2-23-152172/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. jaanuar 2025.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-152172

Tsiviilasi

Bondora AS hagi M K vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

7464,24 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Bondora AS, registrikood 11483929;

lepinguline esindaja: E A, e-post: xxx

Kostja: M K, isikukood xxx, e-post: xxx

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt M K hageja Bondora AS kasuks võlgnevus 6623,74 eurot, millest

5869,39 eurot on tagastamata krediidisumma, 364,69 eurot sissenõutavaks muutunud

intress, 86,44 eurot lepingu haldustasu, 303,22 eurot viivis ning alates 30.04.2024 kuni

tagastamata krediidisumma tasumiseni viivis 14,32% tagastamata krediidisummalt

aastas.

3. Jätta poolte menetluskulud kostja kanda.

4. Välja mõista kostjalt M K hageja Bondora AS kasuks menetluskuludena 805 eurot.

5. Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb M Kil tasuda Bondora AS-ile alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Toimetada käesolev kohtuotsus hagejale kätte.

7. Toimetada otsus kostjale kätte Ametlike Teadaannete kaudu siis kui kostjale ei ole

õnnestunud otsust kätte toimetada muul viisil.

8. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui

tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast

põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva

jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud, nõue

Bondora AS (hageja) ja M K (kostja) on sõlminud 26.11.2021 tarbijakrediidilepingu

(leping): xxx. Lepingu üldtingimused: Hageja andis kostjale laenu summas 6485 eurot;

Poolte poolt kokkulepitud intressimäär oli 14,32% aastas tagastamata krediidisummalt;

Kostja tasub igakuiselt lepingu haldustasu 4% laenusummalt aastas; Lepingu sõlmimisel

tasub kostja lepingutasu 385 eurot, mis on tasaarvestatud laenu väljastamisel; Krediidi

kulukuse määr lepingus on 23,62%.

Pärast poolte vahel sõlmitud laenulepingu allkirjastamist, tasus hageja kostjale 6100 eurot

kostja märgitud arveldusarvele. Kostjal oli kohustus tasuda alates laenulepingu

sõlmimisest hagejale regulaarseid makseid, millist kohustust kostja (korduvalt) rikkus.

Hageja hoiatas 21.11.2023 a saadetud teatisega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui

kostja ei tasu 30-päevase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti

pakkus hageja kostjale võimalust alustada läbirääkimise võimalike kokkulepete

sõlmimiseks. Sellest hoolimata kostja ei näidanud üles soovi lahendada tekkinud olukordi

ning täita lepingust tulenevaid kohustusi määral, mis võimaldaks lepingujärgsete

kohustuste täitmist varasemalt poolte poolt kokkulepitud tingimustel. Hageja ütles

22.12.2023 a saadetud ülesütlemisavaldusega lepingu üles ning nõudis kostjalt 11827,65

euro tasumist, mis hõlmas tagastamata krediidisummat, intressi ja muid kulusid.

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja 6623,74 eurot, millest 5869,39 eurot on

tagastamata krediidisumma, 364,69 eurot sissenõutavaks muutunud intress, 86,44 eurot

lepingu haldustasu ning 303,22 eurot viivis; alates 30.04.2024 kuni tagastamata

krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 14,32% tagastamata krediidisummalt

aastas; jätta kõik tekkinud poolte menetluskulud kostja kanda ning märkida vastavalt

TsMS § 177 lg 2 menetluskulude kindlaksmääramisel, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Kohtu selgitused

Hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus ning menetluskulude nimekiri on kostjale kätte

toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 21.11.2024.a. Kostjal oli

kohustus hagile vastata 14 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole

tänaseni vastust esitanud.

Kohus kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist krediidiandja poolt

ning leidis, et hagis märgitud laenu andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise

põhimõtteid ning lepingujärgne krediidi kulukuse määr (23,62%) ei ole vastuolus

seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija

poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti

Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele

antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates

31.05.21.a määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli

18,68%. Seega vastas 26.11.2021 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr xxx krediidi

kulukuse määr Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude

kulukuse määra kolmekordsele määrale (18,68*3=56,04%) ning lepingus kokkulepitud

krediidi kulukuse määr on seaduslik, vastab VÕS § 406² lg 1 ega ole tühine.

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha

kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks

menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool

lühidalt hagi asjaolud ja nõude.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise

taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja

läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena menetluskulud: riigilõiv 665 eurot

ja esindustasu 180 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning välja mõistetud

menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.

Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 665 eurot, siis peab kohus põhjendatuks

hageja kulutusi riigilõivule summas 665 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista.

Hageja lepingulise esindaja õigusabikulu on 120 eurot/h. Õigusabikulud on tekkinud

käesoleva tsiviilasjaga ning on seotud hagiavalduse ning selle lisade komplekteerimisega,

dokumentide esitamise ning riigilõivu tasumisega, mis on hagejal võtnud aega 1,5h, st

hagiavalduse esitamise seisuga on lepingulise esindaja õigusabikulud 180 eurot.

Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatud ajaliseks kuluks 1,5 tundi, kokku summas 180

eurot (1,5*120). Ühtlasi peab kohus tulenevalt TsMS § 484.2 põhjendatuks kulusid

maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot.

Kokku on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulusid summas 805 eurot

(665+120+20), mis tuleb kostjalt välja mõista.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib

kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni

täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (805

eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik