslikust esindajast ja omanikust pärast nimetatud tehingut ka kostja esindaja ja

omanik. Pärast võlgniku pankrotistumist esindas võlgnikku arbitraažikohtus hageja ja

tekkis olukord, kus kostja pidi OÜ Silve Kaubanduse juhatuse liikme kohustuste alusel

hakkama esindama võlgniku vastaspooleks oleva äriühingu huve. Hiljem sõlmiti hageja

ja Silve Kaubandus OÜ vahel kompromiss, mis kinnitati arbitraažikohtu 19.10.2021

määrusega kinnitati (dtl 212-214). Hageja selgitas, et oli sunnitud kompromissi

sõlmima, kuna kostja poolt tekitatud asjaolude tõttu ei pidanud hageja suurema summa

kätte saamist enam tõenäoliseks. Arbitraažimenetluse perspektiivi mõjutas nõude

loovutamine Zinosoft OÜ-le ja selle korduv edasiloovutamine. Hageja rõhutas

kompromissilepingu läbirääkimistel, et ta ei saa anda lepingus kinnitust, et FFC Eesti

OÜ-l (pankrotis) puuduvad nõuded Silve Kaubanduse OÜ vastu, kuna ei aktsepteeri 130

000 euro ulatuses võlgnikule kahju tekitamist.

25.5.

Kohus leiab, et kostja on Silve Kaubanduse OÜ-le tehtud väljamaksetega ja

Zinosoft OÜ-le nõude loovutamisega tekitanud võlgnikule kahju. Kohus nõustub

hagejaga, et kompromissi alusel makstud 20 000 eurot kattis vaid võlgniku

arbitraažimenetlusega seose tehtud kulud (dtl 494-496). Võlgnik ei saanud kompromissi

kaudu tagasi Silve Kaubanduse OÜ-le tehtud ülekannetest. Kostja käitumine kinnitab, et

kostja tegevuse eesmärk oligi FFC võlgnikule kahju tekitamine, kuna sõlmis nõude

loovutamise lepingu Zinosoft OÜ-ga olukorras, kus oli saanud pankrotihoiatuse ja oli

võimalikust maksejõuetusest teadlik. Lisaks sellele esitas kostja 26.01.2021, st pärast

võlgnikule ajutise halduri nimetamist ja käsutuskeelu kehtestamist, arbitraažikohtule

hagist loobumise avalduse (dtl 498-499). Seega tegi kostja kõik endast oleneva, et isegi

kompromissi sõlmimine ei oleks pooleliolevas arbitraažimenetluses võimalik.

Arbitraažimenetlus jäi hagist loobumisega lõpetamata üksnes hageja sekkumise tõttu.

Eeltoodu kinnitab kostja tahtlikku heade kommete vastast käitumist.

25.6.

Kohus leiab, et ülekannete tegemine, kohtu poolt arbitraažimenetluses tagatud

nõude loovutamine ning kohtumenetlusest loobumine eesmärgiks on selgelt olnud laenu

saaja huvides tegutsemine, võlgnikust rahaliste vahendite välja viimine ning võlgniku

kahjustamine. Seega on kostja tehtud tehingute eesmärgiks olnud kahju tekitamine

võlgnikule ja kostja on ülekannete tegemisel seda õigusvastast eesmärki soovinud.

Viidatud kohustuse rikkumisena on võlgnikul tekkinud kahju käesoleva juhul tehtud

ülekannetest 128 000 eurot. Võlgnik on sattunud kostja kui juhatuse liikme kohustuste

rikkumise tulemusena halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud,

kui rikkumist ei oleks toimunud. Kui kostja ei oleks oma hoolsus- ja lojaalsuskohustust

rikkunud ja nimetatud ülekandeid teinud ja tagatud nõuet loovutanud siis ei oleks

võlgnikule kahju tekkinud.

25.7.

Osundatust tulenevalt tuleb käesoleval juhul kohaldada kümneaastast aegumise

tähtaega. Kostja tekitas võlgnikule kahju 128 000 eurot ja see tuleb kostjalt hagejale

välja mõista.

26. WT Group OÜ-le (dtl 36), OÜ-le Partner Holding (dtl 28-35), My Fitness AS-ile (dtl 28-

35), MTÜ-le Tallinna (dtl 28-35), MTÜ-le Eesti Jalgpalliliit (dtl 92-100) ja MTÜ-le Kotka

Staadion tehtud ülekannetest (dtl 101-106)

26.1.

Kostja selgitas, et väljamaksed WT Group OÜ-le (650 euro ulatuses) OÜ Partner

Holding (28 000 euro ulatuses), My Fitness AS-ile (13 439,28 euro ulatuses), MTÜ-le

Tallinna Jalgpalliklubi Legion (1500 euro ulatuses), MTÜ-le Eesti Jalgpalliliit (7044

euro ulatuses) ja MTÜ-le Kotka Staadion (8350 euro ulatuses) toimusid ühe äriprojekti

raames. Kostja soovis arendada Eestis teismeliste poiste jalgpalli ja ühtlasi läbi selle

kostjale kasumit teenida. Kostja tegi koostööd Tallinna Jalgpalliklubiga Legion.

26.2.

Hageja leiab, et tegemist on ettevõtlusega mitteseotud maksetega ja kostja poolt

tsiviilasjas 2-20-17773 vande all antud ütluste kohaselt ei saanud võlgnik viidatud

äriühingutelt mingit teenust ning tegemist on Fi jalgpallurite treenimise kuludega (dtl

75).

26.3.

Kohus nõustub sellega, et kostja on rikkunud oma juhatuse liikme kohustusi

sellega, et on võlgniku rahalisi vahendeid kasutanud osaühingu majandustegevusega

mitteseotud kulude katmiseks ning tasunud osaühingu vahendite arvelt teenuste eest,

mida ei ole osutatud mitte osaühingule vaid kolmandatele isikutele. Kostja ei ole

tõendanud, et kostja üheks majandustegevuseks oli ka Eesti teismeliste poiste jalgpalli

arendamine ja seeläbi kasumi teenimine. Tunnistaja Y ütluste kohaselt (dtl 682) ei ole ta

nende ülekannetega seoses ühtegi FFC Eesti OÜ (pankrotis) ja vastava ülekande saaja

vahelist kokkulepet näinud. Seega ei kinnitanud tunnistaja asjaolu, et võlgniku

majandustegevuseks oli ka noorte jalgpallurite arendamine. Kohtu hinnangul on kostja

võlgniku juhatuse liikmena teinud ülekandeid kolmandatele isikutele abikaasa hobi

rahastamiseks. Lojaalsuskohustuse rikkumisega on muuhulgas tegemist siis, kui

juhatuse liige on tehingu tegemisel eelistanud isiklikke või endaga seotud kolmanda

isiku huve osaühingu huvidele. Seega on võlgniku vahendite kasutamine juhatuse liikme

abikaasa erahobidega seotud kulude katmiseks on juhatuse liikme lojaalsuskohustuse

rikkumine. Kostja on eelkirjeldatud tehingute ja ülekannete tegemisel eelistanud

teadlikult ja tahtlikult abikaasa huve võlgniku huvidele. Seetõttu on ülekanded tehtud

FFC Eesti OÜ (pankrotis) jaoks teadlikult ja tahtlikult kahjulikel tingimustel ja kostjale

ette heidetavate tehingute eesmärgiks olnud kahju tekitamine võlgnikule ja kostja on

ülekannete tegemisel seda õigusvastast eesmärki soovinud. Kolmandatele isikutele

osutatud teenust eest tasumine võlgniku vahendite arvelt on selgelt võlgniku jaoks

majanduslikult põhjendamatu ja ebasoodne tegevus, mida sarnases olukorras tegutsev

heauskne juhatuse liige ei saa ratsionaalselt pidada äriühingu parimates huvides olevaks.

FFC Eesti OÜ (pankrotis) rahalisi vahendite kasutamine osaühingu majandustegevusega

mitteseotud kulude katmiseks ning osaühingu vahendite arvelt selliste teenuste eest

tasumine, mida ei ole osutatud mitte osaühingule vaid kolmandatele isikutele, on

tekitanud võlgnikule kahju summas 58983,28 eurot. Tasudes teenuste eest, mis on

osutatud hoopis kolmandatele isikutele, ei ole võlgnik mitte midagi vastu saanud, seega

vastusoorituse väärtus on null. Kui selliseid tehinguid ei oleks tehtud, siis oleks need

rahalised vahendid endiselt võlgniku vara hulgas. Seega on äriühing sattunud juhatuse

liikme kohustuste rikkumise tulemusena halvemasse olukorda võrreldes olukorraga,

milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud. Kui kostja ei oleks oma hoolsus-

ja lojaalsuskohustust rikkunud ja nimetatud makseid ja ülekandeid teinud, siis ei oleks

võlgnikul kahju tekkinud. Eeltoodust tulenevalt vastutab kostja võlgniku tekitatud kahju

eest.

26.4.

Osundatust tulenevalt tuleb käesoleval juhul kohaldada kümneaastast aegumise

tähtaega. Kostja tekitas võlgnikule kahju 58 983,28 eurot ja see tuleb kostjalt hagejale

välja mõista.

27. OÜ-le Ruhnama tehtud ülekannetest (dtl 28-35)

27.1.

Hageja leidis, et võlgnik on teinud 5427,05 euro ulatuses põhjendamatuid

ülekandeid. Tegemist on ettevõtlusega mitteseotud maksetega. FFC Eesti OÜ

(pankrotis) äriregistrisse kantud aadressiks perioodil 16.11.2012 kuni 23.12.2020 oli

Mõisa tn 4, Tallinn, mis ei kuulnud Ruhnama OÜ-le.

27.2.

Kostja väitel väljamaksed tehti seoses võlgniku kontoriruume üürimisega aadressil

Tallinn, Tondi 51 - 12. Selleks sõlmiti 03.02.2016 äriruumi üürileping (dtl 362-368).

Äriühingu faktiline asukoht ei pea ühtima äriregistrijärgse aadressiga. Lisaks sellele oli

uue kontori vajadus tingitud asjaolust, et 05.02.2016 lõpetas võlgnik Mõisa 4-10 kontori

üürilepingu (dtl 369-370).

27.3.

Kohus leiab, et 5427,05 euro ulatuses tuleb hagi jätta rahuldamata, kuna hageja ei

ole tõendanud, et võlgnikul oleks tekkinud kahju. Kostja on tõendanud, et kasutas ruume

seoses oma majandustegevusega.

28. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 436 783,28 eurot (35 400 +

44 500 + 169 900 +128 000 + 58 983,28) .

29. Viivisest

29.1.

Hageja palub mõista P.Flt välja viivis põhinõudelt 436 783,28 eurot alates hagi

esitamisest kuni nõude rahuldamiseni VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras. Kostja

vaidles hagile vastu.

29.2.

Kohus leiab, et hageja viivisenõue tuleb rahuldada.

30. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

30.1.

Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja

menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või

menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud

hageja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1

ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.

30.2.

Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, siis on TsMS § 163 lg 1 alusel käesoleval

juhul põhjendatud jätta hageja menetluskulud 99% ulatuses kostja kanda ja kostja

menetluskulud 1% ulatuses hageja kanda.

30.3.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks asja

lahendanud maakohus pärast otsuse jõustumist.

30.4.

TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Moonika Tähtväli

kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 09.01.2026. a otsusega nr 2-24-453.