2-23-18272/37 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve

Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.01.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-18272

Kohtuasi

Ysse OÜ hagi Ateljee Pro OÜ vastu nõuete

tasaarvestamise tunnustamiseks, kahju hüvitamiseks

ja kahjustava tegevuse lõpetamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27.09.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Ysse OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

7938,06 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: Ysse OÜ (registrikood 12812648), lepinguline

esindaja Kunnar Korsten

Kostja: Ateljee Pro OÜ (registrikood 10744546),

seaduslik esindaja V.E

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Ysse OÜ apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Harju Maakohtu 27.09.2024 otsus osas, milles Ysse OÜ hagi jäi nõuete

tasaarvestamise tunnustamise osas rahuldamata, samuti osas, milles Ysse OÜ nõue

kahjustava tegevuse lõpetamiseks jäi tervikuna rahuldamata. Teha selles osas uus

otsus, millega jätta tasaarvestamise tunnustamise nõue läbi vaatamata ning

rahuldada osaliselt Ysse OÜ nõue Ateljee Pro OÜ kohustamiseks anda AS-ile

Creditinfo Eesti korraldus eemaldada viimase maksehäireregistrist hagejat

puudutav kanne „Ysse OÜ võlgnevus Ateljee Pro OÜ ees alates 01.02.2021

summas 213.00 eurot“. Ringkonnakohus jagab uuesti ka menetluskulud vastavalt

tervikresolutsiooni p-le 3.6. Muus osas jätta maakohtu resolutsioon muutmata,

kuid muuta osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.

3. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt.

2-23-18272

3.1. Jätta Ysse OÜ nõue „tunnustada hageja poolt kostjale esitatud tasaarvelduse

avalduse kohased vastastikused nõuded ehk Ateljee Pro OÜ-l arved 5001-4 ja

5001-7 summas 604,32 eurot ja Ysse OÜ arve 2190 summas 816,00 eurot“ läbi

vaatamata.

3.2. Jätta rahuldamata Ysse OÜ 211,68 euro suurune kahju hüvitamise nõue ja

sellega seonduv viivisenõue.

3.3. Rahuldada Ysse OÜ nõue kohustada kostjat andma AS-ile Creditinfo Eesti

korraldus eemaldada viimase maksehäireregistrist hagejat puudutav kanne

„Ysse OÜ võlgnevus Ateljee Pro OÜ ees alates 01.02.2021 summas 213.00

eurot“.

3.4. Jätta rahuldamata Ysse OÜ nõue kohustada kostjat andma AS-ile Creditinfo

Eesti korraldus eemaldada viimase maksehäireregistrist kanded, mis

puudutavad Ysse OÜ võlgnevusi Ateljee Pro OÜ ees alates 19.01.2021 summas

384 eurot ja alates 26.01.2021 summas 220 eurot.

3.5. Jätta rahuldamata Ysse OÜ kahju hüvitamise nõue (4080 eurot).

3.6. Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskuludest 92% Ysse OÜ

kanda ja 8% Ateljee Pro OÜ kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Ysse OÜ (hageja) esitas 29.12.2023 kohtule hagi Ateljee Pro OÜ (kostja) vastu nõuete

tasaarvestamise tunnustamise, kahju hüvitamise ja kahjustava tegevuse lõpetamise nõudes

(10.01.2024 kõrvaldas hageja puudused ja 21.06.2024 esitas hagiavalduse tervikteksti).

2. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt on hageja peamiseks tegevuseks uste ja akende

tootmine tellimuste alusel. Kostja põhiliseks tegevuseks on värvide müümine ja värvide

toonimine. Hageja ja kostja vahel kehtis võlaõiguslik müügi-töövõtulepinguline suhe, kus e-

kirja teel esitatud tellimuste alusel täitis kostja tellimused, st segas ja tarnis hageja tellitud

tooniga värvi (kauba) ning esitas kauba eest arved. Eraldi müügi- ega töövõtulepingut poolte

vahel sõlmitud ei olnud, toodete hinnaklass sai koostöö alguses kokku lepitud. Hageja esitas

kostjale tellimused viitega RAL standardi värvikoodile (RAL1015, RAL9010, RAL7024,

RAL8019), millele järgnevalt segas kostja vastavalt koodile värve ja tarnis need hagejale ning

esitas toodete eest arve. Tavapäraselt esitas kostja arve kohe toodete tarnimise järel.

2-23-18272

3. 2019. a oktoobris ja novembris tellis hageja kostjalt RAL9010 värvitooniga kaupa.

3.1. Kostja tarnis kauba ja esitas järgmised arved:

-

arve 3910-24, 31.10.2019, arve positsioon 3: 2K pinnavärv RAL9010, kogus 20L (160

eurot) ja

-

arve 3911-25, 29.11.2019, arve positsioon 2: 2K pinnavärv RAL9010, kogus 6L (48

eurot).

3.2. Arve nr 3910-24 tasus hageja 25.11.2019 ning arve nr 3911-25 tasus hageja 20.12.2019.

4. Hageja märkas ostetud värvide erinevust pärast seda, kui värv oli puitdetailidel ära

kuivanud. 19.12.2019 esitas hageja kostjale reklamatsiooni (VÕS § 220 lg 1). Kostja tunnistas

vastuseks saadetud e-kirjas oma viga värvide toonimisel.

5. Kostja poolt vale värvitooni segamise ja müümise tõttu pidi hageja tootma ja viimistlema

puitdetailid uuesti. Uksekomplekti lahtivõtmine, värvikihi mahalihvimine ja uuesti kruntimine

oleks olnud kallim ja ajamahukam. Hageja eeldas, et kostja teeb tagasiarvestuse (krediteerib

algsed arved) või tarnib uued tooted arvet esitamata. Kostja ei teinud kumbagi. Seetõttu esitas

hageja 25.01.2021 kostjale oma kulusid kajastava arve nr 2190 kokku 816 eurot (koos

käibemaksuga).

6. Pooled jätkasid 2020. aastal koostööd, kuid eksimused värvide segamisel jätkusid. Kostja

esitas sellest hoolimata arveid, sh 2021. a jaanuaris:

6.1. 08.01.2021 arve nr 5001-4, 384 eurot (koos käibemaksuga);

6.2. 15.01.2021 arve nr 5001-7, 220,32 eurot (koos käibemaksuga);

6.3. 21.01.2021 ettemaksuarve nr 5001-9, 212,16 eurot (koos käibemaksuga). Hageja tühistas

selle tellimuse 22.01.2021.

7. 22.01.2021 teatas hageja kostjale ka tasaarvestuse soovist, kuna vale värvitooni tarnimise

tõttu tekitatud kahju oli jätkuvalt hüvitamata. Hageja leidis, et tasaarvestuse tulemusel on

kostja talle võlgu 211,68 eurot. 19.02.2021 teatas kostja, et ootab hagejalt arvete 5001,4,

5001-7 ja ettemaksuarve 5001-9 tasumist kokku 816,48 euro ulatuses. Maksmata jätmise

korral lubas kostja teavitada maksehäireregistrit.

8. 16.03.2021 kordas hageja oma avaldust tasaarvestuseks.

9. 19.03.2021 esitati hagejale maksehäireregistri AS Creditinfo Eesti teatis. Hagejal oli võla

tasumiseks aega kuni 26.03.2021. Hageja võlga ei tunnistanud. Vastavas maksehäireregistris

on hageja kohta järgmine teave:

Ettevõte

Maksehäire

sisestaja

Algus

Lõpp

Viimane

summa

Maksimum-

summa

Ysse OÜ

Ateljee Pro OÜ

01.02.2021

lõpetamata

213,00

213,00

Ysse OÜ

Ateljee Pro OÜ

26.01.2021

lõpetamata

220,00

220,00

Ysse OÜ

Ateljee Pro OÜ

19.01.2021

Lõpetamata

384,00

384,00

10. 2023. a mais selgus hagejale, et tema tavapärane majandustegevus on maksehäireregistris

avaldatud teabe tõttu takistatud, kuna ükski pank ega liisinguandja (Bigbank, Luminor,

Cramo, Swedbank) ei olnud valmis sõlmima temaga liisingulepingut auto ostuks. Seetõttu

2-23-18272

pidi hageja sõiduki rentima ning kandma kulu 4080 eurot (Automehed OÜ arve nr 4854).

Hageja peab seda kostja tegevuse tõttu tekkinud kahjuks.

11. Hageja tugines võlaõigusseaduse (VÕS) §-dele 100, 110, 116, 222, 646, 197 lg 1 ja 198.

Hageja leidis, et tasaarvestuse järel on kostja tema ees võlgnik 211,68 euro ulatuses. Kuna

tasaarvestus jõustub tasaarvestuse avalduse jõudmisega teise osapooleni, siis on hageja nõue

muutunud sissenõutavaks. Hageja taotles tasaarvestuse tunnustamist ning kostjalt 211,68 euro

väljamõistmist. Samuti taotles hageja VÕS § 113 lg 1 alusel viivist 0,05% päevas alates

17.03.2021 kuni hagi esitamiseni 28.12.2023 (107,64 eurot) ning edasiulatuvat viivist.

Viivisemäär 0,05% oli kirjas arvetel.

12. Teiseks taotles hageja VÕS § 1047 ja § 1055 alusel valeandmete eemaldamist

maksehäireregistrist ning kostja kohustamist lõpetama hagejat kahjustav tegevus mh

korralduste andmise kaudu maksehäireregistrile. Samuti palus hageja mõista kostjalt välja

4080 eurot kahju hüvitist.

13. 27.03.2024 esitatud menetlusdokumendis esitas hageja alternatiivse nõude. Hageja palus

kohtul – kui kohus leiab, et tema nõue ei ole tõendatud – kohaldada kostja nõuetele (arved nr

5001-4, 5001-7 ja 5001-9) tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 alusel aegumist.

Kõik jaanuaris 2021 esitatud arved on märtsiks 2024 aegunud, kuna kostja ei ole asunud neid

sisse nõudma. Seega puudub õiguslik alus ka maksehäireregistris olevatel kannetel, mille

eemaldamist hageja taotleb. 04.06.2024 loobus hageja nõudest tuvastada kostja arvete nr

5001-4, 5001-7 ja 5001-9 aegumine.

14. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Kostja vastuväited

15. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

16. Hageja ei ole tõendanud, kuidas on kostja esitatud arved seotud aasta tagasi esitatud nn

reklamatsiooniga. Hagejal puuduvad kostja vastu mis tahes nõuded. Hageja on kostjale võlgu

kolme arve eest kokku 816,48 eurot.

17. Hageja ei ole lisanud hagiavaldusele ühtegi tellimust ega tõendanud, kuidas tellimuste

esitamine käis. Hageja ei ole tõendanud, et tema esitas kostjale õige tooniga tellimuse. Kostja

seadis kahtluse alla, kas hageja mitte ei tellinud värvi kahele erinevale projektile ning ei

kasutanud neid siis ühes kohas, millest võis tekkida ka toonierisus (kostja viitas 2019. a

oktoobri ja novembri tarnetel olevatele viitenumbritele). Ka ei ole hageja tõendanud, miks oli

vaja toota uus toode, mitte olemasolev üle värvida. Samuti tekitab kahtlust see, et hagejal

väidetavalt tekkinud kahju on täpselt samas suuruses, kui on kostja aasta hiljem esitatud kolm

arvet kokku.

18. Kostja esitatud arved nr 5001-4, 5001-7 ja 5001-9 on esitatud rohkem kui aasta (13 kuud)

väidetavast reklamatsioonist hiljem ning need on esitatud konkreetsete tellimuste eest. Kogu

probleem tekkis sellest, et kuna 2018–2021. aastatel toimunud koostöö vältel hilines hageja

pidevalt arvete tasumisega, kehtestas kostja ettemaksu nõude. Sinnamaani ei olnud mingeid

lahendamata probleeme. Kostjale on arusaamatud hageja väited, et hageja eeldas, et kostja

tühistab 2019. a arve. Kostja tarnis hagejale uue värvi, millega hageja on väidetavalt värvinud

uue toote. Kostja esitatud kolm arvet puudutavad muid tellimusi. Seega puudus kostjal alus

2-23-18272

arve tühistamiseks. Kostja hinnangul on hageja hilinenud reklamatsiooni esitamisega, see on

fabritseeritud ning selle eesmärk on kostja arvete tasumata jätmine.

19. Hageja ei ole käitunud hea usu põhimõtte kohaselt (VÕS § 6 lg 1) ega lähtunud

mõistlikkuse printsiibist (VÕS § 7). Kostjale jääb arusaamatuks, kuidas sai hagejale 2023. a

mais selguda, et maksehäireregistris olev teave takistab tal tehingute tegemist. See oleks

pidanud olema hagejale selge juba 2021. a veebruaris. Hageja oleks pidanud probleemiga

tegelema kohe. Hagejal tekkinud kahju ei ole tõendatud.

20. Mis puudutab nõuete aegumist, siis leidis kostja, et tema arvetest tulenevad nõuded ei ole

aegunud, kuna nende aegumistähtaeg on 10 aastat, sest hageja on pahatahtlikult hoidnud

kõrvale oma kohustuste täitmise eest kostja ees. Kostja on tegelenud oma õiguste

realiseerimisega, mida kinnitab see, et kostja on avaldanud hageja kohta maksehäired.

21. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

Menetluse käik ja maakohtu otsus

22. 10.07.2024 määrusega võttis kohus vastu hageja 04.06.2024 haginõudest osalise

loobumise ja lõpetas menetluse tsiviilasjas nr 2-23-18272 osaliselt, s.o 27.03.2024 esitatud

alternatiivnõude osas, milles hageja taotles 01.02.2021 nõude 213 eurot, 26.01.2021 nõude

220 eurot ja 19.01.2021 nõude 384 eurot (arved nr 5001-4, 5001-7 ja 5001-9) osas aegumise

tuvastamist. Kohus märkis, et tsiviilasjas jätkub menetlus järgmistes haginõuetes:



tunnustada hageja poolt kostjale esitatud tasaarvestuse avalduse kohased vastastikused

nõuded ehk kostja arved 5001-4 ja 5001-7 kokku 604,32 eurot ja hageja arve 2190

maksumuses 816 eurot;



mõista kostjalt hageja kasuks välja tasaarvestuse tulemusel tekkinud võlgnevus 211,68

eurot;



mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõudelt 211,68 eurot ajavahemiku

17.03.2021–28.12.2023 eest viivis 107,64 eurot;



mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõudelt 211,68 eurot viivis 0,05 % päevas

alates hagiavalduse esitamisest (29.12.2023) kuni põhinõude kohase täitmiseni kostja

poolt;



kohustada kostjat lõpetama hagejat kahjustav tegevus ning VÕS § 1055 lg 1 kohaselt

kohustada kostjat viivitamatult maksehäireregistrist eemaldama või andma vastavad

korraldused info eemaldamiseks, mis puudutab alljärgnevaid ebaõigeid võlanõudeid /

maksehäire infot hageja kohta:

a. Ysse OÜ võlgnevus Ateljee Pro OÜ ees alates 01.02.2021 summas 213 eurot;

b. Ysse OÜ võlgnevus Ateljee Pro OÜ ees alates 26.01.2021 summas 220 eurot;

c. Ysse OÜ võlgnevus Ateljee Pro OÜ ees alates 19.01.2021 summas 384 eurot;



mõista kostjalt hageja kasuks välja hagejale põhjustatud kahju 4080 eurot.

23. Harju Maakohtu 27.09.2024 otsusega jäeti hagi tervikuna rahuldamata ning

menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.

24. Maakohtu hinnangul tuleneb poolte vaheline vaidlus müügi- ja töövõtu segalepingust,

millele kohalduvad VÕS § 208 jj (müügileping) ja VÕS § 635 jj (töövõtuleping) regulatsioon.

25. Kohus tuvastas, et kirjalikku müügi- ja/või töövõtulepingut poolte vahel sõlmitud ei ole.

Praktikas toimis lepingusuhe hageja väitel selliselt, et hageja esitas kostjale e-kirja teel

tellimuse koos värvikoodiga, kostja täitis tellimuse ja esitas arve kohe pärast toodete

2-23-18272

tarnimist. Kohus märkis, et arvetega nr 3910-24 ja nr 3911-25 seonduvat tellimust (e-kirja)

hageja kohtule tõendina esitanud ei ole, kuid toimikus on kostja poolt hagejale esitatud arve nr

3910-24 (31.10.2019 arve, positsioon 3: 2K pinnavärv RAL9010, kogus 20L, dtl 227) ja arve

nr 3911-25 (29.11.2019 arve, positsioon 2: 2K pinnavärv RAL9010, kogus 6L, dtl 228).

Hageja on arve nr 3910-24 tasunud 25.11.2019 ja arve nr 3911-25 20.12.2019 (dtl 229-230).

Kohus tuvastas eelneva alusel, et hageja esitas kostjale müügi- ja töövõtu segalepingu alusel

tellimusi, sealhulgas vaidlusalustel arvetel nr 3910-24 ja 3911-25 näidatud RAL värvitoonide

segamiseks.

26. Edasi analüüsis kohus väidetavat kostjapoolset lepingu rikkumist (töövõtulepingust

tulenev kohustus valmistada õiget värvi tooniga kaup) ja kostja vastutust. Töö

lepingutingimustele vastavuse hindamiseks VÕS § 641 lg-te 1 ja 2 p 1 järgi on vaja teha

selgeks, milles pooled lepingus kokku leppisid ja kas kostja tehtud töö vastas kokkulepitule.

Kohus tuvastas, et hageja saatis kostjale 19.12.2019 e-kirja, milles on märgitud sõna

„valge???“ (dtl 231-234), millele kostja on 19.12.2019 saatnud vastuse „Selle ekraani pildi

järgi on muidugi mõlemad valgest kollakama suunas, nagu just kui 9010 peaks olema. Aga

usun sinu öeldut“ ja täiendavalt „ootan siis reklamatsiooni“ (dtl 235-237). Tõendist (dtl 231-

234) nähtub, et värvipurgi kaanele on märgitud vaidlusalustel arvetel nr 3910-24 ja nr 3911-

25 kajastatud värvitoon RAL9010 20L ja 6L.

27. Maakohus järeldas tõenditest, et kostja töö ei vastanud VÕS § 641 lg 1 ja lg 2 p 1 kohaselt

hageja esitatud tellimusele, kuna kostja arvetel nr 3910-24 ja nr 3911-25 kajastatud ja tarnitud

RAL9010 värvitoonides oli toonierinevus. Seega vastutab kostja lepingurikkumise eest VÕS

§ 642 lg 1 alusel. Kostja ei ole tõendanud, et kohustuse rikkumine oleks olnud vabandatav.

28. Kohtu hinnangul on hageja teavitanud kostjat VÕS § 644 lg-te 1 ja 2 kohaselt töö

lepingutingimustele mittevastavusest ja kostja on seda aktsepteerinud, märkides seejuures, et

ta jääb ootama reklamatsiooni. Hageja on kohtule selgitanud, et ta jäi 19.12.2019 kostjale töö

mittevastavusest teavitamise järgselt ootama, et kostja heastab lepingurikkumise ja asendab

vale värvitooni õigega või teeb kreeditarve. Maakohus hagejaga ei nõustunud. Hageja

19.12.2019 (dtl 231-237) e-kirjast nähtub üksnes märge „valge???“ ja „valed eritoonid“ ning

kostja on selgelt hagejale teada andnud, et ta jääb ootama reklamatsiooni. Sellega on poolte

kirjavahetus nimetatud teemal 2019. aastal lõppenud. Hageja ei ole puudustest teatamisega

samaaegselt ega ka mõistliku aja jooksul peale teate esitamist teavitanud kostjat, et ta soovib

vale värvitooni asendamist või kreeditarvet. Tõendamata on hageja väide, et 19.12.2019 e-

kirjas lubas kostja hagejale tarnida asemele uued tooted. Eeltoodust tulenevalt ei olnud

hagejal VÕS § 646 lg 6 kohaselt õigust nõuda kostjalt töö parandamist ja uue töö tegemist,

kuna ta ei nõudnud seda kostjalt üheaegselt teatega töö lepingutingimustele mittevastavuse

kohta ega ka mõistliku aja jooksul pärast teate esitamist. Kohus ei ole siinjuures tuvastanud, et

kostja käitumine oleks olnud vastuolus hea usu põhimõttega.

29. Edasi analüüsis kohus hageja lepingu ülesütlemisavaldusega seonduvalt, hageja

25.01.2021 arvet nr 2190 ja tasaarvestusavaldust. Maakohus leidis tõendeid hinnates esmalt,

et 22.01.–25.01.2021 e-kirjavahetustest ei nähtu, et hageja oleks taotlenud tasaarvestust (dtl

252–256). 16.03.2021 esitas hageja vastuväited kostja võlateatisele koos

tasaarvestusavaldusega, millega tasaarvestas kostja arved nr 5001-4 ja 5001-7 (dtl 250, 251)

ning ettemaksuarve nr 5001-9 212,16 eurot (dtl 252). Tasaarvestuse tulemusel palus hageja

kostjal tasuda 211,68 eurot kolme päeva jooksul kirja saamisest (dtl 258-270). Seejärel saadeti

hagejale AS Creditinfo Eesti maksehäireregistri teatis, milles teavitati hagejat kostja

pöördumisest maksehäireregistri poole ja teavitati võlgnevuse avaldamisest, kui hageja ei tasu

võlgu oldavat summat hiljemalt 26.03.2021. 25.03.2021 vastuskirjas teatas hageja omakorda,

2-23-18272

et kostja on pahatahtlikult esitanud AS-ile Creditinfo Eesti palve avalikustada valeandmed.

01.04.2021 vastas AS Creditinfo Eesti, et võlgnevuse tekkimine ja maksehäire suurus on

põhjendatud ning kõnealuse maksehäire avaldamist AS Creditinfo Eesti maksehäireregistris

jätkatakse (dtl 271-274).

30. Maakohus leidis, et hageja 22.01.2021 e-kirja (dtl 257) saab käsitada lepingu

ülesütlemisavaldusena, millega hageja on ühepoolselt lõpetanud poolte lepingulised suhted.

Eeltoodule vaatamata võib kostja VÕS § 195 lg 2 ja VÕS § 108 lg 1 kohaselt nõuda hagejalt

arvete nr 5001-4, nr 5001-7 ja nr 5001-9 tasumist. Kuna hageja on leidnud, et tal puudus

kohustus tasuda ettemaksuarvet nr 5001-9, kuna kostja ei olnud talle kaupa üle andnud,

märkis kohus, et kostja selgituste kohaselt oli ettemaksuarve nr 5001-9 (21.01.2021)

koostatud hageja tellimuse alusel. Valmis segatud värv on kostja laos siiani, sest hageja ei ole

sellele järele tulnud ning spetsiifilise värvitooniga värvi ei ole keegi teine vajanud (dtl 91–92).

Kohus osundab, et VÕS § 82 lg 5 kohaselt kaasub pooltele kohustus vastastikuse lepingulise

kohustuse täitmiseks üheaegselt, st hageja tasub kauba eest ja kostja annab hagejale seejärel

tellitud kauba üle. Põhjendatud ei ole hageja väide, et kostja pidi arvel nr 5001-9 märgitud

kauba üle andma enne selle eest tasumist. Hageja ei ole tõendanud vastupidist.

31. Hageja esitas kostjale 25.01.2021 oma kulusid (kahju) kajastava arve nr 2190 (dtl 238–

239), kuna hagejal tuli kostja poolt tarnitud vale kauba tõttu uuesti toota ja viimistleda

uksekomplekti puitdetailid. Uute puitdetailide tootmine, värvimine, detailide kokkupanek jms

tegevus tekitasid hagejale kahju 816 eurot. Uksekomplekti lahtivõtmine, värvikihi toodetelt

mahalihvimine ning seejärel uuesti kruntimine ja pinnavärviga katmine oleks olnud

ajamahukam ja kulukam. Arvele oli lisatud ka kulukalkulatsioon (dtl 238-239).

32. Maakohus märkis, et juhul kui töövõtja võtab lepingutingimustele mittevastava töö vastu,

st aktsepteerib puudusega töö ega tagane rikkumisele tuginedes lepingust, saab ta nõuda

töövõtjalt kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 koosmõjus VÕS §-iga 649 alusel. VÕS § 115 lg 1

ning VÕS § 127 ja VÕS § 128 alusel võib võlausaldaja lepingu rikkumise korral nõuda kahju

hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (vt RKTKo 08.01.2013, 3-2-

1-173-12, p 15):



võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1);



võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 103, VÕS § 115 lg 1);



võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, VÕS § 128);



kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);



kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal

ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3);



rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

33. Maakohus nõustus kostjaga, et hageja poolt aasta hiljem esitatud arvelt nr 2190 ei nähtu

vähimatki seost arvetega nr 3910-24 ja nr 3911-25 ega poolte 19.12.2019 kirjavahetusega.

Tõendatud ei ole, et 25.01.2021 arve ja sellel kirjeldatud kulu oleks mingilgi viisil seotud

19.12.2019 poolte kirjavahetusest nähtuvate puudustega. Lisaks märkis kohus, et poolte

koostöö kestis peale 19.12.2019 e-kirjaga puudustest teavitamist edasi. Hageja tellis kostjalt

tooteid ja kostja täitis hageja tellimused, seejuures eksis kostja jätkuvalt ka värvitoonide

segamisel (dtl 240–249, dtl 280). Poolte kinnitusel esitas hageja probleemi korral

reklamatsiooni ja kostja asendas toote või koostas kreeditarve. Seetõttu leiab kohus, et

reklamatsiooni (s.o arve nr 2190 kahju hüvitamiseks) esitamine umbes üks aasta hiljem võib

hagi asjaolusid arvestades olla vastuolus ka hea usu põhimõttega (VÕS § 6 lg 1). Võlasuhtes

ei ole vastuoluline käitumine aktsepteeritav ning võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või

tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu.

2-23-18272

34. Kohus selgitas, et isegi juhul, kui hageja kahju hüvitamise nõue oleks antud juhul

tõendatud, peab VÕS § 643 kohaselt tellija, kes on töövõtulepingu sõlminud oma majandus-

või kutsetegevuses, tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Antud juhul

kohustus hageja VÕS § 643 kohaselt enne värvi ukselengile pealekandmist vaatama tellitud

toote üle ja veenduma selle vastavuses tellitule. Hageja selgituste kohaselt märkas ta kostja

tarnitud värvide toonierinevusi alles siis, kui ukse puitdetailidel oli värv kuivanud ning hageja

ukse detaile kokku monteeris (2019. a detsembris). Kohtu hinnangul on hageja rikkunud VÕS

§-s 643 sätestatud tellitud toote ülevaatamise hoolsuskohustust. Värvitoonide võrdluse

tulemusel oleks toonide erinevus ilmnenud esmase vaatluse tulemusel ja hagejal oleks seeläbi

õnnestunud ukse värvimise tagajärjel tekkinud kahju ära hoida. Eeltoodu tõttu kuuluks VÕS §

101 lg 3 koosmõjus VÕS § 139 lg 1 alusel kahjuhüvitis ukse taastootmise, värvimise,

detailide kokkupaneku jm seonduvalt vähendamisele ning kahju hüvitamine võiks kõne alla

tulla üksnes värvi maksumuse ulatuses.

35. Tsiviilasja materjalide kohaselt on kostja arved nr 5001-4, 5001-7 ja 5001-9 esitatud uute

tellimuste eest (umbes aasta hiljem). Kostja segas vastavalt hageja (arvel märgitud

07.01.2021) tellimusele uue värvitooni WHITE-D ja esitas selle eest tasumiseks arve nr 5001-

4 384 eurot. Lisaks esitas kostja hagejale 15.01.2021 vahekrundi (klaar) eest arve nr 5001-7

220,32 eurot. Vastavalt hageja 18.–19.01.2021 tellimusele esitas kostja 21.01.2021

ettemaksuarve nr 5001-9 212,16 eurot pinnavärvi Melisse 15 ja puidupahtel PINE eest.

Ettemaksuarve kohta on kostja selgitanud, et täitis tellimuse vastavalt hageja soovile ning

kaup on kostja laos käesoleva ajani. Maakohus järeldas, et kostja oli õigustatud lähtuvalt

hageja tellimustest esitama hagejale arved, sealhulgas ettemaksuarve, ning hagejal ei ole

õiguslikku alust arvete tasumisest keeldumiseks.

36. VÕS § 197 lg 1 järgi tekib tasaarvestusolukord siis, kui tasaarvestaval poolel on õigus

teiselt poolelt tema kohustuse täitmist nõuda ning oma kohustus täita. Tasaarvestavale poolele

kuuluv nõue teise poole vastu peab olema sissenõutav ning teisele poolele kuuluv nõue

tasaarvestava poole vastu peab olema täidetav. Maakohus ei tuvastanud tasaarvestusolukorra

olemasolu, seega puudub hagejal õiguslik alus 25.01.2021 arve nr 2190 tasaarvestamiseks

kostja arvetega nr 5001-4, 5001-7 ja 5001-9. Niisamuti ei saa hageja nõuda kostjalt

tasaarvestuse tagajärjel ülejääva 211,68 euro tasumist.

37. Kuna kostja oli õigustatud nõudma hagejalt arvete nr 5001-4, 5001-7 ja 5001-9 tasumist,

kuid hageja ei ole arveid kostjale tähtaegselt tasunud, oli kostja õigustatud edastama AS-ile

Creditinfo Eesti teabe hageja võlgnevuse kohta ning taotlema info avaldamist

maksehäireregistris. Kostja ei ole vastutav hagejale maksehäireregistris informatsiooni

avaldamise tagajärjel tekkinud kahju eest (dtl 275–279).

38. Samuti puudub hagejal õiguslik alus VÕS § 101 lg 1 p 6, VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 367

alusel viivisenõude esitamiseks.

39. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. Kuna kostja ei olnud esitanud tähtaegselt

menetluskulude nimekirja, puudusid kostjal rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud.

2-23-18272

Apellatsioonkaebus

40. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus

otsus, millega rahuldada hageja hagiavalduse nõuded. Alternatiivselt palub hageja saata asi

maakohtule uueks läbivaatamiseks tagasi. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

41. Hageja väitel on maakohus rikkunud menetlusõiguse norme ja kohaldanud vääralt

materiaalõigust.

42. Hageja heidab ette, et maakohus ei ole hinnanud kostja nõuete aegumist. Hageja loobus

aegumise tuvastamise nõudest seetõttu, et maakohus selgitas 28.05.2024 kohtunõudes, et

aegumise kohta tehakse niikuinii otsustus kohtulahendis (viitega Riigikohtu lahenditele

tsiviilasjades nr 3-2-1-157-12, 2-17-13391). Kohtuotsuses maakohus aga aegumise kohta

seisukohta ei võtnud, mistõttu on jõutud väära lõpplahendini.

43. Hageja ei nõustu, et 25.01.2021 arvel ei ole seost 19.12.2019 poolte e-kirjavahetusega ega

2019. a arvetega nr 3910-24 ja 3911-25. Kostja on seosest aru saanud ning seda kinnitanud

etteheitega, et arve esitatakse alles 13 kuu möödumisel.

44. Ka ei ole reklamatsiooni esitamine aasta hiljem vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja

väitel jäid tema pretensioonid korduvalt lahendamata. Hageja jätkas kostjaga koostööd

seetõttu, et kostja on konkreetse värvitootja ainus edasimüüja Eestis. Värvitootjat oli raske

vahetada, kuna erinevate värvitootjate värvid on erinevate koostistega ning neid ei ole

võimalik omavahel segada. Koostöö toimus heas usus. Hageja kahju sisaldava arve nr 2190

esitamine aasta hiljem seondus ka sellega, et uue toote valmimine võttis aega.

45. Hageja ei ole rikkunud VÕS § 643 sätestatud ülevaatamise hoolsuskohustust. Hageja

tootmise eripära on see, et esmalt värvitakse detailid ning kuivamise järel ühendatakse need

omavahel. Toonierisus tuleb välja alles ühendamisel. Eelnev kontroll oleks ajamahukas, kuna

erisus selgub pärast kuivamist.

46. Hageja ei nõustu maakohtuga, et kostjal oli õigus esitada talle ettemaksuarve. Hageja ei

ole vaielnud vastu arvetele nr 5001-4 ja 5001-7, kuid eitab kohustust tasuda ettemaksuarvet,

kuna sellist kokkulepet ei olnud. Hageja ei pea usutavaks, et kõnealune värv oli kokku

segatud enne ettemaksuarve tasumist ning jäi kostja lattu ootele. Arvete nr 5001-4 ja 5001-7

tasumisest on hagejal õigus keelduda, kuna need on aegunud. Seega ei saa kostjal olla hageja

vastu kehtivaid nõudeid.

Vastustaja seisukoht

47. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

48. Hageja loobus ise aegumise tuvastamise nõudest, seega ei pidanud maakohus aegumist

hindama. Igal juhul ei ole kostja nõuded hageja vastu aegunud, kuna kostja pöördus

maksehäireregistri poole.

49. Maakohus on õigesti jätnud hagi rahuldamata, kuna hageja nõuded ei olnud tõendatud.

Kostja nõustub maakohtu kvalifikatsiooniga õigussuhtele, st sellega, et poolte vahel oli

müügi- ja töövõtu segalepingust tulenev suhe. Maakohus õigesti tuvastanud, et poolte vahel ei

olnud lahendamata reklamatsioone. Kostja arved nr 5001-4, 5001-7 ja ettemaksuarve 5001-9

on esitatud üle aasta hiljem väidetavast hageja reklamatsioonist. Need arved on esitatud

2-23-18272

konkreetsete tellimuste eest ning need on jäetud alusetult tasumata. Nende arvetega seoses ei

ole esitatud mingeid etteheiteid. Lisaks ei ole hageja tõendanud, kuidas ta 2019. a tellimusi

esitas ega seda, et hageja esitas õige värvitooniga tellimuse. Ka ei ole arusaadav, miks tuli

toode uuesti toota, selle asemel, et see üle värvida.

50. 2019. a detsembri juhtumi järgselt tarnis kostja hagejale uue värvi tasuta. Hageja on

väidetavalt värvinud sellega ka uue toote. Seetõttu ei pidanud kostja kreeditarvet tegema. Uue

uksevärvi arvet ei ole hageja kohtule esitanud. Kostja nõustub maakohtu hinnanguga, et

hageja ei käitunud vastavuses hea usu põhimõttega ega lähtunud mõistlikkuse printsiibist.

51. Kostja hinnangul oli tal õigus kehtestada hagejale ettemaksu maksmise kohustus, kuna

2018–2021. aastatel hilines hageja pidevalt arvete tasumisega. Ettemaksuarve nr 2001-9 on

koostatud hageja tellimuse peale ning värvid olid arve esitamise ajaks juba kokku segatud.

52. Hageja ei ole tõendanud maksehäireregistri kannete tõttu tekkinud kahju. Lisaks ei saanud

asjaolu, et tavapärane majandustegevus võib olla häiritud, selguda mais 2023, kuna

maksehäireregistrisse tehti kanded 2021. a veebruaris.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

53. Ringkonnakohus leiab, et hageja apellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele

(TsMS § 657 lg 1 p 2). Maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis hagi

tuvastamisnõude ja maksehäireregistri kandega seotud kohustamisnõude osas osaliselt

rahuldamata ning menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas ise uue

otsuse, millega jätab tuvastamisnõude läbi vaatamata ning rahuldab osaliselt hageja

maksehäireregistri kandega seotud kohustamisnõude kostja vastu. Ringkonnakohus jagab

uuesti ka menetluskulud. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² esitab ringkonnakohus otsuse

resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

54. Kuna hageja vaidlustas maakohtu otsuse tervikuna, siis kontrollib ringkonnakohus

maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust kogu ulatuses (TsMS § 651 lg 1).

55. Ringkonnakohus tühistab esmalt maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis

rahuldamata hageja nõude nõuete tasaarvestamise tunnustamiseks. Ringkonnakohus teeb

selles osas uue otsuse ning jätab hageja asjaomase nõude läbi vaatamata. Hageja on esitanud

kohtule kostja vastu rahalise nõude 211,68 eurot, mis tuleneb sellest, et hageja tasaarvestas

kostja kaks arvet kokku 604,32 eurot (08.01.2021 arve 384 eurot ja 15.01.2021 arve 220,32

eurot) enda 25.01.2021 arvest tuleneva nõudega 816 eurot. Kuna hageja on esitanud nõude

211,68 euro väljamõistmiseks kostjalt, tuleb kohtul selle nõude lahendamiseks hinnata hageja

816 euro suurust nõuet ja seda, kas hagejal oli õigus tasaarvestada enda nõudega kostja

nõuded tema vastu. Seega puudub vajadus eraldi tuvastusnõude (tasaarvestamise

tunnustamine) esitamiseks. Vastavalt Riigikohtu praktikale oleks maakohus pidanud jätma

tunnustamisnõude läbi vaatamata (RKTKo 17.12.2012, 3-2-1-157-12, p 14; 03.03.2021, 2-17-

13391, p 23). Kuna maakohus seda ei teinud, jätab ringkonnakohus ise asjaomase nõude läbi

vaatamata.

56. Edasi hindab ringkonnakohus hageja apellatsioonkaebuse väiteid esiteks osas, mis

puudutavad hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingust tulenevat kahju hüvitamise nõuet (I)

ning seejärel hageja nõuet, mis puudutab kostja kohustamist maksehäireregistrisse kantud

2-23-18272

võlateabe eemaldamiseks ning seonduvat kahjunõuet (II). Viimasena jagab ringkonnakohus

menetluskulud (III).

I

Lepingust tulenev kahju hüvitamise nõue kostja vastu

57. Maakohus on tuvastanud ja pooled ei ole ka apellatsiooniastmes vaidlustanud seda, et

nende vahel oli sõlmitud suuline müügi- ja töövõtuleping. Poolte koostöö algas 2018. aastast.

Lepingu täitmine toimus nii, et hageja esitas kostjale tellimused konkreetsete värvitoonide

kokkusegamiseks ning kostja esitas pärast värvide valmistamist ja hagejale tarnimist arve.

58. Käesolevas vaidluses on asjakohased järgmised arved:

-

kostja 31.10.2019 arve nr 3910-24, positsioon 3: 2K pinnavärv RAL9010, kogus 20L

(160 eurot) (dtl 227) – tasutud hageja poolt 25.11.2019;

-

kostja 29.11.2019 arve nr 3911-25, positsioon 2: 2K pinnavärv RAL9010, kogus 6L

(48 eurot) (dtl 228) – tasutud hageja poolt 20.12.2019;

-

kostja 08.01.2021 arve nr 5001-4, 384 eurot (dtl 250) – hageja poolt tasumata;

-

kostja 15.01.2021 arve nr 5001-7, 220,32 eurot (dtl 251) – hageja poolt tasumata;

-

kostja 21.01.2021 ettemaksuarve nr 5001-9, 212,16 eurot (dtl 252) – hageja poolt

tasumata;

-

hageja 25.01.2021 arve nr 2190 kostjale, 816 eurot (dtl 238, 239) – kostja poolt

tasumata.

59. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja rikkus 2019. a detsembris lepingut, tarnides

hagejale vale tooniga värvi, mille tõttu tekkis hagejal kahju, mis kajastub kostjale 15.01.2021

esitatud arves nr 2190. Hageja leiab, et kuna tal tekkis kostja rikkumise tõttu kahju, oli tal

õigus tasaarvestada enda 25.01.2021 arve kostja 08.01.2021 ja 15.01.2021 arvetega, misjärel

nõuab ta kostjalt 211,68 eurot.

60. Kahju hüvitamise nõude eeldused on järgmised:

-

kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1);

-

kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st rikkumine ei ole VÕS §

103 lg 1 järgi vabandatav;

-

hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1);

-

kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);

-

kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav,

v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3);

-

rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

61. Esiteks nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et kostja rikkumine on tõendatud, kuna

kostja ise möönis oma 19.12.2019 e-kirjas, et usub hageja väidet, et värvitoonid on erinevad

(dtl 32). Rohkem ei ole selle intsidendiga seonduvaid tõendeid kohtule esitatud. Pooled

jätkasid koostööd 2020. aasta vältel ning hageja ei ole tõendanud, et ta oleks esitanud kostjale

mingeid täiendavaid nõudeid 2019. a detsembri juhtumiga seoses. Maakohus leidis oma

otsuses, et arve nr 2190 esitamine üle aasta hiljem võib seetõttu olla hea usu põhimõttega

vastuolus. Samuti leidis maakohus, et hageja rikkus tellitud toote ülevaatamise kohustust – st

värvide kontrollimist enne nende tootele pealekandmist, – mistõttu jättis hageja ise suurema

kahju ära hoidmata.

62. Ringkonnakohus leiab, et käesoleva vaidluse lahendamisel on otsustav see, et hageja ei

ole tõendanud, et talle oleks detsembris 2019 väära värvitooni müümisega kahju tekkinud,

2-23-18272

nagu leidis ka maakohus. Hageja 25.01.2021 arvelt nr 2190 ei nähtu mingit seost 2019. a

värvidega. Arve kirjelduses on nimetatud, et tegemist on „TK190235 külje ja

ülafragmuugidega kolmeosalise välisukse lengi (1570x2480mm) uuesti tootmise ja

viimistlemisega“. Arvelt ega selle lisaks olevalt kalkulatsioonilt ei nähtu mingit seost kostja

arvetega nr 3910-24 ega 3911-25, mis väidetavalt on esitatud värvide eest, mis osutusid olevat

erineva tooniga. Hageja on 22.01.2021 e-kirjas kostjale märkinud, et TK190235 on Ysse

müügilepingu number (dtl 24), kuid ei ole tõendanud asjaomase müügilepingu seost kostjaga.

Hageja on küll väitnud, et ta pidi temalt tellitud ukse uuesti tootma, kuna värvitud tootelt,

kuhu oli kantud kaks erinevat tooni, värvi eemaldamine ja selle uuesti värvimine oleks olnud

kallim ja ajamahukam, kuid hageja sellekohased väited on paljasõnalised. Samuti on

tõendamata see, et hageja üldse uue ukse tootma pidi või kas ja millal selle tootis. Asjaomast

tegevus tõendab vaid kostjale esitatud arve. Ringkonnakohus leiab, et kahju tekkimine seoses

2019. a detsembris tarnitud valet tooni värviga ei ole tõendatud. Seega sõltumata sellest, kas

vastab tõele või mitte kostja väide, et ta tarnis hagejale uue värvi ning heastas selliselt

rikkumise juba jaanuaris 2020, või kas hageja ise rikkus töö ülevaatamise kohustust, on

hagejale kahju tekkimine tõendamata ning seetõttu puudus hagejal nõue, millega

tasaarvestada kostja 08.01.2021 ja 15.01.2021 hoopis muude tellimustega seoses esitatud

arved kokku 604,32 euro ulatuses.

63. Eelnevast tulenevalt on maakohus lõppastmes õigesti jätnud hageja nõude 211,68 euro

saamiseks rahuldamata. Kuna põhinõue oli alusetu, siis puudus alus ka viivisenõude

rahuldamiseks. Ringkonnakohus asendab maakohtu otsuse põhjendused enda eelnevalt toodud

põhjendustega.

II

Maksehäireregistris olevate kannetega seotud nõuded

64. Teiseks esitas hageja kohustamisnõude.

64.1. Hageja taotles 21.06.2024 hagiavalduse täpsustatud tervikteksti resolutsioonis

„kohustada kostjat lõpetama hagejat kahjustav tegevus ning VÕS § 1055 lg 1 kohaselt

kohustada kostjat viivitamatult Maksehäireregistrist eemaldama või andma vastavad

korraldused info eemaldamiseks, mis puudutab alljärgnevaid ebaõigeid võlanõudeid

/maksehäire infot hageja kohta:

a. Ysse OÜ võlgnevus Ateljee Pro OÜ ees alates 01.02.2021 summas 213.00 eurot;

b. Ysse OÜ võlgnevus Ateljee Pro OÜ ees alates 26.01.2021 summas 220.00 eurot;

c. Ysse OÜ võlgnevus Ateljee Pro OÜ ees alates 19.01.2021 summas 384.00 eurot.“

Samuti taotles hageja talle maksehäireregistris avaldatud võlaandmete tõttu põhjustatud kahju

4080 eurot väljamõistmist kostjalt.

64.2. Hageja esitas vastuseks ringkonnakohtu kohtunõudele AS Creditinfo Eesti veebilehe

väljavõtte 08.01.2025 seisuga, millest nähtub, et p-s 64.1 märgitud teave on jätkuvalt

avaldatud (dtl 382).

64.3. AS Creditinfo Eesti maksehäireregistris avaldatud võlgnevused tulenevad kolmest kostja

esitatud arvest:

-

08.01.2021 arve nr 5001-4, 384 eurot maksetähtajaga 18.01.2021 (dtl 15) –

sissenõutav alates 19.01.2021,

-

15.01.2021 arve nr 5001-7, 220,32 eurot maksetähtajaga 25.01.2021 (dtl 16) –

sissenõutav alates 26.01.2021 ning

2-23-18272

-

21.01.2021 ettemaksusarve nr 5001-9 212,16 eurot, maksetähtaeg määramata (dtl 17)

– maksehäireregistris on (ümardatud) 213 eurot sissenõutavaks märgitud alates

01.02.2021.

65. Hageja on apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu otsuse tervikuna ning taotlenud

hagiavalduses toodud nõuete rahuldamist. Hageja ei ole maksehäireregistris võlakannetega

seonduvat eraldi välja toonud, kuid heidab maakohtule ette, et maakohus jättis hindamata

kostja 08.01.2021 ja 15.01.2021 arvetest tulenevate nõuete aegumise. Samuti ei nõustu hageja

maakohtu järeldustega selle kohta, et ta oleks pidanud tasuma ka kostja ettemaksuarve.

66. Hagiavalduses väitis hageja, et teabe avaldamine on alusetu seetõttu, et ta on kostja

08.01.2021 ja 15.01.2021 arvetest tulenevad nõuded tasaarvestanud enda nõudega, mistõttu

neid võlgnevusi enam ei ole. Kostja kolmandat, s.o 21.01.2021 ettemaksuarvet, pidas hageja

põhjendamatuks, kuna pooltel ei olnud kokkulepet, et kostja võiks nõuda ettemaksu.

27.03.2024 menetlusdokumendis tõi hageja täiendavalt esile, et kui ka kohus peaks tema

nõuet põhjendamatuks pidama, siis igal juhul on kostja asjaomased nõuded aegunud. Kostja

palus kohtul kohaldada aegumist (TsÜS § 146 lg 1), kuna arvete maksetähtajast

(sissenõutavaks muutumisest 2021. a jaanuaris – veebruaris) on möödunud rohkem kui kolm

aastat. Hageja väitis, et kuna kostja nõuded on aegunud, puudub makseregistri kannetel ka

seetõttu õiguslik alus (VÕS § 1047 lg-d 1 ja 2), mistõttu tuleb need eemaldada (VÕS §1055 lg

1) (dtl 140–141).

67. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus oleks pidanud hindama hageja väiteid

kostja nõuete aegumise kohta, kuna sellest võib sõltuda AS Creditinfo Eesti

maksehäireregistris avaldatud andmete eemaldamise nõude lahendus. Ringkonnakohus hindab

uuesti ka ettemaksuarvesse puutuvaid asjaolusid.

68. Ringkonnakohus märgib, et kuna hageja väidetavad võlgnevused on avaldatud AS

Creditinfo Eesti maksehäireregistris kostja avalduse alusel (dtl 40, 41, 382), saab hageja

nõuda kostjalt, et kostja annaks nimetatud maksehäireregistrile korralduse hageja kohta

avaldatud teabe eemaldamiseks. Kostja ise ei saa teavet eemaldada, seega ei saaks kohus

kostjat selleks ka kohustada. VÕS § 1055 lg-l 1 põhineva nõude rahuldamise eelduseks VÕS

§ 1043 ja § 1047 alusel on, et:

-

hageja kohta on avaldatud andmeid;

-

andmed avaldas kostja;

-

nimetatud andmed on ebaõiged;

-

hageja õigusi on rikutud;

-

kostja käitumine on olnud õigusvastane.

69. Seega hageja nõude rahuldamise esimene eeldus on, et hageja kohta oleks avaldatud

andmeid. Käesoleval juhul on AS Creditinfo Eesti maksehäireregistris avaldatud eelnevalt p-s

64.1 esile toodud teave. Ringkonnakohus tuvastab, et andmed hageja nime ja võlgnevuse

kohta on isikuandmed isikuandmete kaitse seaduse (IKS) ja isikuandmete kaitse üldmääruse

(ITÜM) art 4 p 1 mõttes ning nende andmete kogumine, salvestamine ja avalikustamine on

andmete töötlemine IKS ja ITÜM art 4 p 2 mõttes. Isikuandmete töötlemine on lubatud

üldjuhul üksnes andmesubjekti nõusolekul. Teatud erijuhtudel, sh IKS § 10 (võlasuhte

rikkumine) nimetatud juhul ja tingimustel, on lubatud ka andmete avaldamine andmesubjekti

nõusolekuta.

2-23-18272

70. Kohus tuvastab ka selle, et kõigi kolme maksehäire sisestajaks ehk AS-ile Creditinfo Eesti

edastajaks oli kostja (dtl 40–41), seega tuleb kostjat pidada andmete avaldajaks.

71. Mis puudutab avaldatud andmete õigsust, siis andmed isiku võlgnevuse kohta on

faktiväide. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav ja selle tõesus või väärus on

kohtumenetluses tõendatav. Edasi tulebki tuvastada, kas eelnevalt p-s 64.1 nimetatud andmed

on õiged. Ringkonnakohus käsitleb järgnevalt eraldi kostja 08.01.2021 ja 15.01.2021 arvetest

tulenevaid nõudeid ning seejärel 21.01.2021 ettemaksuarvest tulenevat nõuet.



08.01.2021 arve nr 5001-4 ja 15.01.2021 arve nr 5001-7

72. Hageja ei ole vaielnud vastu kostja 08.01.2021 arvele nr 5001-4 (384 eurot) ega

15.01.2021 arvele nr 5001-7 (220,32 eurot), vaid on keeldunud neid tasumast üksnes põhjusel,

et ta on need tasaarvestanud enda nõudega (vt dtl 213, 215, 337–338). Ringkonnakohus on

juba eespool asunud seisukohale, et hagejal puudus õiguslik alus kostja arvete

tasaarvestamiseks. Seega oli kostjal õigus nõuda nende tasumist ning õigus avaldada

asjaomaste võlgnevuste kohta teave maksehäireregistris.

73. Edasi tuleb hinnata, kas nimetatud nõuded võivad olla aegunud, st kas mingist ajahetkest

ei pruugi avaldatud teave enam tõene olla, kuna registris ei ole märgitud, et tegemist oleks

aegunud nõuetega (eesp p 64.2). Kuna poolte vahel oli lepinguline suhe ning kostja on

hagejale vaidlusalused jaanuari 2021 arved esitanud seoses lepingu täitmisega, siis tuleb

lähtuda TsÜS § 146 lg-st 1, mille kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm

aastat.

74. 08.01.2021 ja 15.01.2021 arvetel oli hagejale antud maksmise tähtajaks 10 päeva. Hageja

ei ole arveid ega neis antud maksetähtaega vaidlustanud. Vastupidi, hageja on 27.03.2024

menetlusdokumendis kinnitanud, et kostja esitatud arvetest nähtuvad arvete maksetähtajad, st

see, mis hetkest tuleb konkreetne arve lugeda sissenõutavaks muutunuks (dtl 140). TsÜS §

147 lg 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 3 teise lause järgi, kui nõue muutub

sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest,

mil õigustatud isik võib arve esitada. Arvestades, et poolte vahel oli praktika, mida hageja on

möönnud (dtl 140) –, et nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, tuleb aegumist

arvestada TsÜS § 147 lg 3 teise lause alusel. Seega algas 08.01.2021 ja 15.01.2021 arvetest

tulenevate nõuete aegumistähtaeg 2021. a lõppemisest ehk 01.01.2022. Eeldusel, et aegumine

ei katke ega peatu, aeguvad asjaomased nõuded 31.12.2025 kell 24.00 (RKTKo 27.05.2015,

3-2-1-44-15, p 12; 12.11.2008, 3-2-1-95-08, p 11; TrtRnKo 28.11.2022, 2-21-18720).

75. Kuna käesoleval juhul algas aegumine 01.01.2022, siis ei oma õiguslikku tähendust

asjaolu, et hageja tunnustas neid kahte nõuet 16.03.2021 tasaarvestuse tegemisega (dtl 27–30).

Kuigi TsÜS § 158 lg 2 kohaselt katkeb aegumine nõude tunnustamisega, milleks loetakse ka

tasaarvestusavalduse esitamist, millega soovitakse nõue lõpetada (vt RKTKo 16.05.2018, 2-

16-11056, p 31-32), siis nõude tunnustamine enne selle aegumise algust aegumise kestust ei

mõjuta.

76. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja 08.01.2021 arvest nr 5001-4 (384 eurot) ja 15.01.2021

arvest nr 5001-7 (220,32 eurot) tulenevad nõuded aegunud ning nende kohta AS Creditinfo

Eesti maksehäireregistris avaldatud teave ei ole vale faktiväide (VÕS § 1047 lg 1). Seega ei

ole hageja nn eemaldamisnõude rahuldamiseks alust.

2-23-18272

77. Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et kuigi pärast nõude aegumist võib kohustatud isik

keelduda oma kohustuse täitmisest, siis IKS § 10 lg 2 p 5 alusel ja tingimustel võib võlasuhte

rikkumisega seotud isikuandmeid avaldada veel kuni viis aastat, kuna kohustuse rikkumise

lõppemise ajaks tuleb lugeda nõude aegumise aega (RKTKo 21.12.2011, 3-3-1-70-11, p 22–

23). Sellisel juhul peab olema märgitud, et tegemist on aegunud nõuetega. Samuti tuleb

andmete avaldamise proportsionaalsuse hindamisel arvestada asjaolu, kas võlausaldaja on

astunud aegumistähtaja jooksul aktiivselt samme võlgnevuste sissenõudmiseks.



21.01.2021 ettemaksuarve nr 5001-9

78. Kostja 21.01.2021 ettemaksuarvel nr 5001-9 212,16 eurot puudus maksetähtaeg. Märgitud

oli, et „tarneaeg on peale ettemakse laekumist“ (dtl 17). Seda nõuet ei ole hageja tunnistanud

ega enda 25.01.2021 nõudega tasaarvestanud. Vastupidi, hageja teatas pärast ettemaksuarve

saamist kostjale 22.01.2021 e-kirjas, et tühistab kõik lahtised tellimused (dtl 18) ning on ka

edaspidi enne kohtumenetlust ja kohtumenetluses eitanud selle arve tasumise kohustust.

79. Maakohus pidas hageja 22.01.2021 e-kirja lepingu ülesütlemiseks ning kostja ei ole sellele

vastu vaielnud, kuid peab arvet kehtivaks ning leiab, et hageja peaks selle tasuma. Kostja

hinnangul ei ole arve ka aegunud. Hageja omakorda ei ole nõustunud sellega, et kostja muutis

ühepoolselt tingimusi, nõudes 21.01.2021 hagejalt esmakordselt ettemaksu (dtl 91). Seni oli

kostja seganud värvid ja tarninud hagejale ning alles seejärel esitanud arve, mida tõendavad

ka teised käesolevas asjas kohtule esitatud arved. Kostja põhjendas ettemaksuarvet sellega, et

„kliendi ettemaksuarve peale üleviimise põhjuseks on YSSE OÜ süstemaatiline maksetega

hilinemine“ (nt dtl 89 ja 91).

80. Ringkonnakohus leiab, et sõltumata sellest, kas hageja viivitas maksetega või mitte, ei

olnud kostjal õigust lepingutingimusi ühepoolselt muuta (VÕS § 13 lg 1). Kostja ei ole

väitnud ega tõendanud, et tal oli hagejaga kokkulepe lepingu muutmiseks selliselt, et hageja

kohustub tasuma ettemaksu. Kuigi kostja väidab, et tal oli ettemaksuarve esitamise ajaks värv

juba valmis segatud, ei ole sellel tähtsust, kuna kostja ei andnud hagejale värvi üle enne arve

esitamist, nagu oli näinud ette senine kokkulepe ja praktika. Samuti ei ole see väide tõendatud

(VÕS § 637 lg 3). Hageja oli küll teinud asjaomase tellimuse, kuid kui kostja soovis minna

üle ettemaksule, puudus tal vajadus segada värv kokku enne ettemakse saamist.

Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega, et asjas tuleb lähtuda VÕS § 82 lg 5

esimesest lausest, mille järgi on pooltel kohustus täita vastastikused lepingulised kohustused

samaaegselt. Sama sätte teise lause kohaselt, kui ühe lepingupoole kohustus on teha teatud

ajavahemiku jooksul teatavaid tegusid (nt teha töö) ja teine lepingupool võib kohustuse täita

ühekorraga (teha makse), peab teine lepingupool täitma kohustuse pärast seda, kui esimene

pool on oma kohustuse täitnud, kui lepingust ei tulene teisiti. Käesoleval juhul oli poolte

vahel ka praktika, mille kohaselt esitas hageja tellimuse, kostja segas värvi ja tarnis hagejale

ning esitas arve, millele oli märgitud maksetähtaeg (dtl 122 ja 123 arvetel 20 päeva; dtl 119 ja

120 arvetel 10 päeva). Hagejal ei olnud kohustust tasuda kostjale värvi eest ette.

81. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et hagejal oli õigus öelda konkreetne tellimus

(ja kogu leping) 22.01.2021 üles ning keelduda kostja 21.01.2021 arve tasumisest. Kuna see

nõue on seetõttu alusetu, ei ole põhjust hinnata selle aegumist.

82. Seega ei olnud kostjal hageja suhtes 21.01.2021 arvest tulenevat nõuet 212,16 eurot ning

seda võlga kajastav teave AS Creditinfo Eesti maksehäireregistris (ümardatud 213 euroni) on

vale faktiväide (VÕS § 1047 lg 1). Võlgnevuse kohta valeinfo avaldamisega rikkus kostja

2-23-18272

hageja õigusi. Kuna AS Creditinfo Eesti avaldas teabe kostja avalduse alusel, siis on kostja

pädev isik edastama AS-ile Creditinfo Eesti teate nimetatud teabe viivitamatuks

kustutamiseks.

83. Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osas, milles maakohus

jättis tervikuna rahuldamata hageja nõude kostja kohustamiseks anda AS-ile Creditinfo Eesti

korraldus teabe eemaldamiseks ning rahuldab selle nõude osaliselt, kohustades kostjat andma

AS-ile Creditinfo Eesti korraldus eemaldada maksehäireregistrist teave „Ysse OÜ võlgnevuse

kohta Ateljee Pro OÜ ees alates 01.02.2021 summas 213.00 eurot“. Ringkonnakohus märgib,

et kuigi hageja taotlus ei sisaldada nimeliselt AS-i Creditinfo Eesti, siis puudutas hagiavaldus

ja kogu edasine menetlus AS Creditinfo Eesti maksehäireregistris avaldatud andmeid.

Seetõttu täpsustab kohus oma otsuse resolutsioonis – resolutsiooni täpsuse huvides –, et kostja

kohustus seondub just sellele maksehäireregistrile korralduse andmisega (TsMS § 442 lg 5).

84. Eeltoodu ei muuda maakohtu järeldust, et hageja kahjunõue 4080 eurot tuleb jätta

rahuldamata. Hageja pidas kahjuks seda, et ta pidi üürima sõiduki Automehed OÜ-st 4080

euro eest. Nimelt tekkis hagejal väidetavalt 2023. a mais vajadus sõiduki järele, kuid ta ei

saanud sõidukit liisida, kuna avalikes registrites olevate andmete pinnalt tehti valed järeldused

tema finantsseisu ja maksevõimelisuse kohta. Esiteks märgib ringkonnakohus, et kuna kostja

arvete 5001-4 ja 5001-7 kohta andmete avaldamine ei olnud õigusvastane, siis oli teave

suuremas osas õige ning hageja ei ole tõendanud, et just kolmanda, 213 euro suuruse

võlgnevuse avaldamise tõttu ei saanud ta autot liisida. Lisaks ei ole hageja tõendanud, milles

seisneb asjaomane kahju. Kui hageja oleks sõiduki liisinud, oleks ta samuti pidanud kandma

kulutusi. Sõiduki üürimise kulu iseenesest ei ole kahju.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

85. Maakohus jättis kõik menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Kuna

apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt ja ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega rahuldab

hagi osaliselt, tuleb muuta ka menetluskulude jaotust.

86. Ringkonnakohus võtab arvesse, et suurem osa hageja nõuetest jääb täielikult rahuldamata

(s.o nõue 211,68 euro saamiseks; nõue kostja kohustamiseks andma AS-ile Creditinfo Eesti

korraldus 384 euro ja 220 euro suuruste võlanõuete maksehäireregistrist eemaldamiseks;

hageja kahju hüvitamise nõue 4080 eurot) ning hageja tuvastamisnõue (tasaarvestuse aluseks

olevate nõuete tunnustamiseks) jääb läbi vaatamata. Hagi rahuldatakse vaid osaliselt VÕS §

1055 alusel esitatud nõue osas (võlanõude 213 eurot avaldamine maksehäireregistris).

Ringkonnakohus leiab, et hageja nõuded võib lugeda rahuldatuks 8% ulatuses, kuna neljast

nõudeplokist üks jäi läbi vaatamata, kaks jäid rahuldamata ning üks rahuldati 1/3 osas, kuna

kolmest võlanõudest üks tuleks maksehäireregistrist eemaldada (st [100 : 4=] 25 : 3). Seega

jääb hageja kanda 92% poolte menetluskuludest ning kostja kanda 8% poolte

menetluskuludest (TsMS § 163 lg 1 teine alternatiiv).

87. Ringkonnakohus lähtub samast proportsioonist ka ringkonnakohtus kantud

menetluskulude jagamisel, st neist hageja kanda jääb 92% ning kostja kanda 8% (TsMS § 171

lg 1, § 163 lg 1 teine alternatiiv).

88. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast kohtuotsuse

jõustumist (TsMS § 174 lg 4).

2-23-18272

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Maris Kuurberg

Indrek Soots

Neve Uudelt